Vaktsiinivastaste töövõit: leetrite puhang Suurbritannias

Leetrite viirus2007. aastal sai teaduslikult ja eetiliselt diskrediteeritud vaktsiinivastase kampaania õhutaja Andrew Wakefield ilmutatud paar kriitikavaba ja märtrioreooli puhuvat ajaleheartiklit, milles sai taas lõkkele puhutud ammu kummutatud müüt, nagu põhjustaks MMR vaktsiin (meil kolmikvaktsiin, mille abil saab ühe süstimisega vaktsineerida korraga kolme haiguse vastu – leetrid, mumps ja punetised ja milles pole kunagi olnud tiomersaali) autismi ja muid tõsiseid tagajärgi.

Kas just ainult selle pärast, aga Suurbritannias tõusis 2007. aastal leetritesse haigestumine 30% võrra 2006. aastaga võrreldes (2006: 740 kinnitatud juhtumit, 2007: 971 juhtumit, võrdluseks 2005: 78 ja 1998: 56 juhtumit. Allikas: HPA).

Haigestumine tõusis just spetsiifilistes elanikerühmades – religioossed kogukonnad ja ringirändavad rühmad, kus vaktsineerimise tase on juba ajalooliselt madal. Samuti oli mõningaid puhanguid koolides ja lasteaedades. Peamised haigestujad olid lapsed vanuses 0-4 aastat, kuid ka 5-9aastased haigestujad moodustasid koguhulgast peaaegu veerandi.

Dr Mary Ramsey, Briti Tervisekaitseameti (HPA) konsultant, väljendas muret, et haigestumiste hulk võib suureneda, kuna paljud lapsed on selle haiguse vastu kaitsmata. Täieliku kaitse saab alles peale teist MMR vaktsiini. Tervisekaitseameti peamine ülesanne ongi tuletada meelde, et inimene vajab kahte MMR vaktsiinidoosi, et olla leetrite, mumpsi ja punetiste vastu immuunne.
Allikas: BBC

Leetrid on väga kergesti leviv viirushaigus, mille haiguspildis on palavik, köhimine, punased laigud nahal. Tüsistustena võib ilmneda kopsupõletik, silma- ja kõrvanakkused, harvadel juhtudel ka peaajupõletik (entsefaliit). Leetrite põdemise ajal ja järel võivad hoogu saada teised haigused, mis inimesel parasjagu on. Hinnatakse, et ajaloo jooksul on leetrite läbi surnud 200 miljonit inimest.

Eesti Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on leetritesse haigestumine suurenenud ka Eestis ja siingi peamiselt nende seas, kes pole vaktsineeritud. Kui aastail 2001-2004 ei registreeritud ühtki leetrijuhtumit, siis 2006. aastal oli see arv juba 27.
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon.

23 Replies to “Vaktsiinivastaste töövõit: leetrite puhang Suurbritannias”

  1. Eesti Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on leetritesse haigestumine suurenenud ka Eestis ja siingi peamiselt nende seas, kes pole vaktsineeritud.

    Ah et peamiselt. Kes seal ülejäänute hulgas siis on? Vaktsineeritud inimesed? Aga kuda see võimalik on? Nad on ju vaktsineeritud!

  2. Need,keda sa sildistad “vaktsineerijateks” on mures seepärast, et klassikalised haigused, mis tänu laialdasele vaktsineerimispraktikale on pea-aegu kadunud, võivad taas esile kerkida.

  3. Ja üleülde inimene saab põdeda korraga ainult ühte haigust. Seega ei tule sulle kõik maailma haigused külge ühe korraga. Pealegi läbipõdenult tekib ju ka immuunsus :)

  4. Täiskasvanud inimestele on ikka väga raske kui mitte võimatu aru pähe panna, kui koolis see tegemata on jäänud. Paraku on tänapäeval juba koolis levinud suhtumine kes-oled-sina-et-tulla-ütlema-kuidas-ma-elama-pean.

    Äge on olla loll ja uhke selle üle.

  5. Haigused ei ole organismiukse ees järjekorras, et vaid üks saab korraga sees olla. Ja läbipõdenult võivad tekkida ka näiteks tüsistused. Vaevalt, et ka sina, Bettani, riskiksid jättes oma lapse organismiukse avatuks näiteks lastehalvatusele (Poliomüeliit), ja pannes panused läbipõdemise peale.

  6. Hea küll, kui täiskasvanu ajab mingisugust jonni/on rumal/lihtsalt ei soovi vaktsineeritud saada, siis olgu. Jah, nad on tänuväärne materjal paljudele haigustele ja “tänu” neile tuuakse neid tõbesid läbi aastate ikka edasi ja edasi, kuid olgu, mediitsiini mitteeitavad inimesed, kelledele on ajaloost kõrva taha jäänud, kuidas alles hiljaaegu inimesi suri nagu kärbseid, kes võtavad nõuks teadlaste jõupingutusi endi kasuks ära kasutada, nende st vaktsineeritute nakatumine on väga palju ebatõenäolisem. Küll aga mõelgem lastele! Ma ei näe vaktsineerimisevastastes suurt vahet nende lastevanematega, kes ei luba oma surevale lapsele usulistel põhjustel vereülekannet teha, seavad inimelust midagi veel ülimaks. Karistada selliseid lapsevanemaid ei saa, kui oma laste mittevaktsineerimine on ju ülim rumalus, sihiteadlik pahatahtlikkus. Ema-isa rumalus seab ohtu noore inimese elu ja tervise… masendav.

  7. hea… ee… artikkel. lühike ja informatiivne.

    võiks veel lisada põhjused, miks leetrite vastu vaktsineeritakse: (1) leetrid iseenesest ei ole hull haigus, kuid selle puhul esinevad sageli tüsistused, millest tõsisemateks kopsupõletik ja entsefaliit (mis võib jätta püsiva ajukahjustuse); (2) leetrid on sage väikelaste suremuse põhjustaja maades, kus vaktsineerimist ei rakendata; (3)leetritesse nakatumine raseduse ajal võib põhjustada raseduse katkemist, surnultsündi või enneaegset sünnitust. noh, ja iseenesest mõista (4) leetrid viirushaigusena ei ole ravitavad.

  8. Minu peamine mure vaktsineerimist mitte-tegevate vanematega on see, et jah, vaktsiinid ei kindlusta alati 100% haigestumise vältimist, aga vähendavad seda uskumatult väikse võimaluseni. Ja seega on minu vaktsineeritud lapsel väiksem võimalus kokku puutuda inimesega, kes on kas haige või viirusekandja jne… Ja see omakorda vähendab minu pisikese haigestumist veel enam.

    Vot siis.
    Muidu on mul ükskõik, mis inimesed teevad (mina küll võõra pead ei lähe ahjust ära tirima, kui ta sinna väga seda panna tahab). Lastest on kahju muidugi…

  9. “Haigused ei ole organismiukse ees järjekorras, et vaid üks saab korraga sees olla. Ja läbipõdenult võivad tekkida ka näiteks tüsistused. Vaevalt, et ka sina, Bettani, riskiksid jättes oma lapse organismiukse avatuks näiteks lastehalvatusele (Poliomüeliit), ja pannes panused läbipõdemise peale.”

    Kui nii huvi pärast küsida , siis kui mitu haigust on ühel inimeses kõige rohkem siis ühe aegselt täheldatud ?

  10. Aga sa katseta – mine hangi AIDS, mõni hepatiit, tripper, gripp, marutaud ja teetanus – peaks olema kerge ülesanne. Kasuta fantaasiat ja püüa mõni laksatiivseid nähtuse tekitav asi ka külge saada.

    Hiljem võib vaadata, kas saab postuumselt guinessi või ei saa.

  11. Vahepeal on lihtsalt vaktsineerimisega kaasnevad tüsistused hullemad kui see vaktsineeritav haigus ise oleks olnud. Vaktsiinid sisaldavad väga ohtlikke lisaaineid. Kui lugeda infolehelt kõrvalmõjusid, siis osade vaktsiinide juures on võimaliku kõrvalmõjuna ära toodud ka surm. Usun, et tittede paduvaktsineerimises ilma teadmata, mille vastu nad allrgilised on väga rumal. Võiks ikka mõned kuud oodata ja lasta lapse immunsüsteemil välja kujuneda. Samas on vaktsiinide abil likvideeritud väga ohtlikke haiguste epideemiaid. Igaühe oma valik õnneks, kas lasta vaktsineerida või mitte.

  12. liisa kirjutas:

    Vahepeal on lihtsalt vaktsineerimisega kaasnevad tüsistused hullemad kui see vaktsineeritav haigus ise oleks olnud.

    Terminoloogiliselt korrektne oleks vaktsineerimise korral rääkida ‘kõrvalmõjudest’. Tüsistused on haigustel ja haiguslikel seisunditel.

    Muidugi on teoreetiliselt võimalik, et patsient saab hobuseannuse vaktsiini, mis temas akuutse vaktsiinimürgituse põhjustab, ning sellel on tüsistusi — näiteks kudede kärbumine. Aga see on vaktsineerimisest oluliselt eraldiseisev teema.

    Vaktsiinid sisaldavad väga ohtlikke lisaaineid.

    Toksikoloogias ei jagata aineid “ohtlikeks” ja “ohututeks”. Iga aine on mingisuguses koguses mingisugusel viisil manustatuna ohtlik ja mingisuguses teises koguses mingisugusel teisel viisil manustatuna ohutu.

    Näiteks vesi on suures koguses tappev. Sissevõetuna võib põhjustada ajuturset või hüpokaleemiat ja südameseiskumist, välispidiselt rakendatuna aga lämbumist.

    Arseeni loevad inimesed tavaliselt mürgiks. Aga on olemas mitmeid arseenipõhiseid ravimeid — õigesti manustatuna võivad need kaasa aidata patsiendi tervenemisele.

    Kui lugeda infolehelt kõrvalmõjusid, siis osade vaktsiinide juures on võimaliku kõrvalmõjuna ära toodud ka surm.

    Muide, infolehel on kirjas ka, kui tõenäone või ebatõenäone see on.

    Mitmete vaktsiinide korral põhjustab surma tegelikult patsiendi uusmutatsioon. Mutatsioone välistada ei saa, statistikas nad kajastuvad, ning sellepärast on tarvis nad infolehele kirja panna. Aga konkreetset tüüpi mutatsioonid on alati haruldased.

    Tulevikus võib olla võimalik, et enne vaktsineerimist kontrollitakse patsiente teadaolevate riskimutatsioonide suhtes. Tänapäeval seda veel mõistliku hinnaga teha ei osata.

    Usun, et tittede paduvaktsineerimises ilma teadmata, mille vastu nad allrgilised on väga rumal.

    Jama!

    Esiteks, “paduvaktsineerimine” on ilmne jama tundemärk.

    Teiseks, allergia on *hoopis* *midagi* *muud*, kui nood kõrvalmõjud, millest üleval juttu on.

    Kui patsient on vaktsiini olulise komponendi suhtes allergiline, siis on maksimaalne teadaolev kõrvalmõju anafülaktiline šokk. Anafülaksist osatakse tänapäeval väga kenasti põetada ja meditsiiniasutuses toimununa pole see elukardetav.

    Võiks ikka mõned kuud oodata ja lasta lapse immunsüsteemil välja kujuneda.

    Jama!

    Linnalegendid sellest, et lapse “immuunsüsteem on välja kujunemata” ei evi muud tõepõhja peale selle, et sünnist kuni umbes 6-12 kuu vanuseni leidub lapse veres ema genereeritud antikehi. Kuna laps ja ema on sündimisel lahutatud, siis pärast sünnitust ei teki neid enam kuskilt juurde ning nad surevad tasapisi ära. Aga see ei tähenda, et lapse enda immuunsüsteem enne noid kuut kuud uusi antikehi genereerida ei suudaks.

    Oluline on see, et kui lapse immuunsüsteem on uusi antikehi genereerima pandud, siis suudab ta neid genereerida pikemat aega — tekib immuunsus tulevaste nakkuste vastu.

    Igaühe oma valik õnneks, kas lasta vaktsineerida või mitte.

    Meessebra ekskrement!

    Vt. ka minu varasemat postitust sebrade iseotsustamisest, kas usaldada kena ja karvast lõvi või joosta pimesi karjaga kaasa.

  13. Eelnev on tüüpiline meditsiiniline õigustus ja mula.

    Ise arvan, et tasub vaktsineerida, kuna haigestuda on veelgi hullem, aga kui vanem on veendunud, et tema lapsele see ei sobi siis tal võib õigus olla. Mina olen isiklikult allergiline absoluutselt kõigele võõrale, mis tuleb väljastpoolt mind ja tean mida vaktsiinid minus on tekitanud, lapsed on vaktsineeritud aga nad on seda väga raskelt üle elanud. Usun täiesti et mõni puhas looduslik leht võib vaktsiini põhjal surra.
    Mõni arst on aga ise parast mutant, mitte laps. Aga valik on karm, mõned haigused on pöördumatud, vaktsiini elavad tavaliselt enamus inimesed üle. Millise % sees keegi on, see on nagu kurb loterii. Ja raudselt on vaktsiin ka mürk, niiet ei maksa ajada meditsiinilist plära, mis terminitega midagi nimetada, asja mõte on tähtis.

  14. Delfi edastab meile loo:

    Vaktsineerimine on Eestit leetritest säästnud

    Kutsari kinnitusel on Eestis tänu vaktsineerimistele leetriviirus kontrolli all ning laste seas ohtu nakatuda ei ole. Samas hoiatas Kutsar, et kuna leetritevastase vaktsiini toime ei ole eluaegne, võivad reisidel haigestuda eelkõige täiskasvanud, kel puudub leetrite vastu immuunsus. „Ei ole välistatud, et viirus tuuakse sisse välismaalt,“ sõnas Kutsar.

    Saluri sõnul on Eestis vaktsineerimisnäitajad väga head, 2007. aastal oli 1–14-aastaste laste hõlmatus leetritevastase immuniseerimisega 97,6%.

  15. Arst võib lapse vaktsineerida vanema vastuseisust hoolimata
    PM Tarbija24

    Jurist Ants Nõmper kirjutab meditsiiniuudiste portaalis mu.ee, et seaduse järgi ei ole väikelaste immuniseerimine kohustuslik ning lapsevanematel on õigus sellest keelduda, kuid mitte alati.

    Väikelapse puhul on tegemist piiratud teovõimega isikuga, mistõttu tuleb seaduse järgi immuniseerimiseks küsida lapsevanema nõusolekut.

    Kui lapsevanem keeldub lapse immuniseerimiseks nõusolekut andmast, tuleb tervishoiuteenuse osutajal alati esitada küsimus, kas keeldumisega võidakse kahjustada lapse huve. Kui on oht, et lapse huvid saavad kahjustatud, ei tohi lapsevanema keeldumist arvestada ja immuniseerida tuleb vanemate nõusolekuta.

    Nakkushaiguste puhul, mis võivad ohustada väikelapsi nende elukeskkonnas, tuleb pidada immuniseerimist lapse huvidest lähtuvaks. See võiks käia näiteks immuniseerimise kohta tuberkuloosi vastu, kuna tegemist on eriti ohtliku nakkushaigusega, millesse haigestumise tõenäosus Eestis on väga suur.

    Kuna nakkushaiguste levik kujutab ka ühiskonnale suurt ohtu, on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje nõuete täitmine tagatud ka karistusähvardusega karistusseadustikus. Seega tuleb igal juhul kaaluda eraldi immuniseerimisest tuleneva riski ja saadava kasu suhet – kui kasu ületab potentsiaalse riski, tuleks immuniseerimist pidada siiski lapse huvidest lähtuvaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga