Jumal Eesti seadustes

LarssonVõtsin ette elektroonilise riigi teataja, teostasin tekstiotsingu sõnaga ‘jumal’ ja sain 13 seadust-määrust-korraldust.

1. Kaitseväe garnisonimäärustiku kinnitamine

Ametikohustuste täitmisel saatetunnimehed mitte kusagil, välja arvatud jumalateenistusel, peakatet maha ei võta.

445. …
Kui paraadikõnes tehakse ettepanek mälestada Eesti Vabariigi vabaduse nimel langenuid ja hukkunuid, mängib orkester ühe salmi koraali «Jumal, Sul ligemal». Kõik paraadil osalevad ohvitserid ja lippurid võtavad koraali esitamise ajal iseseisvalt tervitusasendi.

446. Kui paraadil toimub vaimulik kombetalitus, annab paraadi juhataja vaimuliku kombetalituse eel käsklused «Vabalt!» ja «Mütsid – peast!», misjärel vaimulik peab lühikese palvuse, õnnistab kaitseväelasi ja teeb ettepaneku laulda «Hoia, Jumal, Eestit».

Lahkunu saatmine ja matmine
552

Sarga väljakandmisel annab allüksuse ülem käskluse «Auandmiseks – valvel!». Seda täidetakse samuti kui käsklust «Tervituseks – valvel!»; orkester alustab koraali «Jumal, Sul ligemal» mängimist.

558 …
Sarga haudalaskmisel antakse käskluse «Auavalduseks – valvel!» järel au ja orkester mängib koraali «Jumal, Sul ligemal».

Paraadide kavas on lood Jumal, sul ligemal (ongi väikese tähega ‘sul’) ja HOIA, JUMAL, EESTIT!

2. Ringhäälinguseadus

§ 16. Reklaami ja otsepakkumise koht programmis

(4) Reklaami ega otsepakkumist ei tohi paigutada programmis vahetult enne ega pärast jumalateenistuse edastamist, samuti ei tohi jumalateenistuse edastamist reklaamiks ega otsepakkumiseks katkestada.

3. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri

Lasnamäe Jumalaema Kiriku Sihtasutus [1.07.2003] 90006976

4. Kirikute ja koguduste seadus

§ 3. Usulise ühenduse põhitegevus

(1) Kiriku, koguduse, koguduste liidu ja kloostri põhitegevus on oma usu tunnistamine ja viljelemine, eeskätt jumalateenistuste, usuliste koosolekute ja talituste vormis, ning usutunnistusekohane või oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia-, sotsiaalse rehabilitatsiooni alane või muu tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste ja teenistuste vorme.

§ 9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades

(2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes väeosa ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.

5. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava

4. Õppesisu

4.1.2. KESKAJA KIRJANDUS. Keskaja kultuur. «Niebelungide laul» (fragmente). «Tristan ja Isolde». Keskaja lüürika. Vanavene kirjandus. «Jutustus möödunud aegadest» (ülevaade). Legendid, õpetused, apokrüüfid (valikul). «Lugu Igori sõjaretkest». Keskajast renessanssi. Dante «Jumalik komöödia».

4.1.5. ROMANTISMI KIRJANDUS. Eelromantism. Romantismi esteetika ja filosoofia. Romantismiaja inimene. Euroopa romantismi erijooned. Hoffmann. «Kuldpott». Heine. Luulelooming. Scott. Lüürika. Ajalooline romaan (1 valikul). Byron. Lüürika. Poeem «Childe Haroldi palveränd». Hugo. Lüürika. Romaan «Jumalaema kirik Pariisis». Alfred de Vigni. Lüürika (valikul).

3. Õpitulemused (7.-9. klass)

• on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), «Hoia, Jumal, Eestit» (J. Aavik), «Kaunimad laulud» (Fr. Saebelmann), «Mu isamaa on minu arm» (G. Ernesaks), «Mu kodu» (U. Naissoo), «Põhjamaa» (Ü. Vinter), «Valged Jõulud» (I. Berlin), kaanonid «Dona nobis pacem», «Viva la musica» ja 3 eesti rahvalaulu õpetaja valikul;

6. Liiklusseadus

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei rakendata riigisisesel autoveol erandina juhtide suhtes, kui:

4) sõiduk on kohandatud kauplusautoks kauba turgudel või ostjatele kojuviimisega müügiks, liikuvaks pangaks või hoiukassaks, jumalateenistuse pidamiseks, raamatute, plaatide või kassettide laenutamiseks, kultuuriüritusteks või näitusteks;

7. Kaitseväe rivimäärustiku kinnitamine

199. Ilma käskluseta võetakse lipp tervitusasendisse siis, kui orkester alustab või lauldakse ilma orkestrita Eesti riigi hümni või koraali «Jumal sul ligemal». Muusika või laulu lõppedes võtta lipp jalale.

8. Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine

11) Kirikumuusika. Kiriklikud laulud. Koraalid (jumalateenistusel kasutatav muusika). Jumalateenistusel kaasaelamine. Tutvumine oreliga, oreli hääle äratundmine.

9. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu

77) jumalakäpp Orchis mascula;

10. Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine

Orchis mascula – jumalakäpp
Nedrema
Koonga
Pärnu

Orchis mascula – jumalakäpp
Puhtu
Hanila
Lääne

Orchis mascula – jumalakäpp
Vohilaid
Pühalepa
Hiiu

Orchis mascula – jumalakäpp
Rannamõisa
Harku
Harju

11. Kaitseväe sisemäärustiku kinnitamine

XVII. TÄNAVAL LIIKUMISE KORD

464. Õhtul kella 22.00-st kuni hommikul kella 8.00-ni on keelatud tänavatel lauluga liikuda. Samuti ei laulda külmaga alla -12 oC, kirikutest jumalateenistuse ajal möödumisel, kohtumisel matuserongiga ja möödumisel Vabadussõja mälestusmärkidest.

12. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ametitõendi vormi kehtestamine

§ 6. Ametitõendi vormi kirjeldus
Ametitõendi esimese poole põhi on punast värvi (Pantone Red 032 C). Tekst on trükitud musta värviga. Ametitõendi teine pool jaguneb horisontaalselt kolmeks võrdseks osaks: ülemine kolmandik on punast värvi ja sellele on trükitud musta värviga kiri «Jumala auks ja ligimese kaitseks» ning paremal pool selle kõrval on valge värviga kaetud allkirja koht. Ametitõendi teise poole keskmine osa on valge ning selle keskosas on hologrammina lamineeringu kihi alla kantud Päästeameti logo ja järelevalve ametnikel on alumisel kolmandikul punasel taustal musta värviga trükitud kiri «Tõend annab õiguse vastavalt «Päästeseaduse» § 281 lõike 1 punktile 1 siseneda objekti valdaja teadmisel tuleohutusnõuete kontrollimise eesmärgil mis tahes territooriumile, hoonesse või ruumi».

13. Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus Ajutise sisseveo konventsioon

Käesoleva lisa mõistes “üritus” tähendab:

3. näitust või koosolekut, mis on eelkõige organiseeritud mis tahes õppimis-, kunsti-, käsitöö-, spordi- või teadus-, haridus- või kultuurialase tegevuse edendamiseks, religioossete teadmiste või jumalateenistuse edendamiseks, turismi edendamiseks või inimestevahelise sõpruse arendamiseks;

See Jumala auks, ligimese kaitseks (pühakute abiga) tundub olevat kõigi päästeametnike lipukiri:

Päästeameti peadirektor Mati Raidma rõhutas oma kõnes lihtsust, nii päästeeriala õppimisel, lõpetamisel kui tööle asumisel. Ta soovitas tulevaste kolleegidega kokku hoida ja õppida neilt elukogemust ning avaldas lootust, et lõpetajailt saadakse omakorda koolis omandatud teoreetilisi teadmisi. Mati Raidma palus lõpetajatel tööle asudes meeles pidada päästeteenistuse motot: “Jumala auks ja ligimese kaitseks!”

Ei mõista, mis roll sel jumalal inimeste päästmise juures olema peaks. Kes jumalasse usub, see uskugu juba põhjalikult ja ärgu segagu end jumala tegemistesse vahele. Jumal ju keerab esmalt õnnetuse näol ilge käki kokku ja siis mindagu tema auks päästma kah veel?

No ja siis veel meie Eesti Vabariigi hümni kolmas salm:
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!

Arvan, et selline anakronism pole enam kuigivõrd kooskõlas XXI sajandi ja edumeelse Eesti kuvandiga. Isiklikult hoian hümni laulmisel kolmanda salmi ajal suu kinni.

One Reply to “Jumal Eesti seadustes”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga