Apr 17 2008

Vaktsiinivastaste töövõit: 165 surnut

Autor: kell 14:12 teemas vaktsineerimine. 43 kommentaari.

Nigeerias on viimastel kuudel puhkenud tõsine leetrite puhang. Haigestunud on teadaolevalt üle 3000 inimese, kuid arvatakse, et kõiki juhtumeid pole registreeritud ja arv võib tõusta.

Fundamentalistlikud islamistid kuulutasid vaktsineerimiste vastu boikoti väites, et vaktsineerimine on lääneriikide vandenõu islamiriikide vastu, kuna teeb tüdrukud steriilseks. Tulemuseks on olukord, et 95% haigestunutest on need, kes vaktsineerimata.

Tervishoiuametnikud siiski korraldavad vaktsineerimiskampaaniaid ja nende positiivsed tulemused on kohe näha leetritesse haigestumuse vähenemises.

Allikas: Nigerian officials try to contain measles

Jaga rõõmu või murega!

43 kommentaari

43 kommentaari loole “Vaktsiinivastaste töövõit: 165 surnut”

  1. Celtic 18. aprill 2008 kell 12:46

    Õige kah! Vaktsineerime kõik leetrite vastu, et nad jumala pärast ei saaks läbipõdedes eluaegset immuunsust!

    Süste on ju toredam saada, kui 10 päeva haige olla!

  2. Celtic 18. aprill 2008 kell 12:50

    Ja veel, vabandust et ei mahtunud eelmisesse kommentaari:

    Pole mõtet hakata Eestit ja Nigeeriat võrdlema. Lihtsalt haiguse leviku soodustumiseks on erinevad tingimused.

    Ka Eestis on teadaolevalt suurimad juhtumid olnud haiglates, kus palju rahvast pikaajaliselt koos.

    Kõige targem on ikka inimene ise ja siin tuleb kasuks vanemate teadlikkus haiguse kulgemisest. Selle asemel, et imikuid nõeltega torkida, õpetagu parem, mida lapsevanem peab tegema, et nakkuse levikut ennetada ning haigus võimalikult valutult läbi põdeda.

  3. dig 18. aprill 2008 kell 12:53

    Celtic kirjutas:

    Süste on ju toredam saada, kui 10 päeva haige olla!

    Esimest korda olen sunnitud Celticuga nõustuma.

  4. catlyn 18. aprill 2008 kell 22:58

    Aga ma ei taha, et minu laps igaks juhuks leetrid läbi põeks, et siis elu lõpuni rist kalendris oleks. Ja ma ei kavatse oma last hoida kodus klaaskapis, et ta seda ja teisi nakkusi vältida saaks (ja ma kavatsen veel rännata ka teistesse maadesse, kus need haigused täitsa levivad ja arvan, et tema rändab ka elu jooksul)… Ja ma ei kavatse arvestada sellega, et kui selle igaks juhuks põetud haiguse ajal tüsistused tekivad ja lapsega midagi väga halba juhtub, siis elu ongi selline. Vat kipun ikka laskma paar süsti elu jooksul teha, kasvõi kümme.

  5. M 18. aprill 2008 kell 23:28

    Celtic, leetrivaktsiini 2 doosi annavad ka eluaegse immuunsuse.

  6. Celtic 19. aprill 2008 kell 11:39

    Palun väga – tehke vaktsiin ainult leetrite vastu ja asi korras. Kolmikvaktsiini aga mitte kunagi!

  7. dig 19. aprill 2008 kell 12:52

    Celtic kirjutas:

    Palun väga – tehke vaktsiin ainult leetrite vastu ja asi korras. Kolmikvaktsiini aga mitte kunagi!

    Jonnida oskab igaüks. Aga nii naeruväärsel kombel …

    Muide, ka see oli Celtic, kes veebruaris niimoodi jonnis:

    Alla aastastele lastele mitte ühte süsti!

  8. Celtic 19. aprill 2008 kell 19:55

    See pole jonn. See on tõsiasi. Mina olen vaktsineerimise vastu, sina poolt. Üks ütleb et teine pool jonnib ja vastupidi. Lõppkokkuvõttes ei jõua keegi selgusele.

  9. Lis 19. aprill 2008 kell 23:01

    Mina olen kuulnud arste rääkivat, et kuni 80% elanikkonnast on vaktsineeritud, seni see, et 20% ei ole, ei tekita mingit probleemi. Kuni vaktsiinivastaseid on alla 20% …

  10. M 19. aprill 2008 kell 23:45

    Mina olen kuulnud arste rääkivat, et kuni 80% elanikkonnast on vaktsineeritud, seni see, et 20% ei ole, ei tekita mingit probleemi. Kuni vaktsiinivastaseid on alla 20% …

    Üldimmuunsusfooni saavutamiseks on vaja ikka hõlmatust mitte alla 90-95%.
    Kuid see ei tähenda, et mittevaktsineeritud oleksid sel juhul 100% kaitstud, sõltub haigusest ja elustiilist ning väga raskesti ette ennustatavatest juhustest ja olukordadest.
    Ning kui mittevaktsineeritud tihedalt, klastrina suhtlevad, siis võivad nende hulgas tekkida isoleeritud haiguspuhangud.
    Näiteks – Hollandis on üks usulahk, mille liikmed moodustavad rahvastiku hulgas väikese osakaalu. Selle usulahu üheks eripäraks on see, et selle liikmed keelduvad kaitsesüstidest. Kurvastaval kombel on selle tagajärjeks nende hulgas ikka ja jälle puhkevad haiguspuhangud, viimase kümne aasta jooksul on surnud lapsi leetritesse, on punetistesse surnud veel sündimata lapsi või sündinud vigasena… Väljaspoole seda usulahku Hollandis puhangud levinud ei ole, sest Hollandis on üldine hõlmatus kaitsesüstidega üle 95%. Küll aga on need nakkushaigused jõudnud üle ookeani sama usulahu liikmete hulka Ameerika mandril.
    Samalaadseid näiteid haiguspuhangutest on ka näiteks Steiner-koolides Saksamaal, Šveitsis, Austrias…

  11. dig 20. aprill 2008 kell 0:19

    M’il on täiesti õigus. Ma lisan veel juurde, et loomulikult sõltub see, milline vaktsineerituse protsent ühiskonnas tervikuna ühiskonda kui tervikut kaitseb, ka konkreetse haiguse nakatamisvõimekusest.

    Teoreetiliselt on veel võimalik struktuurne vaktsineerimine. Praktikas ei ole veel eriti hästi teada, kuidas seda tõhusalt korraldada. Kui välja mõeldakse, võib vajalike vaktsineerimiste arv oluliselt kahaneda. Aga juba praegu praktiseeritakse mõnel pool kohustuslikku vaktsineerimist ja/või regulaarset tervisekontrolli teatud elukutsete esindajate (toidukäitlejad, kooliõpetajad, reisisaatjad) seas.

  12. Tonda 21. aprill 2008 kell 8:31

    Celticule.
    Ma räägin loo elust enesest. Õpetaja on lõpuks suutnud rasedaks jääda. Loomulikult on läinud meelest revaktsineerimine. Ja natuke aega peale õnneliku rasestumist tuleb ühe lapse mittevaktsineerijatest vanematelt uhke teade, et nende laps põeb punetisi… Arst ütleb, et punetiste korral läheb abordiks. Mida teha? Töölt lahti võtta? Jõudu sulle vaktsineerimise materdamisel…

  13. M 21. aprill 2008 kell 8:59

    Punetised on nakkusohtlikud juba mitmeid päevi enne lööbe ja teiste haigusnähtude teket… Töölt lahti võtmisest ei pruugi abi olla.

  14. Tonda 21. aprill 2008 kell 12:58

    Asja point ongi selles, et punetistevastase vaktsineerimisega kaitseme me eelkõige kõiki sündimata tittesid, mitte iseennast. Sul Celtic sellest ju savi? Egoism ruulib? Pane ennast mõne naise olukorda kui ta on aastaid proovinud last saada ja lõpuks ometi see õnnestubki ja siis tuleb “tore” uudis, et läheb abordiks, sest mõni arvab, et läbipõdemine on parem kui vaktsineerimine.

  15. Celtic 22. aprill 2008 kell 15:13

    Ühest küljest pro-life ja teisest küljest materdame täiega abort.ee lehte. Vägev silmakirjalikkus!

  16. Ingmar 22. aprill 2008 kell 15:24

    Celtic:

    Ühest küljest pro-life ja teisest küljest materdame täiega abort.ee lehte. Vägev silmakirjalikkus!

    Kuivõrd mõiste “Pro-life” on usurpeerinud üks kristlik organisatsioon, tähistamaks oma kirge eksponeerida abordivastase propaganda pähe mingeid veriseid pilte, on selle väite esimene pool solvav. Elu poolt, seda küll – nagu humanistid ikka. Silmakirjalikkust ei oska siin näha.

  17. Tonda 23. aprill 2008 kell 8:37

    Ühest küljest pro-life ja teisest küljest materdame täiega abort.ee lehte. Vägev silmakirjalikkus!

    Kui sa nüüd abort.ee kommentaarid hoolikalt läbi loed, siis mina pole seda teemat absoluutselt kommenteerinud. Ma usun, et admin võib ip-de järgi kinnitada, et mina pole siin ühegi teise nime alt kommenteerinud ka. Ja ma pole kunagi arvanud, et soovitud lapse kaotamine oleks vanematele tühiasi.

  18. pontu 18. mai 2008 kell 22:46

    http://www.postimees.ee/180508.....331293.php

    Ukrainas Donetski oblastis tekitas vaktsineerimine paljudel lastel ägeda reaktsiooni, haiglatesse sattus 85 last.

    Eriolukordade ministeeriumi teatel hakati 15. ja 16. mail haiglatesse massiliselt tooma lapsi, kellele oli kümne päeva eest tehtud leetrite- ja punetistevastast vaktsineerimist, vahendas Interfax.

    Mida skeptikud sellest arvavad?

  19. Martin Vällik 18. mai 2008 kell 23:10

    Asja uuritakse. Hetkel on liiga vähe infot, et eriti midagi arvata.
    Vaktsiin oli tarnitud UNICEF-i poolt ja WHO võtab endale kogu võimaliku vastutuse. Kokku vaktsineeriti neil päevadel Ukrainas 60 000 inimest. Selle vaktsiiniga (ZA 26-X) on maailmas vaktsineeritud u 34 miljonit inimest ja mitte ühtainsamatki surmajuhtumit pole seni registreeritud.

    13-aastase koolipoisi surm või olla kokkusattumus ja mitte seotud vaktsineerimisega, kuid kindluse mõttes on vaktsineerimised piirkonnas peatatud, kuni asjaolud on kindlaks tehtud ja usaldus taastatud.

    http://www.ukranews.com/eng/article/123360.html
    http://www.president.gov.ua/en/news/9948.html

  20. pontu 15. juuni 2008 kell 23:12

    http://www.tarbija24.ee/150608.....336890.php

    Inglismaal suri viie aastaga gripisüsti tagajärjel 23 inimest, lisaks on preagu haiglaravil 123 inimest.

  21. Tarvo Kruus 16. juuni 2008 kell 10:45

    Jah, pontu, Tarbija24 on tõestatult kõige usaldusväärsem meditsiiniteabe allikas. Sellesama skandaalse pealkirja all on muuhulgas kirjutatud:

    Ekspertide sõnul võivad surmajuhtumid olla lihtsalt kokkulangevused ning mingeid seoseid vaktsiiniga leitud ei ole.

    Jah, muidugi sureb inimesi nii südamerabandusse, veremürgitusse kui ka kopsupõletikku. Mõned neist on saanud ka enne seda gripivastase vaktsiini. Post hoc ergo propter hoc – kuna pärast seda, siis seetõttu!

  22. Starker 16. juuni 2008 kell 12:55

    Siin tohib ilmselt süüdistada tarbija24 artikli tõlkijat ja/või toimetajat.

    Artikkel ise oli selline:

    Inglismaal on viie aasta jooksul pärast gripivaktsiini saamist surnud 23 inimest. Ametlikud andmed näitavad ka, et veel 123-l inimesel tekkis pärast vaktsiini vastu nii tõsine reaktsioon, et nad vajasid haiglaravi.

    Surma põhjusteks olid muuhulgas südamerabandused, veremürgitused ja kopsupõletik, ning kõrvalnähtudena mainiti ka astmat ja neerupuudulikkust.

    Tervishoiuministri Dawn Promarolo poolt avaldatud andmed tekitavad kartusi vaktsiini ohutuse suhtes. Vaktsiiniga vaktsineeritakse Inglismaal igal aastal 8 miljonit inimest.

    Riikliku kava kohaselt pakutakse vaktsiini üle 65 aastastele ja neile, kelle tervislikku seisundit gripp halvendada võib.

    Ekspertide sõnul võivad surmajuhtumite puhul tegu olla juhuslike kokkulangevustega ning otsest seost vaktsiiniga leitud ei ole.

    Sellegipoolest nõutakse nüüd täiendavaid uuringuid selle kohta kas mõnedele inimestele vaktsiin siiski ohtlik pole.

    Primaro kinnitas, et vaktsiin on ohutu, ning lisas, et vaktsiini kasu on riskidega võrreldes ikka veel tohutus ülekaalus.

    http://www.dailymail.co.uk/hea.....ccine.html

  23. Starker 16. juuni 2008 kell 13:15

    Täpsustus: ministri nimi oli ikkagi Dawn Primarolo.

    Vabanduseks toon kiirkorras tehtud tõlke ja toimetaja puudumise. :)

  24. Martin Vällik 18. august 2008 kell 15:56

    Üks pilt pidavat ütlema rohkem kui 100 sõna. Siin aga mitu pilti vaktsiinennetatavatest haigustest.

    Nõrganärvilised, ärge vaadake.

    Viite piltidele leidsin Science-Based Medicine blogist, kus nakkushaiguste arst Mark Crislip räägib pikemalt ja numbritega nakkushaigustest, mis tänapäeval vaktsiinidega ennetatavad.

    Kogu see lugu vääriks eestindamist.

  25. Stjuuv 18. august 2008 kell 17:26

    Pontu ütles kunagi ammu:

    Ukrainas Donetski oblastis tekitas vaktsineerimine paljudel lastel ägeda reaktsiooni, haiglatesse sattus 85 last.
    Eriolukordade ministeeriumi teatel hakati 15. ja 16. mail haiglatesse massiliselt tooma lapsi, kellele oli kümne päeva eest tehtud leetrite- ja punetistevastast vaktsineerimist, vahendas Interfax.

    Mida skeptikud sellest arvavad?

    Mida siis sellest ikka arvata? See pole ju mingi argument vaktsineerimise vastu, et 85 last segastel põhjustel haiglasse sattusid, kui seesama vaktsineerimine päästab samas igal aastal sadu tuhandeid lapsi.

    http://tartu.postimees.ee/1709.....283354.php

    See artikkel ütleb:

    Tartus Narva maantee ja Jaama tänava ristmikul septembri algul ümber paiskunud kiirabiautos viibinud 82-aastane patsient suri sel nädalal Maarjamõisa haiglas.

    Kas see oleks siis sinu arvates argument selle toetuseks, et kiirabil keelata mootorsõidukite kasutamine, ja nad pigem jalgsi kanderaamiga ringi jookseksid?

  26. Kriku 24. august 2008 kell 18:05

    See pole jonn. See on tõsiasi. Mina olen vaktsineerimise vastu, sina poolt. Üks ütleb et teine pool jonnib ja vastupidi.

    Celtic on maausklik sektant ja Martin maailma loodusteaduste seisukohalt vaatav skeptik. Celtic argumenteerib oma loodususu, Martin loodusteaduste pinnalt. Celtic väidab, et vaktsineerimine on eetiliselt vale, Martin väidab, et see töötab. Martin ei saa Celticule öelda, mis peaks Celticu jaoks eetiliselt õige olema. Celtic ei saa Martinile vastu väita, et vaktsineerimine ei tööta, kuna mitme sajandi jooksul kogutud tõendid viitavad vastupidisele.

    Kriku tahaks vahele öelda, et tehku Celtic, mis ta tahab, aga teovõimetute alaealiste eest otsustamisel lähtutakse meie õiguskorras loodusteadustest, mitte religioonist. Kriku meelest on see õige ja hea. Kahjuks ei tea Kriku, kas ja milliste haiguste vastu Celtic ise vaktsineeritud on. Oleks aga huvitav teada küll.

  27. Stjuuv 24. august 2008 kell 19:37

    Kriku tahaks vahele öelda, et tehku Celtic, mis ta tahab, aga teovõimetute alaealiste eest otsustamisel lähtutakse meie õiguskorras loodusteadustest, mitte religioonist.

    Antud juhul poleks tegelikult isegi oluline, kas keegi on alaealine või mitte, kuna mitte-vaktsineerimine toob potentsiaalselt kaasa tagajärgi mitte ainult konkreetsele isikule endale, vaid ka teistele ühiskonnaliikmetele. Kui vaktsineerimatuse tõttu mingi nakkushaiguse saanud isik käib päevast-päeva teiste keskel ringi, ohustab ta sellega ka teisi, nii nagu siin teemas ka juba arutatud on. Samuti eeldab ta haigeks jäämise korral, et teda ravitakse samadel alustel ja tasuta, nii nagu ka teisi, kuigi teised olid piisavalt mõistlikud, et sellest haigusest vaktsineerimise abil hoiduda.

  28. Kriku 24. august 2008 kell 23:42

    Tahtevastane ravi on põhimõtteliselt kriminaalkorras karistatav tegu. Nakkushaigustega muidugi on ise küsimus, on rakendatud näiteks lahtist tuberkuloosi põdevate isikute isoleerimist.

    Aga ma ikka tahaks teada, kas Celtic on näiteks teetanuse vastu vaktsineeritud? Kui kuri kährik Celticut hammustaks, kas ta laseks ennast marutaudi vastu vaktsineerida?

  29. Stjuuv 25. august 2008 kell 1:25

    Tahtevastane ravi on põhimõtteliselt kriminaalkorras karistatav tegu. Nakkushaigustega muidugi on ise küsimus, on rakendatud näiteks lahtist tuberkuloosi põdevate isikute isoleerimist.

    Selles suhtes on sul õigus, ja enamusel juhtudest ongi ravi vabatahtlik (mis tõstatab küsimuse, et miks pole seaduslikult võimalik vabatahtlik elust loobuda), aga olukordades kus haigus võib saada ohtlikuks ka teistele inimestele, saab siiski vajalikuks kui mitte ravimine, siis vähemalt haiguse isoleerimine ülejäänud elanikkonnast. Ilmselt pole lähiajaloos esinenud piisavalt tõsiseid haiguspuhanguid, et vastavaid seadusi välja töötada, aga ma olen üsna kindel, et kui vajadus tekib, ei oleks näiteks sundvaktsineerimise rakendamine mingi eriti drastiline samm probleemi lahendamiseks.
    Paljudel juhtudel on enda vaktsineerimata jätmine põhimõtteliselt sama, mis HIV-kandjana teadlikult kaitsmata suguvahekorda astumine, kuigi riskid on esimesel juhul muidugi suurusjärke madalamad-

  30. Starker 25. august 2008 kell 2:45

    mis tõstatab küsimuse, et miks pole seaduslikult võimalik vabatahtlik elust loobuda

    Ega endale käe külge panemine seadusega keelatud ka pole? Või ma eksin?

  31. dig 25. august 2008 kell 9:39

    Starker kirjutas:

    Ega endale käe külge panemine seadusega keelatud ka pole? Või ma eksin?

    Loomulikult ei ole.

    Enesetapp on tavaliselt keelatud ainult ühiskondades, kes üksikinimest ekspluateerimisväärsena — näiteks potentsiaalse orjana — vaatlevad. Mõnedes keskaegsetes Euroopa riikides karistati enesetapjat sellega, et tema vara võeti ära ja anti kirikule või kuningale selle asemel, et sellel tavapärast rada päranduda lasta.

    Demokraatlikud ühiskonnad enesetappu kuriteona ei vaatle, küll aga on tänapäeval ka neis levinud idee, et ebaõnnestunud enesetapukatse võib olla vaimuhaiguse sümptoomiks.

  32. Kriku 25. august 2008 kell 10:07

    Enesetapp on tavaliselt keelatud ainult ühiskondades, kes üksikinimest ekspluateerimisväärsena — näiteks potentsiaalse orjana — vaatlevad.

    Meelevaldne üldistus.

  33. Stjuuv 25. august 2008 kell 11:50

    Meelevaldne üldistus.

    Mitte just nii väga. Tavaliselt seda lihtsalt nii otse välja ei öelda, aga minu arust jõuab nendes argumentides lõpuks kõik ikkagi selle juurde välja, et ühiskonnal on inimese elu üle suurem otsustusõigus, ja kui mistahes (tavaliselt religioossel, või varjatult religioossel) põhjusel leitakse, et enesetapp või eutanaasia on ühiskonnale (või seda keelustada tahtvale ühiskonna osale) kahjulik, siis on see ka keelatud. Ja see põhjus leitakse alati.

    Aga põhimõtteliselt ma ei rääkinudki enesetapust kui sellisest, vaid vabatahtlikult elust loobumisest ehk eutanaasiast. Kui inimesel on õigus ravist loobuda, mis paljudel juhtudel võib viia varem või hiljem ta surmani, oleks sellele loogiline jätk ka eutanaasia lubamine. Paraku on aga nii, et ravist loobumine toimub tihti religioossetel alustel (vereülekandest loobumine jne) ja ka eutanaasia keelamine on suuresti religioonist tingitud, ja religioonilt mingit loogikat või järjepidevust oodata on muidugi liiast.

  34. dig 25. august 2008 kell 12:00

    Stjuuv kirjutas:

    … leitakse, et enesetapp või eutanaasia on ühiskonnale (või seda keelustada tahtvale ühiskonna osale) kahjulik …

    Enesetapu ja eutanaasia tegurid on oluliselt teistsugused. Läänelikus, individualistlikus, ühiskonnas on inimese elu tema enda asi ja enesetapu üle otsustamine niisamuti. Eutanaasiaküsimus aga tähendab paratamatult kellegi teise kaasaaitamist suremisprotsessi — ja läänelik ühiskond suhtub sellisesse võimalusse väga vastumeelselt.

    Loomulikult ei aita kaasa ka see, et ajaloost on teada hulka eutanaasia sildi all toime pandud mõrvu.

    Orjanduslikus ühiskonnas on ilmselge, et kui ori tahab peremehe vara — näiteks iseennast — kahjustada, on peremehe huvid riivatud — ja orjandusliku korra tingimustes parandatakse niisugust olukorda orja karistamise teel. (Fundamentalistlikud ühiskonnad lähtuvad sarnasest mõtteviisist, aga rüütavad seda tavaliselt retoorilisemasse demago-teoloogiasse.) Ja samamoodi, kui peremees leiab, et ori ei ole enam kasulik, on tema jaoks igati ratsionaalne see “magama panna”.

    Idamaistes ühiskondades aga käsitatakse nii enesetappu kui eutanaasiat oluliselt teistmoodi, kui meile tavaks on. Näiteks Jaapan on muude kummaliste sotsiaalsete pahede seas hädas ka sellega, et mõned vanemad inimesed tapavad end selleks, et lastele ja lastelastele rohkem ressursse jätta — ja mõnede kohalike kultuuride arvates on see täiesti adekvaatne käitumine.

  35. dig 25. august 2008 kell 12:15

    Kasulik on teada, et mõrvade ametlikul keelamisel olid aegade hämaruses täiesti pragmaatilised põhjused. Religioon tuli mängu ainult kui üks vahenditest nonde põhjuste headuses Laiade Masside veenmises.

    Nimelt panid juba enne Aegade Hämarust(tm) eksisteerinud hõimud väga pahaks, kui võõras hõim tuli ja kohalikke hõimlasi tapma asus. Sellise juhtumise vastu töötati välja Tavaline Protseduur, mida tänapäeval hüütakse veritasuks. Esialgu oli inimesi vähe, nii et konfliktid olid harvad — ja veritasu töötas võrdlemisi kenasti — selles mõttes, et kujuneva sõja tingimustes jäi üks või teine pool kiiresti peale ja sõda lõppes ära, mõnikord ka ühe hõimu väljasuremisega. Aga kui inimesed said juba nii rikkaks, et hakata kaubitsema, infrastruktuuri ehitama ja kuningaid teenima, muutus vendetta-protseduur stabiilseks, võimaldades pikaajalisi veriseid konflikte. Nood aga häirisid kuningaid nii otseselt — orjade või maksumaksjate kadumise teel — kui kaudselt — poliitilise võimu kannatadasaamise teel.

    Klassikaline lahendus oli aga selline, et kohalik kuningas või veapealik või klannijuht kuulutas, et mõrvad on pahad, kuna lähevad Tema Jumaliku Tahtmise(tm) vastu, ning edaspidi karstab tema ise kõiki mõrvareid — mistõttu vendetta enam vajalik pole. Kui aga keegi peaks siiski veritasu realiseerida üritama, loeb kuningas ka teda mõrvariks.

    Kuna kuningas on sõltumatu osapool ja tavaliselt nii tugeva militaarstruktuuriga, et tema vastu veritasu-sõda pidada lootusetu on, tõi see kaasa situatsiooni, kus ohvri hõim sai oma revanši, agressori hõimul aga mõtet eskaleerida polnud. Ja see aitas kuningliku rahu väljakujunemisele kaasa.

  36. dig 25. august 2008 kell 12:21

    (mis tõstatab küsimuse, et miks pole seaduslikult võimalik vabatahtlik elust loobuda)

    Igaüks tohib inimtühjas kohas pangalt alla hüpata, ennast üles puua, isegi ennast südamesse pussitada (aga ainult ühe korra) ja muudel viisidel omaenda surma kaasa tuua. Tänapäeva Euroopas on see täiesti seaduslik, kuigi loomulikult ei vaata inimesed sellele eriti hea pilguga.

    Eutanaasia probleem on selles, et inimesed, kes tõesti ravimatu haiguse viimaste staadiumite käes kannatavad, ei oma tavaliselt piisavat võimekust, et panga otsa ronida ja sealt hüppama hakata. Ja see kergitab üles vajaduse, et keegi neid abistab — mis aga problemaatiline on.

    Keskmiseajaline stabiilne lahendus on tõenäoliselt, et eutanaasia reguleeritakse niisugusel viisil ära, et tagantjärgi hõlpsasti patsiendi soove tõendada on. Pikas perspektiivis õpivad arstid kõiki haigusi ravima ja siis ei ole eutanaasiat enam tarvis. :-)

  37. Kriku 25. august 2008 kell 12:45

    Siduda enesetapmise keelamine subjektide orjatööjõu kaotamise vältimisega näib olevat vulgaarmarksistlik lähenemine (kõigi ühiskonnasuhete taandamine ekspluateerimisele ja klassivõitlusele).

  38. dig 25. august 2008 kell 14:13

    Kriku kirjutas:

    Siduda enesetapmise keelamine subjektide orjatööjõu kaotamise vältimisega näib olevat vulgaarmarksistlik lähenemine (kõigi ühiskonnasuhete taandamine ekspluateerimisele ja klassivõitlusele).

    Enne seda kirjutas Kriku täiesti teises kontekstis:

    Seoses Gruusia sündmustega on paslik mainida, et Gruusia esimene nõukajärgne president Zviad Gamsahhurdia oli antroposoofiausklik Steineri jünger.

    Ja mida see mainimine meile antud seoses annab?

    Minu teada oli taolisele üksiknäitele viitamine kunagi demagoogiavõttena kirjas.

    Valepositiivsest demagoogiatuvastusest demagoogilise valenegatiivseni läks vähem, kui 24 tundi! Elagu kogu rahva Suur Juht ja Õpetaja, Seltsimees Kriku! Hurraa!

  39. Kriku 25. august 2008 kell 15:18

    Eks ikka hakata “hurraa” karjuma, kui midagi sisulist vastu väita ei osata.

  40. dig 25. august 2008 kell 20:34

    Kriku torises demagoogiliselt:

    Eks ikka hakata “hurraa” karjuma, kui midagi sisulist vastu väita ei osata.

    Kaua Sa ikka ühtmoodi jama jamaks ja loba lobaks nimetad, igavaks läheb kätte.

    Aga selleks, et sisulistest vastuväidetest juttugi oleks, peab kõigepealt sisu olemas olema. Mitte, nagu seekord.

  41. Kriku 26. august 2008 kell 10:06

    Vägev argumentatsioon, pole midagi öelda.

  42. Martin Vällik 23. veebruar 2009 kell 0:06

    Võitlus leetritega võib olla ka edukas, näitab elu Jeemenis. 2006-2007 (algartiklis on numbrid veidi segaselt antud) oli riigis 30 000 registreeritud leetrite juhtumit, millest 5000 lõppesid surmaga. 2008. aastal oli registreeritud juhtumite arv tänu ulatuslikule vaktsineerimisele vaid kolm (3) ja surmajuhtumeid ei olnud.

    Allikas: Reducing neonatal tetanus and measles mortality by 2015

  43. Martin Vällik 06. aprill 2009 kell 22:52

    Mumpsi tõttu kurdiks jäämine on arvatust levinum

    «Meid üllatas see, kui paljudel pärast mumpsi kuulmine kahjustub,» sõnas uuringus kaasa löönud doktor Hiromi Hashimoto Osaka lastekliinikust. Ta lisas, et ilmselt ei ole laialt teada, et mumps võib ka kuulmist mõjutada.

    «Paljud jaapanlased usuvad, et lapsepõlves põetud mumps on leebe haigus,» sõnas Hashimoto ja rõhutas haiguse vastu vaktsineerimise tähtsust.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: