Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal

Postimees Waldorf-koolide väravavahinaPostimehe võrguväljaandes ilmus pikem positiivne kirjutus Waldorf-koolidest:
Pedagoogid: õnnelikud ja haritud – alternatiivkoolidest Eestis

Muu hulgas kirjutatakse Tartu Ülikooli professori Tiina Kirsi jt poolt toimetatud artiklis:

Waldorf-pedagoogikat ning teisigi alternatiivpedagoogikaid on Eestis Kirsi kuuldes sageli kritiseeritud: ühelt poolt veidrate, perifeersete ning esoteerilistena, teisalt mittetoimivate ehk ebaefektiivsetena edukuse saavutamisel. Alternatiivkoolid on väidetavasti neile, kes tavakoolis hakkama ei saa, või kellega tavakoolis hakkama ei saada. Elektroonilised foorumid nagu skeptik.ee võimendavad neid eelarvamusi, olgugi, et ei ole kusagilt näha, et on tutvutud alternatiivkoolide õhustiku ja õppekavadega. Vastupidi, empiirilisi kogemusi tõrjutakse ning kahtlustatakse, et alternatiivharidus on ohtlik sektantlus. Kirsi kogemus Torontos ja mujal on, et sellised suhtumised on lühinägelikud ja põhjendamatud.

Teema igati huvitav ja intrigeeriv ning kirjutasin sinna pikema kommentaari, mis teiste kommenteerijate poolt ka mõningast vastukaja pälvis. Oma imestuseks aga leidsin, et mu kommentaar oli mõne aja möödudes ära kustutatud.

Postimehe kodulehelt loen kommenteerimise kohta järgmist:

OÜ Postimees Online ei vastuta oma koduleheküljel lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada. Nimetatud vajadus võib tekkida kui kommentaarides sisalduv on EV seadustele mittevastav, rikub kolmandate isikute õigusi või ei ühti üldtunnustatud moraalinormidega nii sisult kui keelekasutuselt.

Hoolimata nimetatud kustutamise õigusest kuulub kommentaari autorile selles sisalduvate väidete tõestamise kohustus vastavalt vajaduse tekkimisele. OÜ Postimees Online loeb võlaõigusseaduse tähenduses avaldajaks kommentaari autorit.

Postimees Online’il on õigus veebikeskonnas www.postimees.ee, www.tarbija24.ee ja www.elu24.ee avaldatud artiklite, fotode, videote, blogide ning foorumite juurest kõrvaldada kommentaare, mis …

    * ei vasta headele tavadele,
    * ei vasta teemale,
    * autoriks on märgitud teise inimese täisnimi,
    * sisaldavad ebatsensuurseid väljendeid,
    * sisaldavad reklaamlinke ja -tekste,
    * võib mõjuda kellelegi solvavalt,
    * õhutab kuidagi vaenu või kutsub üles ebaseaduslikule tegevusele,
    * on tõenäoliselt kirjutatud kellegi teise nime alt.

Kas oskab keegi öelda, millise reegli vastu ma alljärgneva kommentaariga eksinud olen, et peeti vajalikuks see sootuks kustutada? Kas oleks mõtet kellegi käest midagi uurida ja järele pärida?

“Alternatiivkool” kõlab veidi nagu “alternatiivmeditsiin” – mõlemad lubavad suure suuga erilist individuaalset lähenemist, mis arvestab just konkreetse erilise ja ainulaadse inimesega. Kellele selline asi ei meeldiks, kui kõditatakse erilisena olemise vajadust.

Praktikas näeb see paraku tihtipeale välja sedasi, et tõenduspõhise tegevuse asemel saab inimesele osaks pseudoteaduslik ja sektantlik osadus, kus isiksus allutatakse ajupesule ja ta pannakse samm-sammult uskuma mida eriskummalisemaid asju. Meditsiini vallas näiteks mingeid tsakraid ja energiavoogusid ning seda, et veel on mingi imepärane mälu, mis seal kunagi olnud ravimolekuli mäletab (homöopaatia); W-koolides astroloogiat, haldjaid, Atlantise müüte ja muud Rudolf Steineri unenägusid.

Rääkimata veel sellest, et W-koolid ja libameditsiin on Steineri kaudu otse seotud. Nn antroposoofiline meditsiin kasutab teaduslikus mõttes täielikult läbi kukkunud homöopaatiat ja eitatakse vaktsineerimise tõhusust ning soovitatakse lapsevanematel sellest oma laste puhul hoiduda. Selle tegevuse tulemuseks on USA-s, Rootsis, Hollandis, Šveitsis, Austrias, Saksamaal aegajalt puhkevad vaktsiinennetatavate haiguste puhangud.

Haiguste vaktsiinidega ennetamine pidavat Steineri ebatervete mõttemõlgutuste järgi sekkuma lapse karmasse ja see pole ju ometigi soovitatav tema eelmisi ja järgnevaid elusid silmas pidades.

Üldiselt jättis artikkel tavapärase promoartikli mulje, milles välditakse vastamist peamistele kriitilistele märkustele (Steineri usukultus) ja kus iga hinna eest püütakse jätta muljet, et kõik on parimas korras ja tunduvalt parem kui “tavakoolides”. Võibolla tõesti, kuid särasilmsete lapsevanemate tunnistused ei kvalifitseeru kuigi usaldusväärseteks, kuna nende emotsionaalne investeering moonutab tajuprotsesse ja summutab kriitika.

Mõte iseenesest on mu meelest hea – pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust, kuid seda vajadust ei tohiks ära kasutada oma religioossete veendumuste levitamiseks.

Aga ilmselt on kogu see värk postmedernistliku epistemoloogilise relativismi üks tänapäevastest vormidest :-)

See “võib mõjuda kellelegi solvavalt” on muidugi selline punkt, mille alusel võiks kõik kommentaarid kohe kustutada ja kommentaariumi igaveseks kinni panna.

184 Replies to “Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal”

  1. Kui minu võimuses oleks, paneks ma selle skeptik.ee kinni
    otsite igalt poolt negatiivseit näiteid ja põhjendate üliemotsionaalselt neid, ajades tavalugeja, kes pole probleemiga seotud, täiesti segadusse
    minu meelest on lehekülje autor paranoiline skeptik, kelle kirjutisi ei tohiks kuskil avaldada

  2. Postimehe Waldorf-väravavalvur on oma tööd jätkanud, ning kustutanud ka hulga muid kommentaare, sh pöördumised mu kommentaari poole ja järgnevad vastused.

