Kati ja Krissu võimed proovile

Telekinees. Pilt Jaapanist.Kati ja Krissu soovivad ehk end proovile panna seoses 10000 kr väljakutsega. Toon siia üle olulisema osa senisest mõttevahetusest, et peateemat asjassepuutumatuga mitte risustada.

Kõige reaalsema testitava võimena jäi justkui sõelale aura vaatamine-nägemine. Loodetavasti jõuame arutelu käigus mingi konkreetse testprotokollini, mis oleks väidetava nägija suhtes aus ja vastutulelik, kuid mõtteka tulemuse saamise mõttes üheselt mõistetav.

Tänan kõiki, kes on teema edenemisele kaasa aidanud, eriti muidugi Katit ja Krissut nende julguse eest :-)

—————————————————-

Kati — 25. september 2007 kell 13:05
millisel moel testitakse kehast väljas olemist?

Martin Vällik — 26. september 2007 kell 18:26
Kehast väljas olemist võiks testida sedasi, et niiöelda kehast väljas olles saadakse teada midagi sellist, mis muidu võimatu. Nt mis on kirjas minu kummutisahtlis oleval paberil.

Sellel paberil, millele on kirjutatud veel

Tere, lugupeetud kehast väljasolija! Siin on Sinu testsõna:
sõna xxx
Lugupidamisega,
skeptik.ee

Lihtsuse mõttes lisan, et tegu saaks olema nimisõnaga.
Statistiliselt midagi tähendava tulemuse saamiseks tuleks tuvastada u 10 sõna.
Sobib?
Kui ei sobi, siis palun tee oma ettepanek.

Krissu — 27. september 2007 kell 20:16
Ma ikka ei saa aru, et kuidas sa sedasi just kehast väljasolemist testid? Mamõtlen, et sa saad kll tõestada, et tan sõna teada saanud – aga et kas just kehast väljas olles?

Martin Vällik — 28. september 2007 kell 11:17
Tegelt jah, võibolla sosistas selle sõna hoopis luurepäkapikk ette. Nemad on teatavasti ju igati mihklid salasõnu välja luurama. Veel on võimalik sõna teada saada minu mõtteid lugedes ja küllap veel mitmel moel. Selles mõttes on tõesti raske vahet teha, kas antud juhul just kehast väljasolemist kasutati.

Aga olgu meetod milline iganes, oleks selline sõnade teadasaamine igal juhul oluline sammuke edasi inimkonna vabastamisel materiaalsuse köidikuist.

Aga kui on ettepanekuid, kuidas just kehast väljasolemist testida, siis olen jätkuvalt kuuldel.

Kati — 8. oktoober 2007 kell 18:40
ma olen kunagi mingi mängu vältel, lugenud sõnu,mis teine mõtleb (a võibolla oli ka kirjas …ei mäleta täpselt).

on kuidagi veider see,et minu juurde saabub inimene ,kes enamasti väidab ,et ta ei usu harrypotterilikku kräppi. kui ma talle selgitan,et polegi oluline,siis läheb kohe krampi ja hakkab kaitsma seda,mida väitis enne ennast mitte uskuvat.
miste,skeptikud siis nüüd tahate? võlukepikesi ja pendleid või midagi muud?
kahjuks ei ole mul paraanomaalseid võimeid. oskused,mis mul on, on minu jaok suhtelisel mitteparaanomaalsed. küll esineb kohati anomaaliaid,aga nendest saab üle. minu andmetel esineb anomaaliaid ka muudes valdkondades,seega pole see määrav.
nüüd mida te testite. kas seda,kuivõrd suutlikud on teie erinevad mõõteaparaadid või seda mida suudaksin mina? ja kas siis kui mõõteaparaat ei registreeri,et siis pole olemas?

Kati — 16. jaanuar 2008 kell 17:21
eks ta ole pettumusttekitav küll kui nii ilusa pakkumise peale keegi ennast tõestada suurt ei taha.
samas miks on ikkagi vaja tõestada seda,et pole olemas. noh, kui eniveis ei ole olemas?

Jason — 16. jaanuar 2008 kell 19:44
asi nimelt selles, et siin mõningad väidavad just vastupidist – et ON olemas.

et kunagi vanasti kostsid “tõsised tegijad” demontreerimisettepanekute peale, et “niisama ei lenda vares kah”, siis hakatigi pakkuma neile väärilist tasu.

Kahjuks on märgata, et nende “tegijate” maailmapilt muutus seepeale kohe vastupidiseks sest nüüd on argumendid kõik a’la “sellised võimed pole raha eest liputamiseks.”

Tarvo Kruus — 18. jaanuar 2008 kell
Kulla Krissu, aga seda ju just tõestada palutaksegi ja selle eest ka raha pakutaksegi!

Krissu — 28. jaanuar 2008 kell 11:27
Vat, mulle näib, et sa pead vbla siis ikka ära otsustama nüüd, et oled skeptik või pole?
Skeptikuna tõestada, et on olemas see, mida ilmselgelt ei ole, on küll veider. Justkui ei tahakski skeptik olla…

Mul läheb see tõestamine keeruliseks, kui ma ei tea, et kellele ma tõestama pean. Kas ma siis tõestan sellele, kes ütleb et pole olemas või sellele kes ütleb et on olemas?

Ja kui nüüd selgub, et lähenemise viis on ikkagi, et pole olemas, siis sa valetasid eelmises postituses. Ja kui teisipidi, siis sa valetasid, kui ütlesid et oled skeptik.

Jason — 29. jaanuar 2008 kell 7:47 #
ma ei saa aru, miks neil ülivõimekail inimestel oma võimete tõestamisega alati nii palju probleeme on? ikka peab mõne nüansi leidma, mida vabanduseks tuua.

Krissu — 29. jaanuar 2008 kell 10:12
Jasonile:
nojaaa… mina jälle ei saa aru, et mistarvis nondel, kes mittevõimekad on, on vaja oma mittevõimetuses ning selles, et see ongi normaalne ennast veenda alailma?

Martin Vällik — 29. jaanuar 2008 kell 10:30
Krissu,
isegi Uri Geller, lusikapainutamise maailmameister, ütleb, et ta teeb trikke ja mingeid üleloomulikke võimeid pole selleks vaja olemasolevaks väita.

Mina jälle väidan, et need sinumeelest mittevõimekad on tegelikult hoopis võimekamad ja väekamad kui need sinumeelest võimekad, kuna võimekate võimed kipuvad nende nn mittevõimekate ligiolu korral imeväel haihtuma.

Kati — 30. jaanuar 2008 kell 17:16
ega maailmapilt ja tajumise piir on vabalt valitav ja pole kohustuslik.
oma eelmise postiga olin irooniline. tundub ,et skeptikud on üksi jäänud. on solvunud,et nendega ei mängita.
mul teinekord tuleb inimene/klient ja räägib,et ta ei usu. küsin,et mis tulid siis? ei ta oskagi nagu midagi öelda. kes siin nüt siis loll on? kas see kes ei tea mida uskuda või mitte ja proovib erinevate ärritamismeetodite abil nõida panna käituma nii nagu tal vaja on. või nõid kes lihtsalt on.
aga tavainimesele on nõia maailmakirjeldus kasutu.tavainimene tahab vaielda vaidlemise pärast. ta enamasti pole nõus nägema. ja siis on tige kui talle ikkagi ei selgitata. nõia viis ei ole kaubamärk. see on elustiil. ja ei vaja õigustamist.

kui mingi vend väidab ,et suudab lusikat väänata,siis mis sellega on? misjaoks on vaja ilmtingimata tõestada ,et see trikk on ja väänamine just nii käib. mustkunst on maagia alaliik ja toimib sarnaselt iga maagiaga: meeltega/tajuga mängimine.
ise leian ,et mustkunstitrikide paljastamine sooviga maagile “ära teha” on hale. rikkamad on need,kes lubavad endale maagia märkamist.

ja üleüldiselt väidan ma ,et skeptikud on enamasti piisavalt ebakompetentsed, et omale selles vallas arvamusliidri kohta välja kerjata.
lisaks tegelevad skeptikud samaga,millega paljud teised: oma (enda valitud) maailmavaate õigustamisega/tõestamisega.

lisaks on veider see,et internetiruumis tekib parateemalisi foorumeid ja saite nagu seeni. mõned on ka mitteuskujate tehtud. siin jälle vastuolu.

Kati — 30. jaanuar 2008 kell 17:17
ja veel.

mis vahe on tavalistel võimetel ja üleloomulikel võimetel. ja miks osad võimed on tavalised ja osad üleloomulikud.

mr.Costello — 30. jaanuar 2008 kell 17:45
Võib-olla see vahe, et ühed võimed (näiteks visata oda 98,48 meetrit) on olemas, mõõdetavad, nähtavad ja teistele esitatavad? Teised “võimed” (panna nende lausete kirjutajale needus) aga eksisteerivad ainult “võimeka” peas ning neid ei saa kuidagi mõõta ega tajuda, tuleb lihtsalt uskuda? On nii?

Kati — 30. jaanuar 2008 kell 18:09
ei saa nõustuda.
taoliste “üleloomulike” võimete tõestamiseks oleks vaja kedagi/midagi, mis suudab detektida,et kas võime on või ei. näiteks needuse panemine. kui tunda needuse olemust ja selle rakendamise tehnikat on see reaalselt teostatav. ka esitatav. samas ei soovita seda tunnistada. näide elust enesest. nö “näitasin” inimesele (ka skeptik) seda, mida soovis näha. keeras segi,süüdistas mind kõiges kurjas. ometi väitis ,et valetan ja pole olemas. järgmine jutt oli jälle,et “mida sa muga tegid?”.

kuid kuidas näidata värvipimedale värve ja tõestada ,et need on olemas? värvipime,ei oskaks neid tahta näha,kui talle ei oleks eelnevalt keegi öelnud,et on. ta ise ei näe. aga usub. järelikult skeptikud ka usuvad. missiis,et ei näe.
võimis?

ehk siis kuidas tõestada võimeid,mida see,kes tõestust soovib,isegi olemasolevateks ei pea? ja kui ei pea olemasolevaks,siis miks küsib tõestust?

Jason — 30. jaanuar 2008 kell 19:27 #
“Krissu Jasonile:
nojaaa… mina jälle ei saa aru, et mistarvis nondel, kes mittevõimekad on, on vaja oma mittevõimetuses ning selles, et see ongi normaalne ennast veenda alailma?”

aga ega meie ei tahagi midagi tõestada. ma ei kavatse kellelegi mitte millegagi tõestada, et mul mingeid erilisi võimeid pole. ja kust sa üleüldse võtad, et meil neid pole?

me tahame lihstalt, et keegi neist, kes VÄIDAB endal neid olema, tuleks ja oma sõnu kinnitaks.

Tarvo Kruus — 30. jaanuar 2008 kell 19:30
Veel ehk viimase asjana, Kati: …”taoliste “üleloomulike” võimete tõestamiseks oleks vaja kedagi/midagi, mis suudab detektida”…
Vaata sellistest “üleloomulikest” asjadest, mida pole võimalik detektida, me siin ei räägigi, me räägime väidetest, mida ON võimalik detektida. Neid “mittedetektitavaid” väiteid võib esitada suvalisi ja kamaluga ja iga inimene võib vastavalt oma soovile ja maailmavaatele tõesti kas uskuda või mitte, oma asi. Verifitseerida ega falsifitseerida pole võimalik.

Kati — 30. jaanuar 2008 kell 19:51
[…]
Muuseas. Ma olen mõelnud küll,et oleks huvitav kui mõni masin registreeriks proovipärast mu ajulaineid(või mida iganes need masinad registreerida suudavad), sellel ajal kui ma mõningaid manöövreid teen. Paku aga võimalus ja ma olen käsi.

Jason — 30. jaanuar 2008 kell 20:37
katike, ei sobi see, et kellelegi (ilmselt ka sulle endale) pole selge, mida sul seal mõõta tuleks.

kui sa suudaks esitada väite, et mingil hetkel tekib su ajus mingi enneolematu aktiivsus piirkonnas, kus seda olla ei tohiks, võimsusega, mis oleks üleloomulik vmt, siis oleks ehk midagi mõõta. ehkki tuleb tõdeda, et midagi ÜLELOOMULIKKU poleks selles ikkagi.

mida aga sinu praegu mõõtma peaks? vabanda väga aga niisama pimesi ei viitsi küll keegi kobada a’la vaatame-mõõdame suvaliselt kellegi suvalisi ajulaineid – äkki on seal midagi ebatavalist.

miks ajada asja segasemaks kui ta on – kui sa väidad, et sul on mingi võime, siis esita ilusasti selle kirjeldus, seleta, mida sa teed, võimalusel, mismoodi sa seda teed ning mis selle tegemisega (sind ümbritsevas keskkonnas) muutub/juhtub. siis oleks selge pilt. vastasel juhul pole tarvis enda ja teiste aega ja interneti niigi piiratud ruumi mõttetuste kirjutamisega raisata.

dig — 31. jaanuar 2008 kell 4:00
Värvipimedale värvide olemasolu demonstreerimine on lihtsamast lihtne — seda saab teha sobivalt valitud värviliste valgusfiltrite sobivalt valitud värvilisele pildile asetamise teel. Näiteks klassikalist daltonismi — mis on üks tuntumaid värvipimeduse vorme — põdev inimene ei suuda iseseisvalt eristada punaseid ja rohelisi toone, kuid saab punarohelisele pildile kordamööda punast ja rohelist filtrit asetades kergesti veenduda, et pildi erinevad osad tumenevad erinevaid filtreid kasutades.

Muide, korraliku keskkooli füüsikatunnis tehakse umbes samasugune katse valguse polarisatsiooni tuvastamiseks. Teadaolevalt ei suuda ükski inimene palja silmaga valguse polarisatsiooni “näha”, kuid iga nägija — ka võrdlemisi töntsisilmne — on võimeline kaht polariseerivat filtrit erinevate nurkade all kokku panema ja resultaati läbiva valgusvoo muutumist tajuma.

Kolmanda asjassepuutuva näitena võib vaadelda UV-lambi all helendavaid turvaelemente, mida tänapäeval rahatähtedel kasutatakse. Ükski teadaolev inimene ei ole võimeline neid palja silmaga nägema — võib öelda, et kõik on tolle trükivärvi suhtes värvipimedad. Kuid lihtne katse võimaldab tolle “nähtamatu” värvi olemasolu või puudumist tuvastada igal vastava riistaga varustatud nägijal.

mr.Costello — 31. jaanuar 2008 kell 10:41
Tahtsin ka värvipimedale värvide olemasolu tõestamise kohapealt sõna võtta, aga dig kirjutas juba ära, kuidas seda teha. Põhimõtteliselt on võimalik ka ilmselt mingi spektraalanalüsaator värvipimedale pihku torgata ning lasta tal erinevat värvi valguse lainepikkuse erinevustes veenduda.

Aga ärme hakka selle lihtsa näite üle nüüd ülemäära diskuteerima. Ma sain aru, et Kati (või Krissu) väidab endal olevat needmisoskuse. Noh, usun et siit kommentaariumist leiab nii mõnegi skeptiku, kes on nõus ennast “loomkatseks” välja pakkuma. Ning hulgaliselt teisi skeptikuid, kes on nõus erapooletu vaatlemise osa enda peale võtma. Katse läbiviimiseks defineerib needuse panija, milles seisneb needuse olemus (näiteks katsejänes haigestub kahe kuu jooksul kopsuvähki vms) ning neab ta siis tunnistajate juuresolekul ära. Eelnevalt aga käime muidugi üheskoos arstlikus kontrollis ning teeme kindlaks, et äraneataval juba praegu seda haigust pole. Ja siis kahe kuu pärast saame uuesti kokku, lähme jälle arsti juurde ning vaatame (mõõdame), kas haigus on tekkinud või mitte.

Paluks nüüd mitte tuua vastuväiteid, et sellise katse tegemine on ebaeetiline vms või et isegi needuse puhul ei avaldu sündroomid nii kiiresti või muud sellist. Paluks konstruktiivselt välja pakkuda, kuidas ja mismoodi kedagi saab ära neada ning mismoodi selles pärast veenduda.

Krissu — 31. jaanuar 2008 kell 11:31
Mismõttes ei viitsi uurida siis, et kas nii või naa on. Vbla mõni pole üldse taiband, et ta selle oma aktiivsusega midagi ümbrusest muudab aga nääd – salaja teie silme all vbla on marukatiivne jõleveidrast kohast. Ma arvan, et sul pole ikka piisavalt huvi vist kui viitsi kuidagi ka rolli veel mängib…

Krissu — 31. jaanuar 2008 kell 12:52
[…]

Martinile:
No muidugi võite te katsetada. Mis ma tegema pean selle jaoks?

Meie oleme küll katsetest huvitet enamasti ja viitsime katsetada neid asju ka, mis kohe silma hakates “võibollad” on. Näiteks me katsetasime üks õhtu igal võimalikul viisil vaimude välja kutsumist – ja mitte ühtegi ei tulnud. Üldiselt, et saa me selle tulemuse põhjal väita, et neid olemas ei oleks, sest võib ju olla, et me lihtsalt ei osanud neid näha, otsisime valest kohast või siis – küllap Jason ei tuleks ka , kui meie Katiga kutsuks, eksole…

Martin Vällik — 31. jaanuar 2008 kell 12:58
Krissu,
aga mis teil kindlapeale välja tuleb? Mõttejõuga lauda tõsta? Aurasid näha? Kolmanda silmaga kinnise ümbriku sisu lugeda? Pendliga kaardimasti määrata?

Ootaks midagi konkreetset, siis saab ka konkreetselt tegutseda.

Krissu — 31. jaanuar 2008 kell 13:20
Martin,
Me hea meelega vaatame aurasid. Palun konkreetset tegutsemist nüüd

Tarvo Kruus — 31. jaanuar 2008 kell 14:04
OK, aura on nö. good start ja esimene konstruktiivne asi. Martin, ava ehk uus teema, pange protokoll paika laseme auravaatamise käima. Kuigi kardan, et ega jutust sarvilised kaugemale muidugi ei jõua. Kui nii, siis vist ikkagi mõttetu jätkata…

44 Replies to “Kati ja Krissu võimed proovile”

  1. “aga mis teil kindlapeale välja tuleb? Mõttejõuga lauda tõsta? Aurasid näha? Kolmanda silmaga kinnise ümbriku sisu lugeda? Pendliga kaardimasti määrata?”

    ja valituks osutus… tadaa… loetelust ainuke, mille mõõtmine/testimine on raskesti teostatav :)

  2. Ma avastasin endas just praegu selgeltnägija võimed ja ma näen üsna selgelt, et see katse ei saa kunagi teoks, sest lugupeetud nõiapreilnad leiavad raudselt mingi pääsetee.

    Kui mul nüüd juhtumisi õigus on, siis kas ma saaks palun osa sellest 10 tonnist endale? no kasvõi 10%-igi :)

  3. Selleks, et veenduda kellegi selgeltnägijavõimetes, peaks täpseid ennustusi olema siiski statistiliselt olulisel määral ja sisaldama sellisel hulgal täppiminekuid, mille tõenäosus ületab tunduvalt Gaussi jaotuse põhjal ennustatava. Ühekordne ennustus, mille võib niiehknaa terve mõistusega sõnastada, ilmsel ei ole kuigi veenev, et selle eest auhinnaraha välja käia :-)

  4. Aga aura nägemist on varasematel aegadel testitud küll. Alustaks lihtsamast – kas inimesel on ümber aura, mida vaid auranägija näeb. Jätame haiguste ja meeleoluvirvenduste tõlgendused kõrvale.

    Selleks oleks aga vaja teada, mida lugupeetavad aura all silmas peavad, millistes oludes seda kindlalt näevad ning ehk õnnestub siis selle ümber kontrollitav testolukord ehitada.

  5. Jahh, kui selle ennustuse peale pappi veel välja käima hakata, siis tuleks see umbluu preemia kõigi meie vahel ära jaotada :D

    Muideks, mina näen inimese vasaku õla kohal kuradikest ja parema kohal ingilt. Kas ma ka osaleda tohin? :D

  6. A mistarvis te seda kõike üldse kuulutate, kui te olete kindlad, et keegi nagunii ei tule, et kui tuleb, siis hüppab alt ära või… no kindlasti on midagi veel…

    Pidi ju Teie tegemine olema. Te peaks justkui tahtma ju, et ikka tuldaks. Mulle vägisi jääb siuuke mulje nagu ma peaks nüüd teid ära rääkima veel hakkama, et te teeks seda, mida kirjete järgi tahtsite teha…

    Vat sen kll veider.

  7. Mina isiklikult oleks meeldivalt üllatunud, kui teil õnnestub oma võimeid tõestada.

    Tegelikult ka.

    Ja et asi ei jääks paljasteks sõnadeks, siis ma panen omalt poolt auhinnafondi veel 1000 juurde omast isiklikust taskust.

  8. auraga on jah see teema, et kõigepealt tuleb paika panna, mida selle all mõistetakse. üldiselt ja “auravaatlejate” maailmapraktikas tunnustatult võrdsustatakse auranägemine kriliani fotograafiaga (mis väidetavalt aitab ka aurat mittenägeval inimesel heita pilku müstikamaailma ja tegeleda haiguste diagnoosimisega(:-P)).

    kuna kirliani fotograafia toimemehhanismid on teada, siis peaks tõesti olema võimalik simuleerida “aurat” ka kunstlikult. nagu varemgi korduvalt öeldud – pinge all oleva elektrijuhtmega.

    kuid niikuinii leiavad nõiaplikad nüüd vabanduse, et ehkki elektrijuhe paistab fotol sarnane, pole see ikka päris aura, mis inimese ümber on ja nemad näevad ikka seda aurat, mis on elusa inimese ümber, mitte mingit haledat elektromagnetvälja.

    olgu siis nii. teen omalt poolt järgmise testimispakkumise:

    väidetavalt pidavat igal inimesel olema erinev aura. seega peaks kaks “nägijat” nägema ühel ja samal isikul sarnast aurat ja seda ka sarnasena kirjeldada suutma. vähemalt vastuvõetavas kokkulangevuses. niisiis tuleks plikadele näidata eraldi tubades erinevaid inimesi, kel number kõhu peal. las nad siis vaatavad neid ja kirjeldavad:

    subjekt nr 1 om roosat aurat, mis pea ümbert on veidi rohekas.
    subjekt nr 2 aura on erakordselt suur. valdavalt rohelist värvi. jalgade ümber aga domineerib linna toon.

    jne.

    kui mõlemad mõistlikkuse piires täppi panevad, võib juba midagi eeldama hakata.

    loomulikult peavad hindamised toimuma samas toas, samal ajal. üks hindab ära ja läheb teise ukse kaudu teise tuppa. sisse astub teine, kes hindab ja lahkub. ja siis kõik kordub.

    kas sobib (küsimus mõlemale osapoolele)?

  9. Mmm… me oleme teinud katseid, et kuidas me näeme. Ja üldiselt on nii, et kui me teeme ühisvälja, siis me näeme küll Sulle sobivalt ühtekalt. Lisaks muudab Sinu pakutud asjaolu keerulisemaks see, et kui Kati vaatab enamasti alates teadvusest, siis mina alates inimese olemusest. See toob kindlasti vaatlemise käiku erinevused sisse… Su testil peaks mingi kokkuvõttekoht olema veel lisaks…

    Aga teadmis – Katil on alati põnevaid ideid, vaatame, mis ta arvab sellest loost.

  10. sellega sa tõestaks seda, et me ei näe ühtmoodi aga sa ei tõesta seda, et kas emb kumb meist vähemalt näeb või ei (Sulle sobivalt).

    ….amm ja noh. logiseb ikkagi, me saaks ju ette kokku leppida, et misme ütleme… hihihiii.. malen vist rohkem skeptik kui teie kõik kokku :D

  11. Krissu märkus on muidugi õige, sellise korralduse juures saavad nad ju kokku leppida, et nr 1 puhul räägime nii ja nr 2 puhul naa…

    Ja minumeelest ei peaks olukorda üldse nii keeruliseks ajamagi. Mina isiklikult ei kahtle selles, et inimene ei võiks nn aurasid teiste inimeste või objektide ümber näha, küll aga selles, et see nn aura just sellest objektist või inimesest kiirguks.

    Üks viis aura objektiivse olemasolu ja tajumise tabamiseks on see, et püüda näha seda pimedas toas, sest aura ei ole footonite voog, sest vastasel korral oleks see teadlaste poolt juba purki püütud.

    Aga palun, head Kati ja Krissu, kirjeldage ise, kuidas teie aurasid näete ja lähtuks pigem sellest, sest meie siin ju ei tea, mida te aura või selle nägemise all silmas peate, mis olukordades see ilmneb või kaob või millist konkreetset infot te suudate omaarust saada. Kas te nt pimesoole olemasolu või puudumist suudate näha? Noh, midagi sellist, mille objektiivsus oleks mõnel teisel moel kontrollitav. Kas keegi paistab teile roheline või punane ei ole mitte mingil muul moel kontrollitav, kuna puudub objektiivne meetod selle määramiseks.

  12. Kokkulepete vältimiseks võib alati korraldada üllatusi: näiteks panna katsesubjektidele numbrite asemel rinnale hoopis tähed või piktogrammid – vahet pole ju.

    Aga tegelikult on Martini ettepanek mõistlik jah – kuulaks kõigepealt tüdrukute selgitused ära ja seejärel mõtleks katse välja. Mind ka täitsa huvitab, mida nad näevad?

  13. ei saaks te midagi kokku leppida. sellegi vastu on oma meetodid juba välja mõeldud.

    aga nojah, tuleb välja, et näete ikka seda, mida ise tahate :-(

  14. jajah, haiguste diagnoosimine oleks olnud mu järgmine pakkumine. mõtle, kui tore oleks panna istuma puujalaga onkel ja paluda nõiaplikadel ära arvata, mis temaga viltu on….ja siis kuulda pikka tiraadi kõiksugu suhtelistest ja subjektiivstest tervisehädadest, mis ilmselt meil kõigil tõenäoliselt on a’la stress, värske õhu puudus, vererõhk jne aga ei viidetki puuduvale jalale :-P

  15. Jason,

    mina ei saa küll kõigi eest rääkida aga kui sa tead, et mis Sul hädaks on, siis miks sa ei võimalda omale ravi? Värsket õhku.. no kui Sa muidu ei talu – ma saan Sul tulla kätt hoidma küll… Muus osas sama moodi…

  16. Siia juurde räägiks veel, et ma võin näha seda ka, mida Jason tahab, et ma näen. Aga sel puhul tuleb tal võimekamaks hakata. Nimelt peab ta mulle kuidagi selgeks tegema selle, mida ta tahab, et ma näeks ja nii, et ma tahaks seda siis talle vaadata ka.

    Kui jääb nii, et ma siiski jään vaatama seda, mida mina tahan, siis jah, Jason, ma näen, mida ma tahan vaadata.

  17. 1) kust pärineb arvamus, et mul üldse midagi häda on? omavahel öeldes tunnen end hiiglama hästi.

    2) midagi segasemat on raske ette kujutada. kas sa ikka ise said oma jutust aru? kui said, siis kas oled kindel, et ka teised?

  18. ma lähtusin sellest:
    “ja siis kuulda pikka tiraadi kõiksugu suhtelistest ja subjektiivstest tervisehädadest, mis ilmselt meil kõigil tõenäoliselt on a’la stress, värske õhu puudus, vererõhk jne”

    Võibolla rääkisid kellegitest teistest “meitest”… Muidugi ma vabandan, kui ma olen liiga pealetükkivalt esinenud, seega ära pane pahaks. Võib olla ma suurest entusiasmist jätsin “ilmselt” ning “tõenäoliselt” Sinu ääretut kainust ning faktitruudust taibates lihtsalt omatahtsi “näpukateks”… see on lihtsalt minu suurest pealehakkamise soovist.

  19. aga ma tahtsin veel üle uurida, et kui juttu oli eesriidest… ja sellest, et me peaks siiski vaatlemise käigus jõudma kokkuvõtteni, kuna vaatamise “teed” on erinevad… siis pms sõltub sellest, et mida siis vaja välja vaadata on?

    Põhjusmõtteliselt on nii, et kui Jason leiab puujala olevat vea, siis vaadeldav ei pruugi seda veaks pidada. Võibolla ei pea ta seda ka just featureks aga ta pole oma arvates vigane, kuna saab oma asjadega hakkama.
    Seega kas ma pean siis vaatama seda, mis Jasoni meelest on “viga” või pean ma vaatama seda vaadeldavat?
    Ehk – kui ma vaatan vaadeldavat ning tollel (ja tema auras seega pole jälge veast) ei ole endal registreeritud just häda puujalaga – siis ma pakun välja, et vaatleme ehk parem Jasonit?

  20. sa kaldud jah tihti teiste inimeste jutus tähte närima aga kahjuks kõigub su enda jutt ühest äärmusest teise, andmata sulle mingit moraalset õigust ise norida ja nokkida.

    mis siin vabandada- olen ka ise tõele näkku vaadates üsna noriv aga mu norimised on siiamaani reeglina vähegi konstruktiivsed olnud, teenides seda eesmärki, et välistada igasugune oponendipoolne udutamine. saad sa oma selgelt usususele kalduvate sõnavõttudega samaga vastata?

    ma arvan, et eesriie pole oluline. piisab, kui valida erinevad “vaadeldavad” erinevate tervisehädadega, kes on suht-koht sama pikkusega, samas kaalus jne. panna nad kõik smasugustesse tunkedesse, kott õlgadeni pähe, suvalises järjekorras “vaatajate” ette ja olge aga lahked – vaadeke ja diagnoosige, mida suudate. arvestada võib muidugi võimalusega, et subjektil VÕIB olla tervisehäda, millest tal siiani aimugi polnud (kui see hiljem kinnitust leiab, on see vaid plussiks teie kontole) aga kui on selge, et subjekt kannatab näiteks südame arütmia või mõne maksahaiguse all ent “auravaatajad” seda ei näe või mis veelgi tobedam – pakuvad mõlemad totaalselt erinevaid (ja olematuid ning hiljemgi tuvastamatuid) hädasid, siis on selgelt tegu pullikakaga.

    tegelikult pole mõtet siin niimoodi pikalt jahvatada – ma arvan, et preilid väljakutsele vastajad võiks SELGELT ja KONSTRUKTIIVSELT vastata ning oma väidetavad võimed lahti seletada, et väljakutsujad saaks esitatud andmetele tuginedes koostada võltsimist välistava ja tulemusi üheselöt hindava testi tingimused.

  21. Aura nägemiseks on kasutataud erinevaid katseplaane. James Randy (youtube’i link http://www.youtube.com/watch?v=OZeQGld5QBU) palub ekraani taga olevaid katseisikuid paigutuda õigetele kohtadele. On kasutatud ekraani taga olevaid inimesi ja mannekeene (neid plastist jurakaid), millel oletatavasti aurat ei esine, ning palutud uuritavatel ennustada, millise ekraani taga on mannekeen, millise taga inimene.
    Need plaanid kõik eeldavad, et aurat on võimalik näha läbi ekraani.

    “alates teadvusest” ja “alates olemusest” nägemine peaks kokku langema, kui paluda uuritavatel teadvustada midagi, mis on nende kohta olemuslik, näiteks parema-vasakukäelisust, juba pakutud pimesooleoperatsiooni, või haridustaset. Siis peaks hinnangud kokku langema.

    Üldiselt peaksid ikkagi uuritavad enne seletama, millist informatsiooni on nad võimelised aura abil omandama, peale selle, et ühel on roheline ja teisel punane.

    Igatahes põnev.

  22. Jasoni ma vaatasin juba ära. Ei,ma ei hakka seda siia kirjutama. Kui Jason soovib teada,et mida nägin siis peab tulema ja ise kuulama. Eraviisiliselt soovitav.

    Üleüldises plaanis jääb nii,et sarviliste kodulehel on üleval meie telefoninumbrid. Soovitatavalt, sest ma ei ole väga tihti internetis.
    Kui on huvi edasi ajada seda asja siis palun helistada.

    Btw.näiteks magnetvälja helendust või igaüks näha igal suvalisel objektil. Vaatamise vaev. Iseasi,et mis selle teadmisega peale hakata. Niikunii enamus ütleb,et see on lihtsalt silmapete.

  23. 1) tänan, ei ole huvitatud soolapuhumisseanssidest, ma neid ja nende toimemehhanisme piisavalt uurinud ning olude sunnil kõrvalseisjana pealtki näinud.

    2) seega sa siis teed vabalt voolu all oleval ja “pingevabal” juhtmel pealevaatamisega vahet?

  24. 1.Vaeseke. Tunnen siiralt kaasa su üleelamiste pärast. On näha,et need on jätnud sinusse tõsise jälje.(Ütle nüüd ,et sulle pole vaja kaasa tunda ja, et sa oled peale siukste asjade nägemist aina rohkem veendunud selle jaburduses…nojne…:)
    Sa äkki peaksid ennast enne pisut koguma enne kui siin uute katsumustega ennast silmitsi sead?

    2.Võib juhtuda küll. Teoreetiliselt võib proovida isegi käega vahet teha, kui ma nüüd hoolega mõtlen.

  25. 1) kaastunded võid tõesti avaldamata jätta sest neid pole vaja sest kogetud kogemused on olnud äärmiselt harivad ja lõbusad.

    2) ei pea jah keerulist aparatuuri olema ja keelgi on häda korral abiks aga keegi ülalpool (oli vist Kati?) rääkis magnetvälja (silmaga?) nägemisest.

  26. Ei saa jutupaunikutest asja neh. Aga “magnetvälja helendus suvalisel objektil”, paraku, tüdrukud, ei ole teps mitte ei magnetvälja helendus ega isegi mitte silmapete vaid tühipaljas ja lihtne inimese füsioloogia juurde kuuluv omadus – nimelt silma võrkkesta väsimine, ehk siis ingliskeelsena retinal fatigue. See on täiesti tavaline ja lihtne fenomen, mida kogete ka näiteks kui vaatate midagi (näiteks telekat) ja siis silmad kinni panete – näete sama asja negatiivis. Kuna vaadates silm veidi väreleb, tekibki esemete ümber “aura”. Tehke katset ja te näete sama asja muide ka mitte nö. esemetel vaid isegi näiteks põrandaplaadi vuukidel!

  27. ma arvan, et nende poolt oligi asja mõte selles, et keerata kogu teema maksimaalselt pikaks ja absurdseks, et saaks pärast näpuga näidata: “novot, ei suutnud nad midagi ümber lükata ja isegi väljakutsest nad lõpuks loobusid!” Ja ikka leidub kuhjaga naiive, kes seda usuvad ja krissu-kati imevõimeid ülistavad.

  28. Ma juba korra kirjutasin,et kui on soovi siis lähevad http://www.sarvilised.ee ja saavad sealt meie telefoninumbrid ja helistavad,et täpsemalt kokku leppida. Ei ole vaja asju nii keerata,et meie peame peale käima ja tõestama ja ise teil jalaküljes rippuma. Eksole. Kas initsiatiiv peab ainult meiepoolne olema ja teie lihtsalt istute siin ja hüüate,et “millal saab juba?”
    See,et teie ei taha tegelikult ei ole see,et meie ei suuda.Lepime selles ka kokku.

    Btw. me soovime saada 10 000 per nägu. Ei ole nii,et kahepeale 10 000.

    See on nüüd viimane post,mille ma siia panen.
    Kohtumiseni.Vms.

  29. No, kulla nõiad, burden of proof on siiski väitjal. Ega Martin ometi seda raha kellelegi vägisi peale ei suru ja meil pole vaja tõestada, et te millekski võimelised pole, ikka teie asi raha saamiseks oma võimeid demonstreerida. Nii et kui on vägi ja midagi näidata ja rahasoov, siis… Ja kui 10 000 väheseks jääb, siis on üsna kindel, et kui te 10 000 juba kätte saate, olete võimelised James Randilt ka miljon dollarit saama! Noh…?

  30. Tuletan ka enda poolt meelde, et palusin lugupeetavail esitada mingi konkreetne asi, mida testida – mingi väide, mingi võime, mingi omadus, mingi oskus, mis ei mahu “kitsa silmaringiga materialistlikusse maailmapilti”.

    Kui oli juttu aura nägemisest, siis palun täpsustada, milles see väljendub ja millist infot selle võimega on võimalik saada. Siis on võimalik sellele midagi ehitama hakata, et kas aura nägemine on midagi subjektiivset või objektiivset.

    Mis rahasse puutub, siis iga inimese võtaks ikka ette ükshaaval. Kui esimene on testi läbinud ja järeldused tehtud, siis võtame järgmise juhtumi. Kui võimed aga käivad paarikaupa, et te ilma üksteiseta ei suuda esineda, siis peate paraku seda kümmet tuhandet jagama.

    Aga pole hullu, miljon dollarit ootab ookeani taga. Teel sinna võite veel Soomest, Taanist, Saksast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast raha ära võtta. Tegelt ka.

  31. niisiis vist sott minule?

    kuivõrd siin on käima hakanud ka teised suured sortsid, šamaanid ja muud para-hiiud, siis teeks väikse refreshi: ehk keegi soovib jätkata sealt, kust kati-krissu pooleli jäid?

  32. Miks te ei tee seda nii nagu Randi ? Esiteks , kui ta teeb kokkuleppe , siis see läheb kirja kui juriidiline leping , mitte kui niisama sõbralik käepigistus.Teiseks lisada osavõtumaks ja mitte odav lõbu.Ja kolmandaks filmida kogu teema ja võimalusel meedia kajastus.Või riputada video lõik lihtsalt netti ülesse , kui meediat ei saa kaasata (meil ju ajalehed ise ühed kaardimooride kiitjad , nad müüvad tänu nendele “imedele” oma jagu).
    Kui neil tõepoolest on need “ülivõimed” siis nad ei pea raha kaotamise ega meedia kajastamise pärast muret tundma.Kui nad aga teavad , et valetavad siis nad ei julge väljakutset vastu võtta , ega kedagi lollitama asudagi.

    Ja pealegi , MIKS kutsutakse teatud võimeid “üleloomulikeks” või “paranormaalseteks” ? Kõik asjad , mis kuuluvad siia universumisse on selle universumi loomulikud osad hoolimata sellest , mis need on.Ja seega loomulikud ning normaalsed.Vastasel juhul peaks me hakkama näiteks tulevikus ilmuvaid ülikiired kvantarvuteid ka kutsuma para-arvutiteks ja üleloomulikeks arvutites sest nad on tohutult kiiremad “tavapärastest” arvutitest ? Pealegi pidid meil ju kõigil need “super” võimed olema , me ainult ei pidavat kasutama neid.Seda enam põjust neid “normaalseteks” võimeteks kutsuda ? Ja ma võin ju muidugi väita , et mul on KÕIK võimed , mis iialgi kõikides superkangelaste koomiksites on loetletud , kuid ühe väikese agana mainin , et need on praegu “pasiivsel kujul” ja seega ei avaldu või , et ma ei kasuta neid praegu , “kuna ei ole õige aeg”.

  33. “Kõik asjad, mis kuuluvad siia universumisse on selle universumi loomulikud osad hoolimata sellest , mis need on. Ja seega loomulikud ning normaalsed.”

    raske, kui mitte võimatu on vastu vaielda!

    muidugi omaette küsimus on selles, kas sellised väidetavad võimed ikka ülejäänud universumi loomulike osade hulka kuuluvad või on need kõigest väljamõeldud?

  34. Ma ei maininud , et sellised võimed reaalsed on.Ma lihtsalt ütlesin , et kõik asjad mis siia universumisse kuuluvad on seega loomulikud.See ei tähenda , et telepaatia ja muu taoline reaalne oleks.Aga kui see peaks reaalne olema , ei saa ju juttugi olla sellest kuidas need “paranormaalsed” on ?

  35. noh aga seni, kuni selle olemasolu tõestatud pole, seni ongi.

    ent, mida tähendab paranormaalne? põhimõtteliselt “ebanormaalne” ja kuivõrd vähemalt enamus (kui mitte kõik?) inimesi selliseid võimeid ei oma, siis ongi tegu ebanormaalse ehk normist kõrvalekalduva võime või nähtusega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga