Lugusid Eesti ajakirjandusest

Saak kahe nädala peale suht väike, küllap olen ise ka laisk kõike märkama ja üles tähendama.

  • Aja oma kodust kuri vaim välja, Katrin Kapara, Delfi 27. juuni (ajakirjast LILIT)
    Kolmas Silm oma täies hiilguses. Naljakas ja masendav.
    Väärib kõige lollima artikli auhinda.
  • Aarne Ruben: Homoseksuaalsus, mida ei olnud, Delfi 25. juuni
    Ruben kasutab tuntud psühhoärika Arthur Janovi pseudoteadust, et oma homofoobiat õigustada.
    Teadusnäoliseks maskeerunud varjatud vihkamise auhind.
  • Suunakem homofoobid ravile, Jaanus Saksing, Delfi 26. juuni
    Reageering Rubeni artiklile. Igale lollusele ilmselt ei peakski reageerima.
  • Lõvi asemel saab koolidirektoriks Vähk, Hille Tänavsuu, Postimees 27. juuni
    Einojah, ei teagi, kumb masendavam on – kas see, et üks koolidirektor on astroloogiausklik või see, et “alati usaldusväärne” Postimees sellise lause pealkirjaks tõstis.
    Tänud Digile vihje eest.
    Lolli pealkirja auhind.
  • Lootuse lõpus, Eesti Ekspress 3. juuli
    Tänud Tarvole vihje eest. Kurb, kuidas lootusetus seisus inimesi rahast lagedaks tahetakse teha. Kindlasti lugege ka kommentaare.
  • Joogivee gurmaanid eelistavad elavat rüübet, Silja Joon, Postimehe Tarbija24 05. juuli
    Uus lugu mugutirubriigist, huumoriklassika. Tänud Endlile suurepärase leiu eest.

36 Replies to “Lugusid Eesti ajakirjandusest”

  1. See lõik on valgusetooja:

    Kodeeritud vee puhul sisestatakse Värska puurkaevuveele kood pärast selle villimist ja puhastamist. Kood sisestatakse matemaatiliste valemite ja jadadena, sisestamine toimub madalsageduslainetega 15 000-40 000 Hz magnetresonantsi süsteemis. See on sama sagedus, millega töötab inimorganism. See toimub saatja ja vastuvõtja põhimõttel, kus vesi on salvestaja nagu arvuti kõvaketas.

    Lisateavet leiab sellest Eesti Nokiast siit:
    http://tervisesalong.ee/index.php?id=22

  2. Üks neist imevetest on pärit http://www.kivitalu.ee kus on väga vinge kirjatükk http://www.kivitalu.ee/files/documents/12_2006.pdf
    Juttu lugedes jääb alguses küll mulje et täielik pullikaka aga ei ole midagi, kõik ikka puhas tõendatud teadus, näiteks:
    “Kasvajad
    38 inimest 40-st vähihaigest said monoatomaarset kulda ning paranesid täielikult. Kaks inimest loobusid
    katsest ning surid peale tavapärast konventsionaalset vähiravi.
    Vähiraviks kasutati 2-6 untsi suuruseid doose 2 korda päevas 2-6 nädala jooksul sõltuvalt vähi tüübist.
    Eriti häid ja kiireid tulemusi andis rinnavähi ravi. “

  3. Muideks, kes veel ei ole Lilithit sirvinud, soovitan soojalt. Tõeline pärl Eesti naisteajakirjade hulgas. See oli mõni kuu tagasi, kus ma lugesin muu lausa harukordselt suurepärase pahna seast ka spirituaalse seansi käigus tehtud intervjuud Asta Otsaga või kesse Geogri naine nüüd oligi. Lisaks ka mõned teised kuulsused.

    Tõeliselt hea huumoriajakiri. Üllatav on ainult see, et too ikka veel ilmub.

  4. See Ekspressi lugu on ikka übersaast. Hr. Tarvo Kruus on muidugi kommentaariumis tänuväärse töö ära teinud.

    Kas sellised lood kuidagi mingi ajakirjaniku eetikaga seotud pole? Toda ” Oasis of Hope”, t oli seal küllalki positiivses toonis kirjeldatud .

    Ma arvan, et Villu vanemad pole ainsad Eesti hädalised ja uppuja haarab õlekõrrest ka kinni.

    Praegu paistab nii, et too “Oasis” sai omale korraliku reklaami ja kiirlaenufirmad mõned kliendid.

  5. “Nelli Teatajas” ilmus lugu “Tulnukad meie ümber”, mille kohaselt on ammu tõestatud tulnukate kogukonna olemasolu Maal. Antakse tulnukate äratundmise juhis, mille kohaselt minagi tulnukaks kvalifitseerun.
    http://www.nelli.ee/news.php?n.....8;lang=est

    Võib klõpsata ka meelelahutuse linki, kust leiab järgmise tähelepanuväärse lause: “Mitteametliku statistika kohaselt avastatakse USA-s 13 protsenti rasketest kuritegudest ekstrasensside ja selgeltnägijate abiga.” Kas Martin kirjutaks äkki “Nelli Teataja” toimetusele ja paluks luba tutvuda nimetatud mitteametliku statistikaga?

  6. Kusjuures, midagi mõistlikku sealt, kust ma seda üldse oodata ei osanud:

    http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=286424

    Aaloemahl pole toidulisand, vaid ülikallis vesi?

    Rootsi toiduameti uuringust selgus, et paljureklaamitud aloe vera mahlad sisaldavad peaasjalikult vett ja suhkruid, looduslikke vitamiine ega mineraalaineid jookidest ei leitud.

    Uuringust selgus, et sageli lisatakse aaloemahlale vitamiinisisalduse suurendamiseks sünteetilisi vitamiine. Eestiski tegutseva võrkturustusettevõtte Forever Living Products joogi Aloe Vera Gel koostises leiti 95,3% vett ja 4,4% süsivesikuid, sealhulgas tervenisti 3,6% kaloririkast kunstlikku magusainet sorbitooli. Looduslikke vitamiine tootest ei leitud, küll aga tuvastati, et joogile oli lisatud 54 mg askorboniinhapet 100 g kohta, samuti 1,54 mg tokoferooli 100 g kohta.

    Ja Eesti esindaja kahtleb:

    Rootsi toiduameti järeldusega, et aloe vera joomisest pole lubatud kasu, pole nõus Forever Living Productsi toodete edasimüüja Eestis Tanel Lint. Tema sõnul pole analüüsil võetud arvesse kõiki mahlas sisalduvaid koostisosi. Niisamuti polevat analüüsil arvestatud sünergiaefektiga.

    “Tänu sünergiaefektile saadakse mahlast kasu, hoolimata faktist, et erinevaid koostisosi on mahlas väikestes kogustes. Lühidalt öeldes, numbrid ei ole olulised, tervik on see, mis annab efekti,” kinnitab Lint.

  7. Tänan, hjarg, olin neid lugusid juba pikemat aega oodanud, sest küsiti arvamust ka minu käest. Minu arvamus oli vist liiga tülikiskuv, et populaarses lehes avaldada, kuid mõningaid osiseid on aimata. Teen oma tekstist varsti siia loo.

  8. Nelli Teataja toimetust ei maksa tülitada, võib ise lolliks jääda. Artiklid pealkirjaga “Kohtla-Järvel nähti Jeesust”, “Algor usub, et on ahv”, “Viimsi mees petab naist aiaga” ja “Saksa pervert ameles lumemehega” räägivad enda eest.

    Minu enda lemmik oli lugu venelastest, kes püüdsid Teise maailmasõja ajal koeri saksa tanke ründama õpetada. Pavlovi refleksi põhjal õpetati koeri tankide alla jooksma, endal lõhkeaine seljas. Esimest ja viimast korda kasutati neid koeri Kurski all. Viimast korda seetõttu, et koeri oli ainult nõukogude tankide peal koolitatud ja keset lahingut jooksid koerad vene tankide alla. See eksimus läks maksma kaks tankidiviisi (500-2000 tanki).

    Saab peenikest naeru pidada nende üle, kes sellist juttu tõsiselt võtavad.

  9. Kas panite tähele, millise suurepärase konspiratsiooniteooriaga Eesti Ekspress meid oma teaduse (sic!) (või õigem oleks vist öelda- sick!) rubriigis õnnistab…

    http://www.ekspress.ee/2008/07.....seklaasist

    PS. Eelmise Ekspressi loo “Lootuse Lõpus” peale on lugejana sule haaranud ka kangelane, “innovaatiliste lahenduste uurija”, Enn Kaljo, kellelt saate teada Lõpliku Tõe (TM).

    Nüüd, mil SLÕhtuleht mingeil salapärastel asjaoludel on paraseisukohad hüljanud, on EE ikka uljalt ja täiega teatepulga üle võtnud.

  10. Tarvo Kruus pani tähele:

    PS. Eelmise Ekspressi loo “Lootuse Lõpus” peale on lugejana sule haaranud ka kangelane, “innovaatiliste lahenduste uurija”, Enn Kaljo, kellelt saate teada Lõpliku Tõe (TM).

    Anna linki ka. Google’iga ei õnnestunud minul sihukest leida, aga kodanik Kaljo tutvustab end juba hulka aastaid “innovaatiliste lahenduste uurijana”. Ju on see uhkem, kui “vandenõuteoreetik”.

    dig,
    innovaatiliste vandenõuteooriate uurija

  11. Anna linki ka.

    See on lugejakirjades. Ma vaatsin paberversiooni, võib-olla seda lugejakirjade rubriiki online-is polegi… ?

  12. Toosama Enn Kaljo väitis kunagi, et kuna Põhiseaduse §8 lg. 1 ütleb meile, et “Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt”, ei ole lapsel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud, õigust sünnijärgsele kodakondsusele :)

  13. Jason kirjutas:

    kui sõnastus on selline ja kuskil mujal muudmoodi öeldud pole, siis loogiliselt võttes on tal isegi õigus :)

    Ei ole.

    See konkreetne lause on matemaatilises mõttes mitmetimõistetav. Matemaatikud rakendavad niisuguse mitmetimõistetavuse elimineerimiseks täpsustavaid klausleid “täpselt üks” või “vähemalt üks” või “ülimalt üks”; seadusetegijad pruugivad konteksti.

    Antud juhul on kontekstist selge, et õige pole “täpselt üks”, vaid “vähemalt üks”. Või, kui soovid, siis “laps, kelle vanemate hulgas leidub üks [see on artikkel, mitte arv] niisugune vanem, kellel on omadus …”.

  14. Just. Kui on kaks vanemat, kes kodanikud, siis on tingimus “üks vanem” täidetud. Lisaks eksisteerib samas paragrahvis ka veel lause “Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus.”

    Ja veel – õigusteaduses eksisteerib ka veel mõiste “seaduse mõte” ja kui muu ei aita, minnakse põhiseaduse juures põhiseadusliku assamblee protokollide juurde. Täpselt seda tehti näiteks 1996. aastal, kui uuriti, kas põhiseaduse kohaselt on võimalik sõlmida piirilepet, mis muudab Tartu rahulepinguga määratud piire. Õiguskantsler uuris protokollidest, mida pidasid seadusandjad silmas lausega “Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.” ja andis ühese vastuse – jah, on küll võimalik sõlmida, juhul kui kasvõi üks punkt vastab ka Tartu Rahu piirile. Seda uue lepingu sõlmimise võimalust seadusandjad justnimelt silmas pidasidki…

  15. Õiguskantsler uuris protokollidest, mida pidasid seadusandjad silmas lausega “Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega.” ja andis ühese vastuse – jah, on küll võimalik sõlmida, juhul kui kasvõi üks punkt vastab ka Tartu Rahu piirile.

    Mulle tundub see kaunis imelik silmaspidamine. Lihtsam ja tõenäolisem on tõlgendus ja silmaspidamine, kus Põhiseadus piiri esmase allikana Tartu Rahu tunnustab ja näeb ette, et teiste õigusaktidega — nagu Eesti-Läti piirilepe või rahvusvahelised merepiirialased lepingud — seda tulevikus täpsustatakse.

  16. See konkreetne lause on matemaatilises mõttes mitmetimõistetav.

    matemaatilises mõttes tõesti. ka ise vaagisin sellist võimalust. ainult, et seadused pole matemaatilised vaid on reeglina mõeldud sõna-sõnaliseks mõistmiseks. ikkagi peaks olema “vähemalt üks”. kasvõi selle pärast, et ei tuleks mingi tobu ega leiaks tähte, mida närida.

  17. Lihtsam ja tõenäolisem on tõlgendus ja silmaspidamine, kus Põhiseadus piiri esmase allikana Tartu Rahu tunnustab ja näeb ette, et teiste õigusaktidega — nagu Eesti-Läti piirilepe või rahvusvahelised merepiirialased lepingud — seda tulevikus täpsustatakse.

    Just seda väitsid nö. uue piirileppe vastased ja siis uuris õiguskantsler põhiseadusliku assamblee protokolle, kust selgus üheselt, et seaduse looja tahe ei pidanud silmas teps mitte Eesti-Läti piiri vaid justnimelt võimalust uue piirileppe allakirjutamiseks, mis määraks piiri erinevalt Tartu rahulepingust.

    Põhiseadus piiri esmase allikana Tartu Rahu tunnustab ja näeb ette, et teiste õigusaktidega — nagu Eesti-Läti piirilepe või rahvusvahelised merepiirialased lepingud — seda tulevikus täpsustatakse.

    siin on vist küll veits nagu körtpärtli särk. Tartu rahulepinguga määrati Eesti-Vene maismaapiir. Eesti ja Läti vaheline piir on sõlmitud nende kahe riigi vahel ja Tartu rahuleping seda ei puuduta. Ja kui juba kirjutamiseks läks, siis nüüd on ka korrektne rääkida mitte piirilepingust (mis Eestis ratifitseeritud ja Venes mitte), vaid piirilepingutest, kuna neid on kaks – maismaapiirileping ja merepiirileping

  18. Mart Sander vastab Delfi lugejate küsimustele ja puudutab ka religiooni:

    Religioonides ma olen võib-olla kitsarinnaline, sest 14-aastaselt liitusin Rooma-Katoliku kirikuga ja sellest ajast ei ole muud otsinud.

    Ma ei vihka ühtegi teist religiooni, küll aga vihkan religioonitust. Ma ei saa aru inimestest, kes kujutavad ette et neil pole kirikut vaja ja nad „usuvad iseendasse“. Mis see tähendab? Sa võid kodutrepil ennast hommepäev surnuks kukkuda ja mitte mingist usust iseendasse ei ole kasu.

    Kirik on 2000 aastat tegelenud sellega et inimeste probleeme lahendada. Mina ei pea ennast nii ainukordseks et mul oleks mingid unikaalsed probleemid, miks ma siis peaks hakkama üksi jalgratast leiutama? Eestlane pöördub reeglina siis kirikusse, kui teda on tabanud mingi enneolematu lein või vapustus. Ja siis sageli ütleb, et sellest polnud mingit kasu. Aga kirik, see on nagu pank — kui sa sinna elu jooksul emotsionaalselt ei investeeri, siis pole sul ka mingit alust ühel hetkel sinna pöörduda ja nõuda endale vaimset tuge või jõudu.

    Kirik annab mulle suure enesekindluse, samas distsiplineerib mind kui ma kipun ülekäte minema.

    Filosoof Blaise Pascal ütles kunagi väga targalt: iga mõistusega inimene peaks uskuma kõrgemat jõudu, sest kui on kasvõi üks võimalus miljonist et tänu sellele saab su igavene hing päästetud, siis ütleb loogika, et sellest tuleb haarata.

    Kuidas on kirikust kasu, kui hommepäev kodutrepil surnuks kukud? Ja Pascali kaalutlus on nõrk, väga nõrk, silmakirjalik ja argpükslik põhjus usklik olla.

  19. Ta lausa väljendas vihkamist religioonituse suhtes ja ma tundsin end puudutatuna. Ta ei tunne mind, aga ometigi on ta ette täis vihkamist minu mõningate omaduste suhtes.

    Aga muidugi, uskugu mida iganes – kasvõi vahvlisöömise imeväesse.

  20. Point, mis väärib tegemist ja uuesti tegemist:

    usuvabaduse lahutamatu külg on ka vabadus usust, olgu kõigist peale ühe või lausa kõigist korraga.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga