Mati: tunnen töötava mobiili lähedust füüsiliselt. Katsetame järgi.

Ka nii uuritakse mobiilikiirguse võimalikku mõju.Skeptik.ee lugeja ning kommenteerija Mati ütleb loo Vuu-duu teadus Vuti tänaval ja Pealtnägijas kommentaariumis:

[…] töötava mobiiltelefoni lähedust ma tunnen füüsiliselt ja mitte ainult lihtsalt tunnen – pikem kõne mobiiltelefoniga teeb lausa füüsilist valu.

Pimekatses side silmade ees ei ole mul mingi probleem ära tunda kas minu pea ligidusse toodav mobiiltelefon on parajasti kõnerezhiimis (valjuhääldi võib olla seejuures kasvõi lahti monteeritud ja eemaldatud) või täielikult välja lülitatud.

Mati pakub välja ka võimaliku põhjuse, miks ta seda tunneb – mobiiltelefoni elektromagnetväli:

Kui ma füüsiliselt tunnen mobiiltelefoni elektromagnetvälja, siis järelikult on olemas selle välja füüsiline mõju mu kehale.

Hiljem Mati täpsustab:

[…] tunnen eksimatult ära pea lähedale asetatava töötava mobiiltelefoni ja et see teeb tavaliselt lausa kerget valu.
Ja tunnen märksa nõrgemat valuaistingut, kuid siiski valuaistingut, ka cordless lauatelefoniga helistades.
See aisting ei ole soojuse aisting, see on ikka kerge valu aisting, soojust ma küll ei tunne. Ja kindlasti saaks katses telefoni korpuse soojuse kuidagi isoleerida nõnda et selle tundmine oleks välistatud – näiteks panna plastleht kõrva ja telefoni vahele.

Ma ei ole viitsinud läbi lugeda ülalviidatud 10 000 kroonise preemia tingimusi, aga ma loen nad läbi.

Kuid ma ei usu et selline aistmine kvalifitseeruks Randi preemiale, sest see pole ju mingi paravõime vaid täiesti tavaline füüsilise aistmise nähtus. Või arvate et siiski kvalifitseeruks?

Kommentaator Santa pakub omalt poolt ühe seletusviisi:

Mati fenomen võib muuseas seisneda väga heades kõrvades. Nimelt GSM’i timeslotid ju tekitavad helisageduslikku võnkumist. Üldiselt suudavad moblatootjad takistada selle jõudmist telefoni enda kõlarisse aga usun et mitte 100%.

Aga see võnkumine tekib muidugi vaid siis kui mobla midagi masti poole saadab…. tähendab ma ei tea mida Mati “töötava mobiiltelefoni” all silmas pidas… kui lihtsalt sisse lülitatud moblat millel parajasti ühendus püsti ei ole, siis see on selgelt juba paravärk ja võiks 10 tonni kindlasti väärt olla.

Testis annab kindlasti kuidagi heli isoleerida, seega katseni võiksite ikkagi mõlema variandi puhul jõuda.

Ja põhjendab, miks see väide ehk ei kuulu just selle 10 000 kr (ega ka Randi miljoni dollari) pakkumise alla:

Selle moblavärgiga on muidugi nii et tea kas see päris paranormaalseks üldse kvalifitseerub. Nimelt mikrolaineahju 500W tunneks ilmselt iga inimene, mobla 2W enamasti mitte. Kust täpselt piir läheb? See pole ju tegelikult paranormaalse nähtuse ilming kui me avastame et piir läheb veidi madalamalt kui seni arvatud. Oluline avastus oleks see aga küll.

Olgu selle rahaga nagu on, selle üle võib ju ka arutleda, kas Mati väide kvalifitseerub vähemalt meie kohalikule 10 000 kroonile, aga teadmishimu rahuldamise huvides ning inimvõimete tundmaõppimiseks kuluks vastav testimine ära küll, kui Mati nõus on. Küll aga peaks üheskoos välja töötama testi meetodi, mis meile adekvaatse ja üheselt tõlgendatava tulemuse annaks.

Arvan, et esialgu oleks mõtet otsida vastust küsimusele:
Kas Mati suudab vahet teha töötaval (kõnerežiimis) ja mittetöötaval mobiiltelefonil ilma silmi-kõrvu-nina-keelt-kompimist kasutamata?

32 Replies to “Mati: tunnen töötava mobiili lähedust füüsiliselt. Katsetame järgi.”

  1. See oleks juba midagi. Kui asjaks läheb, siis toetaks isegi nõu ja jõuga.

    Primitiivne test tundub küllalki lihtne olevat. Peotäis läbipaistmatuid kotte ja nende sees töötavad, välja lülitatud ja väliskujult mobiiliga sarnanevad esemed. Ning mõned suvalised elektriseadmed, patareidel taskulamp ja muud sellised. Objektiivsusega on sel juhul muidugi nii ja naa. Isegi kui teha mingi tabamisprotsent, näiteks 70% õigeid vastuseid, siis on ikka võimalus, et huupi pannes võib jackpot,i saada.

    Seda juttu ei räägi mitte ainult Mati, vaid pool Euroopat. Stuttgarti lennujaamas on Mövenpick,i hotell, kus voodi kõrval spetsiaalsed moblehoidikud, elastse varre otsas. Kui voodis oled ja keegi helistab, siis tõmbad lähemale, räägid jutu maha ja lükkad jälle telefoni eemale.

    http://www.postimees.ee/030408.....321504.php

    Tänased uudised räägivad seda. Igatahes on moblahüsteeria üle mõistuse ja lähem uurimine igati tervitatav.

  2. Ma mõylesin sellist katset:
    ruum piirkonnas, kus on 3G leviala; keskel püsti tahvel vineeri. Ühel pool vineeri tool, kus istub katsealune, kõrv vastu vineeri. Ruumis sisselülitatud (aktiiv)kõlarite komplekt. Võetakse 4 moblat, soovitatavalt 3G, 900/1800 ja puhas 900MHz pill. Teist või kolmandat kaks eksemplari, telefonidega aktiveeritakse paarikaupa kõned. “Topelt” eksemplar pannakse kõlarite aktiivkasti lähedusse, nii et ruumi täidab keskmise tugevusega “kappadi-kappadi”.
    Katse läbiviija viib telefone kordamööda teisele poole vineertahvlit katseisiku kõrva lähedale, tahvlit puudutamata (nii, et katseisikul pole aimu, kas seal parasjagu on midagi või ei ole).
    Võiks veel katsetada erinevate mõjutusaegadega, alates 5 sek kuni 30 sek.

  3. Mulle sobiks selline katse:

    Mina istun või seisan ühel pool vineertahvlit (võib-olla soovin ka mingist muust materjalist tahvlit, pean täpsustama), kõrv vastu seda tahvlit ja ootan.

    Siis toob keegi minust teisele poole tahvlit, tahvlile võimalikult lähedale kas täielikult välja lülitatud mobiiltelefoni või kõnerezhiimis, kuid valjuhääldita mobiiltelefoni, mulle ütlemata, kumma ta tõi. Kuid ta peab mulle ütlema et ta tõi teisele poole tahvlit ühe neist, ütlemata mulle kumma, et ma teaks et katse algas. Siis tuleb oodata mõni minut (täpsustan hiljem mitu minutit), mille möödudes pean mina ütlema kas teisel pool tahvlit on täielikult välja lülitatud mobiiltelefon või kõnerezhiimis telefon.

    Seejärel joome veidi kohvi ja teeme järgmise samasuguse katse. Siis uus kohvi ja uus katse.

    Katset võib filmida ja filmi avalikustada, kuid minul olgu filmimise ajal kott peas ja meedias mu õiget nime avaldada ei tohi. Ma ei soovi saad meediategelaseks, olen tagasihoidlik inimene.

    Ma usun et üle kümne mõneminutilise katse ühe päeva jooksul ma ei talu, sest ma ei räägi ka tavaelus mobiiliga rohkem kui summaarselt üks või vahel harva äärmise vajaduse puhul ka kaks minutit päevas. Kui räägin pikemalt, saan peavalu ja pinisemise kõrvades.

    Mina olen katseks igatahes valmis, kuid ma teen enne, arvatavasti homme, oma pere ringis sellistel tingimustel katse eelkontrolliks ära, et päris katsel ei tekiks ootamatusi.

  4. “Aga see võnkumine tekib muidugi vaid siis kui mobla midagi masti poole saadab…. tähendab ma ei tea mida Mati “töötava mobiiltelefoni” all silmas pidas… kui lihtsalt sisse lülitatud moblat millel parajasti ühendus püsti ei ole, siis see on selgelt juba paravärk ja võiks 10 tonni kindlasti väärt olla.”

    Töötava mobiiltelefoni all pean silmas kõnerezhiimis olevat telefoni ehk siis sellist, millel on parajasti olemas pidev ühendus mastiga kuigi torusse rääkimise võimalusest on loobutud, edastatakse vaid vaikust. Ja valjuhääldi võib olla ka maha monteeritud, eemaldatud, et ei tekiks võimalust kahtlustada mingite helide kuulmist. Selline kõnerezhiimis telefon olgu katsetes üks äraarvatav variant.

    Teine äraarvatav variant olgu väljalülitamisnupust täielikult välja lülitatud telefon, nii palju välja lülitatud kui nuppudest võimalik. Kui katse korraldajad soovivad, siis võib ka aku eemaldada, aga minu pärast võib aku ka olla, minu jaoks vahet pole.

    Vahepealset varianti, mille puhul telefon on ooterezhiimis, nupust sisse lülitatud, valmis vastu võtma kõnesid, kuid mitte kõnerezhiimis, ma katsetada ei tahaks, kuna see on selline ebamäärane kahevahel variant, mille puhul võin äratundmisega eksida.

  5. Ma mõylesin sellist katset:
    ruum piirkonnas, kus on 3G leviala; keskel püsti tahvel vineeri. Ühel pool vineeri tool, kus istub katsealune, kõrv vastu vineeri. Ruumis sisselülitatud (aktiiv)kõlarite komplekt. Võetakse 4 moblat, soovitatavalt 3G, 900/1800 ja puhas 900MHz pill. Teist või kolmandat kaks eksemplari, telefonidega aktiveeritakse paarikaupa kõned. “Topelt” eksemplar pannakse kõlarite aktiivkasti lähedusse, nii et ruumi täidab keskmise tugevusega “kappadi-kappadi”.
    Katse läbiviija viib telefone kordamööda teisele poole vineertahvlit katseisiku kõrva lähedale, tahvlit puudutamata (nii, et katseisikul pole aimu, kas seal parasjagu on midagi või ei ole).
    Võiks veel katsetada erinevate mõjutusaegadega, alates 5 sek kuni 30 sek.

    Ma ei saanud päris aru mis on ruumi paigaldatavate valjuhääldite mõte, aga kui keegi tahab katse ajal lasta muusikal mängida, siis juhul kui ei ole väga halb muusika, pole mul muusika vastu küll mitte midagi.
    Kui ruumis leviva muusika mõte on summutada mobiiltelefonist tulevaid võimalikke nõrku hääli, siis lihtsam ja teaduslikult korrektsem oleks lihtsalt mobiiltelefoni valjuhääldi maha monteerida ja eemaldada.

  6. Tuleval nädalal annan siinsamas teada kuidas läks mu homseks plaanitud, kodustes tingimustes ja pereringis sooritatav katse.

    Kui see tehtud, siis võib edasi arutada 10 000 kroonise preemia saamiseks tehtava sarnase katse korraldamist.

  7. Valukate mõte oli selles, et sealt tuleb “kappadi-kappadi” oleks taustaks, mis summutaks ülejäänud katsevahendite/moblade võimaliku heli.

  8. Väga lahe et Mati on nõustunud oma aega asjale panustama!
    Üks asi meenus veel mida te ehk peaksite silmas pidama. Nimelt tunneb GSM telefon ära vaikuse ehk siis täpsemalt olukorra kui ükski heli ei ole oluliselt valjem taustamürast. Ja siis toimub midagi sellist et teisele poolele saadetakse “sample” taustamürast ja siis teine telefon genereerib selle alusel müra niikaua kuni esimene telefon märku annab et nüüd sai vaikus läbi. Minuteada on selline asi välja mõeldud telefoni aku kestvuse parandamiseks.
    Antud katsesse puutub see asi nii palju et kui te ühenduse püsti panete aga samas mingit heli telefoni kaudu ei edasta, võib reaalselt telefoni välja saadetav kiirgus olla kokkuvõttes oluliselt väiksem kui tavaolukorras.
    Ma täpsemalt seda süsteemi ei tunne, ei tea kas selle mõju on arvestatav, ei tea kas seda kasutatakse kõikides võrkudes ja kõikides telefonides, lihtsalt tean et siuke värk on olemas.

  9. Lihtsam oleks vast nii, et lihtsalt katseisikule, vabandust väljenduse pärast, kott pähe ja tema kukla vastas hoitakse näiteks A4 suuruse papitüki külge teibitud mobiiltelefoni, millest osadele on siis helistatud, osadele mitte. (kui just kõrv see tundlik organ pole).

    Kui telefoniga mittekõnelemine võimsust alla tõmbab, nagu Santa kommenteeris, siis võiks kontrolltingimuses kasutada näit. tavalise telefoni toru, mille kaudu edastatakse standardset teksti. Eelnevalt saab seda sõltumatute katseisikutega kontrollida, kas helikvaliteedi/tugevuse järgi on võimalik neil vahet teha.

  10. See kott pähe on veidi nutune. Inimese nägemisteravus on erinev ja need kotid, mis üldse läbi ei paista , õhku ka läbi ei lase. Nii et võib juhtuda, et mobla asemel saame hoopis oma esmaabi oskusi testida:D . Aga metallidetektori ideel on mõte sees. Hüpoteetilisel juhul, kui Mati seda tõesti suudab, on ta 10K auga ära teeninud. Aga tuttavale elektroonikule paarsada krooni versus 10 000.- on tulus äri , nii et tehniliste abivahendite olumasolu tasuks välistada küll.

    Rahast ka.

    Inimesed ei ole telliskivid ja loodus teeb teine kord igasugu trikke. Igasugu puudeid oleme kõik telekast näinud ja seda, et organismil on võime mingit puudujääki mujalt kompenseerida, seda teame ka. Pimedatel on teinekord hästi arenenud kuulmine ja kompimine, mõni vend pumpab ennast poole aastaga jõusaalis üles samas kui keegi teine ei saavuta aastatega midagi. IQ testid erinevad sama tausta ja haridusega inimeste puhul kordades ja igasugu pilusilmad teevad kätega betoonplokkidele seda, mis meditsiiniliselt ei tohiks võimalik olla. Nii et on mingi tõenäosus, et 10K tuleb välja käia ja selleks võiks plaan B olla.

    Asja õnnestumisel on variante 3.
    Esiteks pole see paranähtus vaid organismi eripära ja preemia saamiseks ei kvalifitseeru. Halb on, et tulevikus võib see nii mõnegi huvitava inimese eemale peletada.
    Teiseks, kes pappi pakub, see ka maksab. Halb on, et hr. Välliku eelarvel aadri laskmine teeb sedalaadi eksperimentidele tükiks ajaks lõpu.
    Kolmandaks, et asjast tõsiselt huvituvad tegelased teevad mingi fondi, näiteks paar Jakobsoni igaühelt . Lisaväärtus on peotäis tunnistajaid, kes eksperimendi usaldusväärsusele kaasa aitavad.

    Ise pooldan kolmandat varianti. Mulle endale igasugu huvitavad tegelased meeldivad ja ei jäta nendega suhtlemiseks ühtegi võimalust kasutamata. Ja olen tähele pannud, et mõnele meist on loodus andnud natuke rohkem kui teistele. On inimesi, kes kasvavad 2,5 meetriseks, mõnede jaoks ei ole öösel pime vaid hämar, juba keskajal pandi tähele ja tänapäeva geneetikud kinnitavad, et mõnele katk külge ei hakka jne. Antud küsimuses ei ole tegmist ilmselge absurdiga nagu levitatsioon või homöopaatia vaid võib olla mingis vormis ülitundlikkus. Äärmiselt vähetõenäoline kuid teoreetiliselt võimalik.

    Nii et lisaks eksperimendi läbiviimisele on küsimus ka, kas maksta ja kes maksab?

  11. Tegelikult kui “paravõimed” oleksid ka kõik võimalikud , siis oleks ka neile seletus ja seega ei kvalifitseeruks needki mingite “paravõimete” alla , kui aus olla.Need nn “võimed” oleks samamoodi mingid eripärasused , geneetilised mutatsioonid (naxu X-meestes) või mingi “hingeenergia”.Kuid mis iganes see ka poles , oleks see universumi loomulik osa ja ei midagi “enamat”.Nii , et mitte ükski võime , olgu ta kui võimas tahes ei kvalifitseeru “paranormaalseks”!

    Samamoodi on siis “loodusliku” ja “mitte loodusliku” suhe.Mille alusel inimesed väidavad , et nafta ja selle saadused on mitte looduslikud ? Kas selle pärast , et seda ainet ei leiduks meil igapäevases elus , kui me tehnikat poleks leiutanud ? Aga kas nafta ei tekkinudki looduses ja selles pesitsevatest taimedest ?
    saab väita , et KÕIK on looduslik , sest see tuleneb ju ikkagi loodusest.Olgu need kui “keemilised” tahes!

  12. Mati ütles 05 apr 2008 kell 14:08

    Tuleval nädalal annan siinsamas teada kuidas läks mu homseks plaanitud, kodustes tingimustes ja pereringis sooritatav katse.

    Kui see tehtud, siis võib edasi arutada 10 000 kroonise preemia saamiseks tehtava sarnase katse korraldamist.

    Kuidas läks ja kas pimekatse tegemine on veel jõus?

  13. Lugesin ka seda teemat kasvava huviga ja olin väga pettunud kui selgus, et Mati pole veel oma tulemusi jõudnud postitada ;)

  14. Kahju jah, et Mati ära kadus ilma, et me tema katse tulemustest teada oleksime saanud.
    Eesti pararingkondi on aga haaramas ja kulutulena levimas uus craze – Matrix Energetics(TM), mis muu hulgas “… põhineb subtiilse energia füüsika seadustel ja väljendusvormil ning kvantfüüsika, superstringiteooria ja Sheldrake’i vormiresonantsi kontseptsioonidel ja seadustel.”
    Olete ehk juba ka näinud:
    .
    http://www.magicalmatrix.com
    .
    Loomulikult on juures ka soolalehtede lemmikrubriik – tagasiside. Seda tagasisidet vaadates oleks tore neile ettepanek teha lihtsaks katseks – kas need “kliendid” saavad distantsseansi käigus aru, kas too Ainar nendega “tegeleb” või mitte. Ülilihtne pimendada ja katsetada. Kui saavad – siis on ju nii Skeptiku 10 tuhat, Randi miljon dollarit kui lugematul hulgal muid rahvusvahelisi preemiaid taskus nagu niuhti!
    Kuigi, jah, teame ju, et skeptikute juuresolekul muidugi energiad kahjuks ei liigu :(

  15. Veel üks hea tsitaat:

    See on põhjalik tervendamistöö, mis suudab muundada teid viisidel, mis on piiratud ainult teie kujutlusvõimega. Matrix Energetics integreerib kvantteaduse, mis on tõepoolest tervendamistöö viimane sõna – subtiilse energia, morfogeensed väljad, mittelineaarse aja, paralleelsete universumite teooria ja muud – et nihutada valgust ja informatsiooni, mis informeerib energeetilist keha, mis moodustab meie füüsilise, mõistusliku, emotsionaalse ja vaimuliku mina.

    Jah, sellega, et tegemist elava kujutlusvõimega, võin ma vist paraku isegi nõustuda :)

  16. Mnjah, kujutlusvõime siis ongi kogu asja võti – skeptikutel see ju ilmselgelt puudub, kuidas nad saaksid siis üldse taolisi üllitisi kinnitada (ümberlükkamisele need ju ometi ei kuulu) :D

  17. Mona, kujutlusvõime on skeptikutel ilmselgelt olemas, kuid ilmselgelt ei pea skeptikud ilmselget kujutlusvõime vilja tõeseks ja objektiivseks reaalsuseks. Ilmselgelt… :)

  18. Sealt mätriksi värgist üks huvitav vastus …

    …küsimustele mida on esitatud Matrix Energetics loojale, Dr. Richard Bartlett’ile.

    Mis on siis teie meelest aine, füüsiline reaalsus?

    Aine eksisteerib, kuna me oleme mõelnud ta eksisteerima, ja nii paljud meist hoiavad visalt kinni meelepettest ehk reaalsusest, et midagi niisugust on olemas. Me oleme selle nii hästi välja mõelnud, et oleme muutnud selle füüsiliseks – me oleme võtnud kosmilise taustenergia ja muundanud selle oma teadlikkuse ja teadvusega oma kogemuseks sellest, mida me nimetame oma reaalsuseks. Kuid meie reaalsus on tegelikult see, mille me loome oma meeltes…

    Ei teagi kas nutta või naerda ….
    Miks ei võinud ta siis vastata lihtsalt:”bla-bla-bla”

  19. Speyactilus küsis:

    Miks ei võinud ta siis vastata lihtsalt:”bla-bla-bla”

    Väga hea küsimus.

    Sellepärast, et
    * paljud inimesed, kes jutu sisust aru ei saa, kalduvad selle väärtust autori “professionaalsuse” põhjal hindama.
    * kõnealune pseudoteadlane üritab vägisi “professionaalne” välja näha.

    Võltsprofessionalismi ohtusid on õpetlik demonstreerida kena kontranäite põhjal: The Daily Show, 2008-06-02, Scott McClellan part 1 6:00-6:45.

  20. dig ütles

    Sellepärast, et …

    noh eks ta mul natuke irooniline kysimus oligi :D

    A ma mõtlen siin – kas see Dr. Richard Bartlett on päriselt kah olemas … ja kas talle päriselt kah see kysimus esitati … ja kas ta ka ise päriselt vastas sellele kysimusele …. ja kui kõik on nii, kas ta siis ei peaks olema kuskil psühhoneuroloogia kliinikus (või haiglas) … või noh .. samas ta ytles ju pika vastusega absoluutselt mitte kui midagi .. see on ju tase … guiness or smthng ???

  21. Speyactilus küsis:

    A ma mõtlen siin – kas see Dr. Richard Bartlett on päriselt kah olemas … ja kas talle päriselt kah see kysimus esitati …

    Märgid näitavad, et on olemas: http://www.matrixenergetics.com/Bartlett-Bio.aspx. Doktorsusega on muidugi pahasti — väidetavalt on see kiropraktika alal.

    ja kui kõik on nii, kas ta siis ei peaks olema kuskil psühhoneuroloogia kliinikus (või haiglas)

    Ameerika kultuuris ei ole kombeks enamikke hullusid haiglasse paigutada. Kust muidu väärt avastused nagu Time Cube tuleksid?

  22. Tean ka mitut inimest, kes väidavad, et tajuvad mobiili füüsiliselt.
    Harilikult seostub see peavaluga. Ei julge loomulikult väidete kohta midagi öelda, kuid tegemis ei ole mingite poosetajatega ning vähemalt ise nad on asjas siiralt veeendunud.
    Jutt, et timeslotid kuidagi kuuldavad on, mõistagi täielik jama.

  23. Matist pole kahjuks midagi kuulda olnud, aga Soomest on selline lugu:

    Tervisehädad sundisid mobiilist loobuma

    ”Kui rääkisin mobiiliga, hakkas pea kuumama, mis hiljem läks üle tugevaks peavaluks,” meenutab nüüd 32-aastane naine Iltalehele.

    Meri-Tuuli koges ka kognitiivseid probleeme. Nii kaotas ta ühe talvega inglise keele oskuse, samuti oli tal probleeme numbritega.

    Viimases hädas pöördus noor naine spetsialistide poole, kes soovitasid tal mõnda aega mobiili mitte kasuta. ”Kuni selle ajani olin ma olnud väga usin mobiili kasutaja. Ma võisin sõpradega tundide viisi mobiiliga lobiseda,” meenutas ta.

    ”Mobiilipuhkusest” oli kasu. Naisel kadusid tervisehäired ning ajapikku taastus ka tema inglise keel.

  24. Sa oled täiesti valel arusaamal.
    Skeptikud ei pruugi uskuda, aga see ei välista, et miskit nendega ei toimu.

    Küllap millalgi jõuab arusaam ka sinuni.

  25. Skeptikud ei pruugi uskuda, aga see ei välista, et miskit nendega ei toimu.

    Loomulikult ei välista. Skeptikute väide ongi, et uskumine või mitteuskumine iseenesest ei kinnita ega välista mitte kui midagi.

  26. Ka minu pakkumine, 10 000 krooni on jõus, kui mobiilitesti ollakse valmis tegema või mõnda muud analoogset testi.
    Seega 10 tuhat minu poolt preemiarahaks.
    Ja tingimused ei ole karmid, lubatut peab ka tegema, ei muid tingimusi.

  27. Mõnevõrra sarnane katse, millega siiski ei uuritud katsealuse tajusid, ongi väidetavalt positiivse tulemuse andnud.

    Novaator: Mobiiltelefon annab ajule vunki juurde

    Pikad mobiilikõned suurendavad ajuaktiivsust, näitab värske uuring. Kas see on ka kahjulik, pole veel selge.

    USA riikliku uimastite kuritarvituse instituudi teadlased kinnitasid 47 vabatahtlikule mõlema kõrva külge mobiiltelefonid ning kasutasid erinevates olukordades ajuaktiivsuse võrdlemiseks positronide emissiooni tomograafi, ehk PET-tomograafi.

    Ühel juhul olid mõlemad telefonid välja lülitatud, teisel juhul toimus ühe telefoniga 50 minutit kestev kõne, kuid teine telefonidest oli välja lülitatud. Vabatahtlikud ei saanud telefone eristada, sest sisselülitatud telefon oli seatud hääletuks.

    Ajakirjas Journal of the American Medical Association avaldatud uuring näitas, et seitsmel protsendil vabatahtlikest kasvas kõne ajal ajutegevus piirkondades, mis olid kõnega mobiiltelefonile kõige lähemal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga