Koolileiva õnnistamine, söögipalve, usuõpetus, nelipühilased…

koolileibPidage mind paranoiliseks, kui tahate, aga see koolileiva õnnistamise (vt ETV videot) asi on lihtsalt üks järjekordne üritus tagaukse kaudu üht kristluse versiooni meie lastele sisse sööta. Otseses mõttes sööta.

Võib ju olla, et rukkimaarjapäev, mille päritolu on sügavalt põllumajanduslik ja eelkristlik, kuid ristikiriku poolt osavalt usurpeeritud nagu jõuludki ja muud kalendaariumiga seotud tähtpäevad, sobis kenasti koolileiva avalikkusele tutvustamiseks, kuid kes küll tuli sellele mõttele, et ilmalike koolide, kus õpib lapsi väga igasugustest peredest, toitu peaks õnnistama vaid ühe konfessiooni (riigikiriku??) esindaja. Oleksid siis juba kõik kohal olnud ja oikumeeniat aetud.

Või miks üldse mingit sellist eelajaloolist ja eelteaduslikku maagilist toimingut vaja oli? Kas leib muutus sellest kuidagi paremaks? Kas ateistil üldse sobib seda leiba süüa? Äkki peaks koolisööklas ikka söögipalve ka sisse seadma? Ja koolipäeva alguse palve. Rajaks koolidesse väikesed altarid. Kindlasti tuleksid paljud vabakogudused omakasupüüdmatult appi. Ja et õpilased kõigest sellest heast ikka õigesti aru saaksid, peaks loomulikult usuõpetus kooliprogrammis olema.

Kuidas see lauluke omal ajal oli:

Me lapsed Lenini,
me lapsed Stalini…

Ideoloogiline kasvatustöö jätkub täie hooga. Leninist ja Stalinist on taaskord saanud jumal ja Jeesus.

Me lapsed jumala,
me lapsed Jeesuse…

Corumi foorum vahendas Nelipühilaste uudist, et oktoobris tuleb Eestisse pastor-evangelist Steve Hill, endine narkomaan ja alkohoolik, kes väidetavalt usu kaudu pahedest vabaks sai.

Koos Steve Hilliga tuleb Eestisse ka kümneliikmeline piiblikooli meeskond, kes nädal enne krusaadiõhtuid kuulutavad evangeeliumi koolides, tänavatel, kohvikutes ja mujal.

Koolides!? Kava kodulehel Stevehillinestonia.com küll ühtki kooli ei näita, aga lapsevanemad võiksid tähele panna, milliseid infolehti nende lastele koolides jagatakse ja kooli juhtkonnale usukuulutuse kohta teada anda. Ja ega tänavatel ja kohvikuteski rahu lubata. Lastele tuleks taas öelda, et võõrastega tänaval eriti juttu ei tehta ja kaasa ei minda.

Be Sociable, Share!

73 Replies to “Koolileiva õnnistamine, söögipalve, usuõpetus, nelipühilased…”

  1. Haridusministeerium leiab, et toidu pühitsemine on religioosne akt.

    Ent kummastav on see, mis tuleb edasi: “usuvabaduse põhimõttega on näiteks vastuolus ka see, kui kirikuõpetajal keelataks leiba pühitseda, kuna selline keeld kujutaks endast vastuolu Põhiseaduse § 40 3. lõikes sätestatud igaühe vabadusega täita usutalitusi”

    Seega, kui papi usk peab midagi õiges, siis Põhiseaduse § 19 ei maksa midagi: “Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.”

    Pühitsetud toidu söömine on religioosne akt. Siinjuures ei oma vahet, kas pühitsetakse iga päts eraldi või retsepti järgi valmistatav toode.

    Oluline on siinjuures asjaolu, et leiva pühitsemine ei leidnud aset lihtsalt kirikus vaid oli osa toote esitamise tseremooniast.

    Seega ei oleks õigust takistada koolileiba kirikumõpetajatel oma koguduses õnnistada, see aga mis toimus Ülenurmes on lubamatu, kuna Koolileiva projektis pole ainsaks osalejaks mitte Leivaliit vaid riiklik institutsioon – Põllumajandusminiteerium!!!

    Koolileiva pakkumine koolides aga rikub igaühe vabadust ja õigust mitte osaleda religiosses aktis!!

  2. Kirjamees Andrus Kivirähk kommenteeris Eesti Päevalehes lisaks Vabadussambale ka koolileiva asja:

    Nii näiteks lugesin ma hämmastusega, et sügisest kõikide koolilasteni jõudva koolileiva esitlusele oli kutsutud kirikuõpetaja, kes leiva sisse õnnistas! Armas aeg! Kui tõesti vajati mingit eeskava, võinuks kutsuda mõne pillimehe või näitleja, kes mõistab lugeda ilusaid luuletusi, aga mitte abituid nõiatempe tegeva mustas kuues klouni! Kas ebausk on ikka veel nii tugev, et peetakse vajalikuks leiva kohal segaseid sõnu lausuda ning loodetakse siis, et sellest posinast on produktile kasu? Ei, leiva kvaliteedi tagab pagar, mitte isehakanud nõid.
    Loe pikemalt: http://www.epl.ee/arvamus/397338

  3. Kuivõrd eraldi religiooniõpetuse lugu siinkandis veel ei ole, siis pistan nupukese siia.

    Teaduste akadeemia on vastu võtnud sellise pöördumise:

    Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu
    10. detsembri 2008. a

    PÖÖRDUMINE
    Teaduste Akadeemia üldkogu leiab, et ühiskonnas alanud laialdane diskussioon koolihariduse reformi kavade üle on vajalik ja õigeaegne. Haridus on ühiskonna arengu tähtsamaid probleeme.

    Üldkogu peab vajalikuks esile tõsta järgmist:

    A. Nii põhikooli kui ka järgnevate haridusastmete õppekavade mahud ja tase peavad vastama meie ühiskonna arengu eesmärkidele. Need on muude dokumentide kõrval selgesti sõnastatud Riigikogus vastu võetud kõrghariduse arengukavas ja teaduse, arendustegevuse ning innovatsiooni arengukavas. Rõhuasetus loodus- ja täppisteadustele, loovuse ja analüüsivõime edendamisele on tingimusteta eelduseks nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Riigi esmane roll selles peab olema ennetavalt aktiivne, sest kaasaegse ühiskonna arengutendentsid on paljuski vastuolulised.

    B. Peame vajalikuks, et kooliharidus annaks ettekujutuse religioonide tekkest ja arengust, võimaldaks orienteeruda nende rollis nii minevikus kui tänapäeval, mõjus rahvusvahelisele poliitikale ja inimgruppide käitumisele. Seejuures üldkogu on kindlal seisukohal, et religiooniõpetus (usundiõpetus) on didaktiliselt lahutamatu üldisest ajaloolisest kontekstist. Arvame, et põhikoolis on usundite tekke, arengu ja sisu tutvustamine kohane vaid ajaloo õppetundides. Eraldi ainena usundite õpetamine põhikoolis sisaldab vaieldamatut ohtu, et käsitlus võib väljuda põhiseaduslikest raamidest (EVPS §3, §40).

    C. Usundiõpetus eraldi õppeainena võib olla täieliku vabatahtlikkuse alusel ainult gümnaasiumis ja kindlasti mitte põhikoolis.

  4. Pöördumise taga on ka akadeemia presidendi Richard Villemsi kõne, millest mõned tsitaadid.

    […] laiemas mõttes on järeltuleva põlvkonna õpetamine evolutsiooniline trend, mille vanus ulatub sadade miljonite aastate sügavusse, sauruste ja mammaalide eellaste lahknemise eelsesse aega. Või kui mitte –– kui on tegemist konvergentse evolutsioonilise nähtusega, nähtusega, mis on tekkinud sõltumatult evolutsiooni erinevates harudes – siis näitab see seda enam trendi erakordselt olulist kohta
    looduslikus valikus.

    Sümboolse mõtlemise teket arvavad paleoantropoloogid nägevat meie kaugetel esivanematel juba enam kui 100 tuhande aasta vanuses minevikus. Tehnoloogiline revolutsioon ca 40 tuhande aasta eest, millega juba märksa enne viimast suurt jääaega ca 20 tuhande aasta eest kaasnes ka siin Euroopas võimas “loominguline puhang” koopajooniste, ilmselt keeruliste matmiskommete jms näol, on ühemõtteline viide ka uskumuste ürgsele päritolule. Kirjutatud tekstide algus, kuigi mitte universaalselt, langeb kokku juba selgesti kaugelearenenud sümboolse mõtlemisega, mis oma mitmetes avaldustes on kirjeldatavad religioonidena ning mille arengud viimase viie tuhande aasta jooksul on süveneva selgusega dokumenteeritud ajaloolaste poolt. Inimühiskonna arengu mõistmiseks, enam kui sageli ka konkreetsete sündmuste ajenditest arusaamiseks, on vaja teada-tunda maailma religioone põhilisi seisukohti. Nii tekste kui nende tõlgendamist ja tõlgenduste rakendamist läbi ajaloo.

    Seda teemat võib arendada edasi lõputult. Kuid järeldus paistab olevat ilmne –– religiooniõpetus, lahutatuna ajaloo üldisest käsitlusest − kui aine omaette − tirib uskumuste tundmaõppimise välja kontekstist, mis on essentsiaalne religioonide tekke, arengu ja tänapäeva mõistmiseks. Asetades inimkonna kujunemises, ühiskonna tekkes, arengus ja tänapäevas sedavõrd olulise tahu nagu uskumused väljapoole ajalugu, on jäme metodoloogiline viga ja avab tee veelgi halvemale – tahtlikule eksitavate arusaamade edastamisele.

    Kuid usundiõpetus eraldi tunnina ei tohiks põhikoolis, iseäranis nooremates astmetes, olla ka mitte vabatahtlikuks aineks, sest selle vanusekategooria lapsed, vähemasti oluline osa neist, ei ole veel piisavalt kaitstud paraku üsna tõepärase võimaluse eest, et usundiõpetuse asemel serveeritakse neile “meie oma kiriku”, või mis tahes teise konfessiooni või sekti vaateid. Piisab täielikult sellest, mida laps omandab neis küsimustes ajaloo tundises.

    Meie lugupeetud kolleeg akadeemik Erast Parmasto juhtis mõne aja eest mu tähelepanu asjaolule, et, nagu kirjutas kohalik ajaleht Lõuna-Mulgimaalt, algas sel aastal ühe kooli esimene klass oma tegevust sellega, et lapsed viidi kirikusse, kus neid siis õnnistas kirikhärra. Ja peaegu sõna-sõnalt tsiteerides –– “siis läksid nad koolituppa tagasi, kus kooliõpetaja jagas neile kätte KA aabitsad”. Hea, et jagati KA aabitsaid ja hea (lihtne) on elada liberaalses riigis –– USAs oleks seesugune raske põhiseaduse rikkumine tekitanud kaugelekajava skandaali –– “The First Amendment’i” eiramine pole naljaasi. Mitte et seda poleks nüüd ja jälle proovitud, kuid kohus on ikka ja jälle pannud asjad paika. Ja seda kaugelt mitte vaid kreatsionismi ja intelligent design’i silmas pidavalt. Googlit “The First Admendment’i” kui märksõna kaudu sorides võib juba esimesel leheküljel leida tosinate kaupa detailseid seletusi, mida kõike pole USA Ülemkohus või siis föderaalkohtunikud identifitseerinud konstitutsioonivastase tegevusena seoses usuõpetusega. Nad on kuulutanud põhiseaduse vastaseks koguni vaikse ühe-minutilise palvuse koolitundide alguses –– kui seda viib läbi kool (kooliõpetaja) organiseeritud kujul.

    Eeldan, et kohustuslik usundiõpetus gümnaasiumis, ammugi siis põhikoolis, oleks selges vastuolus Eesti põhiseadusega. Võib-olla saaks seda vastuolu leevendada, kui sellega paralleelselt luua ja muuta kohustuslikuks ateismi õpetamine, kuid juba niisuguse alternatiivi vajadus näitab mu meelest kohustusliku usundiõpetuse tingimusteta välistamise vajadust.

    Lugupeetud akadeemikud, ma eeldan, et te olete tutvunud Siseministeriumi ettepaneku argumentatsiooniga, kus see ministeerium teeb ettepaneku muuta religiooniõpetus kohustuslikuks õppeaineks. Mulle tundub, et toodud põhjenduse motiveeringu mõned rõhuasetused, mis sisalduvad lisatud koolikursuse projektis, on fundamentaalselt vildakad
    põhjusel, et neis apelleeritakse muuhulgas väitele, mille kohaselt moraal ning eetiline käitumine on tuletatavad religioonist kui niisugusest ja meie kohalikus kontekstis ilmselt Vana ja Uue Testamendi kirjasõnast. Kogu kristluse, nagu ka paljude teiste usundite ajalugu näitab ühetähenduslikult (juhin tähelepanu –just üldajaloo raamides), et see side ei ole omanud mainimistväärivat mõju ühiskonna tegelikule käitumisele eri aegadel, eri kohtades. Ilmselt ei ole vajadust seda seisukohta näidetega illustreerima hakata.

    Ja kõrvalpõikena evolutsiooni ning psühholoogia valda –– eriti just viimaste aastakümnete uuringud on võimaldanud näha, seda alates simulatsioonimängudest inimeste puhul ja lõpetades paljude tähelepanekutega teiste loomade (nende populatsioonide) käitumisest, et reaalsuse üllatavalt paljud trajektoorid annavad valikulise eelise nn isendite altruistlikule liigisisesele käitumisele, mõjuga populatsioonile tervikuna. Tõsi, niipalju kui me suudame praegu mõista, ei ole see kehtiv suvaliselt valitud tingimuste puhul. Kuid üldistus jääb püsima — “–“ligimesearmastus”, mis ulatub kaugemale hoolitsusest oma vahetute järglaste eest, võib olla evolutiooniliselt valitud tunnuseks. Selles tähenduses on altruism evolutsiooni kaasprodukt, vaevalt et juhuslik. Mõni võib väita, et selline lähenemine küsimusele alandab, alavääristab ligimesearmastuse, eetika ja moraali kohta ühiskonnas. Ilma, et ma tahaksin oma vaadet peale sundida –– mu meelest otse vastupidi.

  5. On ju olemas nii muusikaajalugu, kunsitajalugu kui maailmakirjandus kui eraldi õppeained. Kõik need on samas ajalooga väga tihedalt seotud.

  6. Kriku ütles:

    On ju olemas nii muusikaajalugu, kunsitajalugu kui maailmakirjandus kui eraldi õppeained. Kõik need on samas ajalooga väga tihedalt seotud.

    Mis on see oluline teave islamist, budismist, kristlusest jne, et seda peaks eraldi kohustusliku ainena õpetama?

  7. Esiteks sellepärast, et maailmas meie ümber toimub väga palju väga olulisi sündmusi, mis on ajendatud religioossetest kontseptsioonidest. Teiseks sellepärast, et erinevate religioonide esindajate mõistmise ja tolereerimise eelduseks on mingigi teadmine nende religioonide kohta.

  8. @Kriku

    Eeldan, et kohustuslik usundiõpetus gümnaasiumis, ammugi siis põhikoolis, oleks selges vastuolus Eesti põhiseadusega. Võib-olla saaks seda vastuolu leevendada, kui sellega paralleelselt luua ja muuta kohustuslikuks ateismi õpetamine, kuid juba niisuguse alternatiivi vajadus näitab mu meelest kohustusliku usundiõpetuse tingimusteta välistamise vajadust.

    Kas pole piisavalt adekvaatne põhjendus? Miks?

  9. Vabandust mu rumalust, kuid mida ateismis üldse õpetada oleks, peale väite et jumalat ja mingeid mittemateriaalseid nähtusi ei eksisteeri? Selle võiks ju kõik ühte koolitundi kokku võtta.

  10. salvey küsis:

    Vabandust mu rumalust, kuid mida ateismis üldse õpetada oleks, peale väite et jumalat ja mingeid mittemateriaalseid nähtusi ei eksisteeri?

    Näiteks tolle väite ajaloolist kujunemislugu, klassikalisi vastuväiteid ning väidete ja vastuväidete vahelisi suhteid objektiivse reaalsusega.

    Juunõu — todasama, mida iga teise ideoloogia juures.

  11. Erinevaid maailmavaateid, mis on loomult ateistlikud, on ju tohutult palju. Igal ateistil oma. Ilmselt saab leida ühiseid nimetajaid, kuid sobivam nimi loodavale ainele on sel juhul filosoofia.

  12. Olen aru saanud et siin kirjutavate ateistide teadmised erinevate religioonide vallas on päris põhjalikud. Miks peaks õppiva noorsoo nendest teadmistest ilma jätma. Niiöelda tunne vaenlast.

  13. minu arust hangib Vällik religiooni teemal urisedes lihtsalt odavat populaarsust. ei ole siin ilmselt ühelgi kaasurisejal isiklikku religioosset kogemust. üks õige skeptik teeb väga lollisti kui maavälise absoluudi olemasolu välistab. usk teatavasti on ebaratsionaalne, kuid äärmiselt abiks kui kõik ratsionaalsed vahendid on läbi kukkunud. ei ole üldsegi ebatõenäoline et mõne aja pärast meil kõigil leiva õnnistamise oskust tarvis läheb kui asjad ühel hetkel nii sitasti on et viimane leib käes on. miks seda lastele keelata, isegi kui nad praegu sellest aru ei saa?

  14. @teet – minumeelest on organiseeritud religioonid juba liiga kaua inimeste kergeusklikkust ära kasutades hankinud teenimatut populaarsust.

    Ehk defineerid selle “religioosse kogemuse”, siis teame öelda, kas oleme sellist kogenud või mitte.

  15. @dig
    ei tõendagi. ei täissöönu näljast mõista. rumal ning ülbe on pidada end (inimeste teadust siis) lõpuni targaks sest inimese arusaam maailmast/universumist ju alles areneb. vaata kasvõi..

    http://www.newscientist.com/ar.....tml?page=1 või http://www.crystalinks.com/holographic.html

    nojah aga mida me siin universumist, inimene ei tea ju iseendastki õieti midagi. ja ega saagi lõpuni teada. mismoodi on võimalik et inimese aju suudab inimese aju lõpuni mõista?

  16. Martin Vällik

    definitsioon ei ole hea tee. mõistan, et inimene teadust teisiti teha ei oska, kuid definitsioon oma olemuselt on äärmiselt piirav. ehk kirjeldab jällegi inimese piiratust..

    religioosse kogemuse puudumisele viitabki aga siin valitsev välistav skepsis. mina ei oleks mitte radikaalne skeptik vaid pragmaatik. lihtsalt enne otsustamist tuleks vastata lihtsale küsimusele- mida mulle leiva õnnistamine annab (võib anda) ning mida leiva õnnistamisest hoidumine mulle võib anda (mitte anda).

  17. teet ütles:

    Üks õige skeptik teeb väga lollisti kui maavälise absoluudi olemasolu välistab.

    Rääkida empiiriliselt kättesaamute objektide olemasolust on absurd.

    Nojah aga mida me siin universumist, inimene ei tea ju iseendastki õieti midagi.

    Nõustun. Selle asemel, et lünki oma teadmistes üleloomulikuga täita, tuleks lihtsalt tunnistada oma teadmiste piiratust.

  18. Kriku ütles:

    Esiteks sellepärast, et maailmas meie ümber toimub väga palju väga olulisi sündmusi, mis on ajendatud religioossetest kontseptsioonidest. Teiseks sellepärast, et erinevate religioonide esindajate mõistmise ja tolereerimise eelduseks on mingigi teadmine nende religioonide kohta.

    Millistest sündmustest käib jutt ja miks on selleks eraldi õppeainet vaja? Toimub ka palju sündmusi mis on ajendatud nn. New Age’i mõjudest. Kas need teemad peaks samuti usundiõpetusse kaasama?

    Teise punkti kohta: kool ei pea olema koht mis inimest tolerantseks kasvatab. See ei saa olla eesmärgiks kasvõi juba sellepärast, et koduse kasvatusega võrreldes on kooli mõju ja sealt saadud teadmiste hulk köömes.

    .
    Loomulikult on usundiõpetus vajalik. Kasvõi kultuuri ja ajaloo mõistmiseks, aga religioonist ei saa sel otstarbel rääkida eraldi nähtusena vaid ikka kontekstis.

  19. teet ütles:

    @dig
    ei tõendagi. ei täissöönu näljast mõista. rumal ning ülbe on pidada end (inimeste teadust siis) lõpuni targaks sest inimese arusaam maailmast/universumist ju alles areneb. vaata kasvõi..

    http://www.newscientist.com/ar.....tml?page=1 või http://www.crystalinks.com/holographic.html

    nojah aga mida me siin universumist, inimene ei tea ju iseendastki õieti midagi. ja ega saagi lõpuni teada. mismoodi on võimalik et inimese aju suudab inimese aju lõpuni mõista?

    Keegi ei väidagi siin, et teadusel on vastused kõikidele küsimustele. Otse vastupidi — teaduse avastused toovad meile vastuseta küsimusi veel juurdegi. Aga… vale on väita ka seda, et teadus meile midagi ei anna. Tänu teadusele teame me kui suur ja lõpmatult imetabane meie maailm on. See “pisku”, mida me teame, on just tänu teadusele ja seda pole sugugi nii vähe. Ülbus on öelda, et religioon on teadusega võrreldes parem või vähemalt võrdväärne vahend maailma mõistmiseks ja uurimiseks. Ilma teaduseta istuks me senimaani koopa ees ja kardaks kõuemürinat.

    See, et religioon (rasketel aegadel) inimestele lohutust pakub või õnnelikuks teeb, ei ole samuti mingi argument. Samahästi võiks inimesi pidevalt narkolaksu all hoida nagu Huxley düstoopias.

  20. Eeldan, et kohustuslik usundiõpetus gümnaasiumis, ammugi siis põhikoolis, oleks selges vastuolus Eesti põhiseadusega.

    Kas pole piisavalt adekvaatne põhjendus? Miks?

    Sellepärast, et Eesti Põhiseadus ei keela koolis õpilastele erinevate religioonide kohta informatsiooni anda.

  21. Millistest sündmustest käib jutt

    Sündmustest on kõige labasem näide 9/11, aga suur osa AK välisuudistest nähtavast on ilma sellise teadmiseta raskesti mõistetavad.

    miks on selleks eraldi õppeainet vaja?

    Süsteemsuse huvides – teema on piisavalt spetsiifiline. Igatahes mitte vähem spetsiifiline kui kunstiajalugu näiteks.

    Toimub ka palju sündmusi mis on ajendatud nn. New Age’i mõjudest. Kas need teemad peaks samuti usundiõpetusse kaasama?

    New Age peaks kindlasti olema üks religiooniõpetuse teemasid.

    Teise punkti kohta: kool ei pea olema koht mis inimest tolerantseks kasvatab.

    Kool peab olema koht, mis annab inimesele teadmisi, mis on niiöelda heaks kodanikuks olemise eelduseks.

  22. Sündmustest on kõige labasem näide 9/11, aga suur osa AK välisuudistest nähtavast on ilma sellise teadmiseta raskesti mõistetavad.

    Sellisel juhul peaks õppeaine nimi olema (päeva)poliitika ja religioon. Vaevalt et pelgalt protestantismi mõistmine Põhja-Iirimaa konfliktist arusaamist võimaldab või islami tundmine 11. septembri terrorirünnakuid selgitab.

  23. Vaat’ võib-olla olekski mõistlik niimoodi, et poliitiline pool on ajaloo tunnis ja erinevate religioonide käsitlus usundiõpetuse tunnis.

  24. Kriku ütles:

    Sündmustest on kõige labasem näide 9/11.

    Vaata aga vaata. Kujutad sa ette, mis sõnumi see saadaks, kui 12 aastasele lapsele õpetada, kuidas koraanis on öledud, et moslemid on mittemoslemitega (uskujatega) lakkamatus sõjas, mistõttu nad kaaperdatud lennukeid USA kõrghoonetesse lennutavad? Kas 12-aastane on võimeline nüansse mõistma?

    Samuti on absurdne rääkida, et just religiooniõpetus avab uksed maailmamõistmiseks. Otsitava aine sisu peegeldaks paremini nimed “maailma kultuuride õpetus”, “kultuuriajalugu”, “maailma kommete õpetus” vms.

  25. Kas Ristisõjad on siis ajaloo või usundiõpetuse teema?

    Mõlema.

    kuidas koraanis on öledud, et moslemid on mittemoslemitega (uskujatega) lakkamatus sõjas, mistõttu nad kaaperdatud lennukeid USA kõrghoonetesse lennutavad? Kas 12-aastane on võimeline nüansse mõistma?

    Selliste väärarvamuste leviku tõkestamiseks ongi nimetatud ainet vaja.

    Samuti on absurdne rääkida, et just religiooniõpetus avab uksed maailmamõistmiseks. Otsitava aine sisu peegeldaks paremini nimed “maailma kultuuride õpetus”, “kultuuriajalugu”, “maailma kommete õpetus” vms.

    Kooliharidus tervikuna peaks avama uksed maailma mõistmiseks, mitte mõni üksik aine. Ning inimkultuuriga erinevate nurkade alt tegeleb terve humaniora.

  26. Tahtmata öeda midagi paha religiooniõpetuse kohta…

    Kui mina omal ajal keskkoolis käisin, siis ma õppisin:
    ajalugu,
    muusikaajalugu,
    kunstiajalugu,
    filosoofia ajalugu,
    kirjandust, mis oli sisuliselt ka kirjandusajalugu,
    geograafiat, mis näiteks majandusgeograafia osas kajastas ka üsna kõvasti ajalugu,

    peale selle õppisin ma üsna vanu aluseid, et mitte öelda ajalugu
    füüsikas,
    keemias,
    matemaatikas,
    bioloogias,
    astronoomias.

    Ja kogu see kraam oli omavahel peaaegu täielikult seostamata. Keegi ei hoolitsenud, et näiteks 18. sajandi sõjad, sama aja kunst, muusika ja teadus moodustaksid mingisuguse ühtse pildi.

    Võibolla oleks targem veel ühe ajalooaine, nimelt religiooniajaloo, mida religiooniõpetus vähemalt osaliselt nimelt oleks, lisamise asemel ühendada olemasolevad ajalooained mingiks veidi sidusamaks tervikuks, mis annaks sellele ainele siis hea hulga tunde õppekavas (oli ju kõiki neid ajalugusid vähemalt üks tund nädalas, mõnda aga ka hoopis rohkem), mis võimaldaks ehk natuke terviklikumat pilti luua ja tajuda?

  27. Mina jälle käisin koolis, kus üritati ajalugu ja kunstiajalugu ühendada ja tulemus polnud ka meeltülendav. Ainet õpetas üks tädi, kes väitis muuhulgas, et tänapäeval pole töölisklassi enam olemas.

    Aga probleem on vaieldamatult olemas. Mina tunnetasin seda muide ka niipidi, et eri perioodidel õpitakse eri riike eraldi. Näiteks 18. sajandil Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, siis 19. sajandil jälle Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Aga kindlasti ei ole mina pädev mingit paremat metoodikat välja pakkuma.

  28. Kriku ütles:

    Kooliharidus tervikuna peaks avama uksed maailma mõistmiseks, mitte mõni üksik aine. Ning inimkultuuriga erinevate nurkade alt tegeleb terve humaniora.

    Parandan:
    On absurdne rääkida, et just religiooniõpetus avab uksed väärtuste ja tavade mõistmiseks maailmas. Kohustusliku religiooniõpetuse järele puudub vajadus.

    Sellepärast, et Eesti Põhiseadus ei keela koolis õpilastele erinevate religioonide kohta informatsiooni anda.

    Usuvabadus keelab ühe religiooni eelistamist teisele. Vastuolu on ilmne.

  29. volli ütles:

    Usuvabadus keelab ühe religiooni eelistamist teisele. Vastuolu on ilmne.

    Probleem võib tekkida ehk neil usklikel, kes ei taha, et nende lastele võõraste religioonide kohta õpetatakse, aga siin ei ole vastuolu kui õppeaine hõlmab kõiki suuremaid religioone ja annab ülevaate väikestest.

    Vastuolu võiks tulla pigem sellest, et usuvabadus tähendab ka vabadust usust, kuigi ka see on kahtlasevõitu argument.

    Religioonid on kahtlemata vajalik ja vältimatu osa sellest mida peab õpetama ja seda tuleks just teha kontekstipõhiselt, ehk teiste õppeainete raames.

  30. On absurdne rääkida, et just religiooniõpetus avab uksed väärtuste ja tavade mõistmiseks maailmas.

    Selline väide on absurdne mistahes õppeaine kohta üksikult võttes, mistõttu on loogiliselt väär kasutada sinu argumenti mistahes üksiku aine kontekstis.

    Sellepärast, et Eesti Põhiseadus ei keela koolis õpilastele erinevate religioonide kohta informatsiooni anda.

    Usuvabadus keelab ühe religiooni eelistamist teisele. Vastuolu on ilmne.

    Mulle näiteks ei ole ilmne. Äkki selgitad lähemalt?

  31. Probleem võib tekkida ehk neil usklikel, kes ei taha, et nende lastele võõraste religioonide kohta õpetatakse, aga siin ei ole vastuolu kui õppeaine hõlmab kõiki suuremaid religioone ja annab ülevaate väikestest.

    Täpselt sama probleem on ka nende usklikega, kes ei taha, et nende lastele evolutsiooniteooria kohta õpetatakse.

  32. Teen kiirelt märkuse RÕ vabatahtlikkuse/kohustuslikkuse kohta. Mulle tundub, et Villemsi kõnes mainitud võimalik vastuolu põhiseadusega ei pea paika. Vähemalt endine õiguskantsler Allar Jõks kirjutas selle kohta nõnda:

    “Samas ei ole mittekonfessionaalse usuõpetuse vabatahtlikkus põhiseadusest tulenev nõue, vaid selle kasuks on otsustanud seadusandja (Riigikogu) seadustega. /../ Põhiseadus annab seadusandjale tegutsemiseks raamid, mille siseselt on seadusandjal vaba otsustusruum. Sellise otsustusruumi piires on seadusandja kehtestanud mittekonfessionaalse usuõpetuse vabatahtlikkuse nõude. Kui seadusandja otsustaks vabatahtlikkuse nõude kaotada, oleks ka see otsus põhiseadusega antud otsustusruumi piires. Selleks peaks muudetama või tühistatama HaS §4 lg4 ning PGS §3 lg4.”

  33. Jah, tuleb vahet teha usukuulutamisel ja religiooniõpetusel. Mulle tundub, et paljudele oponentidele on see vahe segane. Täpselt samamoodi tuleb vahet teha erakondade värbamisüritustel ja poliitiliste ideoloogiate käsitlemisel ajaloo või kodanikuõpetuse tunnis.

  34. Olemasolev või arendatav RÕ ainekava paraku ei suuda hajutada neid kahtlusi usukuulutuse ja religiooniõpetuse osas. Tea, kas see tuleneb ainenõukogu koosseisust, kuhu kuuluvad vaieldamatult suurepärased inimesed ja kes kindlasti soovivad parimat, kuid ma pole saanud vastust, kas sellesse peale teoloogide, kirikute juhtfiguuride ja koguduste liikmete ka teistsuguseid inimesi kuulub.

    Noja mida arvata sellest:

    Ainenõukogu peab seejuures väga oluliseks pidevat infovahetust ja kooskõlastatud tegevust erinevate kirikute ja RÕ ainenõukogu vahel.

    allikas

    Mulle tundub, et sellisest lähenemisest üht korralikku ja objektiivset ainekava ei saa põhimõtteliseltki tulla.

  35. Olemasolev või arendatav RÕ ainekava paraku ei suuda hajutada neid kahtlusi usukuulutuse ja religiooniõpetuse osas.

    Sellisel juhul on loogiline argumenteerida ainekava ja selle koostamise põhimõtete vastu, mitte aine kui sellise vastu.

  36. Kriku: ainekava määrab tegelikult õppeaine sisu. Argumenteerida religiooniõpetuse kui õppeaine poolt või vastu ilma ainekavata on paraku täiesti sisutu argumenteerimine.

  37. Ma ei ole nõus. Arutlejad võivad nõustuda sellega, et erinevaid religioone – nii nende kujunemislugu kui praegust seisu ja tõekspidamisi – on vaja eraldi õppeainena koolis tutvustada, kuid samas olla erinevatel arvamustel õppekava mahu osas, mõne õppekava detaili osas või eelistada üht õppekava projekti teisele.

  38. Ilmselt võiks selle arutelu alustada küsimusest, kas punktis 2 toodud eesmärgid vastavad vajadustele ning usuvabaduse põhimõttele.

  39. Lugesin ka läbi, minu meelest tundub ju vähemalt teoreetiliselt üsna mõistlik. Iseasi, et koolilapsed ühe juurdetuleva aine üle kindlasti ei rõõmusta. Kuigi see võib ju ka päris põnev olla.

  40. Kriku ütles:

    Selline väide on absurdne mistahes õppeaine kohta üksikult võttes, mistõttu on loogiliselt väär kasutada sinu argumenti mistahes üksiku aine kontekstis.

    Argumenti “ise oled absurdne” pole vast mõistlik kasutuada ükskõik mis kontekstis. : )

    Seega usud, et just religiooniõpetus on see aine, mis peaks Eesti lastele väärtuste ja kommete ja traditsioonide mõistmist õpetama? Selline seisukoht on absurdne. Samuti on kohustuslik kõlbluse ja eetika õpetamine (õppekava praegusel kujul) religiooniõpetuse nime all ilmne riiklik usupropaganda.

    Religiooniõpetus saab piirduda suuremate religioonidega kaasneva mütoloogia, selle mütoloogia abil õigustatavate seisukohtade ning selle mütoloogia kujunemishüpoteeside tutvustamisega. Miks sellist ainet kohustuslikus korras vaja peaks minema ning mille arvelt ja kes seda õpetama hakataks?

    Pigem tuleks edendada ühiskonna- ja inimeseõpetust ning religiooniõpetuse asemel kuluks gümnaasiumile ära vabatahtlik filosoofiatund.

  41. Seega usud, et just religiooniõpetus on see aine, mis peaks Eesti lastele väärtuste ja kommete ja traditsioonide mõistmist õpetama?

    Ma leian, et Eesti lastele peaks erinevate religioonide mõistmist õpetama. Sealhulgas ka nendega seotud väärtuste, kommete ja traditsioonide mõistmist.

    Selline seisukoht on absurdne.

    Ise oled absurdne :)

    Ausõna, muud ei oska öelda.

    Samuti on kohustuslik kõlbluse ja eetika õpetamine (õppekava praegusel kujul) religiooniõpetuse nime all ilmne riiklik usupropaganda.

    Oled sa loobunud oma avaldusi argumenteerimast? Mis osa õppekavast sa usupropagandaks pead?

    Kõlblus ja eetika muide on religiooniti erinevad.

    Miks sellist ainet kohustuslikus korras vaja peaks minema

    Sellele olen ma üleval juba vastanud.

    mille arvelt

    See on juba järgmine küsimus.

    kes seda õpetama hakataks?

    Koolis õpetavad minu teada ikka kooliõpetajad. Matemaatikat õpetab matemaatikaõpetaja, ajalugu õpetab ajalooõpetaja ja usundiõpetust hakkaks õpetama usundiõpetuse õpetaja. On sul muid ettepanekuid?

    Pigem tuleks edendada ühiskonna- ja inimeseõpetust ning religiooniõpetuse asemel kuluks gümnaasiumile ära vabatahtlik filosoofiatund.

    Mulle tundub, et siin on tegemist sõnamaagiaga… St. sul on allergia sõnade “religioon” ja “usund” vastu ning sa tõused barrikaadile puhtalt selle pärast…

    Minul muide oli gümnaasiumis kohustuslik filosoofiatund.

  42. Starker kirjutas:

    Vastuolu võiks tulla pigem sellest, et usuvabadus tähendab ka vabadust usust, kuigi ka see on kahtlasevõitu argument.

    Vabadus usust on äärmiselt oluline usuvabaduse komponent. Mis usuvabadus see moslemitel oleks, kui riik võiks käskida neil viikingite jumalatesse uskuda?

  43. dig ütles:

    Starker kirjutas:

    Vastuolu võiks tulla pigem sellest, et usuvabadus tähendab ka vabadust usust, kuigi ka see on kahtlasevõitu argument.

    Vabadus usust on äärmiselt oluline usuvabaduse komponent. Mis usuvabadus see moslemitel oleks, kui riik võiks käskida neil viikingite jumalatesse uskuda?

    Loomulikult on vabadus usust oluline, aga kahtlane on see argument sellepärast, et on võimalik (ja vajalik) koostada selline ainekava, mis seda õigust võimalikult vähe riivab. Just sellepärast olen ma ka arvamusel, et religiooniõpetus peaks olema vabatahtlik.

    Antud ainekava puhul tundub kummaline see, et religiooniõpetust seostatakse eetikaga, justkui usk teeks inimese moraalse(ma)ks ja usuta eetikat poleks. Näiteks kristlus lähtub suures osas just tänapäeva sekulaarse ühiskonna moraalinormidest, mitte vastupidi.

  44. Kriku ütles:

    Mis osa õppekavast sa usupropagandaks pead?

    Seda osa, kus religiooniõpetuse pähe religioosset eetikat õpetatakse (soovitatavalt 5. kalssis) või kus (soovitatavalt 2. klassis) head ja halba eristama õpetatakse.

    Parema maailmamõistmiseni selline õppekava kohe kindlasti ei vii, kui parema maailmamõistmise asemel ei mõisteta just religioosset maailmamõistmist.

    Mulle tundub, et siin on tegemist sõnamaagiaga…

    Mitte sõnamaagiaga, vaid asjaoluga, et see, mida religiooniõpetuses õpetada üritatakse, on juba teiste ainetega kaetud.

    Religiooniõpetus saab piirduda suuremate religioonidega kaasneva mütoloogia, selle mütoloogia abil õigustatavate seisukohtade ning selle mütoloogia kujunemishüpoteeside tutvustamisega. Taoline aine on omajagu abstraktne ning alg või põhikoolis pole selle õpetamisel mõtet.

    Minul muide oli gümnaasiumis kohustuslik filosoofiatund.

    Meeldis? Ka minul oli filosoofiatund, mis oleks võinud olla ülevaatlikum ent vähem põhjalik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga