Abordisõda ülikoolis

valikToronto Yorki ülikoolis on abordivastased üliõpilased esitanud kaebuse, kuna üliõpilasvalitsus on nende tegevuse ära keelanud. Yorki ülikool pole Kanadas selle keeluga ainus. Sarnased piirangud on abordivastastele kehtestatud ka UBC-Okanaganis, Capillano kolledžis ja Lakelandi ülikoolis.

Ühing nimega ‘Tudengid bioeetilise teadlikkuse eest’ (Students for Bioethical Awareness) väidab, et nende õigusi on ahistatud, kuna üliõpilasvalitsus tühistas viimasel hetkel nende avaliku aborditeemalise väitlusürituse, mille moderaatoriks oli kooli väitlusklubi. Veel kaevatakse selle üle, et Yorki tudengiliit ei võimalda neile ruume ega rahalist toetust ja et selline üldine Kanada tudengiliidu ühehäälne otsus on vastuolus kooli reeglitega.

Tudengite Elu võrgustiku (national campus life network) juhataja Theresa Matters teatas, et Kanada tudengiliit korjab üle riigi miljoneid dollareid ja kasutab seda raha muu hulgas selleks, et sundida vaikima neid tudengeid, kes nendega ei nõustu. Kui Yorki ja kogu Kanada tudengiliit tahab keelustada ‘valikuvastaste’ tegevuse, peaksid nad likvideerima ka ‘valikuvastase’ kohustuse koguda liikmemaksu kõigilt tudengitelt.

Yorki üliõpilasliidu seisukoht on, et abordivastaste taktika on sarnane vaenu õhutamisega, kuna antakse mõista, et kõik naised on mõrvarid ning abordivastaste kohalolu ülikoolilinnakus loob naistele ebaturvalise keskkonna.

Kooli juhtkond ütles, et sõnavabadus, liitumisvabadus, vabadus õppida, uurida, kirjutada ja trükis avaldada on kooli missioonis kesksel kohal. Neil väärtustel ja vabadustel on mõtet ainult turvalises ja kindlas õhkkonnas.

Allikas: Student anti-abortion group fights ban

Seos Eestiga? Religioosselt innustatud abordivastasus on ajamas juuri ka Eestis. Üheks selle tegevuse staabiks on Elukultuuri Instituut, mis on tiheseostes Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Küllap on sealt koolist tulemas aktiivseid ja motiveeritud õpilasi, kes motiveeritud aktiivtegevust ka ülikoolides jätkata soovivad.

Veel lugusid samal teemal .

Be Sociable, Share!

127 Replies to “Abordisõda ülikoolis”

  1. Kriku kirjutas:

    Puhas väärtushinnangute ja kultuurirelativismi teema. Ei näe põhjust, miks kumbki pool ei võiks kampaaniat teha.

    Oletame, et välja ilmub mingisugune seltskond, kes väidab, et homoseksuaalsed inimesed tuleb kividega surnuks visata ja hakkab aktiivselt kampaaniat tegema.

    Ja siis ilmub välja teine seltskond, kes väidab, et inimesi kividega surnuks visata ei ole ikka ilus.

    Kas nüüd peaks “kumbki pool” kampaaniat tegema? Ja tõde olema kuskil kahe vahel?

  2. Kultuuri seisukohast on kasulik teada, et Kanada vaated sõnavabaduse ja vägivallapropaganda-vabaduse Õigele Tasakaalule erinevad tunduvalt USA omadest. Kanadalased peavad vabadust vägivallapropagandast olulisemaks õiguseks, kui sõnavabadust.

  3. Ilmselt saab USA-s uueks presidendiks Barak Obama, kes on väidetavalt tulihingeliselt pro-choice seisukohal.

    Rääkides kultuurirelativismist tuli meelde, et USAs kavatsetakse mõned rasestumisvastased vahendid ümber nimetada abortiivideks. Kavas on mingi seadus, kus abordiks nimetatakse ka retsepti kirjutamist, mille lõpptulemuseks on elu katkestamine üsas viljastumisest sünnini, olgu siis enne või peale pesastumist.

    The proposal defines abortion as follows: “any of the various procedures — including the prescription, dispensing and administration of any drug or the performance of any procedure or any other action — that results in the termination of the life of a human being in utero between conception and natural birth, whether before or after implantation.”

    Kena lugu küll. Mõni arvab, et ta teab täpselt või suudab tuvastada hetke, millal toimub viljastumine või pesastumine.

    NY Times

    USA-s tohtivat olla isegi sedasi, et kui naine läheb apteeki nn SOS-pilli ostma, mis seal seaduslikult müügil on, siis või apteeker selle müümisest keelduda, kui ta arvab, et selle müümine on vastuolus tema religioossete veendumustega. Lisaks võib apteeker ükskõikse pilguga mujale vaadata, kui klient küsib, kus on järgmine lähim apteek.

  4. Puhas väärtushinnangute ja kultuurirelativismi teema. Ei näe põhjust, miks kumbki pool ei võiks kampaaniat teha.

    Väärtushinnangud on üks asi, meetodid nende levitamisel aga teine asi. Religioossetel abordivastastel (kas neid teistsuguseid üldse on?) pole mina veel muid meetodeid näinudki, peale selle, et naisi ja arste täiesti laest võetud alustel mõrvas süüdistatakse. Kui nendele süüdistustele veel lisada mõni vaimselt ebastabiilne fundamentalist, ongi käes kergem või raskem kuritegu.

  5. Stjuuv kirjutas:

    Religioossetel abordivastastel (kas neid teistsuguseid üldse on?) …

    Mõnikord on näha olnud abordivastaseid, kes usuvad, et naine on inkubaator laste tootmiseks ja abort kahandab selle inkubaatori efektiivsust. Neid võiks hüüda misogüünseteks abordivastasteks ja mõned neist ei ole religioossed.

    Aga tänapäeval teevad abordivastast põhikisa tõepoolest kristlikud fundamentalistid.

  6. Muidugi on olemas ka mittereligioosseid abordivastaseid. Abort on üks neist asjadest, mille üle võib vaidlema jäädagi.
    Mis puutub abordivastastesse siis ei ole tegu ainult hulludega, kes naisi ja arste tapavad. Lisaks on neid, kes näitavad koolis lastele šokifilme, loovad abort.ee taolisi lehti (jah, nende kallutatusest on siin juttu olnud) või siis pakuvad rasedatele tasuta ultraheli.
    Religioon ei puutu samuti alati asjasse. On ka inimesi, kes on abordi vastu mittereligioossetel põhjustel. Nende arvates on näiteks õigus elule kõigist muudest õigustest tähtsam.

  7. Gorm kirjutas:

    On ka inimesi, kes on abordi vastu mittereligioossetel põhjustel. Nende arvates on näiteks õigus elule kõigist muudest õigustest tähtsam.

    Niimoodi argumenteerivad inimesed on rusikareeglina kristlikud fundamentalistid, kes üritavad oma usku peita.

    “Sündimata loote õigus elule” on nimelt kristlikule abordivastatusele iseloomulik meem, mida väljaspool toda harva näha võib.

  8. Niimoodi argumenteerivad inimesed on rusikareeglina kristlikud fundamentalistid, kes üritavad oma usku peita.

    “Sündimata loote õigus elule” on nimelt kristlikule abordivastatusele iseloomulik meem, mida väljaspool toda harva näha võib.

    See, et Sa igal pool näed fundamentalistlikke kristlasi, on su enda isiklik probleem.

  9. Naisena hämmastab mind siiski jätkuvalt asjaolu, et ka kahel suvalisel rakul on fundamentalistide arvates rohkem õigusi, kui minul.

  10. Naisena hämmastab mind siiski jätkuvalt asjaolu, et ka kahel suvalisel rakul on fundamentalistide arvates rohkem õigusi, kui minul.

    Ei taheta rohkem õigusi. Tahetakse õigust elule. Seda loomulikult mõlemale kuna koos emaga hukkuks ka loode. Seega ei saa öelda, et kahele rakule nõutakse rohkem õigusi.

    Muuseas, kas on kusagil viidet selle kohta, misasi see “Students for Bioethical Awareness” on? St viiteid, mitte arvamusi, et ju on tegu fundamentalistlike kristlastega.

  11. Students for Bioethical Awareness paistab olevat Center for Bio-Ethical Reform tütarettevõte või selle frantsiisi alusel töötav löögirühm, umbes nagu Elukultuuri Instituut meil.

    Peakontori staff:
    http://www.abortionno.org/About_Us/staff.html

    Kanada vastavad võrguküljed paistavad suletud olevat.

    Jah, sõnad “bioeetika”, “teadlikkus”, “elu poolt”, “elukultuur” on abordidebatis peamiselt demagoogilises funktsioonis ja eesmärgiga muu hulgas peita oma religioosset tausta ning teha nägu nagu oleks tegu eetika, teaduse ja muu legitiimse aruteluga. Veidi nagu kreatsionistid, kes püüavad oma usu poolt innustatud võitlust peita võimalikult üldinimlikku rüüsse ja paraku õnnestub neil sõnavabaduse, mõttevabaduse ja muu liberaalse demokraatia viljade najal oma teokraatiat edendada ning isegi muidu mõistlike inimeste päid segadusse ajada.

    Kirjeldasin siin ühes loos, kuidas tõusis kisa ühe USA osariigi hariduspoliitika dokumendi muutmise üle, mida seostati kreatsionistide uue katsega oma usku koolitundidesse sokutada. Asi on nüanssides, väga peentes nüanssides ja mina kavatsen neid nüansse ikka silmas pidada ja lugejale neist teada anda.

    Ehk mäletad, kuidas abort.ee tegijad üritasid igati peita oma religioosseid seoseid (lasid isegi katoliku kiriku leheküljelt oma lingi ära koristada), see oli neil ilmselt lausa eraldi eesmärgina kirjas. Aga see ei tähenda sugugi, et sellised seosed puuduksid ja ei juhiks nende tegevust.

    Mina nimetan sellist käitumisviisi hämamiseks.

  12. teha nägu nagu oleks tegu eetika, teaduse ja muu legitiimse aruteluga

    Sinu arvates on tegu teemaga, mida ei võigi arutada? Või mida sa mõistad legitiimse arutelu all?

    Veidi nagu kreatsionistid

    Vale. Kreatsionistide väiteid saab loodusteaduslike meetoditega ümber lükata. See, kas abort on õige või vale, on puhtalt morraliküsimus ning erinetes kultuurides vastatakse sellele erinevalt. Ükski loodusteadus pole siin abiks.

  13. Canadian Centre for Bio-Ethical Reformi koduleht annab mulle hetkel vastuseks ainult tühja lehe, aga selle USA variant, mille kodulehele Martin ka lingi andis, on muuhulgas viinud ka läbi kampaania nimega “Matthew 28:20“, mis võib hädapärast olla viiteks Gormile, kes tahtis näha seoseid religiooniga. Kui koduleht tööle hakkab, saab sealt ilmselt veel vihjeid. Samuti on nad kampaania “Genocide Awareness Project” käigus võrrelnud aborti genotsiidi ja Holokaustiga, ning pro-choice aktiviste natsidega.
    Minu arust küll üsna kristlike fundamentalistide käekirja moodi, mis siis et SBA formaalselt iseseisev organisatsioon on.

  14. See, kas abort on õige või vale, on puhtalt morraliküsimus ning erinetes kultuurides vastatakse sellele erinevalt. Ükski loodusteadus pole siin abiks.

    See küsimus, kas viljastatud munarakk või diferentseerumata loode on inimene või mitte, vajab küll üsna palju loodusteaduste abi, enne kui mingist moraaliküsimusest rääkida saab.
    See jutt, et munaraku viljastamise hetkel saab sellest inimene, ei ole mingi moraaliküsimus, vaid religiooni küsimus.

  15. Kriku, viljastumise, elu alguse (elu mõiste üldse), loote pesastumise, närvisüsteemi tekkimise, närviimpulsside jõudmine ajju, reflekside kujunemise, isiksuse kujunemise jne kohta on teadusel ikka päris mitu sõna sekka öelda.

    Loomulikult saab ja peabki abordi ja reproduktiivõiguste üle aru pidama, kuid seda siiski ilma naisi ja mehi mõrvariteks sõimamata. Ja ei saa ju öelda, et teemat üldse ei arutata, kuid nn pro-life liikujate panus on sellesse umbes sama suur nagu kreatsionistide panus evolutsiooniteooriasse.

  16. Jah, sõnad “bioeetika”, “teadlikkus”, “elu poolt”, “elukultuur” on abordidebatis peamiselt demagoogilises funktsioonis

    Bioeetikaga ongi ju tegu, kuidas siis veel peaks nimetama? Kõike aga demagoogiaks nimetada… Ehk teadlikkus on neist see, mida demagoogias kasutada, elukultuur ja pro-life (mis on üsna sarnased terminid) on üsna lihtsad seisukohad, mille ümber pole hämada eriti vaja.

    Natuke surfates leidsin saidi kirjeldusega York University’s Community Newspaper: http://excal.on.ca/cms2/
    Viimane uudis sel teemal on http://www.excal.on.ca/cms2/in.....8;Itemid=2

  17. Religioosselt innustatud abordivastasus on ajamas juuri ka Eestis. Üheks selle tegevuse staabiks on Elukultuuri Instituut, mis on tiheseostes Vanalinna Hariduskolleegiumiga. Küllap on sealt koolist tulemas aktiivseid ja motiveeritud õpilasi, kes motiveeritud aktiivtegevust ka ülikoolides jätkata soovivad.

    Ma tunnetan väga otseselt teatud paranoilist ja vandenõuteoorialaadset (populistlikku?) paanikaõhutusretoorikat.

    Rääkides mõnda aega tagasi ühe 90nendatel aktiivne olnud liberaalse maailmavaatega kirjamehega, oli sellel ajal säärane tihti religioosne abordivastasus palju laiemalt levinum ning potentsiaalselt ohtlikum (vastureaktsioonina nsvl aegsele ateismile ja abordirohkusele). Loodan, et skeptik ei hakka langema teise apokalüptilise maailma hukkaminekunarratiivi äärmusesse.

  18. Kriku, viljastumise, elu alguse (elu mõiste üldse), loote pesastumise, närvisüsteemi tekkimise, närviimpulsside jõudmine ajju, reflekside kujunemise, isiksuse kujunemise jne kohta on teadusel ikka päris mitu sõna sekka öelda.

    Reaalteadustel ei ole mitte midagi öelda selle kohta, millises arengustaadiumis loote likvideerimine (sobiv neutraalne sõna, eh?) on taunitav ja millises arengustaadiumis loote likvideerimine mitte. Reaalteadus ei paku vastuseid väärtushinnangulistele küsimustele. Sellele, kas või milline loode on inimene, on eri kultuurides vastatud erinevalt. Bioloogia seisukohast on kõik looted loomulikult ühesugused.

    Martin, mulle tundub, et olles nii skeptik kui liberaal, ei suuda sa neid kaht asja lahus hoida ja kipud võtma sõna reaalteadustel põhineva skeptikuna seal, kus sul on midagi öelda ainult liberaalina.

  19. nn pro-life liikujate panus on sellesse umbes sama suur nagu kreatsionistide panus evolutsiooniteooriasse.

    Vale. Kreatsionistid püüavad ümber lükata reaalteaduste abil hõlpsasti verifitseeritavat teooriat. Abordivastased ainult ühe teise seltskonna väärtushinnangut.

  20. mina ütles:

    Ma tunnetan väga otseselt teatud paranoilist ja vandenõuteoorialaadset (populistlikku?) paanikaõhutusretoorikat.

    Loodan, et skeptik ei hakka langema teise apokalüptilise maailma hukkaminekunarratiivi äärmusesse.

    Jah, mõningane oht selleks “paranoiliseks ja vandenõuteoorialaadseks” retoorikaks on täiesti olemas, aga maailma hukkamineku narratiivi ma omaks ei tunnista.

    Aga Elukultuuri Instituudi olemasolu on fakt, selle seos VHK-ga on fakt, abort.ee portaali olemasolu on fakt, selle rahastamine riigi poolt on fakt, riigipoolne tunnistus, et abort.ee rahastamine oli viga, on fakt, ja selliseid fakte on ju veel.

    No mida veel vaja? Muidugi ei pruugi faktipunktide vahele joonte tõmbamisest piisata usaldusväärse tervikpildi joonistamiseks, aga kui asi näeb välja kui sitt ja lõhnab kui sitt, siis ilmselt on tegu sitaga.

  21. Kriku:

    Martin, mulle tundub, et olles nii skeptik kui liberaal, ei suuda sa neid kaht asja lahus hoida ja kipud võtma sõna reaalteadustel põhineva skeptikuna seal, kus sul on midagi öelda ainult liberaalina.

    Ei oska vastu vaielda. Võibolla tõesti.

  22. Reaalteadustel ei ole mitte midagi öelda selle kohta, millises arengustaadiumis loote likvideerimine (sobiv neutraalne sõna, eh?) on taunitav ja millises arengustaadiumis loote likvideerimine mitte. Reaalteadus ei paku vastuseid väärtushinnangulistele küsimustele. Sellele, kas või milline loode on inimene, on eri kultuurides vastatud erinevalt. Bioloogia seisukohast on kõik looted loomulikult ühesugused.

    Reaalteadustel on aga väga palju öelda selle kohta, milliseid karakteristikuid loode teatud arengustaadumites omab, et selle adekvaatse info põhjal saaks siis arutleda selle üle, millises arengustaadiumis loodet inimeseks võib pidada, ja et moraalsed seisukohad oleksid reaalsusega vastavuses. Asjast mitte midagi teadva inimese, ja pimeda religiooni järgija jaoks on kõik looted ühesugused, just bioloogia suudabki loote arengus eristada selliseid detaile, millest kellelgi muidu aimugi poleks.
    Näiteks kristlaste seisukoht, et iga viljastatud munarakk on inimene, on eriti kaheldav, kui arvestada seda, et neist vaid 30-50% jõuab tegelikkuses raseduse algstaadiumitest edasi. Ilmselt ongi religiooni seisukohtades, kaasa arvatud abordi küsimustes, probleemiks see, et kogu nende olemasolu on üles ehitatud väitele, et neil on kõigis küsimustes alati absoluutselt õige vastus olemas, ning kui teadus selgitab välja asjade tegeliku olemuse, siis ei saa ükski kirikupea öelda, et seekord arvasime natukene valesti jah, ja tegelikult on asjad ikka teistmoodi. Siis hakataksegi enda eksimatuse tõestamiseks välja mõtlema keerukaid ja ebaloogilisi konstruktsioone, mida vastavalt vajadusele nimetatakse kas moraaliks, perekonnaväärtusteks, kultuurinormideks, või ükskõik milleks veel, mille puudumisel väidetavalt kogu ühiskond laostub ja kokku kukub. Neil väidetel on aga mingit reaalset väärtust ainult ehk kokkusattumuse tõttu, ja seda ka ainult seni kuni ühiskond oma normaalse arenguga sellest mööda jõuab, ning need piirangud ühiskonnasiseselt paika pannakse, ja seda arutelu ja sotsiaalse dialoogi teel, mitte kellegi dogmasid arvestades.
    Kui bioloogia suudab täpsusteni määratleda loote olemuse eri arengustaadiumites, siis normaalne ühiskond jõuab varem või hiljem konsensuseni selles, mis tingimustel ja mis ajani on abort õigustatud, ja kas täiesti diferentseerumata tüvirakkude kogum, mis pole emakasse veel kinnitunudki, on ikka inimene. Religioossete fundamentalistide mõju selles olukorras seisneb tõenäoliselt ainult selles, et normaalne arutelu ühiskonnas on takistatud dogmaatiliste ja reaalse maailmaga mittemingisuguses seoses olevate väidetega, ja ühiskonnas jõutakse üldaktsepteeritavate normideni pigem hiljem, kui üldse, vähemalt seni, kuni religioon oma seisukohti ajaga vastavusse ei vii.

  23. Kriku kirjutas:

    Reaalteadustel ei ole mitte midagi öelda selle kohta, millises arengustaadiumis loote likvideerimine (sobiv neutraalne sõna, eh?) on taunitav ja millises arengustaadiumis loote likvideerimine mitte.

    Reaalteadused saavad ja peavad kõva häält tegema, kui poliitikud üritavad ajada “kahenädalane loode ja kaheksakuune loode on täpselt üks ja seesama” jama.

  24. Keegi “mina” toksis:

    Rääkides mõnda aega tagasi ühe 90nendatel aktiivne olnud liberaalse maailmavaatega kirjamehega, oli sellel ajal säärane tihti religioosne abordivastasus palju laiemalt levinum ning potentsiaalselt ohtlikum (vastureaktsioonina nsvl aegsele ateismile ja abordirohkusele).

    Siin on oluline tähele panna, et spontaanne 1990ndate reaktsioon ja organiseeritud fundamentalistlik kirik on kaks ise asja. Esimene vaibus kiiresti (ja piirdus tegelikult enamikel juhtudel jõulude ajal kirikus käimisega ja abielude kirikus laulatamisega); teine on süstemaatiliselt ametis vaibumise ärahoidmisega ja kaas-usklike “usu toetamisega”.

  25. Stjuuv kirjutas:

    Näiteks kristlaste seisukoht, et iga viljastatud munarakk on inimene, on eriti kaheldav, kui arvestada seda, et neist vaid 30-50% jõuab tegelikkuses raseduse algstaadiumitest edasi.

    Jah. Vaata, et Sa seda fundamentalistlikele abordivastastele välja ei lobise, muidu hakkavad nad nõudma, et nendel 70-50% toimetataks kriminaaluurimist paragrahvi, mis käsitab surma põhjustamist ettevaatamatusest, alusel …

    Neil väidetel on aga mingit reaalset väärtust ainult ehk kokkusattumuse tõttu, …

    Kui väite tõeväärtus johtub kokkusattumusest, siis ei ole sellel väitel väärtust. Just nii, nagu seisvalt kellalt ei saa kellaaega teada — isegi, kui ta mõnikord juhtumisi näitab numbreid, mis õigesti käiva kellagi peal olla võiksid.

    Religioossete fundamentalistide mõju selles olukorras seisneb tõenäoliselt ainult selles, et normaalne arutelu ühiskonnas on takistatud dogmaatiliste ja reaalse maailmaga mittemingisuguses seoses olevate väidetega, ja ühiskonnas jõutakse üldaktsepteeritavate normideni pigem hiljem, kui üldse, vähemalt seni, kuni religioon oma seisukohti ajaga vastavusse ei vii.

    Just nii see on. Religioossed fundamentalistid, kes pole tegelikult huvitatud diskussioonist, vaid oma usu tervele rahvale pealesundimisest, tekitavad diskussiooni häirivat müra. Ja mida paremini nad seda, et see müra on, maskeerida suudavad, seda tülikam on niisuguse müra filtreerimine ja seda rohkem auru kulub sisulise diskussiooniga mitteseotud teemadele.

  26. Gorm kirjutas:

    See, et Sa igal pool näed fundamentalistlikke kristlasi, on su enda isiklik probleem.

    Mis teha, kui fundamentalistlikud kristlased igale poole ronivad?

    Võib-olla peaks tegema, nagu vampiiridega — riputama Püha Koraani ukse kohale.

  27. Kriku kirjutas:

    Kreatsionistide väiteid saab loodusteaduslike meetoditega ümber lükata.

    Ei saa. Kui kreatsionisti väidet saab nii lihtsalt ümber lükata, pole Discovery Institute lihtsalt piisavalt tööd teinud.

  28. Kui väite tõeväärtus johtub kokkusattumusest, siis ei ole sellel väitel väärtust. Just nii, nagu seisvalt kellalt ei saa kellaaega teada — isegi, kui ta mõnikord juhtumisi näitab numbreid, mis õigesti käiva kellagi peal olla võiksid.

    Igas muus olukorras on see kahtlemata nii. Religioosse propaganda puhul aga näitab see kell tegelikult kogu aeg õiget aega, mis kaks korda ööpäevas jumala tahtel 12 tundi edasi hüppab, et sajanditevanust dogmat kõigi vastuargumentide kiuste tõesena hoida ..

  29. Mina kirjutasin:

    Mõnikord on näha olnud abordivastaseid, kes usuvad, et naine on inkubaator laste tootmiseks ja abort kahandab selle inkubaatori efektiivsust. Neid võiks hüüda misogüünseteks abordivastasteks ja mõned neist ei ole religioossed.

    Sedasorti abordivastased on mõnikord Eestis väitnud, et abortide keelamine on üldrahvalikult kasulik iibe tõstmise vahendina. Vaade naisele kui inkubaatorile jääb sedamoodi Patriootlike Ideaalide(tm) taha peitu ja terve konstruktsiooni sotsiopaatiline olemus ei paista ka tingimata kohe välja.

  30. Dig siin eespool kirjutas, et ainult fundamentalistlikud kristlased kasutavad “meemi (?)” – sündimata lootel on õigus elule.

    No mina usun samuti. Kas ma olen fundamentalistlik kristlane?

  31. Kreatsionistide väiteid saab loodusteaduslike meetoditega ümber lükata.

    Ei saa. Kui kreatsionisti väidet saab nii lihtsalt ümber lükata, pole Discovery Institute lihtsalt piisavalt tööd teinud.

    Ja isegi kui mõni väide on nii absurdne, et selle ümber lükkamisega saaks hakkama ka neljanda klassi laps, siis pole see tegelikult eriti oluline, kuna sellele väitele on juba vastatud, ja siis järgneb “ongoing debate in the scientific community” ja “teach the controversy“. Religioonil on ju hämmastav võime oma järgijad muuta veel asjatundmatuteks kui lihtsalt “mees tänavalt”, ning mingeid vettpidavaid argumente tegelikult nende lollitamiseks vaja ei ole. Lihtsalt selleks, et mõistlikud inimesed kätte ei võtaks ja lollust käepäraste vahenditega välja ei juuriks, on vahepeal vaja esitada juurde küsimusi stiilis “aga tõesta et nii ei ole” või “anna detailne tõestusmaterjal kõigi mõeldavate praktiliselt identsete juhtude kohta, mida mitte mingisugused lisanduvad teadmised muuta ei saaks”, mis on teaduse toimist arvestades täiesti idiootsed, aga demokraatia (või peaks ütlema vabariigi?) tingimustes piisab ka sellest, et enamus inimesi võtaks endale tundmatu teema osas äraootava seisukoha ja ustavad jüngrid saaks hääletuskastide juures suurema osakaalu kui nad tegelikult ühiskonnast moodustavad.

  32. Gorm viitas uudistele: http://www.skeptik.ee/index.ph.....ment-11964 (kommentaar istus linkide pärast mõnda aega spämmifiltris).

    Ühes uudises kirjeldatakse, et nimetet üliõpilasklubi tegi linnakus ürituse Genocide Awareness projekti (GAP) raames. See GAP on otsene CBR-i raamüritus, mida sinnatänna eksporditakse ja millega nimme ja meelega üritatakse šokipiltide abil üldsust rabada ja konflikte provotseerida, mida siis sõnavabaduse eest võitlemise sildi all suureks pasundada.

    Ja kui üliõpilased, olles juba näinud prolaiferite võimalikku suhtlusstiili, otsustasid, et sellisele kambale üliõpilaste raha ei anta, siis on see nende üliõpilaste otsus, kuidas oma kodurahu tagada. Täiesti arusaadav.

    http://en.wikipedia.org/wiki/G.....ss_Project

  33. Celtic:
    http://en.wikipedia.org/wiki/Meme

    “Sündimata loote õigus elule” on nimelt kristlikule abordivastatusele iseloomulik meem, mida väljaspool toda harva näha võib.

    See väide ei välistanud mingil moel arvamuse olemasolu või väljendi kasutamist väljaspool kristlik-fundamentalistlikku raamistikku, aga see väide on juba oma ülesehituselt mittemidagiütlev, aga samas laialdast kasutust leidev just nimetatud ringkondade eesmärkide saavutamisel.

    Will somebody think of the children?

  34. Celtic kirjutas:

    Dig siin eespool kirjutas, et ainult fundamentalistlikud kristlased kasutavad “meemi (?)” – sündimata lootel on õigus elule.

    No mina usun samuti. Kas ma olen fundamentalistlik kristlane?

    Kui see on ainus Sinu kohta teada olev detail, ütleb Bayesi statistika, et hea tõenäosusega oled Sa fundamentalistlik kristlane.

  35. Ei välistanud, ent omas teatud suundumusega eelarvamust.
    Umbes sama kaaluga oleks minu ütlus “Tarkus ja arukus on valge rassi omapära, mida väljaspool valge mehe kultuuri on harva näha.”

  36. Järelikult Bayesi statistika eksib.

    Järelikult oled sa statistika olemusest väga valesti aru saanud, kui üritad seda ühe näitega ümber lükata :)

  37. Selge. Seega vastavalt vajadusele ja isiku isiklikule tahtele statistika kas kinnitab tema väiteid või ei kinnita vastase väiteid. Ehk siis kinnitab siiski sinu väiteid.

    Kui statistika ütleb, et suure tõenäosusega olen ma fundamentalistlik kristlane ja ma seda pole, siis järelikult suur tõenäosus ei pidanud paika. Võin leida veel kümmekond inimest, kes on teie jaoks tundmatud, jagavad minu seisukohta ja seega on statistika järgi tõenäoliselt fundamentalistlikud kristlased.

    Seega kas usaldada statistikat või mitte? Dig tõi antud mõiste sisse vaid seetõttu, et otsis moraalset ja omamoodi teaduslikku põhjendust/tuge oma väitele, mis osutus liialt üldistavaks. Nüüd tuleb välja et ka statistliselt on tegemist liigse üldistamisega, seega…

  38. Stjuuv seletas:

    See väide ei välistanud mingil moel arvamuse olemasolu või väljendi kasutamist väljaspool kristlik-fundamentalistlikku raamistikku, aga see väide on juba oma ülesehituselt mittemidagiütlev, aga samas laialdast kasutust leidev just nimetatud ringkondade eesmärkide saavutamisel.

    Just. See on meelevaldne abstraktsioon — mis tähendab, et loogikat mööda seda järeldada ei õnnestu ja sõltumatult tulevad inimesed selle peale harva –, seda meemi liigutatakse eeskätt koos tavalise kristliku fundamentalismi abordivastasuse-paketiga — mis tähendab, et enamik selle meemi kandjaid on kristlikud fundamentalistid.

    Kultuuriliste hoovuste tuvastamiseks on just meelevaldsed abstraktsioonid kasulikud — just nii, nagu junk DNA on pärilikkus-hoovuste hindamiseks kasulik. Kui üks meem on loogiliselt tuletatav või keskkonnamõjude põhjal ikka ja jälle sarnasel kujul üles kerkiv — või kui üks kromosoomilõik võib korduvalt samasugusel kujul välja kujuneda — siis ei saa selle meemi või kromosoomilõigu kahes erinevas liigis leidumisest hoovuste kohta midagi väga tugevalt järeldada. Aga kui kõnealune meem või kromosoomijupp on oma tekkeviisilt unikaalne, siis tähendab tema kahes erinevas liigis leidumine üsna hea tõenäosusega kas seda, et need liigid on suguluses — või, et horisontaalne meemi/geeni-transport on nende liikide vahel toimunud.

    Kriku armastab moraalset relativismi jutlustada. Aga mõned moraalid on relatiivsemad kui teised. Nii näiteks on teada, et sotsioloogilised ja administratiivsed jõud, mis mõrvalaadsete kontseptsioonide tekkele viisid ja mõrva karistatav-olemise välja kuulutasid on mõjutanud peaaegu kõiki teadaolevaid inimkultuure ja vastav moraaliklausel on korduvalt uuesti ja uuesti üles kerkinud. Aga moraalne keeld jumala ainusündinud prohvetist karikatuuride joonistamise vastu on võrdlemisi meelevaldne ja seda naljalt igast kultuurist ei leia.

  39. Celtic kirjutas:

    Järelikult Bayesi statistika eksib.
    Ja vabandus, et ma tean sust rohkem, ei loe hetkel.

    Vastupidi. Just see, mis teada on ja mis teada pole, on statistika keskne uurimissuund.

    Kui kõik teada oleks, poleks statistikat tarvis. Aga kuna on palju asju, mida teada ei ole, leiutasid teadlased matemaatilised raamistikud mitte-teadaolevate asjade kohta puuduvate teadmiste baasilt mõistlike ennustuste tegemiseks. Läänemaises kultuuris hüütakse neid tõenäosusteooriaks ja statistikaks.

  40. Stjuuv kirjutas:

    See väide ei välistanud mingil moel arvamuse olemasolu või väljendi kasutamist väljaspool kristlik-fundamentalistlikku raamistikku, aga see väide on juba oma ülesehituselt mittemidagiütlev, aga samas laialdast kasutust leidev just nimetatud ringkondade eesmärkide saavutamisel.

    Muide, niipalju, kui mina näinud olen, liigub see meem kristlike fundamentalistlike ringkondadest väljaspoole eeskätt “meemilekke” teel. Põhiline mehhanism näeb välja niimoodi, et Ameerika kristlike fundamentalistidega tihedalt läbi käivad Ameerika paremäärmuslased võtavad selle meemi üle, aga mõned nondest paremäärmuslastest ei pruugi iseseisvalt kristlased olla. Sealtkaudu on ta vandenõuteooriate-community’sse vististi Ron Pauli jüngerkonna kaudu triivinud, aga pole selles keskkonnas kuigi vastupidav.

  41. Celtic:

    Stjuuvil on õigus. Sa ei mõista statistikat.

    Varasema kogemuse ja Bayesi statistika põhjal saan ma järeldada, et tõenäosus, et seda viga lihtsalt parandada saab, on väike. Kahju.

  42. Celtic:
    Tee vähemalt statistika olemus endale selgeks, enne kui kedagi ei tea milles süüdistama tuled. Kui sa ootad, et statistika 100% juhtudel kehtiks, siis poleks see statistika. Ja eelnevast ebakompetentsist antud teemal võin järeldada, et ka statistiliselt liigse üldistamise võtsid sa lihtsalt mütsist välja.

  43. Kui te siin üritate Bayesi statistikat rakendada inimese ühe seisukoha järgi siis pole teilgi statistikast eriti aimu.

    Mis aga algsesse asja puutub siis on tegu mõttetu juhtumiga. Ei toimunud mingit vaigistamist, abordivastased võivad edasi tegutseda. Rahad võeti jah tagant ära – ise olid lollid, et GAP ürituse orgunnisid ja inimesed endi peale tigedaks ajasid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga