Kas Vahur Kersna on lihtsameelne ja/või kergeusklik?

jääkristallVaadates Pealtnägija saateid, siis tihti tundub, et on küll.
Küll jahib ta tonte, küll laseb petupunujatel end kriitikavabalt presenteerida.

24. aprilli Pealtnägija saade (kordused reedel 23:10 ja laupäeval 11:15) pajatas muu hulgas allpool jutuks olnud Võluvee afäärist. Mai-Liis Napa pajatas särvavil silmil Masaru Emoto pseudoteaduslikest uurimustest, kus veele ‘armastus’ sosistades see külmudes ilusaks kristalliks jäätub, aga ‘ma vihkan sind’ öeldes tuleb jääkristall kole ja ebakorrapärane.

Ja nüüd on ühed kohalikud udutallajad selle idee äriks keeranud ja said Kersna kaasabil tasuta reklaami. Ja loomulikult ei olnud mitte sõnakeski sellest, et Emoto ‘teaduslikud’ tööd kvalifitseeruvad parimal juhul kehvapoolsete muinasjuttude žanrisse või on niisama unenäod, loomulikult ei küsitud üheltki teadlaselt arvamust, kas selline vee ‘mõjutamine’ ka tegelikult toimida võiks, loomulikult ei viitsitud uurida, missorti ‘teadlane’ see Emoto ka on või pole…

Huvitav, kas kirjastaja-veepudeldaja perekond Napa, kelle ridadesse kuulub ka kohtunikupüüdja Martin Napa, raamatute ja vee reklaami eest ka maksid? ETV-s on reklaam üldjuhul ju keelatud. Tegelikult see polegi kuigi huvitav, palju huvitavam on minumeelest hoopis see, miks saatejuht Kersna igasuguseid kamarajurasid kriitikavabalt tõe pähe võtab. Ega ta äkki vaatajaid alahinda, kui arvab, et need oma rumalusest sulaselgeid idiootsusi tuvastada ei suuda?

Kahjus pole võluvee tootjatel sellist vett, mille pudelile ‘Tarkus’ peale oleks kirjutatud. Ilmselt meelega :-)

Be Sociable, Share!

12 Replies to “Kas Vahur Kersna on lihtsameelne ja/või kergeusklik?”

  1. Kulla skeptik Martin!
    Ma ei ole näinud seda Kersna saadet ega tea ka neist veepudeldajaist midagi, kuid ehk neil on võimalus Teid väikese tarkuseveega siiski aidata. Annate ränki hinnanguid asjade kohta millest Te midagi ei tea. Eelistate teadlaste arvamusi eksperimentidele jne. Nii et eelarvamused asendavad empiirikat. Skepsisega pole mõtet eputada. Tundliku kristallisatsiooni fenomen on tuntud juba ammu enne Emotot. Googeldage Empfindliche Kristallisation või sensitive crystallisation, õppige asja tundma, tehke katseid ja siis esitage juba konkreetsed väited mingite uduste lahmivate hinnagute asemel. Jõudu uurimisel! Vähem tühiskepsist:

  2. Lp Sulev,
    kahjuks ma saksa keelt ei mõista, aga otsing sõnapaariga ‘sensitive crystallisation’ ei toonud välja ühtki tõsiseltvõetavat allikat nähtuse olemasolu kohta.

    Palju räägiti sellest Teile hästi tuttavate antroposoofide seltskonnas, antroposoofiale lähedalseisvates ‘orgaanilise maaviljeluse’ ja alternatiivmeditsiini, eriti homöopaatia alastel kodulehtedel.

    Lähim definitsiooni või kirjelduse moodi asi on selline:

    Sensitive crystallisations were experimented in 1932 by Pfeiffer, working on an idea of Rudolf Steiner. This method reveals the « Philosophical Character » that living matter contains.

    When a copper chloride solution is crystallised on a glass plate, crystallised needles appear in disorder, the configuration of which is like the frost figures on the window panes. This disorder is considered as meaningless. If, to this copper chloride solution, we add a few drops of blood or of a plant juice, the solution crystallises in an ordered way following typical patterns which reveal their vital energies.

    Allikas: http://www.auroville.com/aquadyn/en/page04_en.html

    Emakeeles umbes sedasi:

    Tundlikku kristalliseerumist uuriti 1932. aastal Pfeifferi poolt, kes töötas ühe Rudolf Steineri [1861-1925, antroposoofia rajaja] idee kallal. See meetod toob välja ‘filosoofilise iseloomu’, mida elus aine sisaldab.

    Kui vaskkloriidi lahus kristalliseerus klaasil, siis paistsid kristalliniidid ebakorrapärastena, umbes nagu jäälilled aknaklaasil. Sellist ebakorrapära peetakse mõttetuks. Kui aga sellele vaskkloriidi lahusele lisada paar tilka verd või taime mahla, siis kristalliseerib lahus korrapärasel moel, järgides eluenergiate tüüpilisi mustreid.

    Esiteks pole siin juttugi sellest, et purgile kirjutatud sõna mingeid mustreid peaks looma või muutma.
    Teiseks sisaldab kirjeldus eeldusi, mis sugugi tõesed ei pruugi olla:
    Mis on ‘elus aine’, elusa aine ‘filosoofiline iseloom’, ‘eluenergiate tüüpilised mustrid’, mida iseenesestmõistetavalt olemasolevateks peetakse?

    Ja võin peaaegu kihla vedada, et pseudoteadlastele omaselt pole need katsed, kui selliseid kunagi ka tehtud on, korraliku metoodika kohaselt läbi viidud. Tõe ja tegelike fenomenide uurimise asemel tegeletakse hoopis omaenese kinnisideedele kinnituste otsimisega. Ilmselt seepärast polegi ükski eelretsenseeritav teadusajakiri selliseid uurimusi mitte kunagi avaldanud. Või kui ongi, siis hiljem artikli nö tagasi kutsunud (nt Jacques Benveniste lugu homöopaatiast ajakirjas Nature).

  3. Kui Te peate mõningast sirvimist asja tundma õppimiseks, siis ei jää muud üle kui kaastunnet avaldada. Te ei vaevu mõisteidki tundma õppima, aga juba otustate. See näitab et olete teadusest üsna kauge inmene. Tõsine teadlane jätab otsad lahti ega piira end liig varase otusega. Otsustab, siis kui asja on tundma õppinud. Muidu võib skepsisest saada mitte terve hoiak vaid diagnoos. Ütlete:”Ja võin peaaegu kihla vedada, et pseudoteadlastele omaselt pole need katsed, kui selliseid kunagi ka tehtud on, korraliku metoodika kohaselt läbi viidud. Tõe ja tegelike fenomenide uurimise asemel tegeletakse hoopis omaenese kinnisideedele kinnituste otsimisega.” Vabandage, seda nimetatakse psühholoogias projektsiooniks. Te pole ju ühegi ekperimendiga tutvunudki.

  4. Ja-jah, hea Sulev, Teie aur paistab pigem minu isiku analüüsile kuluvat, mitte aga asjast rääkimisele. Huvitav, mida Teie küll selle kaudu projitseerite :-)

    _

    Tõsine teadlane ei raatsi selliste asjade peale oma kallist aega raisata. Küllap tunneb ta kogemusele toetudes sisutud heietused juba lõhnast ära. Mina, vaeseke, nii proff veel ei ole ja pühendasin kogunisti peaaegu tund aega uue unenäo, mida mõned reaalsuse ja tõe pähe pakuvad, uurimisele.

    _

    Ja Teie, hea Sulev, selle asemel, et aidata üht ekslevat isendit tõe valguse poole, tegelete hoopis ebaviisaka parastamisega. Kui Te võtsite juba vaevaks siin sõnu ritta seada, siis oleks viisakas mõnigi konkreetne allikas kätte näidata, mis Teie arvates Teie argumenti tõepärasena näitab. See ei tohiks Teile ju liigne vaev olla, kui Te juba nii proff olete, sest kuuldavasti harivad antroposoofid ja waldorfpedagoogid end ‘vaimuteaduste’ alal regulaarselt.

  5. Vabandust, Martin! Probleem oli tõesti minus. Õieti minu pisut kõrgendatud ootustes. Sattusin siia lingi kaudu, mis asus Teadus.ee lehel. Oletasin, et nüüd tuleb mõni sisukas teaduslik argument, aga võta näpust – hoopis pila kergeusklike aadressil ja mingid (ei saanudki aru, mille põhjal antud) hinnangud Emoto kohta. Pilaga rumalate ja kergeusklike aadressil ühinen alati, kuid tahaks saada ka mõnda tõsisemat argumenti, kui see, et keegi on pseudoteadlane, muinasjuttude produtseerija ja mis veel. Vastasel juhul saab seda pidada vaid labaseks sõimuks.
    Mis puutub selliste asjade tõestamisse, siis neid ei saa pildi näitamise kaudu tõestada. Teate ju omast käest, et alati saab öelda, et valetab. Nagu matemaatikas ei saa midagi tõestada inimsesele, kes matemaatikast midagi ei tea. Katsuge mõnele džunglielanikule selgeks teha, et aa+bb=cc. Ta peab teid ennast somnambuulikuks või šarlataniks. Nii ka nende vormiprintsiipide ja -jõududega. Ka neid on vahetu kaemusega võimatu haarata nagu matemaatilisigi tõdesid. Kedagi ei saa ninapidi neisse sisse pista. Neid saab iga üks ainult ise endale tõestada, kui osaleb mõne taolise katse tegemises, või uurib teemat põhjalikumalt. Viimane on pisut tulusam variant, sest siis hakkab heal juhul ka taipama, mis need kristllisatsioonijõud endast kujutavad ja kuidas on nad seotud jõududega mahlades, veres, tundejõududega inimpsüühikas, taevasfääri ja -kehadega jne.
    Kui see dzunglielanik küsiks, mida lugeda matemaatika kohta alustuseks, siis soovitaks muidugi 1. klassi õpikut. Kristllisatsiooniprotsessides osalevate vormijõudude kohta pole veel õpikuid kirjutatud. Nagu vanasti matemaatikas – kõik olid traktaadid ja uurimused. Tuleb lihtsalt kusagilt alustada. Neil netilehekülgedel on palju asjalikke viiteid. Lugemist tuleb valida tunde järgi – mis tundub huvitav olevat. Ükskõik, millest alustada, nii kui nii tuleb alguses end kõva pingutusega tekstidest läbi närida. Aga sel pole Teie jaoks vist mingit tähtsust. Skeptik olla on igatahes palju mugavam. Ajage oma asja (seda pilalehte) rahulikult edasi ja ärge laske end häirida.
    Aga jah, matemaatikaraamatut pole mõtet kritiseerida selles laadis, et on ikka petised – aa+bb saab parimal juhul olla aabb, aga kindlasti mitte cc. Aga muidu jõudu selle pilalehe pidamiseks! Petiseid ja udutallajaid tuleb paljastada ja pilgata, aga argumendid võiksid ikka ka olla. Vastasel korral kisub liiga ühekülgseks. (Lihtsalt tagasihoidlik asjatundmatu soovitus.)
    Kõige paremat!
    Sulev Ojap

  6. Tere, Sulev!
    Teie seekordne jutt oli veidi huvitavam ja pani nii mõnegi asja üle teistmoodi järele mõtlema.


    Aga sellegipoolest ei leidnud Te nii palju vaimujõudu, et osundada konkreetsetele allikatele, mis tõendaksid Teie argumenti või avaksid paremini selle niinimetatud tundliku kristallisatsiooni olemust täpsemalt kui ma oma kommentaaris tegin.


    Tegelikult vaevab sama häda ka Emoto üllitisi. Need pole ju mitte kunagi teaduslike töödena avaldatud. Seepärast ei näe ma suurt pattu selles, et ta tegevust ja suurt pretensiooni teadusena välja paista pilada võtan. Ja lugupeetud ajakirjanik Kersna, kes kindlasti kõigile vaid head soovib ja püüab meile maailma ning inimesi selles võimalikult huvitavana näidata, läheb mitteteadlasena lihtsameelsuse teed.


    Kersna nimelt väitis saates, ilmselt toetudes perekond Napa särasilmsetele kinnitustele, et Emoto tööd vee ja jääga on teaduslikud. Ei ole. Seetõttu pole liiga palju mõtet ka mulle ette heita tõsiteaduslikkuse puudumist.


    Sama häda selle tundliku kristalliseerumisega. Ütlesin, et uurisin lausa tund aega. Selge see, et liiga vähe, aga kui peamised allikad on antroposoofia- ja homöopaatiaalased lehed, siis andke mulle andeks – nende panus inimkonna teadmiste suurendamisse on pehmelt öeldes tagasihoidlik. Pigem tegelevad need ringkonnad oma suurte juhtide pärandi kummardamisega – antroposoofidele on Rudolf Steiner, homöopaatidele Samuel Hahnemann see pühak, kelle arvamusi ei kritiseerita ja kelle sõnadele otsitakse vägisi mingeid teadusnäolisi kinnitusi.


    Seega, Sulev, kui Teil on viidata või välja tuua mõni käsitlus, mis Teie meelest viitab tundliku kristallisatsiooni adekvaatsele käsitlemisele, siis hea meelega tutvuks sellega.


    Veel selline märkus, et oleva olemist on võimalik tõestada, olematu olematust aga mitte.

  7. Läheb küll vee temaatikast otse mööda, aga kateadus on subjektiivne ja täis oma müüte (millest väga rääkima ei kiputa), hea viide selle kohta on Robert B. Silversi toimetatud “Hidden Histories of Science” L 1995 Sellealaseid näiteid on küllaga (ei viitsi praegu viiteid otsida), nagu ka sellealaseid, et kunagi “ebateaduseks” nimetatu muutub ühel hetkel “teaduse uusimaks sõnaks”. Teaduses on samuti oma diskursus, oma huvirühmad, prestiiž, võimupositsioonid jne, mille eiramine või trotsimine on üsna keerukad.
    Teaduseusk ei erine muudest uskudest mitte millegi poolest.

  8. Kulla Sulev,
    on kuidagi äärmiselt äraspidine asuda esmalt uurima, kuidas miski töötab, enne, kui on üleüldse mingigi kindlusastmega tuvastatud ET ta töötab. See puudutab nii Emotot kui homöopaatiat kui… Emoto “tulemused” ei ole millegipärast veel iialgi ega kellegi teise poolt olnud korratavad ja ka enda “katsete” kontrolli pole ta võimaldanud. Seetõttu on väegagi tobe alustada tõsist uurimist KUIDAS see töötab ja kritiseerida tõendite puudumise üle kurtjaid nende usu või arusaamise puuduse läbi. Asjade või nähtuste tegeliku olemuse või mingi fenomeni reaalse olemuse uurimisel ei tohiks mingil juhul olla juba ette olla aluseks USK. Ja juba ennetavalt – skeptitsism EI OLE samasugune (miinusmärgiline) usk nagu religioon, see on mõtlemine, mis vajab lihtsalt asjade olemasoluks tõendeid näha. Eesti keeles on üks keeleline probleem – sõnad faith ja belief – on tähistatud vaid ühe sõnaga – usk, kuigi nende olemus on vägagi erinev. Faith on usk millessegi, sest on kord juba selline usk. Võib ju näiteks olla faith, et kanaldamine töötab, vesi mõjutub sõnadest armastus ja vihkamine, või ka, et maakera on lapik. Aga I believe that the world is round, because there is enough evidence for that! Muidugi eksisteerib ehk endiselt teatud tõenäosus, et maakera siiski on lapik, aga see on siiski nii väike, et oleks küll rumalus just selline võimalus oma maailmapildiks valida.

  9. Huvitav tegelikult ikkagi, kas ta teeb seda lihtsalt oma lihtsameelsusest, või on siiski ka kinnimakstud. Selline otsene reklaam peaks ju igati keelatud olema?!

  10. Tere!

    Loen juhuslikult seda lehte ja vee teemaga olen tegelenud aastast 2000. Kahju, et enamik inimesi on kitsa silmaringiga ja liiga aeglase arenguga kuid see on paratamatu, ühed astuvad sammu ees ja teised tulevad järgi. Vee struktuure on võimalik muuta aga põhiküsimus on struktuuri säilitamises. Näiteks kui suudad mentaalsel teel struktuuri muuta siis iga vibratsioon, valgus ja hääl muudab seda veelgi. Kui paned sellise vee müüki siis iga ropendav transa või ärritatud klient suudab positiivse muuta negatiivseks. Miski ei ole siin maailmas leiutatud vaid kõik ammuunustatud vana tuleb ringiga tagasi, kasvõi näiteks kloonimine.

  11. Olgu Vahuri umbluu-usuga nagu on, seda kritiseerime kindlasti edaspidigi, aga tänase Postimehe arvamusloos näitas ta end taaskord oma parimast küljest – hooliv, inimlik, truu sõber, hea sõnaseadja, südant puudutav jne ning tundub, et ta on ka tegelikult mures, mis meie kõigi ETV-st saab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga