Tuhala ja Kirna nõidus on lollus

Kirna mõisahooneNüüd on siis ka Eesti Ekspress Tiina Jõgeda suu ja käe läbi meid veelkord õnnistanud uudistega teispoolsusest.

Eesti uus turismihitt – energiasammas. Tuttavad Ants Talioja ja “geobioloog” Rein Hanstein räägivad taaskord ‘avastatud’ maa-alustest jõgedest. Pearõhk on siiski ‘energiasammastel’, mis terveks tegevat ja mis võiksid turiste meelitada.

Seda turistimeelitamist oskab teha aga Kirna mõisa perenaine Helle Anniko. Seal ravitakse kopse, tugevdatakse immuunsüsteemi, parandatakse karmat ja likvideeritakse potentsihäireid. Osteoporoosile, vähile, südamehaigustele on omad energiakohad olemas.

Helle lubab:

Jalutud hakkavad käima, seljavalud kaovad, armastajad leiavad teineteist, viinahimu kaob.

Esiteks tuletan taaskord meelde, et mittemingisuguseid uusi maa-aluseid jõgesid pole avastatud ja energiasambad pesitsevad kergeusklike peades.

Teiseks tuli meelde, et Kirna mõisas käis kunagi Pärnu Postimehe ajakirjanik Andris Tammela. Kuna seda lugu nende kodulehel enam ei ole, siis Andrise ja Pärnu Postimehe lahkel loal avaldan selle teksti siin. 71 kommentaarist sain kätte esimesed 30 ja need on loo lõpus.

Kirna mõisas ravivad nähtamatud mungad

09.07.2004 00:01
Andris Tammela

Kirna mõisa nõid lüpsab haigetelt raha välja neid mööda pargipinke vedades, teispoolsusesse ja kosmosesse saates ning papilipakatega ravitsedes.

Et toimetusse jõudsid lõbusad jutud Paide ja Türi vahel olevast Kirna mõisast, kus nõiad magnetväljal inimesi kõigist haigustest ravivat, sõitsime toimetuse autojuhi Mati Mitiga seda vaatama.

Uhkete sammastega 18. sajandist pärinev valge kahekorruseline Kirna mõisa hoone seisab poolenisti korrastatud pargi keskel. Hoone ette viib kena allee. Kogu pargis on väidetavalt kindlates punktides üle saja vanadest majaehituspalkidest pingi ja puupaku, mis mõeldud jumal teab milliste haiguste raviks.

Ehitajad irvitavad aknal

Mõisa uksel tervitab meid paistes näo ja punaste silmadega umbes 45aastane trullakas naine. Anne on kohalik finantsjuht.

Naise olekust ja loidudest liigutustest jääb mulje: eelmine õhtu on tal üsna pidulikus õhkkonnas möödunud.

Mati simuleerib haiget pankreast, mina kui noorem teesklen lihtsalt stressi.
Anne ise vist suurem asi ravitseja pole, seepärast teatab ta, et proua Helle tuleb õige pea. Väljas tibutab vihma ja puhub kõle tuul. Mati on aga ainult särgi ja vesti väel.

Finantsjuht muretseb Matile kirju naistejope ning samasuguse vihmavarju. Saame kummist istumisalused, et märgadel pinkidel tagumikku ära ei külmetaks.
Nüüd teeb Anne otse mõisahoone ees mururiba kohal käega suure kaare ja seletab, et see on kosmiline ring. Seal peame, silmad kinni, kümme minutit seisma, et kosmosega ühendus saada. Mina seisan mõisa poole seljaga, Mati näoga.
Kui naine läinud, hakkame turtsuma. Läheb veel veidi aega ning siis ei suuda töökaaslane enam üldse naeru ohjeldada.

“Remondimehed irvitavad aknal ja näitavad meie peale näpuga,” põhjendab ta. “Kaks lolli on jälle välja ilmunud.”

Kui piisavalt seistud, saadab naine meid mõisa kõrvale läbiligunenud palkpingile, mis peaks sisemise pinge maha võtma. Et pingi kõrval asub elektripost koos kilbiga, usume, et pingest võib siin vabaneda küll.
Mati küsib vaikselt, kas ma kosmoses Gagarinit ka nägin.

Käime teispoolsuses

Jalutame kõrge umbrohu sisse niidetud rada mööda järgmisele pingile. Kümme minutit istumist avab meie tshakrad.
Siis läheme teispoolsusega kohtuma. Sammume sadakonna meetri pikkust rada pidi laudast mööda teeotsani. Kõnnime kolm korda edasi-tagasi ja raja lõpus olemegi teispoolsuses.

Jalutades tuleb meil põhjalikult mõelda oma elu ja pattude üle. Võtame seda liiga tõsiselt ning põikame Anne pilgu alt pääsenuna põõsa taha vett laskma.
Mida inimesed tee otsas teispoolsuses elamisest arvavad, me küsima ei hakanud.
Kui jalutuskäik tehtud, suundume pika rohu sees laevateele, mis viib väikse künka otsa. Künkal peame pool tundi, silmad kinni, nägu idataeva suunas hoidma, sest seal asub Siriuse ravilaev, mis vabastab meid kõigist hädadest.

Nii kaua siiski seisma ei pea, sest vahepeal sõidab punase Mitsubishiga mõisa ette peanõid Helle. Luuletame talle, et oleme ühes kohas juba pea veerand tundi seisnud. Nõia arust sellest piisab.

Helle on niisket ilma arvestades kummikud jalga ja kapuutsiga jope selga pannud. Aastaid tundub tal üle kuuekümne olevat. Mõisa saanud naine oma jutu järgi riigilt tagasi, ent ajakirjale Avanemine rääkis ta omal ajal, et kuulis sellest 1997. aastal õelt.

Et maja oli armetus seisus, tuli naisele geniaalne idee oma võimed ja kohalik magnetväli haigete ravimiseks ära kasutada ja saadud rahaga remonti rahastada. Ravitsemist olevat ta omal käel juba ligi 20 aastat õppinud.

Remontivad nähtamatud mungad

Igatahes pidavat mõisapark särama magnetilisest kiirgusest ja see meie ravimise üldse võimalikuks tegevatki. Ajapikku saame aru, et Helle ravimeetod on paras kompott jumalast, kosmosest, budismist, magnetlainetest ja hullusest. End ravima tulnule tähendab see lihtsalt nõia sabas mööda mõisaparki pingilt pingile ja pakult pakule tolknemist.

Tagaaeda on isegi kaks püramiidi püsti pandud. Igal pool tuleb istuda, kuni silme ette ilmub jumalik valgus. Et märja ilmaga ei ole jumala ilmutuse ootamine eriti meeldiv, ajame mutile kägu.

Hellel on nõiavits, millega ta meie ees vehib ja kõikvõimalikku energiat mõõdab. Vitsal on puust pide, mille küljes on midagi heegeldamisvarda taolist ja selle otsas veel treitud puukuul.

Hiljem leiab nõid Matiga ühise keele ja räägib mehele, kuidas ta magnetväljadega ravimisest nii palju teab.

“Siin elavad nähtamatud mungad,” jutustab Helle. “Nad aitavad meid väga palju.”
Vähe sellest, et mungad teavad, mis kohale pargis pakk või pink seada, tegevat nad mõisas remontigi. “Kas te ei näe siis?” imestab Helle Mati kõrval pingil istudes. “Üks nähtamatu munk istub teie kõrval ja naeratab.”
Nõia teada olnud mõisa asukohas kunagi klooster ja eks sealt need mungad pärinegi.

Kui töökaaslasega pargis teed ristuvad, on ta üsna äraseletatud moega. Liigutab oimukohal nimetissõrme ja näitab peaga nõia poole: “See mutt on ju päris hull!”
Veidi niisama ringi lonkides ja pilte tehes avastame põõsaste vahelt umbes 30 saetud pakku. Ilmselt pole mungad veel otsustanud, kuhu need panna.
Et Mati on vanem mees, kiusab nõid teda ka eesnäärme probleemiga. Selle ravimises olevat ta üldse kõva käsi. “Paljud on eesnäärme murega siin käinud ja kõik on terveks saanud!” kiitleb Helle ja lisab: “See haigus tuleb nüüd järjest noorematel.”

Miskipärast vaatab ta lootusrikkalt minu otsa. Aga ega ma igal mutil endale püksi ronida luba.

Kodusõja kangelane andis jumalikku energiat

“Kas kõhus on valus ka?” uurib Helle Matilt.
Mati noogutab vingus näoga. Nõid vehib oma heegeldamisvardaga ja teatab, et Matil on kõhus halb energia. Pärast järjekordsel kännul istumist mõõdab nõid talle parema kõhuenergia.

Sel ajal, kui Mati pankrease ja siseorganite raviks ühelt pingilt teisele nühib, toetan mina kätega suurt põllukivi, mis andvat jumalikku energiat. Kivi teisele poolele on miskipärast eesti ja vene keeles kirjutatud: “Siin sündis Kodusõja kangelane Johannes Pandmets.”

Saan ühel pingil veel jumalikku energiat. Võin pea panti panna, et keegi on kõrval põõsas asjal käinud – hais on võimas. Aga kes siis jumala teid teab.
Varsti on Helle platsis ja küsib, kas ma punast valgust nägin.

Teatan, et nägin valget.
“Väga hea!” kostab naine.

Toimetuses sellest suurepärasest ravimõisast rääkimas käinud mees olevat samas kohas silmi näinud, mis olid nõia seletuse järgi jumalikud silmad. Ja see oli ka väga hea. Ju mul siis ei vedanud.

Teise põõsa all anume jumalalt andestust. Palume enda, oma sugulaste, vanemate ja üldse kõigi oma esiisade pattude eest.

Nõid jutustab, et see on võimsaim palumise koht maailmas.
Kui kõik organid saavad mitmekümnel pingil istudes ravitud, jõuame kruvide kinnikeeramiseni, nagu nõid muiates märgib. Ehk pakule, mis meie mõistust ravib.
Pealt nelja tundi saab see protseduur lõpuks läbi. Helle vehib meie nägude ees oma vardaga ja teatab, et mul pole kaitseinglit. Matil olevat ainult natukene.
Inglite saamiseks toetame pargiserval ühte võimast põllukivi.

Kui Helle on vardaga kindlaks teinud, et meil mõlemal on nüüd suurepärased kaitseinglid, saadab ta meid viimasele pingile. Kui kosmosesse sisenesime ringist, siis väljumine toimub siin.

Õnnelikult maandunud, sammume mõisa. Hoone on seest uhke: võlvide, lae- ja seinamaalingutega. Ent munkadel on remont alles pooleli.

Nõid suunab meid ühte suurde kirjutuslauaga tuppa, mis tundub olevat kabinet.
Demonstratiivselt lebab laual dalai-laama enda kirjutatud raamat.

Papist imerohud

Suurde tugitooli nõjatudes teatab Helle, et Mati on tõsiselt haige ja tema peab tervenemiseks siia veel vähemalt kaks korda tulema. Paneb talle märkmikusse juuli keskele uue ajagi kirja, sest varem olevat ravile suisa tung.

“Homme on mul sada inimest, ülehomme sada viiskümmned,” jahvatab naine. Ja nii kaks nädalat jutti! Suisa imelik, et meie etteteatamata nii vaiksel päeval siia juhtusime. Ei tea, miks, aga miskipärast võrdlen mõttes ravitsejat Ostap Benderiga.
Loomulikult saame koju rohud kaasa. Helle võtab tähtsa ilmega laualt kahe poolega margialbumi, mille vahed on lipikuid täis. Mõlemad saame kaks papist lipikut, kuhu on midagi peale kirjutatud.

Neid peopesal hoides peab kipitust tundma. Hoida tuleb neid käes seni, kuni kipitus kaob, ja nii kolm korda päevas. Iseenesest mõista ei hakka me nõia võimeid kahtluse alla seadma ning teatame, et kipitab jah.

Autos teeme lipikute lõhna järgi kindlaks, et kolm neist on seebi- ja üks vanillilõhnaline, jäätisekarbist välja lõigatud. Mõlemaid on vürtsitatud tõenäoliselt ka sinepipulbriga, mis peakski kipitust tekitama.

Viimaks jätab Helle meid finantsjuht Anne hoolde, kellega tuleb arved klaarida.
“Tund maksab 75 krooni ja te olite siin neli tundi,” teab Anne. “Nüüd on nii, et pange südametunnistuse järgi raha sinna karpi.”

Nurgas kapi peal on tõesti kogumispõrsast meenutav piluga puust karp, millele teibiga kleebitud paberiribal ilutseb: “Kirna mõisa fond”.

Meie südametunnistus lubab 400 krooni annetada. Tshekki on vist mõttetu küsida.
Tagasiteel võtab Mati kogu sõidu autos tabavalt kokku: “Poleks uskunud, et vanas eas veel sellist kino näen.”

Lugejate kommentaarid


09.07.2004 10:48
kui lollidel ajakirjanikel poel muud teha , kui igasugu paska lehte panna, mida nad usuvad ,võimida mitte,Miks see teisi peaks kottima.Hoidku oma sitt endale, ärgu pangu seda teistele nuusustamiseks.

:P
09.07.2004 11:21
väga hea artikkel oli… sai hommikul natike itsitada… sa ylemine mis sa vingu… ei meeldi, ära loe

NUNN
09.07.2004 11:45
Eriti lollakalt kirjutatud, ehk mingi algaja ajakirjaniku puht ISIKLIK arvamus.

Olen ise käinud Kirnas ja jäin kyll rahule !!
Kas ajalehes peab kindlasti olema kellegi ebameeldiv kogemus ?? proff-ajakirjanik oskaks ehk kirjutada neutraalselt.
Kirna pargist on kirjutatud ka varem (vist Maakodus), see artikkel oli kyll positiivne ja lugejale infot andev.
Mitte selline soperdis kui Pärnu lehes. tõepoolest pangu oma kaka kusagile mujale haisema ! AITÄHH

icc
09.07.2004 12:05
lugu on ladus ja humoorikas…eks igaüks ajab pappi kokku nagu oskab..ja igaüks võib osta seda, mida soovib… edu kõigile..

!!!
09.07.2004 12:40
väga hea artikkel,selliseid lõbusaid lookesi võiks rohkem olla.Sattusin ise hiljuti nn”selgeltnägija” juurde oma tervisega,ootasin ka kuuendat kuud last.Soovis õnne ja ütles et sünnib poiss.Vehkis natuke kätega ja paluti järgine kuu tagasi tulla.Kuid kuu hiljem soovis jälle õnne ,sündivat tütar!Küsisin,kas tõesti toimus soomuutus!!!Niipalju siis “selgeltnägijast”.Ku id õnneks sündis siiski poisslaps.

helle
09.07.2004 15:15
paar aastat tagasi oli samal teemal juttu nii teles kui Järva lehes. siis oli paar nädalat autode ummistus Kirnas.. ja siis otsis Maksuamet neid haigeid, kes sinna oma raha jätsid. ja Kirna ummistus oli korraga likvideeritud.
tore artikkel oli!1

lehelugeja
09.07.2004 16:00
Pärnu Postimehes võiks rohkem sellise kirja stiiliga artikleid olla! Väga lahe, kohe kisub lugema!

abisaanu
09.07.2004 16:28
no deem paska te ka igale poole topite haiged värdjad! Kui te siukseid asju ei usu siis ärge ka hakake nende üle nalju viskama…mis õigus on teil teiste üle niimoodi irvitada? selline asoi peaks ka inimõigustes sees olemine…see ju ouhas avalik alavääristamine…nii et kerige p**sse või pugege keldrisse oma keldrikakandeid üle lugema aga ärge sellist asja korraldage…mina sain sealt mõisast kusjuures abi…kopsus oli auk ja pidin oma kopsust ilma jääma, aga kui olin seal mõisas ära käinud, oli auk kahe nädalaga kinni kasvanud…arstid ka midagi öelda ei osanud kui et see täielik ime…

Jüri
09.07.2004 16:42
ega see muud midagi pole kui ainult järjekordne lugejate võitmise trikk. Raha vähe lehel,mis teha,kui võetakse tööle igasugu lapseeast mitte väljakasvanuid ussikesi kes ei oska isegi adekvaatselt midagi hinnata ja veel vähem kirja panna…puhas oskamatuse asi…lollikari lausa!!!

Maret
09.07.2004 17:17
Huvitav palju sihuke ravitsemine siis ka maksis, sellest pole sõnagi.
Ma olen kaugel sellest, et ravitseja üle ilkuma hakata kuid omad kahtlused on minulgi.
Tegelikult ravib kõik millesse suudate uskuda. Kui ei usu, siis ei saa ka abi.
Intensiivne soov terveneda manifesteeerib alati.
Ravib enamasti usk ravimisse, mitte ravim ise…või ka usk arsti või tervendajasse.
98 protsenti inimestest pidi alluma hüpnoositeraapiale ja kui inimene läheb sinna kindla sooviga terveks saada, siis see enamasti läheb täide…
Ilkujatel pole mõtet sihukesse kohta minna, hea kui see tagasilööke ei anna.Olen kord sellise olukorra tunnistajaks olnud ühel hüpnoosiseansil Krimmis..

Toomas
09.07.2004 18:31
käisin ka kord ühes ravikohas, olin lausa mitu päeva, teisel päeval tuli sinna ka üks ennasttäis vend ülbama ja mõnitama…nädal hiljem sõitis ta sellesama koha juures puusse ja sai silmapilkselt surma…nii et ilkujad, olge selliste asjadega parem ettevaatlikud! te veel ei tea neid jõudusid…

Mina
09.07.2004 22:41
Olen abisaanuga ja nii mõnegagi nõus, kes loo autoreid ilkujateks nimetavad. Mina arvan, et just sellised Uskmatud Toomased mõnitavad millegi teistmoodi asjaga tegelejaid ainult sellepärast, et see ongi midagi harjumuspärasest erinevat (see, mida nad teevad). No heldekene- kui see ikka nii tobe ja nõme oli- mida sa seal veel vahtisid siis??? Kebind ära koju kotile!

Veix
09.07.2004 23:16
Et umes nii,et tulevad mingid suvalised vennad kohale ja panevad kõik paika -peaks veidi ikka asja jagama ka enne kui midagim suust välja ajada – täpselt nagu lasteaias!!!

haanjamiis
09.07.2004 23:24
Ega te vist ei teadnud et sellel nn. peanõial on magistrikraad esoteeriliste teaduste alal. oleks ääärmiselt huvitav teada millise hariduse on lehepoisid omandanud, eetikast me ei räägigi!

Marika
09.07.2004 23:41
Ma olen ka seda meelt,et see oli väga inetu tegu sel kombel salaja pihku itsitades sinna tola tegema minna.Kui sa ikka end nii kõvaks eksperdiks pead ,eks kuulutanud siis kohapeal kohe milliste plaanidega tegelikult sinna saabuti.Kuna mindi sinna lolli mängima..õnnitlen neid..jäädigi kõigest sellest ilma mida sealt on võimalik saada kui tõesti tahta.No isegi ehitajad akna peal said nende üle naerda.Kus juures nende samade irvitavate ehitajate läbi ehk neile antigi märku,et nende plaan on läbi nähtud ja neid ei võeta seal tõsiselt.Ma olen seal ise ka paaril korral käinud koos oma sõpradega, meie oleme küll sealt abi saanud ja ka selliste hädadega mida arstid ei oska või ei taha ravida. Ja usute või ei mitte keegi ei ole meie üle naernud.Mul on tõeliselt kahju et ajalehes selline inetu lugu avaldati.Ma tahaksin Helle ees nende argpükslike kaaslinnlaste pärast vabandada,aga usun ,et ta on oma elus haigemaidki inimesi näinud …..Ja Jürile aitäh vihje eest ma katkestan juba homme selle rahahädas ajalehe otsekorralduse EDU TEILE!!!

Üks munkadest sinu kõrval…
09.07.2004 23:58
Muide kas on ilus teha nägu ja valetada minu meelest mitte.Ja toredad väljendid teil nii õelda *MUTI*.Mul on üks küsimus kas te olete narkarid…. käite autos sinepi pulbrit nuusutamas kust te muidu seda teadsite et see sinepi pulber.Mina olen nedest nii õelda lipakatest abi saanud. Muidugi te ei saa abi kui ei usu sellesse see sinepi pulbri nuusutamine on teie kruvid logisema pannud.Aga no muidugi nuusutage edasi.Ausalt kah EDU..

pärnukajakas
10.07.2004 02:23
eks näe, nõial endal ja ta jüngritel kah nett sisse veetud ja siia kommima tulnd.

xxx
10.07.2004 13:55
Igal juhul lahe lugemine. Kahju, et inimestele sellegipoolest mõistust pähe ei pane. Mõttetu raha toppimine soolapuhujate tasku. Oleks aeg juba puu otsast alla tulla ja 21-sse sajandisse jõuda!
Naeruvääristamine ongi parim vahend lollusega võitlemiseks, aga kui seda lollust liiga palju on, siis aita miski.

JustAFriend
10.07.2004 16:01
Leian et Andris Tammela tuleks tagandada oma ajakirjaniku kohapealt. Esiteks sellise sopa ja laimu kirjutamise eest..ning teiseks.. mõnitamise eest !

lehelugeja
10.07.2004 20:01
Mida ilkuda? Täitsa tark “nõid”. “Nõid” ütles, et autoril pole kaitseinglit. Kui artiklit lugeda, siis tuleb välja, et “nõial” oli täitsa õigus. Olnuks mehel kaitseingel, ta sellises toonis artikleid ei kirjutaks.

mats
11.07.2004 11:40
Olen minagi selle daami küünte vahelt läbi käinud ja oman erakordset negatiivset kogemust temaga lävimisel, nii et kui ta ka otsest kahju ei tee, ettevaatlik tuleks ikkagi olla.Võib olla ta mõnda on ka aidanud, kuid varanduslikult paremas seisundis inimesi lüpsab ta häbitult.
Tehnoloogia on iseenesest lihtne. Inimesele luuletatakse külge surmahaigus, mille sümptoomid tekivad suhteliselt hilises staadiumis(näiteks maksavähk). Edasi hakatakse rääkima Kirna mõisa remondi suurtest kuludest ja antakse mõista, et suur rahasüst aitaks ka haiguse paranemisel oluliselt kaasa. Järgneb artiklis kirjeldatud protseduur, kus inimest tassitakse mööda territooriumi ja pannakse teatavates kohtades istuma. Edasi järgneb kõige huvitavam : proua Helle hakkab tundma suurt huvi teie elutingimuste kohta ja tahab tingimata ära käia teie elukohas. Saanud selleks loa, vehkleb ta seal natuke ja teatab teile, et teie korter või maja on surmava energeetikaga ning sellest tuleb kiiresti välja kolida. Edasi võib juba ise mõelda, sest põhimõtteliselt on proua Helle küllalt edukas kinnisvaraärikas. Juhul kui inimesele tuleb mõistus pähe ja ta näeb proua läbi ning läheb näiteks arsti juurde, kus Kirnas pandud diagnoos muidugi kinnitust ei leia, järgneb Helle Anniko poolne psühhoterror, kus osavalt kasutatakse ära ka temast sõltuvat sensitiivi Vaiket. Kui inimene jätkab nn. ravi, siis pärast seda kui on piisavalt raha välja pressitud, teatatakse, et ime on sündinud ja tervenemine nn. haigusest on aset leidnud. Kokkuvõtteks: üks mustemaid sense, keda Eestis leida.

suudlus
11.07.2004 12:36
Kuule Sina seal. Olen ka mina käinud Kirna mõisas. Ning kohtunud teie nn ” nõia ” või ” mutiga” või mis-iganes teie ka teda ei nimeta. Võin käempanna rahulikult südame peale ning öelda,et mina sain terveks. Ja ei olnud mingusugust rahalüpsmist. Mõisaproua lihtsalt on seline suur uudistaja. Saat ju ometi aru et tal turjel rohkem kui 70 eluaastat ning sekkes eas hakkavad inimesed ikka rohkem teiste inimeste elu vastu huvitundma.kas see on siis ometigi patt?
kuiid oh ei ma ei haka kedagi kiitma laitma ega pooldama…ütlen lihtsalt et mina leidisn kirna müõisast ning kirna mõisa pargist rahulolu ning tervendust.
kes ei usu palun väga.ag kes seal on käinud need teavad millest ma räägin-
uskumine ja tervenemine on idividuaalne asi.
mõelge hetkeks selle peale,kuidas inimesed terveesid sadu aastaid tagasi? ikkka looduslikult… enamjaolt.. niiet..
lõpetage oma skeptism ,ning kui te midagi ei tea siis palun ärge hakake midagi plõksima!

MAMMI
11.07.2004 12:39
siiamaani ootasin huviga Teie lehe ilmumist oma postkasti. Siiani olite äärmiselt huvitav leht. Kuid kuni selle artiklini mida lugesin. Lihtsalt KOHUTAV! kui ma tahan lugeda soppa ja sellist ilkumist palun väga ma ostan endale SL ÕHTULEHE !
võite arvestada et olete ühest lehetllijast ILMA !
ja LGP. ajakirjanin kes selle lartikli kirjutas … pole sõnu! kus on Teie moraalitunnetus??????

saatus
11.07.2004 13:30
Paskvilli avaldamisele järgneval keskööl toimus Kirna mõisa pargi servas liiklusavarii. Kurjad keeled räägivad, et Andrei Tammelaanel pole süda rahu andnud ja ta olla tulnud n.ö. kuriteopaigale, kus jäänud auto alla. Kaastunne omastele.

hm?
11.07.2004 13:32
SAATUS mis sa ajad ?

pffff
11.07.2004 14:02
kuule saatus…ma veel teen sulle saatust siin…vahi kus…postimehe jüngrid ka omale neti sisse saand ja nüüd kommivad siin…kuidas neil raha jätkus? leht ju rahanäljas…

Laur to haaniamiis
11.07.2004 17:13
ja millised ülikoolis siis saab seda magistrikraadi omandada ? Kettamaailma “Nähtamatus Ülikoolis”.
Esoteerilist e teaduste magistrikraad – midagi ajuvabamat ei kannata küll enam välja mõtelda

Yet
11.07.2004 17:49
Tubli, Andris. Väga hea ja eeskujulik artikkel. Vaimupimedus peaks kaduma eestist ja kogu maailmast. Loodetavasti makstakse Sulle kopsakas preemiaraha suurepärase paljastuse eest!

2yet
11.07.2004 18:37
näädsa andri jyngrid ka endale netisisse saanud…kaitsmax tyybi kohta :d
kui hale!

Janno
11.07.2004 20:48
No on ikka lolle olemas, äkki poleks Eestisse haigekassat vajagi, kõik läheksid Kirna mõisa?

52 Replies to “Tuhala ja Kirna nõidus on lollus”

  1. Juku ütles:

    Olgem uskmatud ja omas teaduse ja tarkuse mullis edasi.

    Kas pole võrratu, et üks teaduse ja tarkuse mull nimega internet võimaldab jätta mitmesuguseid teateid korraga tervele ilmarahvale? :)

  2. Tõsiselt,haige.Lugupeetud härrad Ajakirjanik Loll ja Ajakirjanik LOlli sõber Mõistuseta.Te ei uskunud sellese,st. see ei hakka kunagi toimima.”muti”,”nõid”.A kui mina tuleks näiteks teile külla,mõnitaksin teie maja sisustust ja teid?Meeldiks?See oleks samaväärne sellega,mis te siin artiklis kirjutasite.Sittuge sitta mujale,vetsupotid on küll kallid,aga kraaviakldale saab ikka võibolla teha.Noh või siis põõsasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga