Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) — kvanthüpe keskaega (osa 3)
Teises osas vaatasin, millistele ideedele vanalinna kool rajatud on. Mõni lähtekoht on pehmelt öeldes veider (Illuminaatide vandenõu) aga nagu mõnedest senistest kommentaaridest näha, ei sega need siiski kooli suurepärast igapäevatööd, kuigi “õpetajate maailmavaateline lähtepositsioon” on kooli arengukavas probleemina üles tähendatud ja “kristliku kasvatuse ainesektsioonil” on teha suur töö, et “punk, satanism jt ohtlikud keskkonnategurid” (ilmselt ka “seksuaalsed anomaaliad”) lastele teadvustatud saaksid.
Vanalinna Hariduskolleegium pole mitte ainult kool, vaid ka kultuurikeskus. Aktiivselt võetake osa Tallinna ja eriti selle vanalinna kultuurielu ilmestamisel, õppetöös on suur tähtsus muusikal, eriti varasel Euroopa muusikal (gregooriuse laul) ja rahvamuusikal, mille traditsiooni kõrges aus hoitakse. Samuti peetakse meeles ja tähistatakse rahvakalendriga põimunud kirikukalendri tähtpäevi. Ja neid kauneid vilju on õnn nautida kõigil. Selles mõttes valitseb koolis keskaegne isetegemise vaim oma parimas võimalikus tähenduses. Ja nõustun kahel käel kommenteerijaga oHpuu, kes märkis, et Tallinnas oleks ilma VHK-ta tunduvalt vähem teha. Ei puudu ka minul isiklikud imelised mälestused samasse ringi kuuluva Vanalinna Muusikamajaga seoses.
Keskaeg polnud muidugi ainult pühakute tähtpäevad, käsitöö, meeleolukad laadad ja regilaul kohaliku maarahva seas. Toimis tõhus katoliku kiriku poolt juhitud mõttekontroll surma ähvardusel ning isegi normaalsete inimlike tegevuste jagamine headeks-halbadeks. Ja kes asjaga nõus polnud, leidsid ühel või teisel moel oma otsa (Kuidas eristada katarit katoliiklasest? “Tapke kõik, küll Jumal omad ära tunneb.”) ning dominiiklaste (nt kurikuulus Torquemada) panus nendesse koletutesse repressioonidesse polnud sugugi väike. Tänapäeval kedagi kaaki muidugi ei panda ja veeprooviga süütust ei määrata, aga püüd totalitaristlikule mõttekontrollile pesitseb VHK dokumentides silmnähtavalt sees. Kuuldavasti olla Lenin just kristlikelt kasvatajatelt tublisti õppust võtnud.
VHK pedagoogilise kontseptsiooni osas VHK HARIDUS- JA KULTUURIKONTSEPTSIOONI ALUSED, mis on vastu võetud VHK Suvekonverentsil 1993. aasta 8. juunil, on kirjas:
§ 1 Haridus peab võimaldama inimesele ettevalmistuse viljakaks ja mõtestatud eluks ühiskonnas (ja seda ühtlasi praktiseerima ka koolis), aitama tal oma inimsust täielikumalt realiseerida.
§ 2 Kristlase jaoks ei saa hariduse ülalnimetatud ülesannet lahutada tema ettevalmistusest täisväärtuslikuks kristlikuks eluks, mis on suunatud Jumala ja ligimese teenimisele ja mille lõppeesmärk on igavene elu uues loodus.
Lapsevanemal on küll õigus oma last kristlaseks, krišnaiidiks, saientoloogiks või kommunistiks ahistada, suunata teda pühapäevakooli õiget palvepoosi õppima, aga munitsipaalkoolis seada eesmärgiks “Jumala teenimine” ja “igavene elu” kõlab veidi õõvastavalt ning Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava sellist eesmärki ei püstita.
Et asi on vastuoluline ja potentsiaalselt konfliktne, annab minumeelest tunnistust samade aluste paragrahv 7:
§ 7 Igal inimesel on õigus oma usule vastavale haridusele, mis aitab tal kujundada terviklikku ja harmoonilist maailmapilti, mis toetub tema usule, lähtub sellest ja kinnitab seda.
Võibolla on võrdlus liiga labane, aga kui ma näiteks usun, et maakera on lapik, siis peaks minulgi olema õigus saada sellist haridust, mis seda usku kinnitab ja selle harmooniat ei lõhu. Ja seda siis maksumaksja raha eest. Kommentaarides sai märgitud, et paljude inimeste usulisi tundeid solvavad jutud evolutsioonist, kuna need võivad kahtluse alla seada piibelliku loomisloo ning lõhkuda seda terviklikku ja harmoonilist maailmapilti ning VHK aluste kohaselt peaks võimaldama rajada selliseid koole, kus bioloogias räägitakse evolutsiooni asemel või kõrval ka “alternatiivsetest” liikide tekke lugudest. Ignorantsus võib muidugi õnnestav olla, aga haridussüsteemi ülesanne on siiski olla teadmistepõhine, mitte aga usust lähtuv ja usku kinnitav. Kusjuures loodusteadusliku maailmapildi kujundamise eesmärk on riiklikus õppekavas mitu korda ära nimetatud. Vat nii!
§ 3 Haridus peab aitama inimesel lülituda ajaloo jooksul kujunenud rahvuslikku ja maailmakultuuri, mis kannab üldinimlikke kristlikke väärtusi.
Maailmakultuur ja üldinimlikke kristlikke väärtusi?! Õige jah, niinimetatud pluralism, demokraatia ja tolerantsus on ju kurjast ning Päike ja tähed tiirlevad ümber universumi keskpunktis oleva Maa, mille keskpunktiks on omakorda Püha Tool. Tasub meenutada ka katoliku kiriku aktiivset panust “paganlike” kultuuride hävitamisel, kuna need ei kandnud “kristlikke väärtusi”. Aga see läheb siinsest peateemast liiga kaugele ja viitan hoopis Umberto Eco artiklile Kokaiin rahvale Eesti Päevalehes.
Esimeses osas said kaks järgnevat tsitaati juba esitatud, aga need sobivad suurepäraselt keskaega iseloomustama:
Õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega.
VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.
Need kaks lõiku on niivõrd jaburad, et juba ainuüksi neist peaks piisama, et haista tõeministeeriumi kohalolu, tungi mõttekontrollile, isikuvabaduste piiramist, põhiseaduse rikkumist, riiklike õppekavade peale gregooriuse koraali punkversiooni esitamist. Või on siis usk nii nõder ja “kristlikud tõed” savijalgadel, et need ei kannatagi kriitikat ja kahtlusi välja ja peab väevõimuga kaitsma. Püha Miikaeli targal juhtimisel muidugi.
Huvitav-huvitav, kuidas sellisele asutusele üldse koolitusluba anti. Siin peaks küll riik jõuga EV seaduste ülimuslikkust kinnitama.
Esimese loo kommentaaris ütleb Oudekki tabavalt:
Kui inimene ei või midagi kahtluse alla seada, siis see on selgelt vastuolus sõnavabaduse printsiibi ja seega Eesti Vabariigi Põhiseadusega. See ei tohiks olla lubatud ükskõikmillises asutuses, sõltumata omandivormist. Samuti ma arvan, et ignoreerimine käib sõnavabaduse alla.
Naeruvääristamine on rohkem moraalikategooria, selle keelamisega ma olen nõus kristliku erakooli puhul leppima – ja soovitaksin üldse kõigil koolidel mõelda, kuidas milleiganes[
e] naeruvääristamist vältida.
Meenutame korraks EV Põhiseadust, mis tagab meile südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse ning õiguse jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.
Täna lõpetame kirjakohaga VHK gümnaasiumi kodukorrast:
Nädalaalguse kogunemised (infominutid või teenistused vastavalt kirikukalendrile) on kohustuslik osa kooliprogrammist
Ja koduseks mõtiskluseks tähendamissõna EV Põhiseadusest:
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
Neljandas ja seekord viimases osas kirjeldan paari konkreetset juhtumit, millest selgub, et VHK ideoloogiline kasvatustöö pole mitte ainult sõnakõlks, millest normaalsed õpetajad kaarega ringi käivad, vaid see kannab tõepoolest vilja.
Käisin 10 aastat VHK-s. Minu näitel neil küll padukristlast ei õnnestunud aretada. Igasugune religioon tekitab ainult koflikte, see peaks ilmselge olema. Samas ma ei pea VHK-d absoluutselt halvaks kooliks – lihtsalt õpilasel peab olema analüüsivõime ja avar silmaring.
Ehk on nad keskajast võtnud parema osa, millest järeldate, et Torquemada vaim elab edasi?
“Lapsevanemal on küll õigus oma last kristlaseks, krišnaiidiks, saientoloogiks või kommunistiks ahistada, suunata teda pühapäevakooli õiget palvepoosi õppima”
Eee….kuidas palun? Nii kaua kuni tegevuspaigaks on (liberaalne) demokraatia, siis lapsevanemal ei ole sellist õigust. Selline käitumine piiraks oluliselt lapse poolt tehtavaid valikuid ning valikuvõimalusi ning selline isikuvabaduste, olugi et alaealise, piiramine on lubamatu.
Vanemate absoluutse haridusliku autoriteedi puudumine on enamike (kui mitte kõigi) tänapäeva haridusfilosoofide lähtepunkt ning seda tavaliselt teistest olulistest lähtepunktidest (nt isikuvabaduste väärtustamine) lähtuvalt.
Kusjuures on mitmed autorid, kes on seisukohal, et kui vanemate poolt viiakse läbi mõnd tõsisemat religioosset ja/või poliitilist ajupesu, siis on riigil õigus vahele astuda.
Hmm, ma pole kuulnud, et jehoovatunnistajate koosolekutelt oleks politsei ja lastekaitjate saatel lapsi varjupaika viidud või krišnaiitide trummipõristajate kambast oranži rüüga kaetud poissi päästma tõtatud või pühapäevakoole kinni pandud või reiligioossete vanemate lapsi kodudest söögipalve ajal K-komando abil päästma kiputud või muud sellist.
Võibolla ma väljendasin end ebatäpselt, aga kui tegevuspaigaks on kodu, siis paraku on lapsevanemal õigus lapsele eluvaatelisi suuniseid jagada, olgu või religioosseid. See ei pruugi mulle isiklikult meeldida ja seepärast nimetasin seda ahistamiseks (Dawkinsi mõjul), aga teha pole siin paraku vist mitte midagi.
Vat ei tea, kuidas Anu Raua juures asjad kujunenud on:
http://www.sakala.ajaleht.ee/0.....030330.php
Olen õppinud VHK-s juba päris mitmeid aastaid ja julgen väita, et kõik need kolm siinilmunud artiklit on päris ülepingutatud või vähemalt jääb lugedes selline mulje.
VHK on küll kristliku väärtussüsteemiga, kuid igapäevases koolielus ei väljendu see peaaegu üldse. Kool on nagu iga teine kool, usust ei räägita ja seda suruta peale.
Kogunemised ja teenistused kirikutes on “kohustuslikud” – kui ei taha, ei pea minema. Probleemi mitte kohal käimises pole ma tõesti mitte kunagi näinud tekkivat.
Mitte kunagi pole ma ka kuulnud mõnd õpetajat ütlemas midagi, mis sarnaneks “see pole kristlik” põhimõttega. Pigem on ikka nii, et kui õlad on paljad, öeldakse, et see pole akadeemiline.
Kusjuures uskumatult paljud õpilased ei ole usklikud, see pole nii, et siia tulevad ainult kristlased. Kohe üldse ei ole nii.
Ja kogu see kristluse kui väärtussüsteemi jutt eksisteeribki ainult kooli kodulehel või neis vhk-lastes, kes ise on kristlased, aga seda ei väljendata igapäevaselt! Vahel räägib direktor aktusel usuteemaliselt, aga näiteks palvetamine toimub ainult kirikus ja kõik on vabatahtlik!
Vhk-s olemiseks ei pea olema usklik. Mina usklik ei ole ning kõigi nende aastate jooksul ei ole mul sellega kordagi probleeme tulnud. Kooli võtan tavakoolina, mitte kristliku koolina.
Et nüüd vale mulje ei jääks, siis VHK on tõesti parim kool, mida tean. Meil on väga ühtne vaimsus ja kokkuhoidmine, õpilased on korralikud, iseseisvad ja võin isegi väita, et täiskasvanulikumad, kui teistes koolides, kus selline vaimne ühtsus puudub. Ning loomulikult ei saa kõrvale jätta ka eliitkoolilikku akadeemilist taset.
Rõõm lugeda, et VHK-s on asjad tegelikult korras ja kogu kristlus eksisteerib vaid paberil. Aga ma küsiks selle peale, et milleks siis selline variserlikkus? Roogiks selle jama põhikirjast ja kooli kodukorrast ning mujalt välja siis? Saaks pildi tegelikkusele vastavaks ning skeptikutel oleks ka rahulikum uni. :-)
Eino see, et selline tegevus de facto toimub ei tähenda, et vanematel mingit de jure õigust seda rakendada oleks.
Just täna lugesin järjekordset artiklit, mille autoriks Amy Gutmann (üks prominentsemaid autoreid haridusfilosoofia alal), lubage tsiteerin
* – liberalistid nt John Rawls, William Galston etc.
** – milleks olemine eeldab mitmete oskuste/teadmiste omamist nt. vastastikune austus
Läksin sellel aastal teisest koolist VHK gümnaasiumisse. Julgen väita, et ka teised koolid rikuvad sellisel juhul EV põhiseadust sundides õpilasi kirikus käima. Minu endises koolis oli talvine jõuluteenistus kohustuslik, puudujad märgiti üles. Kas see erineb kuidagi VHK teenistustest ning kas teenistuste tihedus muudab midagi? Ja üldse, kas teenistustes osalemine tähendab, et sa pead iga sõna uskuma?
Arvan, et iga üks kes õpib VHKs teeb oma valiku ning saab targemaks kristliku maailmapildi osas. Tean paljusid saatanlikke inimesi kristlaste jaoks kes on õppinud VHKs või teevad seda hetkel, isegi sataniste.
VHK annab palju oma õpilastele, rohkem kui paljud teised koolid. Kas teadmised on halvad?
Kui kool ainult reklaamib ennast kristlikuna, siis võidaks see kristlike vanemate pealt, kes eelisjärjekorras lapsed sinna paneks. Samas kui seal praktikas religiooni ei juurutata aitab see pigem kaasa ateismile pakkudes sellistest peredest lastele vabamat keskkonda. Pakuks siiski, et enamus paneb oma lapsi sinna, sest õppetulemused on head.
@Õpilane – Ma ütleks küll, et eelmises koolis rikuti sinu usuvabadust, ehk üht sinu põhiõigustest. Mis kooliga oli tegu ja kuidas see puudumine arvesse läks?
Loomulikult ei kohusta jumalateenistustest osavõtmine kedagi, aga on suur vahe, kas seda tehakse vabatahtlikult või sunduslikult.
Juhul, kui külastus pole ekskursiooni vormis.
ekskursiooniks annab vormistada ükskõik, mille. viime lapsed suvalisele jumalateenistusele suvalisse kirikusse ja nimetame seda ekskursiooniks. kui mugav. ekskursioon olgu ikka ekskursioon, kui ekskursandid viiakse kindla objektiga tutvuma, näidatakse kirikut seest ja väljast ja tutvustakse selle ajalugu jmt. kui ekskursioon juhtub aga seisnema kohustuslikus jumalateenistusel käimises, on see usupropaganda.
Sa jätad olulise tunnusena välja korduvuse. Ühekordne ekskursioon jumalateenistusele ei ole usupropaganda. Ma olen nõus, et regulaarseid kohustuslikkke jumalateenistuste külastusi võiks nii nimetada.
Õpilane ütles:
dig kirjutab juba Delfi jaoks pealkirja valmis: “VHK koolitab sataniste”. Ega see sisu tulemata jää kui pealkiri olemas — või Delfi nimi ei ole Delfi.
Tsitaadid Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) dokumentidest
Sinna loosse olen kokku kogunud tolle päeva seisuga tsitaate VHK dokumentidest. Ja oma järjeloole sain inspiratsiooni just neistsamadest VHK dokumentidest. Kindel see, et tõlgendusvõimalusi on mitmeid ja veel kindlam on see, et VHK-s saavad lapsed head haridust, kus on pühendunud õpetajad ja usinad õpilased.
Aga mul on kaks küsimust:
* Kui püstitatud eesmärke igapäevaelus ei täideta, siis miks neid üldse deklareerida? Võibolla on aeg tõesti edasi läinud ja algusaegade religiooni-idealislikke vaateid ei püütagi enam igapäevaelus ellu viia. Ehk oleks siis aeg oma dokumendid ka ajaga vastavusse viia?
* Kui need eesmärgid on aga siiski aktuaalsed (ja miks ei peaks olema, kuna Püha Miikaeli Ühendus toimetab täies jõus), siis miks peaksid lapsed, lapsevanemad või ka meie siin need eesmärgid maha vaikima ja eksitama oma tähelepanu stiilis “aga lapsed saavad hea hariduse”?
Lastakse end eksitada veel sellega, et “kui ei meeldi, viige laps teise kooli”. Nõuka ajal olid Brežnevi pakikesed – kui tahtsid väärtkirjandust saada, pidid tellima ajakirja “Kommunist”. Sellisel ideoloogilisel rassismil ei pea 21. sajandi Eestis kohta olema.
Sellepärast, et paljudel juhtudel, mil koolisüsteem on religiooni mõju all, ei ole tulemuseks hea haridus. Minu arvates piisavalt paljudel juhtudel, et VHK puhul oleks põhjust eraldi ära märkida, et sealt saadakse hea haridus.
Oh, ära demagoogitse. Meil on hulk koole, kust on võimalik head haridust saada ja mis ei ole ühegi religiooniga seotud. “Nõuka ajal” võis Brezhnevi pakike olla ainuke viis mõnd defitsiitset artiklit hankida.
Mida tähendab sõnaühend “ideoloogiline rassism”?
Kriku ütles:
Sellepärast, et paljudel juhtudel, mil koolisüsteem on religiooni mõju all, ei ole tulemuseks hea haridus. Minu arvates piisavalt paljudel juhtudel, et VHK puhul oleks põhjust eraldi ära märkida, et sealt saadakse hea haridus.
Kas siis positiivsete külgede olemasolul on negatiivsete külgede mahavaikimine õigustatud?
Huvitav oleks teada ka seda, kui palju on piisavalt palju, st kui paljud religioonipõhised koolid peavad andma halba haridust, et head haridust pakkuvate koolide religioonipõhisust kritiseerida ei tohiks?
Ei. Aga mina näen seda väidet kui ühe võimaliku negatiivse külje välistamist.
Pigem võiks mu meelest küsida, et kui paljude religioonivabade head haridust andvate koolide olemasolu religiooniga seotud head haridust andva kooli kallal virisemise mõttetuks muudaks.
Kriku ütles:
Ilmselt usku sellesse, et see, kui hästi üks idee hiiri püüab, sõltub selle idee värvist. Näiteks sellest, kas idee autor on ikka õigesse sekti kuuluv pühak või õigesse parteisse kuuluv riigimees.
Kriku ütles:
Seega eeldad, et religiooni peamine negatiivne mõju seisneb selles, et see võib kahandada kariduse kvaliteeti, ning kuna VHK head haridust pakkuda suudab, siis puuduvad ka religiooni mõju negatiivsed efektid? Igasugune muu kriitika VHK religioonilembuse kohta on juba kriitika kriitiseerimise pärast?
Sünesteesiajuhtum…?
Ei, Volli, ma ei eelda, et sinu poolt nimetatud mõju oleks peamine.
Kriitika VHK religioonilembuse pihta oleks omal kohal, kui VHK poleks Eesti haridusmaastikul nii marginaalne nähtus. Praegu aga on VHK tõeline nishitoode ja ma ei näe tõesti erilist mõtet selle kallal võtta. VHK olemasolu selle praegusel kujul ei kahjusta mitte kellegi valikuvabadust – tegelikult ma hoopiski kahtlustan, et pigem on sellise kooli potentsiaalseid tarbijaid rohkem kui VHK-s kohti.
@Kriku – Kuna väitsid, et VHK poolt pakutava hariduse kvaliteetsus välistab ühe negatiivse külje, siis saab selleks negatiivseks küljeks olla vaid hariduse kehv kvaliteet.
Et sa ei eelda, et religioonilembuse mõju haridusele pole peamine, siis omavad kaalu omada ka teised negatiivsed kõrvalnähud, kui need olemas peaksid olema. Täpsustamata, mis nendeks kõrvalnähtudeks olla võiksid, seisneb sinu väite sisu ilmselt selles, et vajadus VHK poolt pakutava kristliku kasvatuse järgi kaalub need hüpoteetilised kõrvalnähud üles?
Konkreetsemalt on siin kritiseeritud peamiselt VHK soovi lastest kristlasi kasvatada. Nishitoote all pidasid sa ilmselt silmas just seda, et VHK sellist kasvatust pakub? Kui nüüd samastada varemmainitud hüpoteetilist negatiivset kõrvalmõju asjaoluga, et kristlik kasvatus võib lapselt võtta tema vabaduse endale religiooni valida (kas see seda teeb on juba iseküsimus), siis on võib su väitest välja lugeda, et selline laste valikuvabaduse piiramine on õigustatud, sest lapsevanematel on selle järele piisavalt suur nõudlus? Võib-olla sain ma sinust ka valesti aru.
Jutt jumala õige.
Minu väide seisneb selles, et nende kõrvalnähtuste üle otsustamine on lapsevanemate õigus ja kohustus (täpselt samamoodi nagu Waldorf-kooliga, mille puhul erinevalt VHK-st aga on teravalt üleval ka hariduse kvaliteedi probleem). “Vajadust kristliku kasvatuse järele” mõistan mina antud juhul tähenduses, et on piisavalt palju vanemaid, kellel on soov oma järglasi niimoodi kasvatada. Ma ei väida, et objektiivse vaatleja jaoks peaks selline kasvatus millegi poolest parem olema.
Siin on eelkõige küsimus selles, kas lapsevanematel on õigust oma lapsi kasvatada sellise religiooni / maailmavaate / eluviisi vaimus, nagu nad seda õigeks peavad. See õigus on usu- ja südametunnistuse vabaduse oluline komponent. Piiravateks teguriteks on eelkõige muidugi oht lapse elule ja tervisele ja koolisüsteemi kontekstis kindlasti ka hariduse kvaliteet.
Kriku ütles:
Minu arvates/jaoks on küsimus ikkagi selles, kas koolil on see õigus. Vanematel see õigus kahtlemata on ja isegi saientoloogia vaimus lapsi kasvatamast ei saa keelata keegi.
Aga miks ei peaks koolil seda õigust olema, kui lapsevanemad nii soovivad? Kool ja kodu peaks ikka ühe eesmärgi nimel koostööd tegema, mitte teineteisele vastanduma, mh, ah?
kas mul on õigus kasvatada lapsest seksuaalperverti? näiteks nekrofiili või jaapani oksepornofänni või brasiilia peeruporno fänni? ohtu tema elule ega tervisele see ei kujuta. otsesed materjalid teen kättesaadavaks alles alates lubatud vanusest jne aga üldine kasvatusvaim on ikkagi selline, mis sinnapoole suunab.
Ülimalt tõenäoliselt ei ole perverdid kasvatuse vili.
see on õige, aga mingit suunamist saab siiski teostada ning väärtushinnangud ja tõekspidamised on siiski suuresti õpetatavad.
Kriku:
VHK munitsipaalasutusena “juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna igusaktidest (sic), haridusministri määrustest ja käskkirjadest, kõrgemalseisva organi korraldustest ning käesolevast põhimäärusest.” Kui lapsevanemad just pole “kõrgem organ”, ei ole nende soovidel kooli õigustega midagi pistmist.
Jason:
Alatu demagoogiline võte – tehniliselt on selle nimi vist reductio ad absurdum, eks ole? Pealegi – nagu Kriku juba ütles.
Laske nüüd edasi :)
Meil on ju demokraatlik riik, mis vist tähendab rahva võimu ja kuna lapsevanemad kuuluvad ka rahva hulka, siis peaks nad ka selle nn kõrgema organi hulka kuuluma, minu arust küll. Selle paari kooli asjus pole vast mõtet üleriigilist hääletust korraldada.
@talairach – ei mingit “võtet” – mind huvitab see asi esilekerkinud teema raames.
minu lapsed on mõlemad enam-väehem täiskasvanud inimesed ja arvatavasti täielikud ateistid mõlemad, kas siis minu abil või ilma selleta, ei teagi täpselt öelda. Aga kuidas, Jason, õieti sinuga on? Kas sul on plaanis oma last satanismi vaimus kasvatada või lihtsalt ateistiks? Või kas sa teda sinna kristlikku kooli oleksid nõus panema?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on esiteks kirjas niisugune asi nagu kooli hoolekogu, mis koosneb suures osas lapsevanematest ja millele on vähemalt teoorias antud küllaltki laialdased õigused.
Teiseks oli praegu küsimus selles, et miks VHK pakub sellist haridust ja kasvatust, nagu lapsevanemad seda soovivad. Küsimus lapsevanemate õigustest kooli mõjutamisel peaks pigem üles kerkima siis, kui kool ignoreeriks lapsevanemate soove.
Minu arvates tuleks sellistele eripärastele koolidele selga sõita siis, kui:
1) ei leidu piisavalt lapsi ja lapsevanemaid, kes tahaksid sellise kooliga koostööd teha;
2) nende eripärast tulenevalt jätab hariduse kvaliteet soovida (näiteks evolutsiooniteooria õpetamise vms. osas);
3) kõnealusest eripärast mittehuvitunutel on kvaliteetse hariduse omandamine mujal võimatu või raskendatud.
VHK puhul ei ole ükski neist tingimustest täidetud. Lapsed ja lapsevanemad on rahul, kusjuures kooli saamiseks toimuvad konkursid, haridus on kvaliteetne ning paljudes Tallinna koolides saab omandada head haridust ilma VHK eripäradeta.
See, kui mõnd isikut täidab pime viha kristluse või katoliikluse suhtes üldiselt, on nende, mitte VHK probleem.
@salvey – ei kavatse teda kuskile suunata. suundub nii, nagu ise tahab, ehkki see on tõsi, et meil kodus päkapikkudest, jõuluvanast, kollidest ja muust taolisest igapäevafolkloorist lugu ei peeta. siit võiks muidugi järeldada, et kasvatame teadlikult ateismi jmt vaimus, aga kuram, ma ei hakka ju seepärast teesklema ja lapsele lorajuttu rääkima lihtsalt selleks, et keegi ei saaks öelda, et vastasel juhul ma ju kasvatan teda kuidagi kallutatult. seda enam, et päkapikkudest ja kollidest rääkides oleks taas tegu kallutatusega. ja ma ei tee nalja, kui ütlen, et tean praegu kümneid täiskasvanud inimesi, kes jätkuvalt päkapikke, kolle, vaime, hiiglasi ja lohesid usuvad (rääkimata sellest, et inimesed ja dinosaurused elasid “käsikäes” jmt).
aga paistab, et lugu on keerulisem kui paistab. kuidas suhtuda siis muinasjuttudesse? mitte lugeda? mida siis nende asemel lugeda? ega ometi mitte Dorian Gray portreed? arvan, et muinakatega tuleb kompromiss teha – lugeda, aga asjakohaste ääremärkustega :-) ülejäänu läheb aga, nagu läheb.
PS! muuseas seda meelt olen ma lastekasvatamises muideks kah, et roppe sõnu pole olemas – on vaid teatud sõnade taha peidetud ropp mõtlemine. eriti naljakas on see, kuidas mõned inimesed peidavad tavalisi roppe sõnu mingite sarnase kõlaga väljamõeldiste taha (näiteks munn = prantsusepäraselt muaa või perse = orse vmt). kaesin hiljaaegu penni ja telleri bullshiti ja sealt selgus, et meerikas on lausa niisugune ühing, mis “roppudele sõnadele” mitteroppe vasteid välja mõtleb ja neid siis massidesse levitada püüab. :-D niisiis leian ma, et ega ei ole vist erilist vahet, kui sa perse asemel ürse ütled, endal ikka seesama karvane ja pime auk mõttes mõlkumas. kõik, mida sellega saavutatakse, on see, et 10a pärast asendatakse ürse “vanamoodsa ja softima” versiooni – persega või mõeldakse asemele midagi uut :-)
laste eest pole ma kunagi neid sõnu varjanud ega nende asemel piikse kuuldavale toonud. teen lihtsalt kohe selgeks, et tegu on sõnaga, mida kasutatakse teatud kindlas ja kitsapiirilises olukorras ning lapsed seda üldjuhul kasutada ei tohi. ütleks, et pole see olukord nii hull midagi. 12a jõnglane ikka vehst pikib mõne karvase kuhugi jutu sekka vihastades või ärritudes aga missiis?
salvey ütles:
Kurjad keeled räägivad, et kõige paremad ateistid tulevad katoliiklike koolide õpilastest.
Kriku ütles:
Mul ei ole midagi selle vastu kui kool propageerib väärtusi, aga mulle ei meeldi kui kool propageerib ideoloogiat. Meil on ikkagi sekulaarne ühiskond ja üldhariduslik kool, mis saab oma raha maksumaksjalt, ei peaks olema mingi grupi inimeste ideoloogia viljelemise vahend.
VHK kohta ma küll ei oska midagi öelda, sest ma pole selle kooliga tuttav, aga sellest mõttest ma aru ei saa, et kui kool annab head haridust, siis peaks ta olema väljaspool igasugust kriitikat.
PS. Ma ei ole usuvastane, aga ma olen religioonivastane.
Nagu öeldud, on see lapsevanemate asi, mis ideoloogia vaimus oma lapsi kasvatada.
Nende laste vanemad on samuti maksumaksjad. See, kui riik on lahutatud kirikust ei tähenda, et riik ei või kirikut ühelgi tingimusel toetada. See tähendab, et riik ei või kirikule anda eelisseisundit teiste kodanikuühenduste ees.
Kes ning kus seda mõtet väljendanud on?
Kriku ütles:
Seda minagi ju ütlesin?
Aga küsime vastupidi: miks peab riik kirikut toetama? Kõik maksavad raha selleks, et üks kitsas ringkond saaks oma väärtusi peale suruda? Mulle isiklikult meeldib elada sellises mitteusklikus ühiskonnas nagu meil on ja mulle meeldivad üldinimlikud väärtused, mitte mingi ideoloogia poolt kujundatud põhimõtted. Ma loodan, et see on ka tulevikus võimalik.
Seda mõtet on selle artikliseeria kommentaariumis väljendatud mitmeid kordi ja nagu ma kunagi ammu juba sel teemal kirjutasin, on minu meelest kriitika vähemalt kooli dokumentide ja seal väljendatud ideede kohta õigustatud, selle lubatavusest rääkimata.
Aga miks sa siis protesteerid kooli vastu, mis lapsevanemate sellekohaseid soove täidab?
Täpselt samal põhjusel kui jalgpalli või ilukirjandust – kuna märkimisväärne osa kodanikke seda soovib.
Kuskohas see pealesurumine on? Kas sa väidad, et VHK-d toetatakse ebaproportsionaalselt suures ulatuses? Või mida tahtsid sa oma küsimusega öelda?
Kui sa arvad, et üks väike kool selle võimaluse ohtu seab, näib olevat tegu ksenofoobia ilminguga.
Ah soo, ma mõtlesin, et oled seda mõnest minu kommentaarist välja lugenud.
Missuguseid väärtusi ei kanna ideoloogia?
Kriku ütles:
Kas ikka täidab? Ja kas kool peaks kõiki lapsevanemate soove täitma laste kasvatamise osas kui neid lapsevanemaid on piisavalt palju? Teatud kohast tuleb see piir ette ja minu jaoks jääb laste ideoloogiline kasvatamine sellest piirist teisele poole. Ühe rühma huvide eelistamine koolis, mis on mõeldud kõigile, on minu jaoks taunitav. Kas sa kujutaks ette kooli, mis kasvataks lapsi vastavalt keskerakondlikele väärtustele? Või ateismi vaimus? Kas sa oleks nõus, et sinna läheb maksumaksja raha?
Riik ei peaks ideoloogilist haridust kinni maksma.
Kui riik hakkab toetama mingi meeskonna fänne, et nad saaksid oma hobi harrastada ja vastasmeeskonna fänne üle meelitada, siis olen ma ka selle vastu.
Kas VHK-s õpetatakse mittekristliku väärtussüsteemi alusel? Nagu muudest kommentaaridest paistab, tundub tegelikkus kooli dokumentides kajastuvast erinevat, aga mingi ideoloogia pealesurumist ei pea ma õigeks põhimõtteliselt ja veel vähem tahaks ma näha, et see toimub riigi raha eest.
Nagu ma ka öelnud olen, on Eestis minu jaoks hetkel olukord võrdlemisi hea. Kui Jehoova tunnistajad, mormoonid ja mõned sügavalt kiiksuga inimesed välja arvata, tuleb mul isiklikult negatiivseid kogemusi harva ette.
Aga see, et ma näen religioonis võimalikku ohtu usuvabadusele, ei tee mind veel ksenofoobseks. Palun tee endale selgeks, mida foobia tähendab.
Kristen ütles:
See on ebaregulaarse grammatika küsimus. Mina eraldun hallist massist, sina oled ekstsentriline, tema on veidrik. Minul on väärtused, sinul on tavad, temal on ideoloogia.
Iga inimese tegu on omal kombel “political statement”, tahab ta seda või mitte ja seega on igas teos eos olemas ideoloogia. Ideoloogiata väärtusi ei olegi olemas ja iga õpetusprotsess on paratamatult ideoloogilne, seega Starkeri soov leida kooli, kus ideoloogiat ei propageerita, on määratud luhtuma. V-o tasuks oma soovi teaduslikumalt väljendada?
Starker küsis:
Kui ei täida, miks siis nii paljud lapsevanemad oma lapsi sinna panna üritavad?
Jah, võimalikult kõiki.
Ühesõnaga sina siis ütled, et kui lapsevanem tahab, et koolis tema last kristlikus vaimus kasvatataks, ei tohi kool seda põhimõtteliselt teha ka siis, kui on koolitäis selliseid õpilasi? Jättes vastupidisel seisukohal oleva kehtiva õiguse kõrvale, on selline seisukoht minu meelest ka põhimõtteliselt väär. Selline vahetegu kooli ja kodu vahel näib kunstlik ja mul on raske mõista selle põhjendusi.
VHK ei ole “mõeldud kõigile”, st. ei ole teeninduspiirkonnaga kool.
Kui keskerakonnal oleks väärtusi, siis kujutaks küll.
Üldiselt küll, kuigi mida tähendab “ateismi vaimus” on mulle mõnevõrra segane.
Nüüd ligined sa demagoogiale. Nii nagu riik toetab erinevaid spordialasid, võib riik toetada ka erinevaid religioone. Samuti üritavad eri spordialade treenerid igaüks oma ala promoda teiste alade arvelt.
Ma ei saa ikka aru, kellele mida peale surutakse?
Ma julgen väita, et see on mulle teada. Mõttekäik, mille kohaselt väikesed vähemusgrupid on ohtlikud, sest võivad pika peale enamuse elustiili muuta või mõjutada, on klassikaliselt ksenofoobiline. Näiteks: “laseme aga jah riiki need 100 neegrit, nad hakkavad siin paljunema nagu koopaoravad, toovad kõik oma sugulased järele ja kümne aasta pärast on meil Lasnamäel venelaste asemel neegrid” või “hoidke piidrid meie lastest eemal, kui lasta neil oma propagandat teha, siis sureb varsti eesti rahvas välja, sest mehed panevad ainult mehi ja naised naisi”. VHK-s Eesti ühiskonna ilmalikkusele ohunägemine ligineb minu meelest ülaltoodud käsitlustele.
Ja muidugi on mõttetu rääkida religioonist kui ohust usuvabadusele – usuvabadus tähendabki vabadust kujundada oma suhet religiooni nii, nagu inimesele kõige õigem tundub.
Kui sõna “ideoloogia” ei meeldi, siis kuidas oleks sõnadega “ametlik maailmavaade” või “doktriin”?
Kriku ütles:
Kus ma öelnud olen, et VHK ohtu kujutab? Ma rääkisin omast arust üsna selge sõnaga religioonist, mitte ühest koolist. Sa omistad mulle praegu teatud hoiakuid ja siis ründad neid.
Religioon on minu silmis ohuks usuvabadusele täiesti ratsionaalsetel alustel. Võtame näiteks USA. Ka seal on teoreetiliselt usuvabadus, ent ometi ei ole seal ateistidel kerge edasi jõuda ei poliitikas ega ühiskonnas üldiselt, ning ühe hiljutise küsitluse järgi on ateistid üks kõige vähem usaldatud vähemustest.
Ja usuvabadus tähendab ka vabadust usust, mitte ainult vabadust kujundada oma suhet religiooni.