    Egas midagi, lugege siit edasi, kui soovite, ja edendagem diskussiooni moodi asja juba siin.
    ——————————————————–

    postmedernistlik epistemoloog
    06.08.2008 20:31
    skeptikkk
    Mida tähendab tõenduspõhine tegevus? Kas koolis peab iga aine vastama sellel kriteeriumile? Paluks konkreetsed andmeid Eesti Waldorfkoolide ajupesu kohta, kus ja kes on õpilasi veennud tsakraid uskuma, vaktsineerimisest keelduma jne.

    mk
    06.08.2008 21:43
    skeptikkk — mis on Sinu väidetaval “religioossete veendumuste levitamisel” pistmist “postmedernismi” või epistemoloogilise relativismiga? Lahmid niisama, nagu noorele vihasele mehele kohane?

    mk
    06.08.2008 21:45
    corhe — nimi Waldorf tuleb sellest, et Steiner asutas oma esimese kooli Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktori palvel ja rahadega.

    Noojaah
    07.08.2008 00:21
    Steineri waldorfkoolid olid esialgu mõeldud ilma vaimsete võimeteta töölislastele.
    Kui Pestalozzi-Comeniuse pedagoogikas on kooli kasutuses mitmed metoodikad, waldorfis ülendati üks võttestik pedagoogikaks.
    Autor võrdleb võrreldamatut.
    Erakooli ei jõua õpilane, kellest kodus ei hoolita. Tavakoolis läheb 2-3 sellise peale suurem osa õpetaja ajast. Ülejäänud tunnevad end üksikuna ja kõrvalejäetuna. Just kodusest hoolimatusest ja negatiivsest hoiakust kooli suhtes algab suurem osa tavakooli probleeme. Ka vägivald ei tulene koolist, vaid taustsüsteemist.
    Väita, et waldorfkoolist tulevad loomingulisemad (hm, millega ja kuidas mõõdeti), isemõtlevamad jne inimesed. No kuulge.
    Tulevad ka tavakoolist.
    Loeb kooli õhustik ja hoiakud. Nii üldiselt kui õpetajate seas keskmiselt. See määrab.
    Veel nõuka-ajal deklareeris tavakooli direktor, et ega me kedagi targaks ja kasvatatuks teha ei saa. Me saame toetada ja suunata läbi aktiivse diskussiooni, kasutades antud olukorras sobivaid võtteid.
    See ongi Pestalozzi, Comeniuse ja Eestist Käisi pedagoogika.

    skeptikkk
    07.08.2008 10:10
    inimesed on vastanud kadunud kommentaarile, mille kirjutas skeptikkk kolmapäeva õhtupoolikul

    kas tõesti ulatuvad Steineri sektantide käpakesed juba tsensuuri viljelema, et mõnede teisitiarvajate mittesobivaid arvamusi kõrvaldada?

    Üks lugu, millele Tiina Kirss või kes iganes artiklis korraks viitab, asub skeptik.ee leheküljel:
    https://skeptik.ee/index.php/2008/02/07/waldorf-koolid-steineri-antroposoofiausu-pesad/
    Seal on ka siit kustutatud kommentaar olemas.

    postmedernistlik episemeoloog
    07.08.2008 13:28
    skeptikkk
    Ei ole niivõrd vastanud kui küsinud. Ning vastata võiksid küsimustele ikkagi.

    skeptikkk
    07.08.2008 14:49
    Mida tähendab tõenduspõhine tegevus? Kas koolis peab iga aine vastama sellel kriteeriumile?
    ————————-
    Jah, koolis õpetatav võiks küll vastata tõenduspõhisele maailmatajule. Koolis ei pea näiteks õpetama, et metsas elavad haldjad. Kasvatuspõhimõtted võiksid samuti tugineda tänapäeva psühholoogiateaduse arusaamadel, mitte aga idamaiste sugemetega reinkarnatsiooni-luulul. Maateaduses oleks loomulik kuulda näiteks laamtektoonikast ja mitte võtta legende Atlantisest ja Lemuuriast liiga tõsiselt. Astronoomia kohta pole vaja koolis jutustada muinaslugu kuufaaside mõju taimekasvule, terviseõpetus võiks samuti tugineda tänapäevastel arusaamadel, mitte aga uinamuinatada homöopaatiast ja karmaseadusest.

    Seda küll, ma ei tea, kui palju sellist jama meie W-koolides aetakse, aga sel juhul poleks tegu Steiner-koolidega ja toimub hämamine mõistete ümber.

    ————————-
    Paluks konkreetsed andmeid Eesti Waldorfkoolide ajupesu kohta, kus ja kes on õpilasi veennud tsakraid uskuma, vaktsineerimisest keelduma jne.
    ————————-
    Tsakrajutt oli niinimetatud alternatiivmeditsiini kontekstis mainitud. Vaktsineerimistest keeldumine on Austria, Saksa, Šveitsi, USA ja teiste riikide W-koolides üsna levinud nähtus ja need koolid on ka olulised haiguspuhangute pesad, mis seavad ohtu ka teisi kodanikke. Eesti foorumites on silma jäänud, et W-koolide lapsevanemad on sagedamini nö “looduslähedased” ja keelduvad oma lapsi vaktsiinidega “mürgitamast”. Muidugi, see väide ei pretendeeri lõplikule tõele ja ei tugine süstemaatilisele uurimustööle, kuid väljamaa vastavate koolide taustal tundub selline seos ka Eestis täitsa usutav.

    Ja ilmselt ei julge ükski mõtlev inimene otseselt kedagi sundida vaktsineerimisest loobuma, küll aga antakse mõista, et “ise teate, kui oma lapse karma puhastamise ohtu seate”.

    Santa
    07.08.2008 15:36
    õpetatakse seal waldorf-koolis siis seda antroposoofiat või mitte? Artiklis pole sellest sõnagi. Sest kõik milles skeptik neid süüdistab tuleneb ju sellest antroposiifia-usust, see vaktsineerimise ja tsakrate jms värk.
    Õpetamine mängu jm aktiivse tegevuse kaudu ja personaalne lähenemine on muidugi väga head asjad. Aga seda küll ei tahaks et mu lapsele mingit udujuttu ajama hakataks.
    Palun täpsustage kuidas selle religiooniga siis on meie Waldorfkoolis.

  3. Ka minu üks kommentaar ei ilmunud. Aga selle sisu oli, et kustutamisega tegeleb tõesti toimetaja, “steineri sekti käpake” vaevalt asja juures on. (Muidugi juhul, kui käpake on toimetaja küljes, siis ma ei tea!) Ma olen ka seda meelt, et igaüks võib öelda, mida tahab. Kuidas see tõde muidu selgub!

  4. Eks vaikima sundimine ole tüüpiline reaktsioon ebameeldivatele tõdedele.

    Huvitav, mida sellest väljaande juhtkond arvab?

  5. Opsassaaa!

    kirjutasin seal loos sellise asja:

    skeptikkk
    07.08.2008 16:50
    Kes soovib teemat edasi arutada, koligem skeptik.ee küljele üle, sest siinne tsensor on liialt hoogu läinud.

    Ja seegi on nüüdseks kustutatud.

  6. Stella kirjutas:

    Ka minu üks kommentaar ei ilmunud. Aga selle sisu oli, et kustutamisega tegeleb tõesti toimetaja, “steineri sekti käpake” vaevalt asja juures on.

    Sellega on sihuke vastik lugu, et Postimees rakendab moderaatoritena vabatahtlikke. See, et mõni waldorflane vabatahtlikuks moderaatoriks registreerinud on, on täiesti usutav.

  7. Martin küsis:

    Huvitav, kelle võimuses oleks skeptik.ee kinni panna ja kas leiduks ka neid panijaid, kui selline kihelus kellelgi väga suureks läheb?

    Väga hea küsimus.

    Ajalugu, praktika ja poliitteooria näitavad, et selline praktiline võim on — peale seaduslikus korras tegutsevate riigiorganite — eeskätt võrguoperaatoritel. skeptik.ee ei sõltu aga eestimaistest võrguoperaatoritest otseselt, niisiis on skeptik.ee kontekstis ainus praktiline kinnipanemisvõimalus EENet’il, kes saab skeptik.ee domeeninime tühistada. EENet on domeeninimedega võrdlemisi viisakalt käitunud, nii et see ei ole skeptik.ee kontekstis sugugi realistlik.

    Alternatiivne võimalus skeptik.ee’le probleemide tekitamiseks seisneks (D)DoS-ründes tema veebiserverile. Selle organiseerimisega saaks — erinevalt EENet’i infiltreerumisega — ka humanitaartaustaga tegelased hädapärast hakkama, aga tavaliselt olevat neid väga raske selliseks tegutsemiseks motiveerida. Minu arusaamist mööda on kõige tõenäolisem potentsiaalselt skeptik.ee veebiserverit DDoS’ida tahta võiv ja suutev seltskond inimesi mitte nood, kes konkreetset humanitaar-ussiõli müüvad, vaid nood, kes tunnevad endal abstraktset missiooni Kurjade Skeptikute(r) Tõrjumiseks. Inimesed, kes meenutavad mait’u või võib-olla natuke Modern Boy’d.

  8. Kriku kirjutas:

    Eks vaikima sundimine ole tüüpiline reaktsioon ebameeldivatele tõdedele.

    Üks tüüpiline reaktsioon. Tüüpreaktsioone on teisigi.

  9. Väga norida ei tahakski, aga selle termini “tõenduspõhine” fetiš hakkab kergelt võrkkestale. Ma pigem lugesin skeptiku kommentaarist välja, et seal mõeldi, et säärane pedagoogika pole tõenduspõhine. S.t. pedagoogilised meetodid – kas see oli nii mõeldud?

  10. Kriku küsis mõni aeg tagasi ühe konkreetse ajupesu-teksti kohta minu arvamust. Mul ei ole pika arvamuse kujundamiseks aega olnud, aga kuna see tekst võib lähitulevikus relevantseks muutuda, mainin ma ära, et lühidalt öeldes on too tekst võrdlemisi kena, kuigi natuke üle lihtsustatud ja natuke kristluse-kesksem, kui olla võiks. Põhiline puudus on see, et ta kipub lugejale jätma muljet, et kõnealused fenomenid on tugevamad, kui nad tegelikult on — aga ma kirjutaksin selle populaarse käsituse ja rõhuasetuse, mitte otseste vigade arvele.

    Enamik reaalseid ajupesu-protsesse töötab peamiselt “annad pastorile sõrme, tema võtab käe” meetodil. Teisisõnu — enamikest trikkidest hoolimata algavad nad peaaegu kõik sellest, et tulevane ohver omistab ajupesijale alguses ülemäärast autoriteeti või evib ülemäärast soovi kas teda järgida või tema sotsiaalsesse gruppi kuuluda. (Kui ajupesijal ohvri suhtes protsessi alguses reaalset võimu on, siis on ülemäärasus siinkohal muidugi natuke komplitseeritum mõiste, aga see on juba pikem jutt.)

  11. Dick Sutphen’i kirjutisest The Battle For Your Mind.

    Veel selline märkus, terve teema juurde: ajupesu valdkonnas on teooria oluliselt nõrgemini arenenud, kui praktika, nii et igasugustesse teoreetilistesse selgitustesse on mõistlik tervisliku skepsisega suhtuda. Mõned neist on tõendamist leidnud, aga paljud on puht-esoteerilised.

    Lääneilma kultuurikontekstis on ajupesu paraku üks ise-okultiseeruv uurimissuund. :-(

  12. mina,
    antroposoofia on alguse saanud Rudolf Steineri “unenägudest”, jätkuks Madame Blavatsky teosoofiale. Steiner ise arvas, et tema tegevus on teadus selle kõige edumeelsemas mõttes (vaimuteadus). Teadlaseks nimetavad Steinerit ka tänapäevased antroposoofia-usulised ning seda väärseisukohta edastatakse lapsevanematele, kes oma lapsi W-kooli plaanivad panna.

    Süsteem peidab enda sees hulga okultseid (võib ka öelda mittetõenduspõhiseid) arusaamu – astroloogiat, homöopaatiat, hingede rändamist, inkarnatsiooni, karmat, Atlantist-Lemuuriat, kummalisi rassiteooriaid ja muud. Kõike seda toetavad “huvitavad” praktikad, mida kriitilisem pilk indoktrinatsiooniks võiks pidada. Teatud tegelaste joonistamine ja nuku valmistamine, eurütmia, rituaalid, peaingel Miikaeli (!) pidustused ja küllap muudki.

    Lapsevanem, kes lapsele head kooli otsib, näeb esialgu fassaadi, mis paistab väga lapsesõbralik ja individuaalsusega arvestav, samas käsitletakse lapsi kui parasjagu reikarneeruvaid hingi, millele tuleb vastavalt Steineri Pühale Õpetusele kaasa aidata. Seda aga ilmselt ei teadvustata.

  13. Ma ei arva, et Waldorfkool on see kõige, kõige, kõige
    On sealgi omad head ja vead, aga see on parim praegusel Eesti pedagoogika maastikul
    Ma ei tea miks Vällik nii halvustavalt ja vihkavalt Waldorkooli suhtub, aga oma teaduslike põhjendustega ja halvustamisega ning lausvaledega teeb ta minu meelest palju mõttetut kahju
    Minu lapsed on Waldorfkoolis kõik vaktsineeritud ja keegi ei suru midagi meile peale vastutahtmist
    Waldorfkoolist tulevad harmoonilised isksused, mitte katkiste hingedega robotid nagu seda meie tavakoolides juhtub
    Waldorfkooliõpetajad on lastevanemate ja laste sõbrad , mida ei saa öelda aga tavakooli kohta
    Waldorfkoolis peaaegu puudub vägivald
    seal on väikesed klassid ja õpetajal on igaühe jaoks aega
    Nende õppemetoodika pole küll see kõige õigem aga tavakooli metoodikaga ei anna seda võrreldagi
    Minu noorem poeg ei võtnud 2 aastat tavakoolis vihikuid välja kotist
    Ütles, et tal ei ole neid
    Ta ei tahtnud olla teistest kehvem ja saada halvakspanu osaliseks, mis tavakoolis igapäevane asi on
    Nüüdseks on ta Waldorfkoolis klassi parim, kõik vabariiklikud testid on teinud viitele,
    vastanud 100% õigesti
    Laps tahab minna kooli ja tal on seal hea, mida tavakoolis ei juhtunud
    Mulle teeb haiget, kui Waldorfkooli maha tehakse ja segadusse ajavat informatsiooni levitatakse ja mulle pole tarvis palderjani
    Võite siin oma lehel teha mis tahate, aga postimehesse poleks ikka vaja ronida
    Peale selle pole vaja ajada mind segi kultuuriministeeriumi Marju Reismaaga,
    ta on vallaline ja tal pole lapsigi
    Vabandust kui kedagi solvasin, aga see meeletu waldorfpedagoogika vihkamine tundub mulle sotsiopaatilise käitumisena.

  14. Martin, millisest allikast Sinu info pärineb ja millistel kogemustel selle interpretatsioon põhineb? Aga see on küll tubli, et muretsed Eesti rahva pärast niisuguse kirega! Sinusuguseid palju just pole.

  15. Waldorfkoolist tulevad harmoonilised isksused, mitte katkiste hingedega robotid nagu seda meie tavakoolides juhtub

    Ehk lugupeetud proua, Te sõimasite mind kui tavakooli lõpetanut katkise hingega robotiks. Tänud. Muideks, võib oletada, et sel ajal, kui Teiegi kooli lõpetasite, Waldhofkoole veel ei olnud, seega…

  16. Stella,
    infokillud on pärit välisajakirjandusest, teatmeteostest, kohalike antroposoofide kodulehtedelt. Olen ise poolteist kuud veetnud Šveitsis Dornachis – antroposoofide “Mekas”, kus asub nende kõrgem õppeasutus – ja toimetanud seal kohapeal ning näinud üht-teist. Samuti on mulle oma pikaaegseid kogemusi pajatanud üks hea tuttav, kes selle antroposoofiasektiga pikalt-pkalt seotud on olnud.

    Võib muidugi olla, et kohalikud W-koolid pole antroposoofiaga kuidagimoodi seotud, aga kahtlen. Seega toimib tüüpiline sektantlik kahestumine, kus väljapoole näidatakse oma parimaid külgi (mida W-koolidel kindlasti on), aga peidetakse oma valgustkartvaid tagamaid.

    Muidugi oleks hea, kui oma kogemustest räägiksid ka need lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, kes küll on olnud asjaga seotud, kuid nüüdseks oma illusioonidest vabanenud. Tean, et neid on, aga küllap on nad oma eluga normaalsel moel edasi liikumas ja ei kipu oma kogemusi avalikustama sellise innukusega nagu hetkel emotsionaalselt ja rahaliselt seotud isikud.

    Tegin täna lausa uue teemajaotuse Waldorf/ Steiner

  17. Tundub, et te pole keegi näinud ühtegi waldorf kooli lähedalt. Seega käib vaid äge plõksimine enda loodud kujutluste abil.
    Uurige asja, mige vaadake ja saage asjast aru.

  18. pühendunud õpetajad ja õpilastega arvestamine ei ole W-koolidele eriomane!

    mina isiklikult käisin tavakoolis, kus humanitaarainetes diskuteeriti ja arutleti ning reaalainetes seletati, sealjuures nii, et kui ühtemoodi seletustest aru ei saadud, seletas õpetaja teisiti, tehes selgeks loogika… näiteks ei viitsinud mina isiklikult ühtegi valemit meelde jätta, aga ma suutsin nad alati vajadusel tuletada… aa – ja see kool kuulub muuhulgas n-ö eesti top10 hulka… mitte nagu W-koolid…

  19. Ma ei tea miks Vällik nii halvustavalt ja vihkavalt Waldorkooli suhtub, aga oma teaduslike põhjendustega ja halvustamisega ning lausvaledega teeb ta minu meelest palju mõttetut kahju

    Mis kahju saab teha teaduslike põhjendustega? Millised siis ühed põhjendused veel peaksid olema?

    Kui Martin esitab lausvalesid, siis võiksite mõned ka välja tuua ja ümber lükata.

    Waldorfkoolist tulevad harmoonilised isksused, mitte katkiste hingedega robotid nagu seda meie tavakoolides juhtub

    Demagoogiline üldistus.

    Waldorfkooliõpetajad on lastevanemate ja laste sõbrad , mida ei saa öelda aga tavakooli kohta

    Demagoogiline üldistus.

    Waldorfkoolis peaaegu puudub vägivald
    seal on väikesed klassid ja õpetajal on igaühe jaoks aega

    Väikesed klassid on muidugi hea asi. Aga väikesi klasse ei kohta ainult W-koolis.

    Nende õppemetoodika pole küll see kõige õigem aga tavakooli metoodikaga ei anna seda võrreldagi

    Milles seisnevad tavakooliga võrreldamatud paremused või halvemused?

    Minu noorem poeg ei võtnud 2 aastat tavakoolis vihikuid välja kotist
    Ütles, et tal ei ole neid
    Ta ei tahtnud olla teistest kehvem ja saada halvakspanu osaliseks, mis tavakoolis igapäevane asi on

    Ja Te lasite oma pojal kaks aastat sellises situatsioonis olla???

    Nüüdseks on ta Waldorfkoolis klassi parim, kõik vabariiklikud testid on teinud viitele, vastanud 100% õigesti

    Mis ainetes?

    Võite siin oma lehel teha mis tahate, aga postimehesse poleks ikka vaja ronida

    Miks Te arvate, et “Postimees” peaks olema reserveeritud Teie mõttekaaslastele?

    Peale selle pole vaja ajada mind segi kultuuriministeeriumi Marju Reismaaga, ta on vallaline ja tal pole lapsigi

    Kust Te seda nii hästi teate?

    Vabandust kui kedagi solvasin, aga see meeletu waldorfpedagoogika vihkamine tundub mulle sotsiopaatilise käitumisena.

    Miks Te arvate, et siin lehel keegi midagi vihkab? Nii palju kui mina olen lugenud, et W-kooli kritiseeritud kui:

    1) ebateadusliku maailmavaate levitajat;

    2) ebapiisava hariduse andjat reaalainetes.

    Millistest siin lehel avaldatud seisukohtadest olete lugenud välja vihkamist?

  20. e. kirjutas:

    pühendunud õpetajad ja õpilastega arvestamine ei ole W-koolidele eriomane!

    Üks oluline sektantlike kultistide tunnus on, et nad jagavad maailma — või antud juhul haridussüsteemi — “pühaks” ja “roojaseks”. Püha on loomulikult see, mida see sekt kontrollib, kõik väljaspoolne on roojane.

    See, et Waldorf-propagandistid usinasti kõikvõimalikke imelikke “tavakoolide” pahasusi väidavad, on lihtsalt tavaline selle fenomeni väljendus.

  21. minule tundub jällegi W mõõdutundetu kiitmine – parim, mis on jne – ning tavakooli läbinu nimetamine katkise hingega robotiks sotsiopaatiana.
    Keegi Marju ei hakka minule või kellelegi teisele ütlema, mida, kus ja kuidas arvama peab ja kas võib kritiseerida või mitte.
    Veel kummalisem on teaduslike põhjenduste – misiganes Marju selle all ka mõtleb või mõistab – valetamisega ühele pulgale seadmine.
    Ei eita erinevaid probleeme koolides, kuid lahendus ei saa olla ka mingi jura õpetamine – veel vähem saab väita, et W tulevad kõik harmoonilised isiksused ja kohe kõigist kõige targemad jne.

  22. Kriku kommenteeris:

    Waldorfkoolist tulevad harmoonilised isksused, mitte katkiste hingedega robotid nagu seda meie tavakoolides juhtub

    Demagoogiline üldistus.

    Vale. See ei ole üldistus. Demagoogiaks klassifitseerimisega on natuke raskem, nii et ma selle koha pealt praegu ei vaidle.

    See jutt “katkiste hingedega robotitest” on jama. See on üks ettekääne, mida waldorf-värbajad kasutavad selle jaoks, et waldorf-lapsevanemaid veenda selles, et võimalus, et nende lapsed päriskooli lähevad, on mõeldamatu.

    Waldorfkooliõpetajad on lastevanemate ja laste sõbrad , mida ei saa öelda aga tavakooli kohta

    Demagoogiline üldistus.

    Ka see pole üldistus, küll aga on see ilmse propagandana selge demagoogia.

    Peale selle pole vaja ajada mind segi kultuuriministeeriumi Marju Reismaaga, ta on vallaline ja tal pole lapsigi

    Kust Te seda nii hästi teate?

    Üks võimalus: Eestis on tavaliselt (loomulikult eranditega) kombeks, et abiellumisel naine mehe perkonnanime võtab, Reismaa aga pole just igapäevane perekonnanimi. Kui siinkirjutav Marju Reismaa on abielus, siis on arvestatav tõenäosus, et ta sai oma perekonnanime abiellumisel. Võib-olla on kultuuriministeeriumis töötav Marju Reismaa siinkirjutava Marju Reismaa mehe sugulane ja need kaks nimekaimu niimoodi omavahel tuttavad?

    Vabandust kui kedagi solvasin, aga see meeletu waldorfpedagoogika vihkamine tundub mulle sotsiopaatilise käitumisena.

    Miks Te arvate, et siin lehel keegi midagi vihkab?

    Üks standardne sektantlike kultuste tunnuseid on, et nad propageerivad seisukohti, mis väidab, et ainus nende kritiseerimise põhjus on metsik viha nende sekti või mõnede selle silmatorkavate atribuutide vastu. (Kõik ei ole selles nii avalikud kui saientoloogid.) Waldorf-propagandistid tõstavad niisuguseid ideid ikka ja jälle üles.

  23. Olen õppinud Johannese Koolis Rosmal ja Tartu Waldorfgümnaasiumis ning midagi sellist, mida siin kirjeldatud pole ma isiklikult kogenud. Arvan, et vaktsineerimistega on selline lugu, et mõned lapsevanemad on ise mingite veidrate veendumustega, et nende lapsi ei tohi vaktsineerida. Klassijuhatajad küsivad vanematelt üle, kui aeg käes, et mingeid segadusi ei tekiks.

    Waldorfkoolist olen kaasa saanud huvi õppida, oskuse teistega arvestada, minust kasvas psüühiliselt terve inimene.

    Oma koolitee algusaastatel käisin ma tavakoolis. Kooli ja lastevanemate vaheline suhe oli puudulik, ma pidin mahtuma malli sisse. Mõistvat suhtumist õpetajate poolt nägin väga harva, kui üldse.

  24. ma ei ole mingi waldorf-värbaja, kõnelen tuginedes oma isiklikele kogemustele
    olen ise lõpetanud tavakooli ja ei läheks sinna enam iial
    paluks pigem, et mu vanemad jätaksid mind koduõppele kui muud võimalust poleks
    ja see mida teised vanemad oma lastega teevad ei puutu üleüldse minusse , see on NENDE isiklik asi
    Sain ja oma perkonnanime abielludes ja kuultuuriministeeriumi spetsialisti tean ainult interneti artiklitest ja kui ma teda ka teaksin rohkem, mis sellest ?

    Waldorfkooliõpetajad on lastevanemate ja laste sõbrad , mida ei saa öelda aga tavakooli kohta

    Demagoogiline üldistus.

    Ka see pole üldistus, küll aga on see ilmse propagandana selge demagoogia.
    see ei ole üldistus ega propaganda, see on isiklikult kogetud
    kui läksin tavakooli õpetajte toa ukse taha, jäeti mind seisma ukse taha kui vaest patust kinni paugatava ukse taha, aga waldorfkoolis olen alati teretulnud ja kunagi ei unustata mulle istet pakkuda

  25. Nagu öeldud, demagoogiline üldistus – oma isikliku kogemuse meelevaldne ülekandmine tervele süsteemile, mis hõlmab kümneid tuhandeid inimesi.

    Aga see pole üldse eriti oluline. Oleksin huvitatud pigem vastustest ülejäänud küsimustele. Eriti ses osas, kui suur osa W-koolide õpilasi W-gümnaasiumihariduse baasilt ülikoolidesse reaalaineid õppima läheb.

  26. Skeptiku(te) poolt tehakse eelnevas kommentaariumis läbival klassikaline arutlusviga, kus konstrueeritakse omale (enda poolt vaadates) negatiivsetest teoreetilistest atribuutidest reaalsus. Ehk siis neist asjadest, mida ollakse „välisajakirjandusest, teatmeteostest, kohalike antroposoofide kodulehtedelt” leitud (täpsemalt negatiivsetest atribuutidest), tehakse jooksvalt üldistust partikulaaridele.

    Ma tunnen isiklikult rohkem kui ühekäe sõrmedel kokku loendatavat hulka (enamasti põhikoolis) Waldorfkoolis käinud inimest. Lisaks tean ka kahte, kes tolles koolis on õpetanud.
    Mõned neist minu tutvusringkonnas olevatest waldorfikatest õpivad Eesti ülikoolides ka nn kõvadel erialadel – ei anna välja tuua korrelatsiooni reaalaladest teadlik olemise ning nende (sic!) waldorfkoolide osas. Minu isiklikust subjektiivsest aga see-eest tõesti “empiirilisest valimist” pole mitte ükski redutseeritav ühelegi neist tunnusjoontest, mida skeptiku portaal tavatseb välja tuua. Keegi neist pole sotsiofoob ning mitte ükski neist pole reaalainetes, mida siin ülistada tavatsetakse, rumal. Mõned on oma koolipõlves olümpiaade kinni pannud. Nagu ma mainisin, mõni õpib praeguseks neid ka ülikoolitasemel.

    Ma ei saa eelnevat väidet kindlasti kõikidele waldorfkoolidele ning nende lõpetanutele üldistada, kuid hoolimata sellest, et ma seda antroposoofiat samuti tavaliseks posimise alaliigiks pean, on nende koolide väikestel klassidel ja individuaalsel lähenemisel siiski oma väga tugevad plussid. Üks neist on huvi tekitamine ja õppimistahte soodustamine võrreldes tavakoolidega. Jällegi minu kogemuse baasilt, mis tundub olevat veidi suurem ning vähem mütoloogilisem, kui siinkonstrueeritud olematu kogemus.

    Üks õpetajatest, kes õpetas minu mäletamist mööda Rakvere W-koolis, on praegu tunnustatud ajalooõpetaja tavakoolis, koostab eksameid räägib konverentsidel ning … üllatus üllatus, mäletab ka Rakvere W-kooli vaid hea sõnaga.

    Sarnane nähtus on VHK, mille siin väljatoodud põhikiri ka mind hämmeldas, samas teades sealt tulnud inimesi, ei hakkaks selle mõju ülehindama.

    Ehk siis:
    Skeptik peaks lähenema säärastele nähtustele vähemlahmivalt ja rohkem enesekriitiliselt, mitte laotama maailma kohta laiali sama kvaliteediga eelarvamustes juuri ajavaid müüte, mida ta omasõnutsi välja juurida püüab.

    Ninataga ütles minu jutu mõtte lühidalt ja teravalt välja: /…/käib vaid äge plõksimine enda loodud kujutluste abil.

  27. Martin kirjutas:

    Tegin täna lausa uue teemajaotuse Waldorf/ Steiner

    Palun jäta tühikuid kaldkriipsu ümber sümmeetriliselt, kas “Waldorf/Steiner” või “Waldorf / Steiner”. Esimene on natuke eelistatavam ja sobib olemasoleva teema “raadio/elekter/magnet” tüpograafiaga ka paremini kokku.

  28. Kriku kirjutas:

    Nagu öeldud, demagoogiline üldistus – oma isikliku kogemuse meelevaldne ülekandmine tervele süsteemile, mis hõlmab kümneid tuhandeid inimesi.

    Ja niimoodi nad pesidki meie Ferdinandi pead …

    See jutt “katkise hingega robotitest” on Waldorf-kooli propaganda. See jutt õpetajate toa ukse tagusest sabast võib isiklik kogemus olla, aga selles konkreetses kontekstis on see ainult ettekääne teemal “kuidas paremini Waldorf-kooli propagandat uskuda”. See ei ole põhjus. Ei eksisteeri ühtki põhjuslikku seoste ahelat, millest võiks järeldada, et kui lapsevanemad seisavad õpetajate toa taga sabas, siis on nende lapsed “katkise hingega robotid”.

    Klassikaline kultuslik teguviis näeb ette, et usu tugevdamiseks kas aitavad või instrueerivad usujuhid vaest patust oma elust välja noppida neid kirsse, mis dogmat süvendada võiksid.

    (Kõrvalmärkus: jah, päriskoolis on tõepoolest õpetajatel päristegevusi teha, aga Waldorf-koolis on, kui lapsevanem kooli tuleb, temaga tegelemine prioriteetsem, kui pedagoogiline tegevus. Miks? Sellepärast, et sektantliku kultuse kui inimestest koosneva süsteemi stabiilsuse säilitamiseks on niisugust lähenemist tarvis.)

  29. see mingi marju ei tulegi kellelegi ütlema mis ta tegema peab , vaid avaldas kah lihtsalt oma arvamust
    muuseas mu noorem poeg on kõikides ainetes nüüd viieline
    ja kaks aastat olime oma probleemidega üksi, sest kellegi asi ei olnud ja minul polnud võimalust teda jätta koduõppele
    loodan et ta nende kahe aasta pärast väga ei kannata
    waldorfkoolis polnud internaati ja bussiliiklust ei olnud
    lõpuks leidsin inimese, kes last oma autoga igal hommikul waldorfkooli vedama hakkas
    ja ma ei kahetse
    aga siin lehel pole mõtet vaielda
    sest inimesed kes pole seda läbi elanud, mida mina ja mu lapsed ei tea midagi
    plõksige edasi
    loodan, et te ei te liiga palju kahju

  30. Marju Reismaa kirjutas:

    ma ei ole mingi waldorf-värbaja

    Tõepoolest, selles mõttes, et Sulle ei maksta värbamistegevuse poolest ilmselt palka. Sa oled värvatu.

    Aga arvestatav osa Waldorf-värbamisprotsessist käib just nimelt sel teel, et värvatud levitavad värbamisideid oma tutvusringkonnas.

  31. Dig, te olete parim näide sellest loogikaveast praktikas, mida ma eelpool kirjeldasin.

    Labaselt kirjeldades olete te otsustanud, et waldorfharidus on sektantlus. Sealjuures eeldate te, et ergo vastab see kõikidele teie (pigem eelarvamuslikele) atribuutidele (religioossest) sektantlusest.

    Omas arrogantsuses eeldate, et järelikult on kõik sektantluse atribuudid kohaldatavad ka ükskõik millisele nähtusele, mis on seotud waldorf/steiner hariduse/koolidega.

    Ning sealt teete veel hüppe, kus needsamad atribuudid on kohaldatavad ilma mingisugusegi kriitikata personaalselt igale subjektil, kes ületab teie lävendi. 23:31 kommentaari pealt nähes ei kõhkle ka sellelt baasilt täiesti labast ad hominem rünnakut alustamast.

    Väheke kahepalgeline on seejärel süüdistada teisi inimesi müütilises, mõtlemises kahepalgelises või mitte-tõenduspõhises vms maailmavaates.

    Mis ei tähenda, et ma Marju Reismaaga peaks arvamuses ühte sammu käimast, kuid kraavidemagoogia ajab karva turri.

  32. See, et lapsevanemad kooli kiidavad, näitab, et nad on kooliga rahul. Muidugi on tavakoolis ka palju positiivset, aga siiski ei nõustuks, et “probleemide lahendamiseks waldorfkoolides kasutatakse mingit jura”. Olgem tolerantsed, kõigil on olemas valikuvabadus valida, millisesse kooli ta oma lapse saadab. Samuti oma valikuid põhjendada.
    Aitäh kõigile põneva päeva eest. Head ööd!

  33. mina,
    aga huvitav, miks VHK peab sellist põhikirja, kui reaalses elus hoopis muud tehakse? Huvitav, miks W-koolid hoiavad kinni sellest nimest ja räägivad Steinerist kui suurest teadlasest, kui “tegelikult” kõik hoopis teistmoodi tehakse? Mida selline sõnade pluss väljaöeldud põhimõtete ja tegelikkuse lahknevus meile räägib?

    Arvan, et keegi pole siin eitanud W-koolide teatud häid omadusi ning vähemalt mina arvan, et lõppkokkuvõttes on siiski hea, et meil on olemas nii W-koolid kui VHK, aga vaadates ja lugedes asjaosaliste tihtipeale valulikku reaktsiooni kriitikale (millest kõik pole sugugi siia kommentaaridesse jõudnud, vaid mulle eraviisiliselt saadetud), siis jääb aina enam mulje sektantlikust kinnismeelsusest, mida paradoksaalsel moel skeptikutele projitseeritakse.

    Vaata, mina, siin loos on viide USA W-koolide kriitikutele:
    Waldorf-koolid — Steineri antroposoofiausu pesad

    PLANS ühendab W-koolide endisi õpilasi, lapsevanemaid, õpetajaid. Arvan, et nemadki on reaalsed inimesed oma reaalsete kogemustega ja ilmselt on neil minust rohkem kogemusi nii W-koolide kui antroposoofia asjus. Sarnane diskussioon on käimas ka Soomes, Rootsis ja küllap mujalgi. Olgem ikka veidi globaalsemad ja ärgem kinnistugem ainult iseenda subjektiivsesse kogemusse.

    Lisaks antroposoofia-usu südames olemisele on mul kogemus ühest W-kooli õpetajast, kes astroloogiat kõrge au sees hoiab. Samas leiab selliseid õpetajaid loomulikult ka tavakoolide õpetajate seast.

  34. Stella kirjutas:

    See, et lapsevanemad kooli kiidavad, näitab, et nad on kooliga rahul.

    Tõsi. Aga see, et nad kooliga rahul on, ei näita enam, et kool on hea.

    Iseäranis siis, kui kool paneb lapsevanemate rahuldamise kõrgemale prioriteedipulgale, kui laste õpetamise.

    Waldorf-propaganda üks oluline osa on lapsevanemate (ja laste) veenmine selles, et nende kool on hea või vähemalt “parem, kui tavakool”. Ja, et see veenmine ikka korralikult õnnestuks, leiutavad waldorf-propagandistid päriskoolile külge kummalisi atribuute nagu see jutt “katkiste hingedega robotitest”. Siis kukub välja nii, et lapsevanem otsustab, et kui laps Waldorf-koolis rõõmus on, on Waldorf-kool hea, ja kui talle räägitakse, kui kole päriskoolis on, on päriskool paha. Tegelikult ei ole rõõmus-olemine kuigi adekvaatne kooli kvaliteedi hindamise kriteerium (ja peaaegu igas koolis on lapsed suure osa ajast rõõmsad), aga kombinatsioon “ma ise nägin oma last rõõmsana” faktorist ja “naabrinaine rääkis, et tavakoolis pidavat lapsi valesti õpetatama” faktorist viib loogikas treenimata inimese hõlpsasti eksijärelduseni. Just niisuguse eksijärelduseni, mis Waldorf-rahvale majanduslikult ja evangelistlikult tulus on — ja milleni jõudmist Waldorf-rahvas agarasti kultiveerib.

  35. sa dig ajad ikka päris jama
    kukkus nüüd norima mu väljendite kallal
    mitu last sul on ja mis kogemusi sa omad et tuled kritiseerima teisi
    ma ei poogi midagi külge vaid rääkisin isiklikest kogemustest
    kõik ei ole marju moodi
    ja kõik koolid ei ole ühtemoodi ka tavakoolid mitte
    mõnes väikeses tavakoolis võivad kasvada väga terved ja harmoonilised isiksused
    ja mõnes mitte
    aga minu lastel oli waldorfkoolis parem ja nad said waldorfkoolis õpitavast paremini aru
    neile sobis see kool
    kõigile ei sobigi
    ja kõik ei peagi nüüd waldorfkooli oma lapsi panema hakkama
    sest marju ütles et see on hea kool
    iga üks mõtleb oma peaga ja tunneb oma tunnetega
    ja ei pea seda tegeme marju moodi
    mulle näiteks meeldib kala süüa kas nüüd süüdistatkse mind kalasööjate värbajaks;)

  36. Vastandumine, enese upitamine “vastasest” konstrueeritud karikatuuri abil ja isikliku kogemuse eelistamine objektiivsele teadmisele on omased ka niinimetatud alternatiivmeditsiini-usklikele.

    Tavameditsiin — tavakool
    Tablett ja nuga — katkise hingega robotid
    Proovisin ja sain terveks — minu laps käis ja sai õnnelikuks

  37. aga huvitav, miks VHK peab sellist põhikirja, kui reaalses elus hoopis muud tehakse?

    On tõesti huvitav ning väga tänuväärne on, et see põhikiri siin nähtavale toodi.

    Võttes vaatluse alla valuliku reaktsiooni, siis ma arvan, et on tegu ühe teatud Delfi-sündroomi avaldumisega. Enamik inimesi, kes käivad näiteks VHK lihtsalt ei viitsiks ja ei alanduks siin hakkama kellelegi tõestama, kui hästi nad ikkagi matemaatikat oskavad ja kas nad tõesti usuvad, et maailm loodi kuue päevaga. Kuigi ma mäletan, et seal teemas ka oli kommentaare, kus kooli enda praegused ja endised õpilased mainisid, et tegu on täiesti normaalse kooliga.

    Igasuguste siltide (nagu sektantlus) mõõdutundetu kasutamine, eriti kui need eelnevad analüüsile ja determineerivad analüüsitulemuse (ehk valitud keel/eelarvamused/arutlusviis voolivad ka tulemuse – pole eriti teaduslik või mis?), välistab ka võimaluse arutleda. See on ka põhjus, miks ma eelmised kaks kommentaari kirjutasin. Väga raske on öelda, et “ma pole loll sektant”, kui keegi on mingite pseudo- või individuaal-loogiliste operatsioonide kaudu säärasele tulemusele jõudnud (nt: kaitseb steinerkooli + laps käib ühes sellises = sektant).

    Nagu ma korra mainisin, on ka mulle antroposoofia maailma- ja elufilosoofia täielikult vastukarva. Kuid kogemus on näidanud, et üks osa Eesti waldorfkoole tõesti ei ole ajupesuasutused – ning nende suhtes on eelnevalt kirjutatud lihtsustatud üldistuste kasutamine ebaaus ja ebatäpne. Mul on alati vaimselt väga valus, kui keegi mulle indigolastest või auravärvidest räägib – kuid kahjuks on maailm nende väljarebitud atribuutide ümber sujuvate ning hägusate üleminekutega.

    Waldorfkoolide üks tänuväärne funktsioon on vähemalt see, et tõestab teistsuguste haridusfilosoofiate olemasolu võimalikkust. Inimesed kipuvad sääraseid nähtusi omas ajas võtma tihti ainuvõimalikena. A’la “aga kuidas lapsed veel õpiksid kui vitsaähvardusel”. Georg Orwell oma autobiograafilises teoses “Vaalaskala kõhus” kirjutas sellest päris muhedalt. Ta ise oli ka pikka aega kindel, et kehaline karistus on ainuke võimalus poisid õppima panna.

  38. sest inimesed kes pole seda läbi elanud, mida mina ja mu lapsed ei tea midagi

    Palun hoidke oma emotsioonid kontrolli all. Teie ega Teie laste probleemid ei ole unikaalsed. Mul on hea meel, et Teie lastele sobib niisugune kool, aga see ei anna Teile alust meelevaldseteks üldistusteks ülejäänud laste ega kogu haridussüsteemi kohta tervikuna.

  39. W-koolid on Eestis tegutsenud juba palju aastaid. Kindlasti on olemas statistikat selle kohta, kui palju nende lõpetajatest on astunud ülikooli ja mis erialadele ning kui palju neist ka kõrgema hariduse omandanud. Juhul, kui ilmneb, et W-koolide lõpetajatest on reaalerialadel astunud ülikooli ja lõpetanud ülikooli sama protsent või rohkem kui riiklikus haridussüsteemis, on Kriku jaoks rahu majas.

    Kas keegi suudab viidata sellisele statistikale? Riigieksamite pingeridades figureerivad ka W-gümnaasiumid?

  40. Kusjuures Eesti haridussüsteem laiemas mõttes on täiest omaette teema oma müütide, uskumuste eelarvamuste, dinosauruste jms-ga.

    Tõepoolest on igasuguse alternatiivhariduse toetajate põhjendused tihti mitte positiivsed (sest see haridus on hea), vaid negatiivsed (sest see massi?haridus on halb). Ning masendavalt tihti toetavad seda ka ideoloogilised või religioossed marginaalid (film Jesus Camp annab häid näiteid). Mis annab eelnevale muidugi suht kärsanud maitse.

    Samas ei lähe mulle ka peale Eesti hariduses valitsev eliitkoolikultus, eksamifetiš, hariduspoliitikast tulenevad suured klassid ning teatud pseudointellektuaalse segregatsiooni genereerimine juba 6-8 aastaste tasemel.

    Sellest, et kui suur ja kas üldse on kasu algkoolikatsetest, võiks ju skeptik kirjutada. Näiteks Soome kontekstis.

  41. Juhul, kui ilmneb, et W-koolide lõpetajatest on reaalerialadel astunud ülikooli ja lõpetanud ülikooli sama protsent või rohkem kui riiklikus haridussüsteemis, on Kriku jaoks rahu majas.

    Kasutaja mina peksab peaga vastu lauda

    Reaalainetest ja -erialadest rääkides jään ma raiuma ühte ja sama rauda – ega 100 punkti matemaatika eksamil, füüsikuks õppimine või huvi loodusteaduste vastu pole indulgents, mis lollusest või kitsarinnalisusest vabastab (teisisõnu imerohi maailma hädade vastu). Samuti pole see ise-enesest majanduskasvu või heaolu generaator.

    Makromajandusteadus (+muud ühiskonnateadused) on sääraste reduktsionistlike ideede juurest lahkunud väga selge põhjusega – ühiskond/inimkultuur/jne (mille osa on ka majandus) ei ole staatiline ja loogiline mehhanism, millel ühest otsast virutad jalaga ning teisest otsast tuleb kapsapirukas välja.

    Minu üpriski mittealandliku arvamuse kohaselt on see usundikimp, mis hõlmab usku kohustusliku matemaatikaeksami võluvõimetesse või reaalteaduste imeomadustesse jälle üks diskreetse (maailma selgelt, must-valgelt struktureeriva) müütilise mõtlemise näide.

    (Kas ma olen kuri või ma tundun endale kuri?)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga