Uus kiri Päästeametile Sniffexi asjus

Päästeameti imevitsSeoses lõhkeainet mittetuvastava imevitsaga SNIFFEX avalikuks saanud asjaoludega saatsin reedel, 22. augustil Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile ja demineerimiskeskuse juhatajale Arno Pugonenile alloleva kirja. Kutsun üles teisigi aktiivsed kodanikke teavitama Päästeameti inimesi neid varitsevast ohust. Võib proovida erinevaid inimesi.

Ajendiks see kiri praegu välja panna sai Postimehes ilmunud Vahur Kooritsa lugu Päästeameti imevits osutus petukaubaks. Peamine ajend selle teema edendamiseks on siiski nii minu isiklik kui ka teiste inimeste turvalisus. Päästeametis Sniffexit pidada on hullem kui fertiilsuskliinikus kurgi kasvatada.

Arno.Pugonen@rescue.ee,
Kalev.Timberg@rescue.ee
kuupäev 22.08.2008 15:04
teema Sniffex Päästeametis

Lugupeetud Päästeameti direktor Kalev Timberg ja demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen,

pöördun teie poole palvega kõrvaldada Päästeameti demineerimiskeskuse varustusest pommituvastusseade Sniffex, kuna see seade ei suuda tegelikkuses mitte midagi tuvastada ja on seetõttu potentsiaalselt ohtlik.

Kuivõrd erinevad tehnoloogiad, mis lubavad vähendada terroriohtu, on erilise tähelepanu all, siis neid aegajalt ka testitakse. Saadan teile edasi ühe testi raporti. Testi teostasid USA The Counter Terrorism Technology Task Force juba 2005. aasta 8.-9. augustil.

Inernetis on selle aadress
NavyReport.pdf

Lühike kokkuvõte kõlab:

Lõhkeainete tuvastamise käsiseade SNIFFEX ei tööta.

Seadme turvalisuse koha pealt tõdetakse raportis:

Peale asjaolu, et seade võib eksitada operaatorit uskuma lõhkeainete kohalolu või puudumist ja sellest tulenevat ohuolukorda, pole Sniffexiga seotud muid turvalisust puudutavaid teemasid.

Testi tulemused siiski vaid kinnitasid asjatundjate ammuseid esialgseid kahtlusi seadme toimimatuse kohta, kuna sarnaseid on nähtud ja testitud ka varem. SNIFFEXil puuduvad elektroonilised osad, see ei kiirga midagi ega ole suuteline vastu võtma mingeid signaale.
Muljetavaldav antenni liikumine taandub ideomotoorsele efektile, mille käigus inimese lihaste väikesed teadlikud või teadmatud tõmblused võimenduvad labiilse ja tasakaalu piiril oleva antenni suureamplituudiliseks liikumiseks.

Lisaks on välja tulnud, et Sniffexit turustav ettevõte Homeland Safety Inernational on seotud laiaulatusliku börsipettusega ja USA järelvalveorgan SEC on vastavalt reageerinud ning määranud asjaosalistele kopsakad trahvid.

Veelkord, neid asjaolusid arvesse võttes palun, et Päästeamet kõrvaldaks SNIFFEXi aktiivse varustuse hulgast ja paigutaks selle kasvõi muuseumisse kui ilmeka näite inimlikust lihtsameelsusest ja pseudoteadusest ning oleks avalikuks hoiatuseks kõigile. Sellega teeniks Päästeamet ka avalikkuse informeerimise üllast eesmärki, kui SNIFFEXi väljaviskamise üritusest avalik tehtaks.

Lugupidamisega,

Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
tel 508 9328

———————————-
Loe lisa skeptik.ee teemas Sniffex.

Be Sociable, Share!

24 Replies to “Uus kiri Päästeametile Sniffexi asjus”

  1. Einoh, kus nüüd sellega, kes ikka oma lollust tunnistama hakkab, iseäranis, kui totruse on kinni tagunud maksumaksja. Vean kihla, et leidub nii mõnigi lollpea, kes soovitab neid vigureid juurde muretseda, sest inimlik rumalus on piiritu.

  2. Panin täna teele järgmise kirja:

    Lugupeetud Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ja demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen,

    saatsin teile 22. augustil alloleva kirja koos kaasaliidetud raportiga väidetava pommileidmisvahendi Sniffex testimisest. Ma pole kuu aja jooksul teie käest küll vastust saanud, kuid loodan väga, et teil on olnud võimalus antud tõendusmaterjaliga tutvuda ning selle põhjal teha ainuõige otsus Sniffex lõhkeaine otsimise varustuse hulgast välja arvata.

    Oleksin väga tänulik, kui te asjade käigu kohta tagasisidet annaksite. Ühtlasi loodan, et kui teil on veel mõningaid kahtusi, kas Sniffex ikka on lõhkeainete tuvastamisel kasutu, nagu teadaolevad füüsikaseadused ja testide tulemused meile vihjavad, siis ei peaks te paljuks kuulda võtta meie asjatundlikke füüsikuid, kes teile seda kinnitada võivad..

    Saadan selle kirja ka järgmistele inimestele:
    Tarvi Ojala, Siseministeerium
    Rain Porss, Päästeamet
    Beata Perens, Päästeamet
    Jaak Kikas, füüsik, Tartu Ülikool
    Arvo Mere, füüsik, Tallinna Tehnikaülikool
    Vahur Koorits, Postimees
    Arko Olesk, ajakiri Tarkade Klubi
    Peeter Marvet, Tehnokratt

    Lugupidamisega,
    Martin Vällik
    MTÜ Eesti Skeptik
    tel 508 9328

    Võibolla peaks need kirjad ka ümbrikus saatma, kuigi elektronkiri on tänapäeval ju sama kehtiv kui kiri paberil.

  3. Pidasin kunagi väikest kirjavahetust ühe teise ametiga. E-kirjale ma vastust ei saanud ja paberkirjale sain vastuseks e-kirja, mille esimene lause oli, et nemad meili teel saadetud kirjadele ei vasta.

  4. Martin ütles:

    Sel juhul ilmselt on mõtet minulgi kiri ka paberil saata.

    Paraku teravatele küsimustele vastuste saamiseks on see ainuvõimalik lahendus. E mailid on andmekaitse ja ringkaitsega kaitstud.

    Aga sellest paberikontsust, mida tähtkirja vastuvõtja annab, on kole keeruline üle ja ümber minna. IT,st teavad vähesed, aga Kapa Kohila postkontori muti allkiri kirja vastuvõtu kohta on asi, millest saab kinni hakata.

  5. kusjuures JAH! ebameeldivatele e-mailidele lihstalt ei vastata, kui need pole 101% nõuetekohaselt vormistatud. olen kohanud juhtumit, kus ametnik mõõtis esitatud avalduse millimeeter haaval üle ning viskas siis minema kuna teksti laius või vasem äär vmt oli “valesti” vormistatud. teine juhtum oli mul endal kohtutäituriga, kellega sai mingi jama pärast ilma probleemideta mõne päeva jooksul mitu-setu kirja vahetatud ent kui selle viime, kõige olulisema teele saatsin, siis vastust enam ei laekunud ja edasikaebamise tähtaeg kukkus. kui kohale läksin ja kisa tegin, kehitas täituri-härra tärno õlgu, arvas, et ta pole seda kirja kunagi näinud ja küsis justkui igaks juhuks üle, kas ma ikka digiallkirja panin alla?? (õnneks oli kogu see jama niikuinii alusetu ja lahenes positiivselt) olgu need kaks juhtumit kõigile juhisteks, kuidas ametnikele ebameeldivusi valmistada võivaid dokumente MITTE vormistada. adressaatide näol võib tegu olla küll jupi-jumalatega ent siiski JUMALATEGA.

  6. Millimeetri värk on otsene õigusrikkumine ametniku poolt. Aga allkirja osas on neil tegelikult õigus – pole ühtegi viisi veendumaks, et e-kiri, mis on saadetud näiteks aadressilt mati.murakas@mail.ee ja kannab allkirja “M. Murakas”, tõesti Hr. Murakalt pärineb. Selles mõttes on tavalised e-kirjad lähedal anonüümkirjadele.

  7. mis siis, et õigusrikkumine. reaalselt ei hüppa talle keegi kraesse. küll aga saab avalduse esitanud kodanuk “hea põhjenduse” miks tema kiri prükkarisse lendas ning mis peamine – saab ka seda, mida ametnik tegelikult soovis: teada, milline on tema ja ametniku vaheline võimusuhe.

  8. Selle Sniffexi scamiga tuleks saada mõnda telesaatesse, siis hakkaks jää liikuma. Nende paberite saatmine edasi-tagasi ei muuda mitte midagi. Ametnikud ei pea tegelikult tõestama kodanikele, et nad ei ole kaamelid vaid lihtsalt näitama, et protseduurireegleid on jälgitud. Avalik naereuvääristamine telesaates annaks seevastu laiema kõlapinna ja heal juhul ka konkreetse tulemuse.

  9. Tööinspektsioon oleks variant. Tööandja peab ohtlikul tööl varustama töötaja kaitsevahenditega.

    Lõhkeseadme olemasolu näitav aparaat peaks aktiivse kaitsevahendi alla kvalifitseeruma ja kui too on kasutuskõlbmatu , siis peaks see nende rida olema.

    Ma eriti seadusi ei tea aga tühjade patareidega suitsuandurite ja aegunud tulekustutite kallal asutustes nad igatahes vinguvad.

  10. mis siis, et õigusrikkumine. reaalselt ei hüppa talle keegi kraesse.

    Tavaliselt ikka hüppab, kui loo ajakirjandusele annad või siis mõnd piisavalt kõrget ülemust sellega pommitad.

    Kohus on ka muidugi alati võimalus, aga tavaliselt mõttetult aeglane & kohmakas.

  11. Kuna on plaanis saata Päästeametile tähitud kiri, siis tegelt võite teha ettepanekuid kirja paremaks muutmiseks. Põhi on üleval olemas.

    Raporti trükkisin ka välja, et seegi koos kirjaga neile kohale jõuaks.

  12. huvitav on omakorda see, et kui ma üsna hiljaaegu pugoneni poole maili teel ühe teise küsimusega pöördusin ja temaga paar päeva kirju vahetasin, siis tulid kõik vastused suhteliselt ruttu. vastused laekusid reeglina tunni-paari jooksul. nii, et mingist erilisest hõivatusest ei saa siinkohal igatahes juttu olla. ilmselgelt ta lihtsalt ei taha vastata.

    helistamine oleks parem lahendus aga siis ei tohi sekretäri otsa sattudes end tutvustada või tuleb öelda teine nimi. veel parem variant oleks tema juurde vastuvõtt registreerida. kui vähegi võimalik, siis teise nime all. et oleks viisakas ja ei saaks valeandmete esitamises süüdistada, siis võiks kohtumise kokku leppida mõni sõber. sina lähed lihtsalt temaga kaasa.

  13. Helistasin täna Päästeametisse ja selgus, et vastus on postiga teele pandud 21. oktoobril. Kahjuks pole seda kätte saanud, aga lähen kontrollin üle, sest mtü postiaadress ei ühti mu elukohaga.

    Lahke sekretär lubas vastuse ka e-kirja teel teel panna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga