Erkki Tuomioja: teoloogid ülikoolidest välja!

Erkki Tuomioja, Pilt: Ilta-SanomatSoome endine välisminister ja praegune parlamendisaadik Erkki Tuomioja (SotsDem) nõudis Skepsis ry 20. aastapäeva pidustustel, et usuteaduskonnad likvideeritaks avalikest vahenditest rahastatavatest ülikoolidest, sest ülikoolid on haridus- ja teadusasutused. Lisaks tuleks aktiivsemalt nõuda Soome riigi ja kiriku eraldamist üksteisest.

Tuomioja on end avalikult ateistiks tunnistanud. Ta tõdes, et kapist väljatulekuks sai ta innustust Richard Dawkinsi, Daniel Dennetti ja Christopher Hitchensi raamatutest. Eriti sooviks ta kaitsta lapsi selle eest, et neid ei sunnitaks mingi usu toetajaks ja järgijaks. Laste meeli ei tohiks mürgitada.

Allikas Ilta-Sanomat.

Jaga rõõmu või murega!

12 Replies to “Erkki Tuomioja: teoloogid ülikoolidest välja!”

  1. Aga mis sorti usuteaduskondadest jutt käib? Kas sellistest, mis tegelevad erinevate mütoloogiate võrdlemise ja uurimisega või sellistest, mille aluseks on ühe religiooni tõena käsitlemine?

    Ja kuidas meil Eestis lood on? Mis näiteks TÜ usuteaduskonnas toimub?

  2. Tuomioja kapist väljatulek toimus juba 5.dets. Vastukaja sai see alles uue aasta algul ja seda kaja pole olnud mitte vähe, mees saab nii paremalt kui vasakult. Sel tasemel ja nii otsustavalt ei ole seni keegi nõudnud kiriku ja riigi lahutamist. Usuteaduskondade likvideerimisnõe on aga midagi ennekuulmatut. See ajab soomlased ärevile, ehkki nad on kaunis usuleige rahvas kiriku ja riigi seotusest hoolimata. Keskmisele soomlasele on siiski tähtis rituaalidest kinnipidamine. Ja kirikumaksu tuleb maksta, sest see garanteerib tasuta hauakoha.

  3. Ma ei leia, et erinevate usundite või ühe usundi uurimisega tegelemine nüüd midagi halba oleks. Religioon on ju siiski osa inimkonna ajaloost ning usulisi toiminguid tegid juba tänapäevainimese eellased. Euroopa puhul on ka arusaadav, miks on suurem tähelepanu kristlikul õpetusel – see lihtsalt on olnud Euroopa ajaloos olulisel kohal. Ja on tegelt ka tänapäeval, kuigi enam mitte sellises mahus. Teised religioonid on ka levinud, kuigi mitte sellisel määral. Samas tegeletakse ka nendega ülikoolides, kas siis toimub sellealane õppetöö või on mõni uuriv selts sellega seotud.

    Õpin Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas. Ma pole kristlane ega mõnda teist usku. TÜ usuteaduskond keskendub kristlusele: uuritakse kiriku ajalugu, tutvutakse Piibliga, on üldised religioonialased loengud (religioonifilosoofia, -sotsiloogia, -psühholoogia), käsitletakse vähesel määral ka teisi religioone (germaanlaste, egiptlaste, peruulaste jne usundid) ning õpitakse keeli (heebrea, kreeka, ladina, araabia). Pastoriks või preestriks seal õppida ei saa (mainin igaksjuhuks, sest see on üldlevinud arvamus seniste kogemsute põhjal). See, mis on iga inimese oma veendumus kristluse suhtes, ei oma seal küll erilist rolli. Senimaani on üks õppejõud oma seisukohti korra selgelt väljendunud (ei meeldi satanistid ja saientoloogid). Eks see on iseenesestmõistetav, et enamus sealseid õppejõude on kristlased või selle suunitlusega, aga nagu öeldud, keegi sellest otseselt ei räägi. Pole vajadust. Ka üliõpilased on selles suhtes tagasihoidlikud. Usk on nende oma asi, kui jutuks tuleb, siis räägib, kui ei, siis ei. Meil muidu on üks soomlane ka, kes on selline tõsisem usklik (käinud Aafrikas misjonitööl jne), kuid ka tema on suhteliselt tolerantne (ei pea homode tegevust õigeks, kuid ei saa teistele ette öelda, mida nemad tegema peavad). Ülikoolis on asi siiski ‘teaduslikum’, kui nii võib öelda.

    Pealegi, hea silmaringilaiendus. Ei kahetse oma valikut :)

  4. et mis TÜ usuteaduskonnas toimub? olen selle vastu huvi tundnud, kõige rohkem vast viis aastat tagasi. nii et muljed võivad olla aegunud. aga palun, veidi ebatäpseid muljeid:

    Tartu Ülikooli usuteaduskond on põhidokumentide ja praktikate poolest evangeelne. õpetavad evangeelset teoloogiat, mis tähendab põhimõtteliselt protestantismi. õppejõud reeglina luterlased, baptistid või mõne muu protestandi konfessiooni liikmed. põhimõtteliselt oli enne 3+2 peale yleminekut ikka nii, et õpid 4 aastat TÜ usuteaduskonnas, siis 1 aasta EELK usuteaduse instituudis ja siis oled kirikuõpetaja. see oli TÜ teaduskonna põhifunktsioon. luteri kiriku eelmise peapiiskopi leiab TÜ usuteaduskonna esindusfotodelt, teiste kohalike usuyhenduste legaate mitte.

    (võrdluseks: Saksamaal on ylikoole, millel on nii katoliku usuteaduskond kui ka evangeelne usuteaduskond. enamasti on VIST yhes ylikoolis yks või teine, vt 1555. aasta Augsburgi usurahu: cujus regio, ejus religio – ehk yldiselt 1555. aastal valitsenud feodaalisanda usu järgi.)

    on märkimisväärseid erandeid yldvalitsevale evangeelsele usuteadusele, mida seal õpetatakse. neid võib kasutada minu eelnevate väidete ymberlykkamiseks või naeruvääristamiseks. aga need yldhuvitavad mitte-evangeelseid või mittekristlikke asju puudutavad kursused-õppetoolid-õppejõud kippusid vähemalt vana õppekava järgi olema teaduskonna põhiliini suhtes marginaalsed. sellised marginaalsemad institutsioonid usuteaduskonna sees on võrdlev usuteaduse oma, kus õpetatakse kõiki mittekristlikke uske, ning vanade Lähis-Ida kultuuride uurimise keskus, kus õpetatakse sumeri ja akkadi keelt ja õpitakse igapidi tundma yldse maailma kõige vanemaid kirjakultuure, mis Viljaka Poolkuu kandis juhtuvad paiknema (vt ka Eesti Assürioloogia Selts, http://www.ut.ee/klassik/eas/ ).

    uusi usuteaduskonna 3+2 õppekavu ma ei tunne, need yritab muu hulgas võtta suunda “mittekonfessionaalsete religiooniõpetajate” koolitamisele. ei kujuta ette, kui edukad nad selle asjaga suudavad olla. olukord tundub veidi skisofreeniline: yhelt poolt on asutus tehtud luteri kirikuõpetajate koolitamiseks (turu olukorrast ja nõudlusest tulenevalt hiljem ka teiste protestandi konfessioonide jaoks), see kajastub õppetoolide jaotuses ja kaadrivalikus ja yldises ideoloogias, samas tuleb tegutseda Euroopa kõige ilmalikumas yhiskonnas, kus selliste spetsialistide turg yhelt poolt kokku kuivab ja teiselt poolt turunõudlus yleloomulike vajaduste rahuldamise teenuste järele mitmekesistub ja kasvatab yha uusi nišše. (vabandage mu turufundamentalistlikku kõnepruuki.)

    tänavu olla TÜ usuteaduskonda yldse tahtnud minna tosinkond inimest, olen kuulnud räägitavat (mina ja mu mälu — ärge seda numbrit usaldage, kontrollige).

    a põhimõtteliselt, las nad olla. heebrea keelt ja koinee kreeka keelt ja igasugu muid asju tundvatele haritud inimestele võiks kah kuupalka maksta selle eest, et nad neid asju oskavad. riigiteatrite ylalpidamine maksab rohkem. kui doktorikraadiga järelkasvu pole, siis jäävad õppetoolid varsti täitmata. nii võib võrdlevast usuteadusest ja assyrioloogiast saada usuteaduskonna pealiin.

  5. Suunitlus on jah evangeelne. Kui võtta kasvõi Üldise kirikuajaloo loengusari.

    Kuna mul pole otsest plaani usuteaduskonnas magistris jätkata, siis ei oska kommenteerida täpselt, kuid minuteada peaks olema nii, et lõpetad magistri ja kui on soovi, siis lähed kas doktoratuuri või EELK usuteaduse instituuti. Pmst saad TÜ usuteaduskonnas põhja ning kui on soovi, siis lähed edasi kirikuõpeajaks õppima. Kuid meile kohe alguses öeldi, et kui meie kursuselt üks kirikuõpetaja tuleb, on seegi hea (meid alustas, kui ma õigesti mäletan, 22). Millest võib järeldada, et algne suunitlus panna alus kirikuõpetajatele on siiski hääbumas.

    Mina jällegi ei oska eriti võrrelda varajasemate aegadega, kuid assüroloogia osakaal tundub kasvavat. Selle jaoks on alates käesolevast õppeaastast olemas eraldi erialamoodul ning vastava temaatika raamatuid on TÜRi usuteaduskonnaosas ka päris aukartustäratavalt palju.

    Üldiselt on võimalik usuteaduskonna õppekavaga tutvuda aadressil https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast
    (õppekavad -> usuteaduskond -> vastav aasta)

  6. Enamik humanitaaraladel pole ka teadusega mingit pistmist. Filoloogia, filosoofia, suurem osa ajalooõpetusest on täiesti ebateaduslikud. Välja ülikoolist!!!

  7. :OT:
    Hr. Kiis ilmselt ironiseerib. Sõna “teadus” on eesti keeles laiema tähendusega kui inglise keeles, kus “science” tähistab loodus-ja reaalteadusi ning kõik muu mahub mõiste “academic studies” kohta. Kui nt eestikeelne “kunstiteadus” ei kõla üldse veidralt, siis “art science” on täielik pentsikus (kuigi ma olen kohanud seda tõlkeversiooni ühe õppeasutuse õppekavas), selle asemel on käibel ikkagi “art studies”.

  8. ell ütles:

    Kas siin põhjamaises ühiskonnas on inimene on by default usklik, et end ateistiks tunnistamine on “kapist välja tulemine”?

    Ei. Aga kui inimene kuulub Kõige Õigemasse Kirikusse, siis arvab tema, et by default kuuluvad kõik Õiged Inimesed sellesse Kõige Õigemasse Kirikusse ja kes ei kuulu, on mingisugused kapiveidrikud.

  9. Riigikirikuga riikides ei kipu inimesed enamasti avalikult rääkima sellest, et nad kristlased ei ole või isegi yldse Jumalat (või jumalaid) ei usu. Sotsiaalselt kole tylikas ettevõtmine, eriti kui nelja silma all viina võttes selgub, et isegi kirikuõpetaja ei usu – aga mingit tööd peab ju tegema ning vanainimestele ta täitsa meeldib.

    Kui keegi niisuguses olukorras järsku lõpetab kirikumaksu maksmise ning kirjutab lehes, et jeebus on jama, tõuseb muidugi kohutav ärritus. Me kõik teame, et linnapea naine magab apteekriga, aga korralikud inimesed ei võta seda lõunalauas jutuks (ega õigupoolest kuskil mujalgi).

    Selline asi on, vabandage, ebaviisakas – umbes nagu ennast avalikult homoks tunnistada. Ega nende olemasolu ju ka tegelikult kellelegi uudis ole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga