märts 14 2008

Haridusministeerium: koolijuht võib lapsi palvetama panna.

Autor: kell 16:09 teemas ametlik, usuvabadus, VHK. 31 kommentaari.

Pilt: Michael MucciSelgitamaks, kas koolijuht võib lapsi aktusel palvetama kutsuda, kirjutasin Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhatajale Tarmu Kurmile. Kiri ja vastus on allpool.

Ausaltöeldes jäi asi minu jaoks ikka veel segaseks, aga tunnistan, et ega minu pea polegi ilmselt võimeline kõigest aru saama. Ehk on kellelgi sellest kirjavahetusest mingis muus kontekstis abi. Või kui polegi, siis olgu see niisama protokolli mõttes üles tähendatud.

Tegelikult pole ma kindel selleski, kas pealkirjas öeldud väide ikka kehtib.

Tere, lp Tarmu Kurm,
lugesin huvi ja mõningase hämmeldusega ajalehest Eesti Ekspress, et, tsiteerin:

“Kas siis satanistist õpetaja on põhimõtteliselt vastuvõetav? “Ma ei söanda seda nii sõnastada,” vastab Kurm pärast mõttepausi ja esitab pikema diplomaatilise tiraadi, millest võib järeldada, et personali valik on direktori pädevus. “Ju direktor tegi teadliku valiku ja ta oli kindel, et need noored inimesed saavad pedagoogilise tööga hakkama ega aja kaht asja sassi,” lausub Kurm.

Satanistlikud kooliõpetajad said kinga?
Mihkel Kärmas, Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2008
http://paber.ekspress.ee/…

Samas ei selgu, et õpetajad oleksid koolis õpilastega või isekeskis usulisi riitusi läbi viinud.

Kas ma saan õigesti aru, et usuliste riituste läbiviimine koolis ei ole lubatud? Vähemalt mitte maksumaksja poolt rahastatavas koolis (ja lasteaias), sest pühapäevakoolis, kus õpilased käivad vabatahtlikult või vanemate soovil, sellist piirangut rakendada pole ilmselt kuigi mõttekas.

Selles kontekstis on mul esitada veel üks küsimus – nimelt kutsus Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen õpilasi kooli aktusel palvetama. Selle läbiviimiseks oli kohal ka katoliku kiriku preester isa Xavier. Palvetamine on usuriitus, mille abil pöörduvad usklikud oma jumala poole kas selle teenimiseks, juhiste saamiseks, pattude tunnistamiseks või oma tunnete ja mõtete väljendamiseks (Wikipedia). Kui palvet viib läbi kristlik preester, siis on tegu kristliku palvusega.

Kersti Nigeseni üleskutse sai kuuldavaks Klassikaraadio saates Fantaasia, vastavat lõiku saab kuulda siit lingist:
http://www.skeptik.ee/…/kersti_nigesen_kutsub_palvetama.mp3

Selle lõigu väljakirjutus:

“Praegult on ka üsna eriline nädal ja sellepärast ma palun siia isa Xavier’d, meil on nagu… kuna me oleme siia kord juba kogunenud, siis on meil võimalus midagi head teha. Ja on selline nädal, kuskohal kõik kristlikud kirikud palvetavad kristlaste ühts(l)use eest. Ja sellepärast oleks meil ka võimalik alustada niisuguse ilusa teoga siin olemist oma uues majas, et palvetame selle eest.”

Eesti Vabariigi kodanikuna tunnen ebamugavust, kuna ühest küljest antakse mõista, et ühe usukuuluvusega inimestel ilmselt ei sobi kooliõpetaja olla isegi siis, kui nad oma usku koolis ei praktiseeri, teisalt võib mõne teise usukuuluvusega inimene munitsipaalkoolis õpilasi usutalitusele kutsuda.

Sellest veelkord küsimus, et kas munitsipaalkooli juht võib õpilasi palvetama kutsuda ehk usuriituses osalema?

Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
http://www.skeptik.ee/ … dokumentidest/

Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurmi vastus:

Lp Martin Vällik

Kuna mul ei ole juriidilist haridust, siis konsulteerisin enne vastamist ministeeriumi õigusosakonnaga.

Õiguslikust küljest on siin aluseks Põhiseaduse § 40 ning kirikute ja koguduste seadus, mis muuhulgas reguleerib usuliste kombetalituste täitmist õppeasutustes.

Põhiseaduse § 40 sätestab usuvabaduse põhimõtted – kuulumine kirikutesse ja usuühendustesse on vaba, riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus avalikult või eraviisiliselt usutalitusi täita, kui ei minda vastuollu avaliku korra, tervise või kõlblusega. Isikutel on vabadus kuulutada omna usku ja veendumusi (Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 9), samas piirates seda igaühe õigusega jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning keelates sundida inimesi oma veendumusi ja arvamusi muutma (PS § 41).

Õigusteoorias eristatakse nn sisemist vabadust (forum internum, nn vaadete omamine) ning välist vabadust (forum externum, vabaduse teostamine tegevuste läbi). Kaitstud on õigus vaateid omada või mitte omada, neist loobuda või neid muuta jne. Samas forum externum lubab vaateid vabalt väljendada ja neid levitada. Järelikult on minu hinnangul põhiseadusega kaitstud isiku (nt koolidirektori) õigus oma vaateid vabalt väljendada, ent see ei tohi üle kasvada teiste inimeste sisemiste veendumuste muutmise nõudeks.

Konkreetselt kooli osas sätestab KiKoS § 9 sätestab järgmist:

(1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi.

(2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes väeosa ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.

Siit tulenevalt võib öelda:
* õpilasel on õigus õppeasutuses viibides täita usulisi talitusi, kui sellega ei kahjustata avalikke õigushüvesid ning teiste isikute õiguseid;
* KiKoS § 9 võimaldab koolis teatud tingimustel usulisi riituseid läbi viia;
* kooli direktor kui asutuse juht otsustab loa andmise jumalateenistuste ja teiste usuliste talituste läbiviimiseks, mistõttu peab ta paratamatult hindama, kas usuline talitus ei lähe vastuollu § 9 lg 1 sätestatud piirangutega;
* kooli direktoril on õigus väljendada oma usulisi veendumusi, ent ta peab seda tegema viisil, mis võimaldaks õpilastel jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning mitte sundides neid muutma;

Mis puudutab satanistidest õpetajaid, siis kui nende usulised riitused ja kombetalitused ei kahjusta avalikku korda, tervist ja kõlblust, siis ei ole neil keelatud ka oma usku tunnistada. Seevastu kui nende usutunnistused ja riitused on vastuolus seadustega, kutsuvad üles avaliku korra rikkumisele, kõlblusvastastele tegudele jne, siis on vastav vabadus ka piiratud.

Lugupidamisega,
Tarmu Kurm
HTMi kommunikatsioonibüroo juhataja

Be Sociable, Share!

31 kommentaari

31 kommentaari loole “Haridusministeerium: koolijuht võib lapsi palvetama panna.”

  1. Voland 14. märts 2008 kell 18:44

    Kurmi vastus ajab kõik diplomaadil kadedusest roheliseks, sest oskust paljude sõnadega mitte midagi ära öelda ei ole väga paljudel.

  2. oHpuu 14. märts 2008 kell 19:00

    seega: kooli direktor võib anda loa palvus korraldada, kuid ei tohi käskida õpilasi palvetama.

    kui Kersti Nigesen on seda teinud, tuleks ta lihtsalt koha pealt lahti teha ja panna sinna keegi, kes seda ei teeks.

    samas on meie praegune haridusminister kristlik demokraat. ja eelnev tõlgendus on see, mille haridusminni jurist propagandabossile on ette sööt.

    kõigi kolme huvides on vältida skandaali ja näiteks kaitseminni juristid ei osand aad ega iid öelda selle reservlipniku kaebuse peale, kes ei taht Kaitseliidu paraadi peal palvetada. asi läks kohtusse.

    ametniku kohus ongi karta ja nahka hoida. nii võib ta mõnele kirikule või usulisele yhendusele administratiivkorras antud, kuid riigiõiguslikult kahtlasi privileege kaitsmagi asuda. oleks imelikki, kui ei asuks. lihtne.

    seega: kõige mõistlikum on asjade praeguse seisu juures sellised asjad kohtusse anda ja siis Riigikohtuni välja vaielda. aga selleks on tarvis vabatahtlikke antiklerikaalidest juriste või siis palju pappi, et lihtsalt head juristid kinni maksta.

    teine võimalus on oodata ära piisavalt antiklerikaalne valitsuskoalitsioon (kas see peaks koosnema sotsidest, rohelistest, Keskist ja Rahvaliidust? kas sellist yldse kunagi tuleb?) ja seni teha lobi või lausa valmis kirjutada usuvabaduse seadus, kus selliste asjade piirid kirja pannakse. näiteks Soome usuvabaduse seadusest, mille viimane redaktsioon on nii viis aastat vana, saaks paljugi maha kirjutada.

    ylalviidatud kirikute ja koguduste seadus (mis oli suurema jao menetlusest hoopis usuliste ühenduste seadus, kuni Riigikogu komisjonis nimi ära muudeti) on niikuinii EELK ja Eesti Kirikute Nõukogu lobi mõjul tehtud.

    kaplanaadi kaotamine on praegu kardetavasti sama hästi kui võimatu. (kas siiani nõuab kaplaniteenistust põhiliselt korraldav paber, et kaplanid oleksid vabariigi põhilise kristliku lobiorganisatsiooni Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest? aga kuidas siis muslimi vaimulik Ildar Muhhamedšin kaplanikursusele pääses?)

  3. Toomas Jürgenstein 14. märts 2008 kell 21:18

    ohpuu
    Oled täna kuidagi kuri. Usu mind, koolis töötades tuleb erinevaid usulisi ja maailmavaatelisi mõjusid siit ja sealt. Võta või 2007/10220 aasta maausu kalender. Olin tookord 12. klassi juhataja, toodi pakid kohale ja öeldi, et igale õpilasele on ette nähtud, jagatagu aga välja (keegi ei küsinud õpilase usulist kuuluvust või soovi seda kalendrit omada). Vanalinna kooli direktor räägib tingivas kõneviisis, mina sealt küll otsest käsku välja ei loe.

  4. Toomas Jürgenstein 14. märts 2008 kell 23:19

    Ajasin segi, ei olnud enam ise klassijuhataja, vaid asendasin.

  5. Martin Vällik 14. märts 2008 kell 23:42

    Ei mõista, kuidas väljendab “palvetame selle eest” tinglikku kõneviisi…

  6. Toomas Jürgenstein 14. märts 2008 kell 23:51

    Martin
    Pidasin silmas vastava tsitaadi algust “oleks meil võimalik alustada…”.

  7. Jason 16. märts 2008 kell 11:01

    kuivõrd siin ka satanistid mängu toodi, siis pean vajalikuks märkida, et riigiinstantsidel on raskusi otsustus- ja vastutusvõimega. kuna paljud riigi tipptegijad on kristlased, ei julgeta kristlusega kaasneva suhtes midagi negatiivset otsustada.

    täpselt sama jutt, et õpetajal on vabadus oma usulisi veendumusi avalikult praktiseerida, käis poole aasta eest ka koolileiva pühitsemise järel. samas ei tunne keegi huvigi, kas tegu oli ikka usupraktikaga lubatavuse piires. seevastu, niipea, kui näiteks satanist juhtub midagi tegema, võetakse detaile teadmata eelduseks, et kindlasi oli tegu millegi halvaga. kui pärast selgub, et tegelikult ta ei teinud üldse midagi vaid lihstalt oli seal, siis kehitatakse õlgu ja juhitakse jutt mujale.

    meenub ka paari aasta tagune seik saatanliku ordu registreerimise katselt, kus keeldumiste ja vastulausete vahetamises sai pahameelt avaldatud tendentsi üle, et kohtuorganid nopivad meie õpetuslikust alusest punkte, mida on sihiliku interpretatsiooni läbi võimalik negatiivselt mõista ning esitavad meile seejärel “süüdistuse”, mis lähtubki nende isiklikust interpretatsioonist. selle peale vastas kohtunik Jaanus Saaremõts järgmist: “Kõike, mida saab negatiivselt interpreteerida, tulebki negatiivselt interpreteerida”. iseenesest päris huvitav kohtupretsedent. teatavasti on kohtu otsus seadusega võrdse jõuga, niisiis selle paberi põhjal võiks keegi, kel aega ja raha klopsida kokku põhjaliku “lubatud” usuorganisatsioonide sundlõpetamise protsessi. ma ei tunne piisavalt hästi budismi, hinduismi ja muid “kõrvalusundeid” aga kristluse kohta pealt võin võtta mürki, et sellise vaba interpreteerimise tulemusel (hmm, noh, kui seda printsiipi üldse kunagi rakendataks peale satanistide ka kellegi teise puhul) ei jääks alles ühtki pisimatki palvemajakest.

  8. oHpuu 16. märts 2008 kell 11:26

    olin jah kuri. nendel teemadel olen edasi kuri ja õigupoolest olen kogu aeg olnud, õigusriigi antud võimaluste piires ja põhimõtteliselt. seadustest tuleb ometi kinni pidada. jään oma tõlgenduse juurde:

    kui koolidirektor annab käsu “palvetage!”, siis rikub ta sellega seadust ja tuleks mõõdutundetuse pärast koha pealt lahti teha. kas VHK direktor on seda teinud, ei suuda ma tõsikindlalt väita. sestap: järgmise siukese korra võiks tõesti igaks juhuks kohtusse anda. nii saaks professionaalse ja erapooletu seadusetõlgenduse; kui riigikohtuni välja minna, siis oleks seoks see tõlgendus ka haridusministeeriumi käed ja Tarmu Kurm ja ministeeriumi jurist ei pääseks teinekord tyhja mulli ajamisega. õiguskantsleri kätte võiks mõni õpilane, kes ennast riivatuna tunneb, asja kas või kohe anda.

    buklettide jagamine pole käsk: “palvetage!” kuigi ega ma mingile buklettide jagamisele hästi ei vaataks. oleks asi olnud minu korraldada, oleks jätnud kuhugi kasti, et võetagu, kui tahetakse. selle juures poleks mingit sundi. ja direktori asi on usulised yhingud koolist väljas või piisaval distantsil hoida. Toomas, kes neid Maavalla kalendrisi jagama tuli? võin talle loengu pidada, et ärgu enam nii tehku või vähemalt konsulteerigu direktori või yhendusesiseste seadusetundjatega. (tundub, nagu syydi võinuks olla neiu A. K., a mine tea.) sirvilaudade selline lausjagamine on paras raiskamine.

    jään ka väite juurde, et need asjad tahavad paremat reguleerimist seadusega. jätkuvalt olen seda meelt, et meie riigi põhiseaduslik kord on ysna sarnane Prantsusmaa omale, mistõttu võiks igasuguse usukuulutamise koolist välja ajada. nii et põhimõtteliselt võiks vaadata ka Prantsuse 1905. aasta riigi ja kiriku eraldamise seadust yldpõhimõtete koha pealt. tolle kehtiva Soome usuvabaduse seaduse normingud on mulle pealiskaudsel vaatlusel jätnud mõistliku mulje.

    kardan, et kui täpsemat regulatsiooni ei tule, jõuab Eesti Kirikute Nõukogu – lobiryhm, kes riigilt aastas ligi 5 miljonit krooni saab, et kontorit ylal pidada ja lobi teha – välja kaubelda veel lugematu hulga igasugu pisikesi, aga tylikaid eriõigusi, mis minu ja teiste sekularistide meelest otsapidi riivavad põhiseaduse paragrahvi 40.

    ja mulle põhimõtteliselt ei meeldi õiguskorra murendamine erandite tegemisega yldistest põhimõtetest ning see, et riik (täpsemalt seadusandja) võib langeda erihuvidega ryhmade meelevalda ja ohvriks. kuivõrd aga see on usuasjus meie vabariigis juba osaliselt toimunud, siis lõpuks ei jää muud yle, kui loota kohtute erapooletusele (no vähemalt riigikohus võiks pädev ja erapooletu olla), mis on viimane kaitseliin. ma mõistan, et mõte kohtuprotsessist ei meeldi kellelegi, aga räägitagu seda parem Eesti Kirikute Nõukogu presidendile piiskop Einar Soonele. äkki lõpetab EELK-le ja EKNile riigilt eriõiguste lunimise ära.

  9. Toomas Jürgenstein 16. märts 2008 kell 19:52

    ohpuu
    Hea, et Sina viitsid veel sõdida. Mina enam ei viitsi ja kusagil eelnevas kommentaaris mainisin, et kohut ma kardan.

    Miks ma maausu kalendrit mainisin oli muidugi paras õelus (see polnud Maavalla ametlik kalender, vaid pealkiri on Eesti kalender – tekstid Elo Liiv, allikateks see A.Heintalu “Estide …” ja Maavalla kalender). Samas VHK direktorilt tsiteeritud lõik ja sealt kalendrist võetud tekst kõlas vägagi sarnaselt: alguses tingiv kõneviis, koos hilisema autoriteetse soovitusega palvetada (kalendri versioon: milleks kummardada võõraid jumalaid, kui oma kodused hinged igatsevad?).

    Seadusandluse suhtes olen skeptiline. – Kusagil eespool mainisin seda, et kogusin lühikese ajaga kümneid juhtumeid, kuidas koolis on materialistlikku propagandat tehtud (tavaliselt läbi loodusainete). Olen ka seda maininud, et minu arusaama kohaselt saab maailmavaatelist (usulist) mõjutamist teha edukalt läbi ajaloo, kirjanduse ja filosoofia õpetamise (palju edukamalt, kui läbi religiooniloo). Seetõttu on minu praktiline lahendus mitte usuliste ja maailmavaateliste mõjude vältimine (kool läheb väga igavaks, kui neid enam ei ole – siiani tuletavad vilistlased meelde, kuidas Kalle Eller külas käis – tervisi talle, kui näed), vaid olla erinevatele mõjudele avatud, kuid foonina alati kriitilise ja analüütilise suhtumise hoidmine. Mulle vähemalt tundub, et selline foon on VHKs olemas.

    Kui Sa ütled, et järgmise niisuguse korra võiks igaks juhuks kohtusse saata, siis praktikuna küsin ma, kuidas seda juhtumit fikseerida. Kui soovitada õpilastel telefonidega filmida/lindistada, siis sellele olen raudselt vastu. Kujutan ette, et minust oleks võimalik võtta kümneid lõike/lindistusi, mille puhul oleks mul hiljem väga raske tõestada, et ma propagandat ei tee.

  10. oHpuu 17. märts 2008 kell 16:19

    1. tegelt, ausalt ma ei viitsi enam sõdida. yldisel väldin neid teemasid, sest tean, et lähen tigedaks. a noh, olen siin mõeld omad vanad argumendid yle anda ja kirja panna, et äkki viitsib keegi lugeda või mõelda. sest ma olen veendunud, et mul on õigus.

    2. einoh, kohtus on kõikaeg kuulatud inimeste sõna. põhimõtteliselt on kohus pyha, sest vannutab inimesed tõtt rääkima. tõotuse murdmise ja vale vandumise eest saab igayks pärast jumalatelt.

    3. seadusandluse suhtes ei saa mina lubada endale vabariigi kodanikuna skeptiline olla. kui keski, kes on teenistuse kaudu sama hästi kui vandega vabariigiga seotud (või siis linnaga nagu VHK õpetaja või direktor), tuleb rääkima, et jätkem seadused kus see ja teine, siis peaks vabariik (linn) teda vandemurdmise eest karistama. kas või symboolselt. sealjuures vanded ja tõotused, mis teda seovad tema jumalatega, pole riigi ega linna asi.

    lihtne, tegelt. paindumisruum on täiesti olemas, aga ärge seda valest kohast otsige.

  11. oHpuu 17. märts 2008 kell 16:40

    ahjaa: räägin sihilikult mööda, sest maailmavaateline mõjutamine ehk propaganda iseenesest huvitab mind selle kysimustekimbu juures kyllalt vähe. kool on kinnipidamisasutus ja propagandaasutus niikuinii. (aga ta võib sellisena leebe olla ja olgu kõik jumalad tänatud, kui on.) kysimus on selles, mida tohib teha ja mida ei tohi.

    räägin vannetest, lepingutest ja seadustest. sõnaga õigusest, sealhulgas tavaõigusest. neid asju on võimalik kombeid pidi järgida, on võimalik kokku leppida, kehtestada ja järgida häid kombeid, nii et inimeste omavahelised lepingud ja kohustused ja õigused korralikult täidetud oleksid.

    kui sataniste koheldakse yhtmoodi ja ristiusulisi teistmoodi (sind, oh aulik isand Jürgenstein, ei ole praeguse riigikorra all oma usu kommete järgimise pärast koolist lahti lastud), siis tundub midagi mäda olevat.

    seega on neist asjust vaja rohkem rääkida. olen siin võtnud klassikalise antiklerikaalse seisukoha, sest see tundus kõige mõistlikum ja õiglasem. paragrahvinärija seisukoha võtsin seetõttu, et kui pole korralikke kombeid, ei ole meil muud käitusmisjuhendit kui seadused, olgu nad kui auklikud tahes. samas ei tohi head kombed mingil juhul seaduse vastu käia.

    augu minu usku, et kohus ja kohtunik peaks seadust ausalt ja erapooletult seletama ja tõlgendama, lööb muidugi satanistide näide, kuidas täitevvõim kohtute peal telefoniõigust rakendas, et nende yhendust registreerida ei saaks (on igayhe enda asi, kas ta siin taga kahtlustab mõne olemasoleva usulise yhenduse mõju või mitte). aga nii sellist täitevvõimu esindajat kui ka kohtunikku tuleks sellise käitumise eest korrale kutsuda.

    muidugi: ega see esimene kord ei ole. enne sõda oli usuyhingul Hiis ikka oma kymme aastat igasugu jama, enne kui vabariik neid usuyhinguna tunnustas.

  12. dig 17. märts 2008 kell 16:49

    Tegelikult on selle “klippidest paistab süütu õpetaja propagandat tegemas” probleemi üldine häda kontekstotoomia. Sellest saaks pikemas perspektiivis üle, kui õpetaja tegevus oleks pikalt ja põhjalikult — ehk siis, koos kontekstiga — ametlikult lindis ja lapsevanemate jaoks ülevaadatav. Aga ilmselt ei oleks see ettepanek eriti populaarne.

    Aga kohtupretsedentide jaoks on kasulik tähele panna, et aeg-ajalt selliseid pikki lindistamisi tegelikult koolides praktiseeritakse. Pidulike aktuste salvestamine — sageli koos videoga — on Eesti koolides juba võrdlemisi sagedane fenomen. Kui nüüd veel arvesse võtta, et pidulikud aktused ka usuhulle propageerima provotseerivad, on tõenäosus suur, et nondest salvestistest tõsiselt problemaatilisi situatsioone leida võib.

  13. Stella Sõmer 03. juuli 2008 kell 13:16

    Kui mina lapsevanemana tahan, et minu laps sellises koolis käiks, kus koolijuht palvetama kutsub, siis olukord, kui selliseid koole ei ole, võtaks minult ära valikuvabaduse oma lapsele vastavat haridust pakkuda. Valikuvabadus hariduses muudab süsteemi tervikuna tugevamaks.
    Kas ainult skeptik ei saa öösel und või on mõni VHK lapsevanem ka “kristliku”meelsuse pärast muret tundnud? Kui vastus on ei, millest me siis räägime?

  14. Kriku 03. juuli 2008 kell 13:27

    Erakoolis miks mitte.

    Iseasi on Nigeseni ametist lahtitegemine, millest eespool räägitakse… St. kui ka möönda, et Nigesen tegi valesti, siis kas igale valele teole peab järgnema ametist lahtitegemine?

  15. Martin Vällik 03. juuli 2008 kell 13:28

    Kool ei ole palvemaja ega kirik. Kool ei ole ühegi religiooni propageerimise koht. Kui on soov oma lapsi palvetama panna, siis minge kirikusse, saatke laps pühapäevakooli või õpetage ise vastavaid toiminguid tegema. Maksumaksja poolt kinnimakstud asutus ei pea inimeste selliseid eraharrastusi toetama.

    Keegi ei ole sinu ega lapse valikuvabadust millegagi piiranud, kui munitsipaalkooli direktor palvetama ei kutsu. Eraviisiliselt võib laps ka koolis palvust pidada, kui ta sellega tundi ei sega ja õppetöö ei kannata.

  16. Speyactilus 03. juuli 2008 kell 14:26

    Kui mina lapsevanemana tahan, et minu laps sellises koolis käiks, kus koolijuht palvetama kutsub, siis olukord, kui selliseid koole ei ole, võtaks minult ära valikuvabaduse oma lapsele vastavat haridust pakkuda. Valikuvabadus hariduses muudab süsteemi tervikuna tugevamaks.

    Hariduses ongi valikuvabadus, seda peale täisealiseks saamist, kui noorel väheke oidu juba on ja on põhihariduse omandanud, ütleme siis et lapseeast väljas.

    EV Haridusseadus

    § 4. Haridussüsteemi korralduse põhimõtted
    (1) Riik ja kohalik omavalitsus tagavad Eestis igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras.
    (4) Usuõpetuse õppimine ja õpetamine on vabatahtlik.
    (5) Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele.
    (8) Haridusasutuses kasutatavad õppevormid määratakse seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega.

    § 8. Koolikohustus ja selle täitmine
    (1) Õppimine on kooliealistel lastel õigusaktides kehtestatud ulatuses kohustuslik.
    (2) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
    (4) Koolikohustust võib Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ettenähtud korras täita ka koduõppe vormis.

    Valikuvabadus siis ikkagi on … saad oma last ka kodus õpetada.
    Mis puutub aga lapse valikuvabadusse siis saab ta valida kas ta läheb keskkooli, kutsekooli või tööle, seda kõike muidugi peale teatavate kohustuste täitmist (nagu seda on põhikool või 17aastaseks saamine). Kui laps tõesti huvitub religioonist ja palvetamistest, siis saab ta seda ju teha ka kooli kõrvalt – paljud lapsed tahaksid eestikeele tunni ajal mängida, aga ei saa – kas siis on nende vabadusi piiratud ???? Kui palvetamine hakkab, siis piiratakse nende õigusi kes ei taha palvetada.

    Lapse vabadusi piirab kindlasti ka see, kui vanemad sunnivad (ok “soovivad tungivalt”) lapsi palvusele à la “sest mina tahan nii” või “muidu tuleb kuri jumal ja saadab su kuradile”.

    Mina usun kah usuvabadusse :D

  17. Santa 03. juuli 2008 kell 14:27

    Mina lapsevanemana tahan et ma saaks oma lapse panna lähimasse munitsipaalkooli. Kui seal misiganes usku peale surutakse siis see kool loomulikult minu lapsele ei sobi. Ja seega mina koos teiste maksumaksjatega (kellest enamus ei ole ju usklikud), ei saa selle kooli ülalpidamisest mingit kasu.
    Noh, ega kapitaalselt mäda poleks ka idee et riik tagab iga piisavalt suure levikuga religiooni harrastajatele eraldi koolide ülalpidamise. Noh, nagu meil on venekeelsed koolid nii saaks olema ka katoliiklikud, luterlikud ja õigeusklikud munitsipaalkoolid. Aga sel juhul peaks selline poliitiline otsus ikkagi tulema ülevalt poolt ja mina isiklikult muidugi sellise partei poolt ei hääletaks kes seda välja pakuks. Kindlasti ei tohiks ühe munitsipaalkooli juht ise teha otsust et teeme nüüd meie omast katoliikliku kooli.
    Erakooliga on muidugi hoopis teine asi, kellel selle vastu ikka midagi peaks olema kui mingi ühiskonna vähemus organiseerub ja ise enda jaoks sobivat kooli ülal peab.

  18. Kriku 03. juuli 2008 kell 14:31

    Mina lapsevanemana tahan et ma saaks oma lapse panna lähimasse munitsipaalkooli. Kui seal misiganes usku peale surutakse siis see kool loomulikult minu lapsele ei sobi.

    VHK-sse see nüüd ei tohiks puutuda. St. VHK ei ole vististi mingi kindla piirkonna teenindamiseks.

  19. Martin Vällik 03. juuli 2008 kell 14:48

    Eraalgatuslikud ideoloogiakoolid, kus üldhariduse osa makstakse kinni maksumaksja poolt ja ideoloogiline osa eraannetustest, on ka libe tee.

    Britid on nendega praegu püsti hädas, sest lisaks islamikoolidele on seal ka kristlike fundamentalistide poolt juhitud koole, kus nt evolutsiooni õpetamine ideoloogiast tulenevalt väga väänatud on. Sellega aga suletakse laste tee teadusharidusele (säh sulle valikuvabadust). Häda veel selles, et valitsus maksab neile koolidele peale selle eest, et need euroopalike väärtuste suhtes vaenulikku kontingenti kasvataksid.

    Filosoof AC Grayling kirjutas asjast sedasi:
    Stop distorting young minds!

    See loob hea pinnase ühiskonna veel suuremaks sektantlikuks lõhestamiseks, mis pole kasulik mitte kellelegi.

  20. Kriku 03. juuli 2008 kell 15:27

    Jah, on küll libe tee. See on keeruline küsimus. Iga kool peaks tagama mingisuguse kohustusliku miinimumi õpetamise, aga selle defineerimine ja kontrollimine ja vastuolude lahendamine koolipoolse õppekava ülejäänud osadega on tõeline PITA.

    Mis moslemitesse puutub, siis on Suurbritannia lihtsalt hädas oma immigratsioonipoliitika viljadega.

  21. Teadusemees 03. juuli 2008 kell 16:15

    Kui mina lapsevanemana tahan, et minu laps sellises koolis käiks, kus koolijuht palvetama kutsub, siis olukord, kui selliseid koole ei ole, võtaks minult ära valikuvabaduse oma lapsele vastavat haridust pakkuda. Valikuvabadus hariduses muudab süsteemi tervikuna tugevamaks.

    Kui mina lapsevanemana tahan, et minu laps sellises koolis käiks, kus koolijuht kitsi ohverdama kutsub , siis olukord, kui selliseid koole ei ole, võtaks minult ära valikuvabaduse oma lapsele vastavat haridust pakkuda. Valikuvabadus hariduses muudab süsteemi tervikuna tugevamaks.

    Peidetud iva jõudis kohale? ;)

  22. dig 03. juuli 2008 kell 19:56

    Kriku kirjutas:

    Mis moslemitesse puutub, siis on Suurbritannia lihtsalt hädas oma immigratsioonipoliitika viljadega.

    Ega neil suurt valikuvabadust olnud. Valge mehe koorem ja kunagine impeerium, mille kohal Päike kunagi loojuda ei julgenud …

  23. Martin Vällik 14. juuli 2009 kell 13:48

    Uus seadus ei lase usul kooli imbuda
    Alo Raun, Postimees

    Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama, kuid nad peavad õpetama-õppima kõiki religioone kirjeldavat üldist usundilugu või ainest loobuma.
    [...]
    «Kui nad tahavad luteri usku õppida, siis valigu pühapäevakool,» oli tema lahendus probleemile. «Kui on tegu konkreetse konfessiooniga, mida nad tahavad tundma õppida või millesse nad kuuluvad, siis üldhariduskool ei ole see koht.»

    Aga kui kool ongi juba usulistele alustele rajatud nagu VHK?

  24. elo liiv 14. juuli 2009 kell 14:45

    Tere Toomas Jürgenstein!

    Kuna mu nimi juba siit läbi jooksis – sattusin juhuslikult lugema, siis ütlen veelkorra – kuskil olen seda teile juba öelnud, et:

    Aleksander Heintalult ja minult telliti visioon kunagi maarahva juures kasutusel olnud kalendrist ehk ajalugemisest. Juurde pidid tulema loodusfotod. Korraldajad mõtlesid, et miks pidevalt jagatakse koolidele ja riiklikult propageeritakse kiriklikku kalendrit (isegi n.ö. rahvakalender on paljus ju kiriku poolt muudetud)? Taheti tutvustada ka teisi aja käsitlemise võimalusi.

    Korraldajatega pahandasime, et ilma igasugu seletusteta need pakid kooli jõudsid. Iseenesest aga oli see lihtsalt looduskalender fotokonkursi võitnud looduspiltidega, koos pärimuslike pühadega. Ülejäänud tekst oli pühade seletuseks kirja pandud.

    Loodan, et ei pea Teile seda juttu taas kuskil seletama hakkama. Aga mulle tundub, et Teile meeldib seda nagu konti hambus hoida. Kristlik surutis on teile nii loomulik, et te seda isegi tähele ei pane – alates pühade pidamisest, hommiku palvusest riigiraadios, kaplanitest ja lõpetades matmiskombestikuga – kõik kirikuaeda. Ja kui siis keegi natuke teist asja näitab, siis on teil vaja hakata ilkuma. Tegelikult Te saate ju väga hästi aru, mida mõeldakse ja soovitakse. Kui oleksite tõeliselt neutraalne, siis teeksite kõik endast sõltuva, et usuvabadus Eestis ka toimiks.

  25. Kriku 14. juuli 2009 kell 15:20

    Aga kui kool ongi juba usulistele alustele rajatud nagu VHK?

    Siis ärgu mingu VHK-sse.

  26. Toomas Jürgenstein 14. juuli 2009 kell 16:01

    Hää Elo Liiv!

    Faktid on, et kalendrid toodi kooli, jagati ilma seletusteta õpilastele, seal sisalduvate seletuste tekst oli ühest usundist lähtuva sisuga. Kalender on mul koolis, ei saa üle vaadata, kuid minu mäletamist mööda oli seal kirjas, et kalendri koostamiseks on kasutatud Aleksander Heintalu raamatut «Estide (tšuudide) hingestatud Ilm», Maavalla kalendrit 10219 ja Maavalla Koja kodulehekülge st lähtuti ühe usundi vaatevinklist.

    Oma arvates ma ei ilkunud (ehkki, jah, sisemas muigasin), vaid vastupidi, olin väga tänulik religiooniõpetuse materjali eest. Samuti kasutan ma Erin Õunapuu “Lihtsaid küsimusi”, “Nietzsche “Antikristust”, Millsi “Ateistlikku Universumit” (no seda küll hakkan kasutama), “Dhammapadata” (2005. aasta väljaandes on märge: See raamat on tasuta levitamiseks, eelkõige koolidele ja raamatukogudele) või Piiblit.

    Aga olge hea, lugege veelkord läbi see arutelu, mida me oHpuuga (kes peaks ka olema Teie vana tuttav) pidasime. Muideks, see arutelu on poolteist aasta vana, lihtsalt Martin tõstis selle uuesti välja. Rõhutan veelkord seda, mida ma ütlesin:

    “Seetõttu on minu praktiline lahendus mitte usuliste ja maailmavaateliste mõjude vältimine (kool läheb väga igavaks, kui neid enam ei ole – siiani tuletavad vilistlased meelde, kuidas Kalle Eller külas käis – tervisi talle, kui näed), vaid olla erinevatele mõjudele avatud, kuid foonina alati kriitilise ja analüütilise suhtumise hoidmine.”

  27. elo liiv 14. juuli 2009 kell 17:38

    @Toomas Jürgenstein

    :)

    Kuid see kalender on vaid üks võimalikest visioonidest. Ja üsna vaba. Minu meelest oli see eessõnas ka kirjas. Ta ei esinda konkreetselt ühtegi usku, pigem soovi/voolu leida ja kanda seda oma, mis põhineb ökoloogisel mõtlemisel ja rahva elukoha valikul. Põhimõtteliselt peaks kõik need vidinad – kalendrid, elukorraldus jne. aitama rahval/indiviidil ellu jääda. Ja ma arvan (või on õigem öelda usun?), et ilma riiklike institutsioonide mõjutamiseta seedib rahvas aja jooksul kõik naabrite ja üle mereliste kombed oma moodi ringi üheks oma asjaks.

    Aga mis puutub kalendrisse, siis selle üle küll mõttes vabandasin igas suunas, kuhu oskasin. Ja loodan, et enam ma sellise asja “orki” ei lähe. See meetod, mida kasutati ei sobi kokku minu maailmavaatega. oleks see kalender lihtsalt poes olnud, siis oleks kogu asjal parem maitse juures olnud.

    Siiski see tunne, mida kalendrit saades tundsid – sellist tunnet tunnevad päevast-päeva, aastast-aastasse paljud inimesed, kes ei jaga näiteks Sinuga sama usku. Eks? Et milleks lasta ja suurendada nendes inimestes seda tunnet? Kuni kõik välja purskub. Vastasusena.

    See ongi see teema, miks riigis võiksid olla mingid kohad vabad kaplanitest, palvetest… Või kui palvetada tahetakse, siis tagasihoidlikult, nii et keegi ei märka seda. On olemas argine pind ja on olemas sakraalne – muidugi filosoofiliselt võib argist sakraalseks ja vastupidi lugeda. Aga et elukorraldust lihtsamaks teha, et proovida teiste tundeid riivamata olla – arvestada oma ümbrusega – see ei tohiks raske olla.
    Ainus põhjus, miks see arvestamine raske on – muud põhjust ma ei näe – on raha ja võim. :)

    ja kõige selle juures on kõik nii palju sõltuv inimesest/kooliõpetajast endast – olenemata kuhu usulisse gruppi ta kuulub. Kaugel võimust ja rahast – otse suhe laste ja õpetaja vahel. Inimlikkus heas mõttes.

  28. Toomas Jürgenstein 14. juuli 2009 kell 23:17

    Elo Liivile!

    Aitäh mõtlemisaine eest! Nagu ma ütlesin, asjast on omajagu möödas ja kalender koolis, mistõttu ei saa mälu ka värskendada, kuid minu sisemise muige põhjus oligi see, et minu meelest see kalender suunas lugejat natuke liiga resoluutselt, läbi vastandumise ühte usundilisse traditsiooni. Veelkord, minu arusaamise kohaselt on niisugused usulised mõjud osa elust (ja seetõttu vajalik õppematerjal).
    Usuliste mõjudega peab õpilane nii koolis kui hilisemas elus nii ehk nii toime tulema, kas dialoogi, suhestumise või tagasilükkamise abil ning seetõttu ma neid mõjusid koolis ei väldi. Vastupidi, ma otsin neid – 12. klassiga käin ja kohtun võimalikult erinevate kirikute, maailmavaadete ja religioonide esindajatega (kui Tartusse asja on, siis olete oodatud). Minu jaoks on oluline, et säiliks kriitiline lähenemine, analüüs, avatus ja dialoog. Sellise tausta puhul ei oma religiooniõpetaja maailmavaade rohkem rolli, kui ükskõik mis muu aine õpetaja puhul.
    Veelkord, tänud mõtlemisaine eest ja luban, et kalendri teemat ma enam ei puuduta.

  29. [...] Jääge kuuldele! ————————————— Samal teemal: Haridusministeerium: koolijuht võib lapsi palvetama panna. [...]

  30. Martin Vällik 11. märts 2012 kell 14:59

    VHK positiivset programmi ja praktikat kajastav artikkel:
    VHK direktor Kersti Nigesen: ühtki last ei tohi jätta üksi

    Aga ei saada sealgi läbi tagakiusamiskopmleksita ega muu demagoogiata:

    Hariduskolleegium tugineb kristlikule väärtussüsteemile – kas see tähendab, et lapsi sunnitakse tunnis palvetama? Koolijuht raputab pead: «Kristluse aluseks on vaba tahe.

    Mitte kedagi ei saa sundida mitte millekski. Kui oleme lugenud kooli üritustel meie isa palvet, siis on igaühe enda asi, kas ta ütleb kaasa või mitte. Põhiseaduse järgi on kõigil inimestel õigus veendumustele.

    Praeguses Eestis tundub aga, et kõigile veendumustele on õigus, välja arvatud kristlikule. Samal ajal tugineb kogu Euroopa väärtussüsteem kristlikule moraalile ja traditsioonidele. Ja kui me need ära kaotame, siis muutub tõde kokkuleppeliseks ja pole mingit alust öelda, et Breiviku-taoline ühiskonnakäsitlus on välistatud.

    Tuletan meelde, et tegu on munitsipaalkooliga.

  31. Mart K. 12. märts 2012 kell 7:56

    Martin Vällik tsiteeris VHK direktorit:

    Praeguses Eestis tundub aga, et kõigile veendumustele on õigus, välja arvatud kristlikule.

    Tunduda ju võib, aga kristlike pühakodade püsimine, kristlaste tegevuse üldrahvalik sallimine ning meediakajastuste toon seda tunnet küll ei kinnita.

    Samal ajal tugineb kogu Euroopa väärtussüsteem kristlikule moraalile ja traditsioonidele. Ja kui me need ära kaotame, siis muutub tõde kokkuleppeliseks…

    Kas nii, nagu tõde on kokkuleppeline ja väärtused puuduvad eranditult kõigis riikides, mis ei tugine kristlikule moraalile? Huvitav oleks teada, kas vaga koolijuht tõesti usub, et a) koolipalve keelamine neid väärtushinnanguid aktiivselt kustutab ja/või b) vanalinna lapspalvetajad on viimane kaitsevall väärtushinnangute kadumise teel, mis meid breivikute eest kaitseb? Usklikult võiks taolist irratsionaalset veendumust ehk eeldada, koolijuht jätab vastavaid mõtteid väljendades mulje, et teda on pimedusega (või korduvalt raske esemega pea piirkonda) löödud.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: