Umbluu auhinna väljakuulutamine (video)

29. aprillil sai Umbluu auhind välja kuulutatud Archimedese korraldatud Teadusmeedia konverentsil. Allpool asub video sellest sündmusest.

32 Replies to “Umbluu auhinna väljakuulutamine (video)”

  1. Väga tänuväärne ettevõtmine.
    Skeptik’u tegevus võiks positiivseid vibratsioone ja spetsiaalset niiskust vajavatele inimestele kunagi kohale jõuda ja hämarate nõiduste ja loitsude maailmast reaalsesse tuua.

    Muidugi ei tohi unustada, et elame küll 21. sajandis aga minu per*e tunde järgi elab 96,666% inimestest “pimeduse maal”. Ehk minnakse abi otsima kurja vaime välja ajavast jalavannist või öösel magatakse positiivse energiaosakestega laetud padjal.

  2. Muidugi ei tohi unustada, et elame küll 21. sajandis aga minu per*e tunde järgi elab 96,666% inimestest “pimeduse maal”.

    Tõesti, nii see on, aga ilmselt mitte nendel põhjustel.

  3. Eks meile kõigile meeldib sõimata asju, mida me ei tea ja ei tunne ning mille alal täielikult puudub kompetents.

    See käis siis Huvitava jutu kohta.

    Veelgi toredam on see, et need kes suurt Teadusejumalat kummardavad, ei erine tegelikult grammivõrragi muudest usuhulludest – ka nemad arvavad, et elavad valguses ja ülejäänud maailm on pimeduses. Aga noh – tee sa lollile selgeks, et ta on loll. Võimatu.

  4. Celtic sõimas asju, mida ta ei tea ega tunne ning mille alal tal puudub kompetents:

    Veelgi toredam on see, et need kes suurt Teadusejumalat kummardavad, ei erine tegelikult grammivõrragi muudest usuhulludest – ka nemad arvavad, et elavad valguses ja ülejäänud maailm on pimeduses.

    Tõepoolest. Tõendusmaterjal on kohutav ja hirmuäratav jumal. Üks õige tõeotsija ei lase end ometi teadusest ega selle meetoditest eksitada ning läheb sinna, kuhu 5000 aastat tagasi elanud šamaan oma uudsetes ja huvitavates kirjutistes käskis — ükskõik, kas tõendeid on või pole. Sest kui ta tõendeid kontrollima vaevuks, siis oleks ta ju usuhull!

  5. Ei, mitte seda ei pidanud ma silmas. Pidasin silmas suhtumist – mille kohta tõendust pole, seda pole olemaski. Ent ometi miljonid inimesed üle maailma elavad sellist 5000 aasta vanust traditsiooni oma eludes igapäevaselt, sajad tuhanded kogevad päevast päeva seda, mida süstla ja mikroskoobiga pole võimalik uurida. Kas see teeb nende kogemuse vähemväärtuslikumaks? Kahtlen selles.

    Kui keegi teadlane väidab, et on leidnud selle ja selle ning tõestuseks toob valemid ja lahenduskäigud, mis tavainimesele on kui hiinakeel, siis ei ole see rohkem usaldust vääriv, kui mõne nõia väide, mis puhtjuhuslikult läheb kokku ka inimese enda elukogemusega.

  6. Celtic, sinu seisukoht on muidugi õige. Võtame näiteks küsimuse, miks hommikuti päike tõuseb. Teadlane selgitab pikalt-laialt, et maakera pöörleb. Nõid ütleb, et päike tõuseb sellepärast, et tema kukk kireb. On ju selge, et kui maakera pöörleks, siis lendaksid inimesed ja kõik muu, mis tema peal on, kesktõukejõu toimel maa pealt minema. Nõia väide läheb hästi kokku inimese enda elukogemusega, sellega, mida sajad tuhanded inimesed päevast päeva kogevad, ja sellepärast tuleb uskuda seda. Või mis?

  7. Celtic kirjutas:

    Kui keegi teadlane väidab, et on leidnud selle ja selle ning tõestuseks toob valemid ja lahenduskäigud, mis tavainimesele on kui hiinakeel, siis ei ole see rohkem usaldust vääriv, kui mõne nõia väide, …

    Kuitahes keeruline ühe väite tuletuskäik ka pole, teine vastava haridusega teadlane saab selle üle kontrollida ja ümber lükata (ja teiste teadlaste väidete kummutamine on asi, mida teadlased armastavad üle kõige maailmas). Oma ametit hästi tundva nõia (jumalasulase, refleksoloogi, energiasambakasvataja, …) jutt on sedasi vormitud, et seda millegagi ümber ei anna lükata – kas ei tööta väide skeptiliselt suhtuja juuresolekul või oskab jumal ennast väga hästi peita, täienda ise oma lemmikteemaga. Soss-sepast nõid, kes piisavalt ümmargust juttu ajada ei oska, liiga konkreetseks läheb ja sellega haavatavaks muutub (homöopaat näiteks), peab lihtsalt kriitikat ignoreerima ja edasi posima.

    mis puhtjuhuslikult läheb kokku ka inimese enda elukogemusega

    Oi, kas Celtic on suisa hard-core skeptikuks hakanud?

  8. jutt on sedasi vormitud, et seda millegagi ümber ei anna lükata

    Jälle ei suuda skeptik kaugemale mõelda. Pead uuesti lugema 101. nõiduse õppetüki lugu. Kui sa oled vastavalt haritud saad ka nõia jutu ümber lükata. Praegu sa räägid kui tavateadlane, kes nõidusest ei tea muhvigi, järelikult eeldad ka, et mingi lambivend peab oskama seda samust hiinakeelt deshifreerima hakkama.
    Nõidus ja muu selline värk peab olema lapselegi arusaadav, ilma igasuguse ettevalmistuseta, aga teaduse jaoks peab õppima. Pane loll jutt suhu tagasi.

  9. Aa, me oleme tagasi seal, et homöopaatilise ravimi mõju suudab näha ainult homöopaat ise? Selle vastu ei saa ma vaielda.

  10. Mait trollis:

    Jälle ei suuda skeptik kaugemale mõelda. Pead uuesti lugema 101. nõiduse õppetüki lugu. Kui sa oled vastavalt haritud saad ka nõia jutu ümber lükata.

    Samal ajal päris maailmas …

    … on teadusele omane, et mida iganes teadlane leiab, saavad näha mitte ainult teised teadlased, vaid ka teadushuvilised koolilapsed. Kui leid puudutab raskestinähtavaid fenomene nagu Jupiter (liiga kaugel), Marss (liiga vähe roboteid) või Yersinia pestis (liiga väike), siis kasutavad teadlased selliseid kõrgtehnoloogilisi riistu nagu teleskoop (leiutatud 17. sajandil), fotoalbum (19. sajandil) või mikroskoop (17. sajand, aga arusaamine, kuhu suunata ja mida vaadata, võttis veel kakssada aastat). Ja resultaate võibki kooliõpikutes näha.

    See kehtib kõigi teadaolevate teaduslikevleidude kohta. Tuumafüüsikas, meteoroloogias ning sotsioökonoomikas on teooriaid, mis tuginevad ulatuslikule matemaatilisele aparatuurile, mis igale koolilapsele veel mõistetav ei pruugi olla, aga see ei tähenda, et jutud sellest, nagu tau-leptoneid, tornaadosid või turumulle olemas poleks, mingisugust tõsiseltvõetavat alust omaksid.

  11. dig trollis:

    See kehtib kõigi teadaolevate teaduslikevleidude kohta. Tuumafüüsikas, meteoroloogias ning sotsioökonoomikas on teooriaid, mis tuginevad ulatuslikule matemaatilisele aparatuurile, mis igale koolilapsele veel mõistetav ei pruugi olla, aga see ei tähenda, et jutud sellest, nagu tau-leptoneid, tornaadosid või turumulle olemas poleks, mingisugust tõsiseltvõetavat alust omaksid.

    Irw, nüüd on asi selles, mis tõsiseltvõetavat alust omab?
    Räägi lastele lapsest peale nõidustest ja värkidest ja tee harjutusi ja praktikaid ja vaata, mis tõsiselt võetavat alust omab. Oleksid peaaegu väite toonud, aga vahepeal tuli meelde, et kvantfüüsika ja muu selline on ka olemas ja argumendiks esitasid hoopis selle, et ometigi peetakse mainstreami ju kõike tõsiseltvõetavaks. See läheb sinna uusimasse ajupesuteemasse. Sa võid lapsele koolis ja lapsepõlves õpetada, mida tahad, ning see muutubki tõsiseltvõetavaks. Mulle jääb mulje, et enamus inimesi arvavadki, et mainstream ongi see õige ja ainuke asi, sest muidu poleks see põhivool, ilma et erandeid oleks.

    Ja resultaate võibki kooliõpikutes näha.

    Kooliõpikutest näebki ju seda, mida sinna kirjutatakse.
    Laps saab kohe aru, kui valetad talle, et tauleptoneid olemas ei ole :-D

  12. Skeptika ei ole meinstriim. Näiteks usub enamus Eesti inimestest, et astroloogia on teaduslik. Arvan, et seda nn alternatiivmeditsiini umbluuks pidavat inimhulka on samuti masendav vähemus. Paremal juhul ei arvata midagi, kehvemal juhul peetakse seda valda võrdväärseks nn tavameditsiiniga.

  13. Enamus inimesi ei usu sedasi nagu sa just ütlesid. Ja pikemalt astroloogiast ja alternatiivmeditsiinist rääkides, räägiksime me teineteisest mööda, sest sinu ettekujutus, mis need on, erineb päris palju minu omast. Nt astroloogiast rääkidest võib mõelda ainult mingit reporteri või postimehe horoskoopi (90% inimestest ei teagi, et midagi muud peale selliste horoskoopide olemas on), aga see ei ole asja point. Alternatiivmeditsiin ei ole ka umbluu. Kui mõni üritab pättusega raha teenida, siis sellest järelduse tegemine on jube üldistus. Kõlab samamoodi nagu” Paljud teadlased valetavad ja võib üldistada, et kahjuks vähesed inimesed eitavad teaduse tõepärastust täielikult”.

    Mainstream on see, mida avalikult kuulutatakse ja omab suurimat kõlapinda. Ja tõesti see ei ole skeptika. Skeptika peaks olema, see et räägite mainstreamile vastu. Saad aru küll.
    Pange nimeks endale mingi eesliitega skeptikud. Paraskeptikud või umbluuskeptikud. Te skeptilised ju info suhtes, mis pole mainstream. Inimesteni tavaliselt mittemainstream info ei jõuagi, sest paljud ei viitsi ise lugeda ja uurida midagi va. mingite imetoodete reklaamid.

  14. Skeptika ei ole see, et peab meinstriimile vastu rääkima. See oleks lihtsalt jonnipunlus. Asja iva on siiski vaadata otsa tõendusmaterjalile, kui seda on, ja selle põhjalt järeldusi tõmmata.

    Ants, puht tehniline soovitus: pane julgelt oma kehtiv e-kirja aadress. Seda ei näe keegi ja spämmaritele see välja ei imbu. Vastasel korral jooksevad su kommentaarid spämmi (nagu su viimase kommentaariga siin juhtus) ja sealt võivad nad lihtsalt kaduma minna, kuna mul pole eriti kombeks prügis liiga tihti tuhnida, et väärt kraami välja noppida.

    Mis aga eestlaste astroloogiausklikusse puutub, siis on vastav Eurobaromeetri uuring olemas:
    http://europa.eu.int/comm/publ.....ort_en.pdf

    Siin on selge vahe sees, kas usutakse horoskoopidesse või astroloogia teaduslikkust. Kui astroloogiat peavad teaduslikuks 54% eestlastest (lk 193), siis horoskoope vaid 11% (lk 203). See võib muidugi näidata sedagi, et tihti aetakse astroloogia ja astronoomia sassi (kuigi lk 200 on sarnane küsimus ka astronoomia kohta), kuid see on siis näide teaduslikust kirjaoskamatusest.

    Aga mis mõttes ei ole nn alternatiivmeditsiin umbluu? Millele see on alternatiiviks? Millises olukorras on nn alternatiivmeditsiin tõhusam kui tõenduspõhine tegevus? Või tõhusam kui platseebo? Asjaolu, et mõni oma tegevuse õigsusesse siiralt usub ja ei tegele teadliku pättusega, ei anna sellele tegevusele seepärast tõendatud toimivust juurde. Ka head inimesed eksivad.

  15. Martin kirjutas:

    Skeptika ei ole see, et peab meinstriimile vastu rääkima. See oleks lihtsalt jonnipunlus.

    … või Minuti näitel kaptentrumlus. Too on tegelane, kes loeb kõikvõimalikke vandenõuteooria- ja para-allikaid ja propageerib nende sisu kui puhast tõde ka siis, kui ned paarikaupa üksteisele vastu räägivad — peaasi, et ainult meinstriim ei oleks.

    Aga teema juurde tagasi tulles on tegelikult kasulik tähele panna, et nii, nagu ‘teooria’ (teaduslik seletus vs. pähekaranud mõttetera), kannatab ka ‘skeptitsism’ (pime vastuseis vs. kaalutletud ettevaatlikkus) tähenduse-ebaselguse all. Denialistide, eitagu nad siis Holocausti või globaalset soojenemist, komme end ja üksteist skeptikuteks hüüda ei tule siin sugugi kasuks :-(

    Ehk õnnestub välja mõelda üks korralik bumper sticker slogan, mis seda probleemi natuke leevendaks ja mille saaks suurtest tähtedest pisut väiksemate tähtedega Suure Pealkirja alla paigutada? Skeptitsismi olemuse nelja sõnasse kokkuvõtmine ei pruugi ehk küll lihtne olla, aga kui need sõnad on hästi valitud, siis võiks see vähemalt natuke abiks olla.

  16. Ei peagi kõigele mainstreamile vastu punnima, vaid just tõendusmaterjale uurima, mitte varasemat maailmapilti toetavad kellegi teise arvamust sisse sööma. Sul on siin mingi osa, mille suhtes igasugune skeptitsism puudub ning on tabu. Kui usaldusväärne selline subjektiivsus on? Lihtsalt üritad materdada ühte sektorit, mida sinu maailmapilt ei talu. Eks alati leidub sarnaseid, kes siis kaasa kriiskama tulevad ja toetavad kaptentrumluse nimeliste mõistete loomist. Ammu juba on näha olnud selliste inimeste puhul, et määrav mingi oma arusaam ja maailma pilt, mitte tõendid ja faktid nagu nemad väita üritavad. Teatud teemade puhul tuleb see selgelt esile.

    või Minuti näitel kaptentrumlus. Too on tegelane, kes loeb kõikvõimalikke vandenõuteooria- ja para-allikaid ja propageerib nende sisu kui puhast tõde ka siis, kui ned paarikaupa üksteisele vastu räägivad — peaasi, et ainult meinstriim ei oleks.

    Misasja, peaks kirjutama sellest, millest lehes kirjutatud juba on ja mida inimesed juba teavad ja mida neil tegelikult teada ei ole. Hea loll, loeb eksju. Sa võiks ka erinevaid allikaid lugeda. Ilma lugemata on eriti hea väita, et jama või mis.
    Martinvälliklus kuulutab ka puhast tõde. Ega kui ise allikate või materjalidega kokku puutunud ei ole, siis on kohe kuri kaptentrumlus platsis, mis on loodud pigem kinnijooksnud, juba kõiketeadvate inimeste poolt.

  17. Kui tohib paluda, siis palun veidi konkreetsemalt. Mis on mulle (meile) tabu, mille suhtes puudub mul (meil) skeptitsism ja milline oleks su tõendusmaterjal mingi arvamuse (kinnisidee, dogma) muutmiseks.

    Faktid ja maailmapilt võimaldab muidugi omaette pikka metafüüsilist arutelu, aga äkki jätaks selle seekord ära ning äkki oskad esitada mõne kindla fakti, mida mu maailmapilt sinu meelest ei talu.

  18. Esimene katsetus:

    Usk nõuab tõendeid

    Uuri agarasti, järelda mõtlikult

    Mis on, see on. Ülejäänus tuleb kahelda.

    Aga kindlasti saab märksa paremini.

  19. Mait kirjutas:

    Misasja, peaks kirjutama sellest, millest lehes kirjutatud juba on ja mida inimesed juba teavad ja mida neil tegelikult teada ei ole.

    Kadunud Astrid Reinla kirjutas kunagi lasteraamatu, Miikael nimi. Selles oli igasuguseid värvikaid tegelasi, alustades Miikaeli endaga ja lõpetades Hobuse unenäoga, aga siinkohal on õpetlik meenutada Hommiku tänaval elanud matemaatikaprofessorit, kes järeldas, et küsimuste esitamine on mõttetu.

    Ta argumenteeris, et iga küsimuse puhul on kaks võimalust: vastus kas on teada või vastust pole teada. Kui vastus on teada, siis ei ole mõtet küsida, sest vastus on juba teada. Kui vastust ei ole teada, siis ei ole mõtet küsida, sest vastust ei tule.

    Niipalju siis teadaolemisest.

  20. Denialistide, eitagu nad siis Holocausti või globaalset soojenemist…

    Dig, holocaust ja kliima soojenemine on väegade erinevad asjad (palju muu hulgas ka tõenduse hulga ja kvaliteedi poolest) ja nende ühte patta panemine ei ole teps mitte korrektne ning inimpõhjuselises kliimasoojenemises (AGW) kahtlejad ei ole enamuses teps mitte denialistid… Aga see on pikem lugu…

  21. Tarvo kirjutas:

    Dig, holocaust ja kliima soojenemine on väegade erinevad asjad (palju muu hulgas ka tõenduse hulga ja kvaliteedi poolest) ja nende ühte patta panemine ei ole teps mitte korrektne ning inimpõhjuselises kliimasoojenemises (AGW) kahtlejad ei ole enamuses teps mitte denialistid…

    Jah, paljud neist on ka denialistide ohvrid või lihtsalt küünikud, kellele denialistide eelduslikud järeldused meeldivad.

  22. Ohh, dig. Ma ei taha uut teemat tekitada, aga ma olen seda asja viimasel ajal väega palju uurinud ja võin öelda, et see on ikka omajagu keerulisem…

  23. Kliima soojenemisest võiks muidugi siingi lugu olla. See on selline nii- ja naapidi lugu, kus nii poolt kui vastu olijaid kummitavad mitmesugused probleemid ja mina ei oska veel oma kindlat seisukohta kujundada.

    See on vist selge, et pragusel ajal nagu läheks soojemaks. Aga miks ja kui kauaks, ei tea. Kas ja kui palju selles inimtegevust sees on? Ja jääaeg tuleb nagunii.

  24. Ma arvan, et see ei ole skeptikaga seotud teema, kuigi seda selliseks üritatakse maalida. Ja just seetõttu ei taha ma seda teemat siin algatada- Lisaks on see, kui netiblogisid jälgida, niivõrd mahukas ja segane teema, et niisama möödaminnes pole mõtet näppida. Lühidalt aga – mis on kõige intrigeerivam on see, et alates 1998.aastast, mil hiigel-El Nino maad soojendas, ei ole soojenemist toimunud. Globaalset kliimat mõõdavad kolm erinevat asutust UK Met Office-i Hadley Center

    http://www.metoffice.gov.uk/re.....CRUT3.html

    NASA Goddard Institute of Space Science (GISS) (mis teatud põhjusetl paistab olevat kõige ebausaldusväärsem ja teistega kõige vähem korreleeruv)

    http://data.giss.nasa.gov/gistemp/graphs/

    ja kaks asutust, mis mõõdavad satelliitidega madalamat troposfääri:
    Remote Sensorin Systems (RSS)

    ftp://ftp.ssmi.com/msu/monthly....._v03_1.txt

    University of Alabama Huntsville (UAH)

    http://vortex.nsstc.uah.edu/pu.....glhmam_5.2

    Nendelt viidetelt leiab Met Office-i ja GISSi puhul nii kuude väärtused kui ka aastate väärtused ja 5-aasta keskmised, RSS ja UAH puhul on ainult kuude kaupa andmed

    Lühidalt, mis on intrigeeriv 1975-1998 toimunud globaalse kliima soojenemine pole 1998. aastast alates jätkunud (vaid lineaarne trend näitab langust) hoolimata asjaolust, et CO2 sisaldus atmosfääris on pidevalt tõusnud… (inconvenient truth)

    Ja väited “science has settled” ja “there is scientific consensus” ei pea veidigi põhjalikuma uurimise järel paika.

    Aga loodan tõesti, et see leht siin ei kujune kliimasoojenemise arutelu kohaks, kuna see tõepoolest ei ole pseudo- ega rämpsteaduse ega ka mitte skeptika teema (kuigi, jah, usule omaseid tunnuseid võib pigem leida alarmistide leerist). Pikk ja keeruline lugu…

  25. uups – nagu ka mu lingiviidetest näha, on neid mõõtmisasutusi mitte 3 vaid 4… Mina ise, võin öelda, ei ole ei ühe ega teise leeri esindaja. Varem, jah, olin ma suuresti samal seisukohal Björn Lomborgiga (“The Skeptical Envirnmentalist” ja “Cool It”) – et AGW on fakt, sellest tehtud järelmid ja alarmism aga mitteõigustatud – aga viimasle ajal, tõsisemalt süvenenuna, olen kahtlema hakanud. Eks näeb, mis lähiaastatel saab – kas praegune seisak ja langus on vaid ajutine ja soojenemine jätkub “with vengeance” nagu mõned ennustavad või on see langus pikem ja meie tegelik arusaamine kliimaprotsessidest suurusjärgu võrra madalam meie enda oletustest…

  26. Üks 20. sajandi suurimaid füüsikuid-matemaatikuid Freeman Dyson ütles kahte taamatut arvustades viimases The New York Review of Books-is muuhulgas (kuna alljärgnev lahkab veidi laiemat fenomeni -environmentalismi, kui uut ilmalikku religiooni – kui kliimasoojenemine, siis riskin selle siia panna hoolimata soovist ja lubadusest mitte algatada soojenemisdebatti):

    http://www.nybooks.com/articles/21494

    …All the books that I have seen about the science and economics of global warming, including the two books under review, miss the main point. The main point is religious rather than scientific. There is a worldwide secular religion which we may call environmentalism, holding that we are stewards of the earth, that despoiling the planet with waste products of our luxurious living is a sin, and that the path of righteousness is to live as frugally as possible. The ethics of environmentalism are being taught to children in kindergartens, schools, and colleges all over the world.

    Environmentalism has replaced socialism as the leading secular religion. And the ethics of environmentalism are fundamentally sound. Scientists and economists can agree with Buddhist monks and Christian activists that ruthless destruction of natural habitats is evil and careful preservation of birds and butterflies is good. The worldwide community of environmentalists—most of whom are not scientists—holds the moral high ground, and is guiding human societies toward a hopeful future. Environmentalism, as a religion of hope and respect for nature, is here to stay. This is a religion that we can all share, whether or not we believe that global warming is harmful.

    Unfortunately, some members of the environmental movement have also adopted as an article of faith the be-lief that global warming is the greatest threat to the ecology of our planet. That is one reason why the arguments about global warming have become bitter and passionate. Much of the public has come to believe that anyone who is skeptical about the dangers of global warming is an enemy of the environment. The skeptics now have the difficult task of convincing the public that the opposite is true. Many of the skeptics are passionate environmentalists. They are horrified to see the obsession with global warming distracting public attention from what they see as more serious and more immediate dangers to the planet, including problems of nuclear weaponry, environmental degradation, and social injustice. Whether they turn out to be right or wrong, their arguments on these issues deserve to be heard.

  27. Tarvo kirjutas:

    Üks 20. sajandi suurimaid füüsikuid-matemaatikuid Freeman Dyson ütles kahte taamatut arvustades viimases The New York Review of Books-is muuhulgas (kuna alljärgnev lahkab veidi laiemat fenomeni -environmentalismi, kui uut ilmalikku religiooni …

    Esiteks, kui see on religiooniteemaline arvamus, miks siis arvaja füüsika-matemaatika-taust asjasse puutub?

    Teiseks, religiooni kontekstis on tal natuke õigus. Aga religioon ja teadus on ka selles kontekstis kaks ise asja.

  28. Ega palju puutugi. Lihtsalt a) see jutt on minu arvates huvitav ja viitamist väärt ja b) kui juba jutule viidata, on ka kena tutvustada, kes seda ütles. Nimi Freeman Dyson aga, hoolimata sellest, et teda peetakse tõepoolest 20. sajandi üheks suuremaks ja mõjukamaks füüsikuks, ei ütle enamikule eestlastest tõenäoliselt suurt midagi, vähemalt ei ole nimena nii tuntud kui näiteks Einstein, kes tutvustust ei vaja. Nii et tore on ikka öelda, kes ta selline on :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga