Jul 24 2007

Tuhala kandis EI OLE avastatud uut maa-alust jõge

Autor: kell 20:32 teemas meedia, pildamine, Tuhala. 21 kommentaari.

Tuhala Nõiakaev. Foto: Eleri InnoEesti Päevalehe online annab meile teada, et Tuhala kandis avastati uus maa-alune jõgi.
Sarnane lugu ka Delfis.

Tuntud geobioloog Rein Hanstein avastas juuni alguses Harjumaal Tuhala kandis uue üle kümne kilomeetri pikkuse Lutsa maa-aluse jõe.


Mis amet see ‘geobioloog’ on ja mille järgi tuntust määratakse? See lause on samaväärne väitega, et tuntud astroloog avastas Saturni kaaslase Titani metaanijõe saare kivi alt uue puruvanaliigi.

Teadaolevalt on Pirita jõkke suubuvast Tuhala jõest 1,5 kilomeetrit maa all, seega oleks 10-kilomeetrise maa-aluse jõe avastamine igal juhul väga tähelepanuväärne sündmus.
Maailma üks kuulsamaid maa-aluseid jõgesid on Puerto Princessa Rahvuspargis Filipiinidel ja selle läbitava osa pikkuseks on u 8 kilomeetrit. Seni teadaolevatest pikim (üle 150 km) maa-aluste jõgede süsteem on Yukatani poolsaarel.

Lutsa maa-alune jõgi jääb Nabala ja Tuhala vahele. Alguse saab see Tuhala jõest, kulgeb läbi moodustamisel olevate Rahkvälja ja Tagadi maastikukaitsealade ning tuleb päevavalgele kahest Mõllu allikast Tammiku looduskaitsealal, voolates edasi ilusa loodusliku ojana Angerja jõkke. Salajõgi on üle kümne kilomeetri pikk, kuni neli meetrit lai ja voolab alaliselt 5-6 meetri sügavusel paekihtide vahel.

Aktuaalse Kaamera uudises oli selle ‘jõe’ nimi veel Rahkvälja jõgi. Ja nüüd korraga Lutsa jõgi?

Kuidas aga ‘jõe’ laius, sügavus ja kulgemistee määrati, sellest artiklites targu juttu ei tehta, aga kui kuulen-loen sõna ‘geobioloog’, siis tuleb silme ette nõiavits, L-kujulised traadid või kõikuv-ringe joonistav pendel.

Oma nime on karstijõgi saanud läheduses asunud Lutsa talu järgi, mille nimi omakorda tuleneb samanimelisest maapealsest ojast, mis arvatavasti kunagi oli lutsukalarikas. 1834. aastal anti sama talu pererahvale perekonnanimeks Lutsoja. Rahkvälja on aga seal kunagi asunud küla nimi, mille elanikud asustati 19. sajandi keskpaiku ümber ja asemele rajati Tuhala karjamõis.

Veelkord – mis sellest Rahkvälja jõest sai?

Varem on Rein Hanstein avastanud Nabala soostikus või selle vahetus läheduses Tuhala, Übina, Nõmme, Kurevere, Kirdalu ja Kurtna maa-alused jõed. Lutsa on seega ulatusliku karstipiirkonna seitsmes salajõgi. Need kaardistatakse ja uuritakse täiendavalt georadariga.

Ants Talioja on ise kirjutanud, et Tuhala maa-alusest jõest on ülestähendusi teinud juba August Wilhelm Hupel 1782. aastal ja aastal 1796 olid allikad ja salajõed Tallinna kreisi kaardile kantud.

Kahtlen sügavalt ka nende teiste jõgede olemasolus, kui need on samal meetodil avastatud nagu see Lutsa jõgi.

Loomulikult võiks seda piirkonda taaskord põhjalikult ja tänapäevase tehnikaga uurida, kui ka geoloogid selles mõtet näevad. Geoloog Ülo Heinsalu, kelle mälestuskivi Tuhalas on, uuris karstiala alates 1976 kuni oma surmani 1994. aastal.

Samal ajal kulgeb äsjaavastatud Lutsa maa-alune jõgi kahe Tammiku paeuuringuala alt läbi, Saku vallas jääb aga Kirdalu maa-aluse jõe kohale kaks Nõmmküla paeuuringuala. Seniavastatud maa-alustele jõgedele kavandavad Paekivitoodete Tehas OÜ ja Merko Kaevandused OÜ ühtekokku nelja lubjakivikarjääri avamist, neist ühe alal asuvad paevarud on keskkonnaministeerium tänavu juba kuulutanud ka aktiivseteks.

Siin ilmselt peitub kogu ettevõtmise võti – kohalikud ei taha kaevandusi, sest pole kindel nende mõju keskkonnale ja senisele huvitavale veerežiimile. Kas aga igati mõistetava eesmärgi nimel sellise pseudoteadusega peab tegema, on enam kui küsitav. Võitlus oma elukeskkonna eest peaks põhinema siiski usaldusväärsetel faktidel, mitte aga soovmõtlemisel ja hämamisel.

Rein Hansteini ‘uurimis’meetoditega saab tutvuda Maalehe artiklis:
Kiili vallas avastati maa-alune jõgi.

Minu eelmine kirjutis samal teemal, mis sisaldab ka akadeemik Anto Raukase kommentaari:
Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa!

Samal teemal:

Jaga rõõmu või murega!

21 kommentaari

21 kommentaari loole “Tuhala kandis EI OLE avastatud uut maa-alust jõge”

  1. Merx 25. juuli 2007 kell 7:43

    Oma huvide eest võitlemisel sobivad KÕIK meetodid. Kui seda jõge ei ole, on motiivid, miks see välja mõeldi arusaadavad. Igalüks peab võitlema viimseni enda eest ja selleks kõlbab ka selline meetod.

  2. […] (ingl delusion), millel terve mõistuse ja teadusega on sama vähe pistmist kui vitsamehe maa-aluse jõe avastamisel. Aga kuna homöopaatiaga tegelevad isegi mõned päris arstihariduse saanud inimesed, siis on see […]

  3. dig 11. august 2007 kell 9:56

    Hupeli ülestähenduste juures on veel see huvitav nüanss, et oma testamendiga laskis ta kõik veel enda käsutuses käsikirjad — aga neid oli palju ja erinevatelt elualadelt — ära põletada. Tulemuseks on see, et igat masti esoteerikud saavad hõlpsalt vadrata “Hupeli pääsenud ülestähendustest” või vabandada fiktiivse materjali objektiivset puudumist testamendi täideviija tegevusega.

  4. […] Tuhala kandi jõeleidjad. PR on nii kõva olnud (Postimees, ETV), et osade inimeste teadvuses ongi kinnistunud uued […]

  5. mr.Costello 21. aprill 2008 kell 13:30

    Järjekordne uudis sellel teemal: http://www.etv24.ee/index.php?06117112

    Ja viide soomlaste firma koduleheküljele: http://www.roadscanners.com/

    Kas leidub mõni asjatundja, kes kommenteeriks, kas tegemist on teadusliku uuringuga või järjekordse sahmerdamisega nõiavits peos?

  6. dig 21. aprill 2008 kell 15:20

    Too soomlaste firma veebileht näeb enam-vähem viisakas välja. Ja GPR on täiesti tõsine geoloogi tööriist ka.

    Samas, see jutt “geobioloogilistest uuringutest” ajab ikka nördima. Pendlimehed kukuvad nüüd loomulikult väitma, et nemad leidsid jõe üles ja geoloogid ainult kinnitasid nende leidu. :-(

  7. Martin Vällik 21. aprill 2008 kell 15:59

    Kuivõrd töö aruannet pole näinud, siis ei saa veel järeldusi teha. Praegu tõlgendavad seda külainimesed ja see ei pruugi ühtida mõõtmistulemustega.

    Aga igal juhul on selline asjade käik, et tellitakse pädev uuring pädevalt firmalt pädevate tehniliste vahenditega, positiivne.

  8. vice versa 23. aprill 2008 kell 11:06

    Pendlimehed kukuvad nüüd loomulikult väitma, et nemad leidsid jõe üles ja geoloogid ainult kinnitasid nende leidu. :-(

    Vaat see on tase!
    Tühja sest loodusest, tühja sest TÕEST, peaasi, et pendlimeestele ära saaks panna.

    PS
    lohutuseks:
    aga dig, on ju veel võimalus, et saad ikkagi pendlimeestele ära panna. Võrdle pendlimeeste ja geobioloogide koostatud kaarte.

  9. M.N. 28. aprill 2008 kell 20:17

    Osoonis räägitakse jälle maa-alustest jõgedest kui tõestatud faktist. Kohalikel lubatakse jälle umbluuga enda kodurahu kaitsta.

  10. Martin Vällik 28. aprill 2008 kell 21:01

    Kirjutasin sinna Soome Roadscanner firmasse, eks näis, kas ja mida nad vastavad.

  11. vice versa 30. juuni 2008 kell 21:47

    Kuidas siis on, kas nad ei vastanudki või ei sobinud vastus?

  12. Martin Vällik 30. juuni 2008 kell 22:32

    Vastasid küll, aga palusid mult aega veidi atra seada ja tellijaga suhelda. Kirjutasin ka tellijale, kelleks on isik Jaanus Saadve. Talle lubas kirjutada ka Roadscanners esindaja, aga Jaanuselt pole minu suunas tulnud ühtki reageeringut.

    Soomlased ise suhtuvad vitsavibutajatesse väga skeptiliselt, kuid mõistavad kohalike muret oma kodukoha pärast, samas soovitasid kohalikel tungivalt igasugune vuuduu ametlikust asjaajamisest kohe heaga kõrvale jätta, sest pole ka Roadscannersi huvides, et nende igati professionaalset teenust vitsaseostega määritaks. Ja ega ka kohalikud sellest midagi võidaks.

    Uuringu tegelikke tulemusi pole mul ikka võimalik tõlgendada, kuna uuringu tulemused on tellija käsutada.

    ERR uudistes on selline lause:

    Töö, mille tulemused kinnitavad varasemaid geobioloogilisi uuringuid, näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

    Tõlkisin selle soomlastele ära. Proffidele geoloogidele selline asi muidugi ei istu.

  13. vice versa 02. juuli 2008 kell 23:53

    palusid mult aega veidi atra seada

    Imelik, mida/miks/milleks seada, mida nende aparaadid siis näitasid?
    Ja teiseks, tegu ei olnud ju vitsameeste töö tõestamisega, vaid kohaliku rahva murega oma elukeskkonna tõsisemuutumise pärast, nii et mis puutub siia Proffidele geoloogidele selline asi muidugi ei istu.

  14. Martin Vällik 03. juuli 2008 kell 1:13

    Proovin siis täpsemal öelda:
    proffidele geoloogidele ei meeldi, et nende teaduspõhise uuringu seljas ratsutab vitsameeste ebateadus.

    Nende aparaadid püüdsid kinni signaale, mis olid sarnased Tuhala jõe maa-aluselt osalt võetud proovidega, andes mõista, et midagi seal maa all on. Aga kuivõrd pole ma saanud uuringuga tutvuda, siis ei oska ma arvata, mida sellest järeldada saab või ei saa.

    See, et kohalikud oma kodukoha tuleviku pärast muretsevad ja selle hea käekäigu eest seisavad, väärib toetust. Aga üllast eesmärki ei saa saastada ebateadusega, see seab kogu ettevõtmise ohtu naeruväärseks saada.

  15. Martin Vällik 03. juuli 2008 kell 1:33

    Jestas küll, isegi ajakiri Eesti Loodus on vuuduud avaldama hakanud:

    Eesti Loodus nr 3 2008: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?

    Geobiotopograafiline kaardistus. Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna.

    Vihje leidsin saidilt Nõmme Tee Selts.

  16. Kriku 03. juuli 2008 kell 11:59

    EL kohta nüüd küll imelik lugu. EL-il on mitu toimetajat, ei saa kõike Toomas Kuke kaela ajada? Või saab?

  17. vice versa 03. juuli 2008 kell 15:07

    Ajalehendudes sorides leidsin järgmist: geoloogide aparaadiga leiti 10 maa-alust jõge, vitsamehed leidsid 9.
    Aga antud juhul geoloogide poolt saadud kinnitus maa-aluste jõgede olemasolust ei tõesta, et pendlindus töötab, sest proffidele geoloogidele selline asi muidugi ei istu. ja üllast eesmärki ei saa saastada ebateadusega.
    See ongi nüüd siis näide näide teaduspõhisest tõestamisest!? Kui ikka tulemused ei meeldi, siis neid ei tunnista.
    MOTT

  18. Martin Vällik 03. juuli 2008 kell 15:26

    Asi ongi selles, et keegi ei ole seda geoloogide uuringut näinud, peale tellija ja tegija, loomulikult. Ajakirjanduses on vahendatud tulemusi selliselt nagu sa viitad, aga see ei pruugi tõele vastata. See võib vabalt olla huvidest kallutatud inimeste väärtõlgendus ja osa PR-kampaaniast.

    Kui geoloogide (ma pean silmas ikka pärisgeolooge mitte neid geobiolooge ehk vitsamehi) uuring kinnitaks jõgede olemasolu väljaspool kahtlusi, siis oleks uuring üsna avalikult kättesaadav.

  19. Martin Vällik 06. veebruar 2010 kell 11:33

    Teadlased püüavad Nabala karstiala kopa eest kaitsta
    Madis Filippov, Postimees

    Muidu informatiivne lugu, aga juba on jõudnud müüdiloojate unelm salajõgedest käibetõeks smugeldada:

    Et salajõgedega looduskaunis karstipiirkonnas on kvaliteetne lubjakivi, on see kirjas aktiivse varuna ning koht nimetatud riikliku tähtsusega lubjakivimaardlaks.

    Ainsaks teadaolevaks “salajõeks” on Tuhala jõe 1,5 km pikkume maa-alune osa. Muud “salajõed” on vitsameeste võsaseikluste liiga kriitikavabad tõlgendused.

  20. Mart K. 08. märts 2010 kell 7:54

    Mida arvata sellisest üleskutsest:

    http://tuhalanoiakaevuleappi.com/

    Maa-alustest jõgedest on hirmus palju juttu seal.

  21. Martin Vällik 08. märts 2010 kell 9:34

    @Mart K.: tegin just selle kohta uue loo:
    Tuhala pseudoteadus kogub uusi tuure ja saastab kaevud

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: