Vanalinna Hariduskollegium (VHK) selgitab

VHK GümnaasiumKäesoleva aasta 22. veebruaril ilmus Vanalinna Hariduskolleegiumi Teataja lisanumber (pdf, 314 kB), mis on suures osas pühendatud kooli kristliku väärtussüsteemi selgitamisele.

Küsimus kristlikul väärtussüsteemil põinevast koolist koosneb kahest poolest – seaduslikust ja vaimsest.

Seaduse poolelt tsiteeritakse EV Põhiseadust ja leitakse, et

Riik peaks ideaalis tagama kõigile peredele võimaluse leida oma lapsele kool, mis pere kasvatustaotlustega kõige paremini haakub – olgu see siis kristlik[1], ateistlik[2], edukuse-usku vm suunitlusega. Ükski seadus ei ütle, et kool ei tohi olla maailmavaateliselt määratletud.

[1] Eesti viimase rahvaloenduse andmeil määratleb rohkem kui viiendik üle 15-aastastest inimestest end kindlasse kogudusse kuuluva kristlasena, vt http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Rahvaloendus/17Usk/17Usk.asp
[2] 5% Eesti elanikest, samadel andmetel

Veel saab tsiteeritud riiklik õppekava:

(10): juhindub oma valikutesja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus.

ning deklareeritakse:

Kristlik väärtussüsteem toetab kõigi loetletud omaduste kujunemist. Võib isegi öelda, et näiteks inimelu pühadusest saabki rääkida vaid sakraalses raamistikus.

Lisaks tuntakse endal lasuvat sundvalikut kohamaagia mõttes:

Kristliku väärtussüsteemi kasvatuse alusena tingib juba vaimne ja füüsiline ruum, milles VHK paikneb. [3]

[3] Eesti kuulub Euroopa kultuuriruumi, euroopaliku kultuuri juured on aga kristlikus kultuuris. Loe ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kõnet lk 2.

Edasi vaimse poole:

Armastus, tõde ja vaba tahe
Kristliku väärtussüsteemi esmaseks tugisambaks on armastus, mida tänases kõnepruugis käsitletakse ka personaalseks hoolivusena. Sellest tulenevalt on kristliku hariduskontseptsiooni keskmeks inimene ja tema areng. See lähenemine vastandub ükskõiksusele ja filosoofilises plaanis teenuspõhisele koolitamisele, kus ei keskenduta lapsele ja tema käekäigule, vaid pakutavale teenusele ja selle kvaliteedile.

Kristliku väärtussüsteemi teiseks oluliseks sambaks on suhtumine tõesse. Postmodernistlik maailm on kuulutanud tõe suhteliseks ja seega sisuliselt olematuks. Selles valguses on raske öelda midagi ükskõik millise elu käsitluse kohta, ka sellise, mis aktsepteerib uimasteid või vägivalda.

Uskudes, et tõde on olemas ja et meil igaühel on kohustus püüelda selle tunnetamise poole, seisab kristlik väärtussüsteem elu pühaduse ja inimese väärikuse eest.

Kesksel kohal kristlikus väärtussüsteemis on vaba tahe. Tõeotsingutes on igaühel kohustus toimida kooskõlas oma südametunnistusega.

(võrdluseks: 4. VHK töötajad ja õpilased ei tohi seada kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla, neid ignoreerida või naeruvääristada.)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kool tugineb kristlikule väärtussüsteemile, siis peaks ta hoolitsema, et kasvatus toimuks tõe ja armastuse vaimus, respekteerides igaühe vaba tahet ja väärikust.

Järgneb valik katkendeid lapsevanemate kirjadest.

Täistekst on lugeda VHK häälekandjast Teataja Lisa 22.2. 2008.

Veel jutte VHK-st skeptik.ee küljel.

Be Sociable, Share!
Posted in VHK

3 Replies to “Vanalinna Hariduskollegium (VHK) selgitab”

  1. pealiskaudsel vaatlusel tundub olema asjassepuutumatu demagoogia. põhiseaduse põhiõiguste paragrahve võib igayks tsiteerida. aga mul on kuri kahtlus, et need käivad eraisikute kohta (põhimõte: mis ei ole keelatud, on lubatud). Tallinna linn ja tema allasutused, sh koolid, on aga avaliku õiguse alla käivad institutsioonid (põhimõte: mis ei ole lubatud, on keelatud). nii yldjoontes Rooma õiguse järgi, mille traditsioonist Eesti seadused lähtuvad.

    iseenesest on muidugi tore, et nad tsiteerivad põhiseaduse seda paragrahvi:

    § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste
    või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav

    selle alusel võiks VHK põhimõtteliselt kohtusse anda või nende peale õiguskantslerile kaevata, kuivõrd nad on tõendatavalt õhutanud vihkamist vabamyyrlaste ja satanistide vastu. kahju ainult, et satanistid meil usuyhendusena registreeritud pole (ja katk võtku neid EELK ridadesse kuuluvaid kryptopoliitikuid, kes seda takistanud on).

    pimeda Justitia mõõk on kaheteraline, sellega vehklemine pole niisama.

    lisaks on symptomaatiline, et tsiteerivad Sarkozyd, kelle ytlemine ei ole mitte yks teps Prantsusmaale omane, vaid anomaalne. kindlasti ei ole see Prantsuse riigi seisukoht, vaid pigem populism, mis on suunatud Jean-Marie Le Peni poolehoidjate võitmisele.

  2. kordan yle, et tegelikult olen VHKst saadava hariduse kohta kuulnud ainult head. siinne jauramine on puht ideoloogiline ja paragrahvinärimine ning ajendatud siirast masendusest.

    ja kuidagi kummaliselt anonyymne on see VHK vanematekogu, kes sellele jaburale paberile on alla kirjutanud. Herdis Ojasu, Tiit Arro ja Signe Arro on veebi kaudu identifitseeritavad kui PDFis nime kaotanud lapsevanemad, kelle kirju tsiteeritakse.

    põhimõtteliselt on see paber kantud umbes samast vaimust ja kokku pandud samade võtetega, millega Eesti Kirikute Nõukogu, EELK ja usuõpetuse ehk religiooniõpetuse kohustuslikuks ajajad tavatsevad vehkida, kui ristiusule erandeid välja kauplevad. õiguslik kirjaoskamatus torkab silma ega lase vaiki olla. kasutavad seaduseraamatut nagu aforismide kuldvara raamatut: otsivad yles sobiva ja ilusa kirjakoha ja tsiteerivad seda. võeh. võeh. võeh. mille kohta käib, kust võetud – ei huvita. selline raamatuusk jääb mulle kyll igavesti mõistmata, jumalad andku ja kuradid võtku. olen seni katoliku usku suurelt osalt kombeusuks pidanud ja seda selle kandi pealt imetlenudki…

    kordan yle, et mitte keegi ei keela VHK vanematekogu ettevõtlikel liikmetel asutamast oma sihtasutust, et teha oma kristlik kool. aga et siukeste lollide paberite levitamist toetan ka mina oma maksudest – ahastama ajab.

  3. VHK võitleb lodeva eluviisi ja sündsustunde riivamise vastu:

    «Ei ole enam tänavat, mida mööda lapsevanemad võiksid oma lapsed kooli saata, ilma et kohtaks teel lodevaid eluviise propageerivat asutust, mis end sündsustunnet riivaval moel reklaamivad. Leiame, et ühemõtteliselt meeleliste naudingute rahuldamisele suunatud äriettevõtted kahjustavad laste moraalset ja psüühilist arengut ning hägustavad kogu ühiskonnas arusaama vooruslikust elust ja perekonnast kui pühadusest,» seisab VHK pöördumises.

    Kaasatud on ka kooli õpilased:

    «Müürivahe tänav on VHK õpilaste poolt üks enim kasutatud tänavaid. Kooli tulek ning koolist minek kulgeb paljudel õpilastel just mööda seda teed. Muret tekitav on meile antud olukord, kus kooliteel asub ebaväärikaid ning madalaid kombeid propageeriv asutus. Õpilase koolitee peaks olema kultuuriliselt kui ka eetiliselt võimalikult täisväärtuslik.
    Meie, õpilased, jääme lootma, et seda tõsist muret võetaks täie tõsidusega. Olukord on muutunud noortele hetkel vägagi ebamugavaks,» kirjutasid VHK õpilasfoorumi esindajad linnaosavalitsusele.

    Linnaosavanem arvab ka, kuid suunab vastutuse valitsuse kaela:

    Ka kesklinna valitsuse arvates on striptiisiklubi asukoht kooli ja kloostri ligiduses ebaeetiline ning tundeid riivav, ent Eesti Vabariik lähtub liberaalsest majanduspoliitikast ning selle raames vajavad igasugused piirangud ja keelud korrektseid põhjendusi. Antud hetkel ei võimalda seadusandlus meil selliseid põhjendusi välja tuua,» lausus linnaosavanem.

    Allikas: Vanalinna asukad protestivad kloostri kõrvale rajatava pordumaja vastu, Tallinna Postimees

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga