Saladus: saladust pole (The Secret) +video
Osade Eesti inimeste meeli erutab muinasjutufilm The Secret. Maailmas on igasuguseid filme, mis inimestele meeldivad. Näiteks on LOTR inspireerinud nii raamatute kui filmidega mitut põlvkonda, meie oma Kevade või Viimne reliikvia on lahutamatud osised meie üleskasvamisel, tänapäeva lapsed saavad loodetavasti positiivset innustust Lotte ja tema sõprade seiklustest.
Ja polekski midagi imelikku, et osad inimesed oma elu mõtte või positiivse lükke leiavad sellistest pseudodokumentaalidest nagu The Secret või What the Bleep Do We Know. Asi kisub aga sohu siis, kui neid filme liiga tõsiselt hakatakse võtma ja kujutatakse endale ette, et need esindavadki reaalsust ja inimeste olemust kuidagi eriti tõepäraselt ning hakatakse neis sisalduvaid nõuandeid päris elus järjepidevalt rakendama. Või mis veel hullem – suruma neid kooli, nagu selgub Eesti Ekspressi artiklis:
Lepsiki ja Halleri sõnul on neil plaan hakata Spirutaalse Lektooriumi klubiga hakata käima mööda Eesti haridusasutusi ja tutvustama “Saladuse” õpetusi.
kirjavead pärinevad algartiklist
Tänud kommenteerijale ekstaole vihje eest.
Tahaks väga koledasti öelda, aga kuna siin käib päris mitu inimest lugemas, siis piirdun lootuse avaldamisega, et koolijuhtidel jagub kriitilist meelt, et ka need usukuulutajad ukse taha jätta.
Ise vaatasin saladuse-filmi paar aastat tagasi, kui see väljamaal populaarne oli. Mäletan, et seal olid mõned päris kaunid kaadrid, aga need rääkivad pead ajasid igavat ja tüütut juttu, endal õnnis nägu peas, nagu saaksid nad maailma asjadest aru ning õnn, tervis ja rikkus ootavad järgmise ukse taga.
Naljakana meenub stseen, kus laps unistas jalgrattast, see unistus vibreeris kosmosesse ja ennäe! ei läinudki palju aega, kui kosmiline kaubamaja jalgratta materialiseeris. Ja mida laps sellest õpib? Istu maha ja unista, küll I-Phone ise taskusse tuleb, lollid teevad tööd ja näevad vaeva, tuleb vaid osata õigesti mõelda.
Täiskasvanud saavad abi sellest, et kui sa õigesti mõtled, siis ei tule su postkasti enam tüütud arved, vaid hakkad justkui imeväel ootamatuid rahatšekke saama. Saad oma punase sportauto ja maja mere ääres.
Eriti tobedad ja ohtlikud olid muidugi tervisealased arutlused. Positiivse mõtlemisega ei ole võimalik vähki ravida. Kes muud juttu räägib, on ignorantne ja ohtlik šarlatan.
Nendes filmides kajastatud mõtteskeem viib inimvaenuliku ja küünilise järelduseni, et igaüks saab täpselt selle, millest ta tegelikult mõtleb. Järelikult pole mõtet tegeleda vaesuse tõrjumise ega haiguste vastu võitlemisega. Vaesed on vaesed, kuna nad ei mõtle õigeid mõtteid, haiged on haiged, kuna on ise end haigeks mõelnud. Ka Holokaust või küüditamine olid tapetute ja küüditatute endi mõttetöö vili. Paras neile! Ise nad kutsusid omale õnnetuse kaela. Pole meie asi sekkuda nende endi poolt iseenda mõtetega välja kutsutud hädadesse. Sekkudes rikume nende karmat veelgi, kui nad väljateenitud õppetunnist ilma jäävad.
Noja siis muidugi igasuguste udumeistrite mantra, et just nende padajutt on tegelikult kvantfüüsikute poolt teaduslikult kinnitatud tõsiasi. Ei ole. Täiesti tavaline kvantmüstiline pseudoteaduslik loba.
Huvitava asjaoluna on selgunud, et üks saladuse-filmis esineja väärtpaberitegelane David Schirmer on paljudele inimestele palju raha võlgu ja tema tegevust uurib Austraalia väärtpaberiinspektsioon.
(18. oktoober 2010: viidatud video on maha võetud, juures tekst “This video is no longer available due to a copyright claim by Schirmer Financial Management.”. Pole hullu, lugu on jälgitav spetsiaalses blogis schirmerexposed.)
Siit näed filmi The Secret 20 esimest minutit. Kunagi sai tervet filmi tasuta vaadata saladusemurdjate kodulehel. Nüüd peab vaatamiskorra eest 5 dollarit välja käima.
Parema meelega vaatan hoopis paroodia The Key treilerit:
Või teist paroodiat: Blatantly Obvious. Siin on kõik vajalikud elutõed palju selgemas ja otsesemas keeles sõnastatud.
Või tegelikult võib filmikese peamise positiivse mõtte kokku võtta Eesti vanasõnadega, nagu Ekspressi ajakirjanik Maris Sander tabavalt märkinud on:
* Kuidas lükkad, nõnda tõmbad. [Tegelikult vist ikka nii: Kuidas lükkad, nõnda läheb.]
* Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
* Kuidas sina külale, nõnda küla sinule jne.
Lõpuks pisike teadmistetera Pascal Boyer’ raamatust Religion Explained, aga mis on antropoloogide seas ilmselt üldteada asi: suurim saladus on see, et saladust pole. Kontekstiks näiteks olukord, kus poisse läbi initsiatsiooniriituse meesteks tehakse. Keerukad teatraalsed rituaalid peaksid olema justnagu ettevalmistus meheksolemise saladuse teadasaamiseks. Kui aeg käes, siis saadakse teada, et tegelikult mingit saladust polegi või siis saab saladuse teada alles siis, kui järgmisele tasemele jõutakse. Näiteks saientoloogidel on neid tasemeid päris mitu tükki, nende läbimiseks peab väga mitu dollarit välja käima, väga mitu lugulaulu selgeks saama, kuni lõpuks ilmselt selgub, et kogu saladus peitus selles, kuidas inimest piisavalt kaua peadpidi sõimes hoida, et lüps paremini õnnestuks. Mingid saladused on siiski ilmselt olemas ka.
Kige naljakam on asja juures muidugi antud filmi aluseks oleva raamatu eestikeelse väljaande tutvustustekst, mis kõlab umbes-täpselt niimoodi:
Üldiselt on sellised raamatud mõeldud Ameerika koduperenaistele, kes stereotüüpide mustermallidena ei saagi muud moodi oma elu parandada ja neile on vaja sellist umbluud ajada. Kes ei tahaks olla Edisoni või Einsteiniga samu teadmisi jagamas??? Huvitav, et Suur Saladus enam ju niiväga saladus pole, kui teda mööda maailma väikese raha eest levitatakse…
Vaatkus! Keegi on sellele loole blog.tr.ee-s reklaamkasti ostnud.
ääremärkusena: Lord of the Ringsi seeriat on tavaks lühendada LOTR.
Aitäh, mcv, parandasin ära.
Eesti keeles pannakse pealkirjad jutumärkidesse.
Kriku kirjutas:
Kui mina veel keskkoolis käisin, üllatati mind jutuga, et tänapäeval enam ei panda, ainult esiletõst on oluline. Ja soovitati esiletõstuna pigem kaldkirja kui jutumärke, välja arvatud käsitsi kirjutades.
Vahet pole, esile tõsta tuleb igal juhul. Jutumärgid on selleks kõige käepärasem vahend.
Eesmärgiks peaks ikkagi võimalikult kergesti loetav tekst olema minu meelest.
Minu lemmik paroodia sellele toredale filmile.
Olen vaadanud filmi vähemalt kümme korda ja ka paroodiat sama palju. Õige ta on, et tegelikult saladust pole!!!! Aga esitlusviis on väga hea ning motiveeriv. Antud filmis räägitakse tõesti iseenesest väga lihtsast asjast aga inimene ongi lihtne ning talle tuleb vahel lihtsat asja meeldetuletada.
pole seda filmi näinud, aga aiman, millest jutt. seda sama juttu räägivad kõik juhtimis-, eneseabi- ja vaimumaailma raamatud. antud juhul on tegemist suurepärase turundusvõttega nagu meie oma Vain. sa ei ole kahjuks asja sügavamast olemusest aru saanud, ilmselt jõudis see sinuni nats liiga vara. õige mõtlemine on terve maailma alus – asju luuakse 2 korda (kõigepealt mõttega ja siis reaalselt). meie enda isamaa elust paar väikest näidet – kuidas toimus taasiseseisvumine või kasvõi aktsioon “teeme ära”. see on nagu telekavaatamine: sa vaatad ühte kanalit ja tead, et neid on rohkem kuigi sa neid ei näe, aga see ei tee neid olematuks. soovin sulle jõudu isiklikus vaimses arengus! ehk saad ühel hetkel aru, kuidas maailm toimib. isiklik ahaa-effekt oli hoopis “väga effektiivse inimese 7 harjumust” ja ka mulle tundus, et see peaks olema koolis õppeprogrammis.
Selliste nähtuste katkihammustamiseks pole õnneks välisest vormistusest kaugemale vaadata tarvis. Piisab raamatu kaane või esimeste ilaste filmikaadrite nägemisest.
Aitäh, Karin :-D
Siiski on antud filmis ka paar teaduslikku tõde. Kinesioloogid (spordis) on ammu kirjutanud ja teinud katseid visualiseerimise osas. Hetkel on enam levinumad ja teaduslikult kasutatavad alfa ja beeta meetodid. Kirjutasin ise ja uurisin alfa ja beeta visualiseerimise meetodeid. Asi töötab. Video analüüsid: tehnika visualiseerimine, hormonaalne alus jne jne. Olles ise kunagi tippsporti teinud saan julgelt öelda, et visualiseerimise meetodid töötavad. aga ära ei tohi siin unustada just teaduslikku alust jälgides. Või Nt: Käis Eesti teadlane Rein Haljand Austraalias Ian Thorpe`i tehnikat lihvimas, mis koosnes suuresti ka video analüüsidest ning visualiseerimsiest.
Teine asi on, kes hakkab endale Ferrarit või Miljardit krooni visualiseerima, siis antud sõna tegelikult kaotab oma tähenduse.
(Kristjan TLU kehakultuur,
TU mag. kinesioloogia avatud ülikool)
Kinesioloogia on saatanast, Kristjan ole parem vait!
Martin on nagu täisolev teetass, mis ei võta juurde kallates midagi uut vastu, sest ta pea on juba kõikvõimalikke lolle eelarvamusi täis. Ta on nagu sektant, kes on otsustanud, et enamikke eluvaldkondi pole olemas ja ei tohigi olemas olla. Ta võib pugeda tänapäevase ja ametliku teaduse seljataha, kuid seegi on temast paindlikum ja teab, et ta ei tea ka kõike, viimasest tõest rääkimata.
Filmis pole öedud, et vaesuse ja haiguste vastu ei tuleks võidelda. Kui härra Martin ise nii järeldab, siis see on tema enda probleem ja fantaasiavili. Film ei ole nii sakaprotsendiliselt midagi väitev. Aga skeptikud kipuvad võtma kohe igat soovitust üheselt. Nende maailmavaade on jäik, kus pole loomingulist mänguruumi. Millele ei saada pihta, seda märgistatakse kohe valeks.
Skeptikutele sobiks nõukaaeg ja sellega seosesolev ideloogia, sest sel ajal- enne Gorbatsovi-, olid skpetikute jaoks olevad tabuteemad suuresti keelatud. Vähemasti trükivalgust need ametlikult ei näinud.
Martin valib justkui suvaliselt neid teemasid, mis talle juhuslikult ei meeldi ja hakkab neid eitama. Õnnetu juhus. Soovitaksin oma peaga mõtelda, mitte papagoi- stiilis eitada kõike seda, mida endised ja teised skeptikud on teadusevande alla pannud.
Tegeliku skeptitsismiga tegemist pole, pigem ususektiga.
Oleks maailm ainult nii lihtne, et kõiki asju sajaprotsendiliselt väidetaks. Kreatsionistidki ju ei palu muud kui ainult seda, et lihtsalt mõlemaid pooli õpetataks, et lapsed ise tõe üle otsustada saaks. Kuidas siis saaks nende kohta öelda, et nad religioosset propagandat ajavad, nad ju ei räägi jumalast mitte midagi, ainult intelligentsest disainerist, mis on ju täiesti teaduslik idee. Jäiga maailmavaatega akadeemilised darvinistid aga ei saa sellele pihta ja märgistavad selle kohe valeks. Selline ebaõiglus on ju kohutav.
Siin oli alles hiljuti hea artikkel kinesioloogiast. Igasuguseid isehakanud kinesiolooge on olemas, rikkudes sellega antud teadussuuna mainet. Kui kinesioloogia on saatanast siis, mis on anatoomia, füsioloogia, bikeemia jne :D Aga usun, et Celtic tegi lihtsalt nalja.
Jah, kinesioloogiast on meil siin lugusid ilmunud.
Päris kinesioloogiat tutvustas meile Mati Pääsuke:
Kinesioloogia–teadus inimese liikumisest
Libakinesioloogia ehk nn rakenduskinesioloogia (applied kinesiology) naeruväärsus ilmutas end siin:
Postimees: loode salvestab ema energiasüsteemis olevaid vibratsioone
Seda, et enamikku eluvaldkondi pole olemas, pole otsustanud mitte Martin, vaid REAALSUS. Ja need “eluvaldkonnad” ei muutu olevaks ka siis, kui mõni šarlatan neid olevaks väidab.
Einoh, see on ju vana tõde, et skeptikud on eriti võimsad nõiad ja suudavad eluvaldkondi, loodusnähtusi, füüsikaseadusi, inimlikke võimeid kas olevaks või olematuks võluda :-)
Andres kirjutas:
Kontinuiteedi mõttes: tõenäoliselt on tegemist sellesama Andresega, kes näiteks Delfis pikalt astroloogia üle vaielnud on. See jutt “valdkondadest” on võrdlemisi ebatavaline iseloomulik iseärasus.
Aga jutt ise on jama tugevate loba sugemetega.
Martin kirjutas:
Ma loen aeg ajalt, Martin, sinu postitusi täpselt samade tunnetega :D
Sa ikka korraldad siin rohkem inkvisatsiooni kui ise arvad. Kõik mida sa ei pea õigeks, ei suuda mõista – SEDA EI TOHI KA TEISTELE NÄIDATA!
Jumal küll äkki mõnel elu läheb tõesti paremaks, oh seda õudust!!!
Parem kannatame kõik vaikselt, tegeleme tõestamisega teistele ja vahest ka endale, siis on elu ilusti korda läinud.
No täpselt selline mulje jääb sust ;)
Mis mõttes “ei tohi teistele näidata”? Kust sa seda võtad? Ma panin isegi otselingi youtube videole ning lingi lehele, kust selle video täisvarianti osta saab.
Ära aja pada, Allar :-)
Dig seletab segaselt; ei saa selle eesmärgist aru. Mingit juttu lobaks nimetada on kõige lihstam. Keerukam on seletada, et miks see loba on.
Miks on vaja väga paljusid valdkondi sajaprotsendiiselt maha teha?
See kõik on umbes samasugne jutt, et muusika ei tõsta toonust, et seda ei saa tõestada, ja meie tõestame, et muusika ei mõjuta inimesi üldse. Võib- olla tulevad ühel päeval skeptikud laua taha ja tõestavad, et alkohol ka ei mõjuta psüühikat. Ja kui keegi räägib sellest, et metsaõhustikus läheb tuju kergesti heaks, võib mõni ebaloogiline teadusemees karjuda, et seda pole tõestatud.
Ma nii palju skepsisliikumist mõistan, sest väga palju on skeptikute tabuvaldkondadega seotud ebaeetilisust ning eesmärgitut rumalust. Kõik see maailmalõpu või surma ennustamine. Inimeste hirmutamine. Aga antud film ei teeninud halbu eesmärke ja seda programmipealepanemise juttu räägivad ka kõige tavalisemad psühholoogid. Psühholoogias on ka palju seda, mida ei saa otseselt tõestada. Aga kuna psühholoogia on akadeemislelt tunnustatud teadus, siis skeptikud neid ei ründa. Teadusemehel ja teiste libaskeptikutel on pühimõtteline ja pime usk kõigesse selesse, mis on ametlik ja hetkel akadeemilsite teadlaste poolt tõestatud.
Ent ebaeetilisust on ka skeptikute lemmikvaldondade, mille suhtes neil komleksie pole, juures.
Huvitav, kas skeptikud ikka seda teavad, et me teame kõik teame maailmast tegelikult väga vähe ning mõningaid asju lihtsalt ei teata. Või on kõiksus juba sajaprotsendilsielt nende arvates selge?
Õige. Loba ära tunda on lihtne, aga seda et see loba on ümberlükkamatult tõestada kellelegi, kes põhimõtteliselt ei taha näha, et see loba on, on väga keerukas. Aga loba on sellegipoolest loba.
Sellepärast, et need on sajaprotsendiliselt valed. Samamoodi, nagu paljusid valdkondi on vaja üheksakümneviieprotsendiliselt maha teha.
Mismoodi ühest järeldub teine?
Pealegi, jutt muusika rahustavast, julgustavast või ükskõik milliseid muid emotsioone sisestavast mõjust on üks asi, aga näiteks muusika abil vähi ravimine on hoopis teine jutt.
Väheusutav. Aga kui juba tõestavad, siis mis sellest? Kas tõendite väärtus sõltub nendest järelduva soovitavusest või mittesoovitavusest?
Ja võibki. Ilmselt võib metsaõhustikus tuju ka halvaks minna, ning mõnest subjektiivsest hinnangust selle kindlakstegemiseks ei piisa. Tõenäoliselt on värske õhk ja ilus ilm siiski rohkem tujutõstva toimega, aga mismoodi selle kaheldamatu tõena vastuvõtmisest keeldumine peaks ebaloogiline olema?
Võib öelda, et ka religioon ei teeni ideaaljuhul halbu eesmärke. See aga ei muuda reaalseid religioonist lähtuvaid mõjusid olematuks. Ja nii või teisiti, kui kõik selles filmis on hea ja ilus ja kasulik, siis ei muuda see, et mõni inimene selles kahtleb teiste jaoks mitte midagi.
Tõestamatu ei ole akadeemiliselt tunnustatud. Ja ka psühholoogia juures on küllalt palju kaheldava väärtusega tõestusi, mida tasuks skeptilise pilguga vaadata. Sellega aga tegelevad ka akadeemilised psühholoogid ise.
Tõestused ei ole üldjuhul sellised asjad, mis eksisteerivad “hetkel”. Teaduse areng ei toimi, vastupidiselt üsna levinud arvamusele, perioodiliselt varasemate teadmiste, tõestuste ja arvamuste ümberlükkamisel, vaid nende täiendamisel.
Ja kuna skeptitsism ja teadus kasutavad praktiliselt kogu ulatuses järeldustele jõudmisel samu ratsionaalseid meetodeid, olekski rumal oodata, et need järeldused kardinaalselt erinema peaks.
Eetilisus on teatavasti suhteline.
Skeptikud teavad seda, kuid erinevalt paljudest teistest ei järelda nad sellest seda, et kõik peaks olema võimalik ja tõenäoline, kui seda vaid piisavalt innukalt väita. See teadmiste piiratuse ettekääne ja sellest “järelduv” relativism käib läbi valdava enamuse siin lehel vaatluse all olevate teemade “põhjendustest”.
Andres, su jutus on palju segast ja vääraid eeldusi. Sa omistad teadusele ja/või skeptikutele omadusi ning väiteid, mida nad öelnud pole, või kui keegi üksikisik ongi, siis oled teinud meelevaldse üldistuse.
Ma ei tea miks, aga millegipärast viitsin sulle ka pikemalt vastata, ehk on mõni teine inimene, kes loetust ka aru üritab saada. Seega, Andres küsis:
Asi pole mahategemises, vaid tõendite kaalumises. Kui näiteks astroloogid väidavad, et taevakehad või nende näilised asendid kujuteldaval taevaskeral mõjutavad inimsaatusi, siis oleks väga tore, kui selle väite tõestuseks oleks sellist tõendusmaterjali, mis liigituks teaduslikuks jne. Kui aga on korduvalt näidatud, et väited ei talu sellist kriitilist analüüsi ega ole kooskõlas nende teadmistega, mis meil maailmast ja ilmaruumist teadusmeetodite abil teada on, siis liigitub uuritav käsitlus ebateaduseks.
Just ilmutasin siin Carl Sagani poolt kirja pandud mõttetuse tuvastamise tööriistad. Kui aega saad, siis proovi, kas näiteks astroloogia peab seal kirjeldatud käsitlusele vastu.
Su teistele omistatud abolutism (“100%”) on minumeelest su enda mõtteviisi kajastus. Minupärast olgu astroloogia ja teised ebateadused olemas ja alles, harrastagu neid huvilised inimesed, kui nad muu ei oska, kuid kui kiputakse oma ebateaduse abil reaalsust kirjeldama, siis teatagu, et selles tegevuses on konkurents tihe ja nõrgemad süüakse faktide poolt ära.
Kuidas muusika ebateaduse eluõiguse õigustamisse puutub, jäi mulle mõistmatuks.
Võibolla tõesti, kuid see “otsustamine” ei toimu niisama laua taga istumise teel, vaid võetakse ette hunnik uurimusi, kaalutakse nende kvaliteeti, tehakse igavana tunduvat statistilist analüüsi, rakendatakse veel üht ja teist teadlastele tuttavat meedet ning jõutakse olemasoleva tõendusmaterjali põhjal mingile järeldusele. Järeldus võib olla ka selline, et olemasolev tõendite kvaliteet ja hulk ei võimalda mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ja kutsutakse üles uusi uuringuid tegema.
Usun, et väljendasid end ebatäpselt: tabu on selline teema, millest ei räägita, millest ei tohi rääkida, millest rääkimise eest võib karistatud saada. Või ehk nimetad näiteks mõne skeptikute tabuteema, et ma aru saaks, mida sa täpselt mõtlesid.
Raha teenimine iseenesest ei ole tõesti halb eesmärk, kui selleks kasutatakse ausaid meetodeid. Aga just valelikkus, hämamine, võõraste sulgedega ehtimine (kvantfüüsika) ja lausa ohtlike tervisealaste nõuannete ja väära lootuse andmine on need, mis selle filmi puhul kriitikat väärivad. Ilus ja meeldiv jutt ei pruugi olla õige. Lisaks muidugi vähemalt ühe filmis esineja petturlikud äritavad õõnestavad seda pea olematut usaldusväärsust veelgi.
Psühholoogia on samamoodi avatud libateadlastele nagu iga teine valdkond ja põhjust on nende ründamiseks küll. Ei ole meil mingeid pühasid valdkondi, mida kriitiliselt käsitleda ei tohiks.
Seda kujutad sa küll endale ise ette. Ning “põhimõtteline ja pime usk” iseloomustab pigem ikka neid, kel arusaam tõenditest ja teadusest lombak on. Need “akadeemilised teadlased” ei moodusta mingit eraldi ususekti, kes paavsti kombel ümberlükkamatuid jumalikke tõdesid kateedrist alla kuulutavad, vaid tihtipeale kaklevad üksteisega päris tuliselt ja lausa vihaselt. Teadlase suurim kritiseerija peaks olema ta ise ja kui ta ise oma ideid ei püüa kummutada, siis teevad seda suurima heameelega teised teadlased (seegi mõttetera on selles Carl Sagani tekstis kenasti sees).
Nõus, Andres, muidugi on! Aga see ei õigusta mitte üks raas ebateaduste vohamist. Seos puudub.
Arvan, et see teadmine, kui vähe me maailmast teame, on skeptikutel tunduvalt paremini selge kui mõnel teisel. Tihtipeale oskame isegi oma teadmiste piire selgelt kirjeldada ja teha ettepanekuid, kuidas edasi liikuda.
Ja jälle see 100% jutt. Sul paistab sellega mingi eriliselt lähedane suhe olevat. Aga kinnitan sulle ja teistele, et ükski normaalne inimene ei kujuta endale ette, et tal oleks käes või peas 100-protsendiline teadmistehulk. Ausõna.
Aga kõik see ei vähenda nende teadmiste väärtust, mis meil juba teada on. Ja seda polegi nii vähe, nagu mõned sooviksid lasta välja paista. Ja neile teadmistele tuginedes saame mõnda asja juba päris kindlalt väita. Näiteks seda, et massiga kehad mõjutava üksteist tõmbejõuga ja astroloogia on ebateadus.
Stjuuv kirjutas:
Metafoor: teadlased ja skeptikud töötavad samal kapsamaal. Erinevus on ainult selles, et teadlased keskenduvad uute taimede istutamisele, skeptikud aga maltsa olemasolevate taimede vahelt välja rohimisele.
Paraku läheb see metafoor selle koha peal katki, kus sama põllu peal maltsa kultiveerida tahtvad tegelinskid vihaseks saavad ja rohijatele kere peale anda ähvardavad.
Stjuuv! Võib -olla on nii, et kui midagi ei osata enam vastata, nimetatakse vastase juttu lihstalt lobaks.
Dig! Jutt oli ilus, aga mida keegi maltsaks nimetab, on omaette küsimus. Ka Sa arvad, et skepsisliikumine ei tegele pähevõetud valmistõdede raiumisega? Selline imago selle liikumisega ju kaasas käib. Aga muidugimõista on igas seltskonnas erinevaid suhtumisi.
Hehe, ma liialdan samamoodi nagu sina.
Enivei, sa ütled ka:
Miks kisub see inetuks, kui inimene seda usub? Miks ei või seda koolis näidata?
On palju hullemaid “para ja alternatiiv paska” kui see suhteliselt lihtne video.
Ja küll iga inimene ise valib mida ta usub. Sest sõnum on ju positiivne!
Sa jätad sellest hullema mulje kui see on ja sa ei ole seda põhjendanud – see pole eriti skeptik.ee’lik. Pigem isiklik.
Aga igatahes ma ka ei pooldaks selle konkreetse video koolis näitamist, aga ma pooldaks seda küll kui koolis õpetataks ka alternatiivseid asju. Lihtsalt silmaringi avaramiseks :)
Oh, lugesin su eelmist pikka postitust ja sain osaliselt vastuse oma küsimustele ja vaidlemine läheks mõttetuks vist.
Järjekordne relativism. Nii kurb kui see ka ei oleks, ei ole reaalses maailmas kõik vaatenurgad võrdsed. On seisukohad, mis vastavad tegelikkusele ja on seisukohad, mis ei vasta tegelikkusele, ning arvamuste paljususe taha peitumine ei muuda viimaseid rohkem tegelikkusele vastavateks.
Ja lepimegi kokku, et planeedid ja tähed on ilusad, ning ülejäänu on vaidlusalune? Paraku oleks me sellise mõtteviisi juures ilmselt ikka veel kiviajas.
Kokku tuleks leppida hoopis selles, et kui astronoomidel on oma väiteid toetamas hulgaliselt käegakatsutavaid fakte ja astroloogidel mitte kõige vähematki, siis pole astroloogia mitte midagi muud kui üks suur jama ajamine, ükskõik kui suuri või väikeseid järeldusi sealjuures tehakse.
Mida?
Võib ka nii olla. Eks see jää siis teiste otsustada, kui detailne ja jupphaaval tõestamine mingis konkreetses olukorras arbetuna tundub.
Sceptic – Someone who habitually doubts beliefs and claims presented as accepted by others, requiring strong evidence before accepting any belief or claim.
“Skepsisliikumine” tegeleb pähevõetud valmistõdedes kahtlemisega ning materialistlike asitõendite ja loogiliste järelduste abil otsusele jõudmisega. Loomulikult, kui selline tõendatud seisukoht on juba saavutatud, siis ilma uute andmete ilmnemiseta võib seda ka valmistõena tõlgendada.
Sest reaalses maailmas reaalsusele mittevastavate uskumuste järgi käitudes kipuvad asjad üldjuhul inetuks kiskuma.
Fakt, mis ei muuda konkreetset videot kuigivõrd adekvaatsemaks.
Teach the controversy! Teach both sides!
Oeh Stjuuv. Kuidas sa kõigest nii valesti võid aru saada? :)
Raske sinuga… Martin tundub, et vähemalt saab aru oma oponentide mõtetest, aga sina… lootusetu juhtum :)
Andres kirjutas:
Vanameister Mark Twainilt pärineb selle kohta nihuke põnev tsitaat:
Allar ütles:
Ma loodan, et sa ei pahanda, kui su hinnang mind külmaks jätab :)
Selle “nad mõtlesid ju hästi” argumendiga on kahtlased lood. Nimelt ei vabanda see kuidagimoodi välja tehtud rumalusi.
“Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati.”
Nii ka selle filmiga. Võib ju üritada mõista, et filmi eesmärgiks võis olla inimestele positiivset mõtlemist sisendada, pakkuda tõuget ja julgust oma elus miskit paremuse poole muuta jne. Küllap paljud inimesed seda filmi sellisena ka tänavad ja soovitavad teistelegi.
Aga headest kavatsustest üksi on vähe (kuigi ma kahtlen tõsiselt tegijate siiruses ja pean nende peamotivaatoriks siiski papihunnikut). Tühja lootuse andmine ja valede eluseoste ülekorrutamine ei ole väljapääs, vaid veelgi suurem enesepett ja probleemi lahenduse edasilükkamine. Asi, mis tundub hea ja meeldiv, võib su pikas vaates hoopis hävitada.
Astroloogiateemaline jutt jätkub siin:
AstroLOOGIA ja astroNOOMIA. On neil midagi ühist?
Mis oli filmis tühjade lootute andmine ja valede eluseoste korrutamine?
M ei saa kindlalt väita, kas midagi tehti peaasjalikult raha pärast või mitte.
Andres kirjutas:
Kes tatsab kui part ja prääksub kui part, küllap see ikka üks part on. Ja võimalikke teooriaid grammofonist pardijalgadega ämbris ei ole tarvis tõsiselt võtta enne, kui nende taha korralikud asitõendid ilmuvad.
Asjatundmatu möla.
Paar sarkastilist märkust ja üks jabur metafoor.
Sõbralik irvitus Digi postitisele ja veel üks sarkastiline märkus.
See skeptikute jutt siin meenutab vägisi ühte anekdooti, kus kaks embrüot vaidlevad, kas maailm ka väljaspool üsa olemas on. Siis jõuavad järeldusele, et ei ole, kuna keegi siiamaani veel tagasi pole tulnud.
Kui palju on maailmas ka tänapäeva teadusele seletamatuid asju. Teadlased ei suuda seletada, miks üks või teine asi toimub, kuidas toimub ja miks toimub. Siinsed skeptikud on ka need inimesed, kelle arvates ei ole kvantfüüsika ka teadus.
See, millest räägib Saladuse film on pigem inimese eneseusu tõstmisest ja endasse positiivsuse süstimist. Ootamist ja lootmist, et tulemus on positiivne. Samas paneb see inimese vastutava rolli, ei lase enam ohvrit mängida.
Ja see, et skeptikud mind näinud ei ole, ei tähenda, et mind olemas ei ole. Samas – eks igal inimesel on õigus uskuda seda mida tema tahab. See, et sina tahad kõiges kahelda, ei anna sulle õigust maha teha teiste uskumusi.
Asjaolu, et teadlased kõike ei tea, ei tähenda seda, et nemad või inimkond tervikuna mitte midagi ei teaks. See on muidugi oskus omaette, et olemasolevate teadmiste põhjal teha mõtteka arutluse põhjal järeldusi.
Aga tore oleks kuulda sinult mõnda näidet selle kohta, mis sulle huvi pakub ja mida teadlased seletada ei oska.
See, et siinsed skeptikud kvantfüüsikat teaduseks ei pea, on küll puhtalt su isiklik vääritimõistmine. See ei ole nii. Kui sulle sedasi tundub, siis palun põhjenda oma arvamust.
Igaühel on õigus teha maha teise uskumusi. Viisakamalt öeldes kritiseerida, arvustada, lahata, arutleda, analüüsida jne. Uskumused ei ole mingi püha lehm, ema haud, lapse mure, mida peaks siidikinnastes kohtlema. Täiskasvanud inimesed, kes usuvad teise meelest naljakaid asju ja oma uskumusi avalikult ka väljendavad, peaksid olema valmis selleks, et nende kalliks peetud uskumusi proovile pannakse.
Kui uskumuste kritiseerimisest tabu tehakse, siis leiame end varsti keskaegsest teokraatiast ja seda ilmselt ei soovi sinagi.
Uskumused on samamoodi lindpriid ideed nagu iga teine mõttevälgatus, mida inimaju on võimeline kandma. Pole ühtegi objektiivset põhjust, miks neid erilisel moel lugupidavamalt kohtlema peaks.
Martin mainis:
Muide, see tuletab mulle meelde mitmete tegelinskite väitmist, et skeptikud lihtsalt ei mõista nende homöopaatiat või astroloogiat.
Mina mõistan nii homöopaatiat kui astroloogiat ja pean neid sellegipoolest jamaks. Kvantfüüsika mõistmisega jään ma suuresti hätta, aga sellepärast ei pea ma kvantfüüsikat veel sugugi jamaks.
Niipalju siis sellest “teooriast”.
Teadusemees filosofeerib veidi:
Milline maailm?
Mõtle veidi sellele, mida võiks “maailma” all mõista embrüo, kes pole kunagi üsast väljas käinud.
Ma väidan, et selle embrüo mõistes “maailma” tõepoolest ei olegi seal olemas ja seega embrüo ei eksi oma järelduses.
Ausalt öeldes ma ei saa aru, millega see väide paralleele tõmmata üritab..
dig
kuidas sa siiani veel aru pole saanud?!? sa saad selliseid asju mõita üksnes siis, kui sa neid usud ja jamaks ei pea. kuni sa nende toimimises kahtled, pole sa lihstalt veel aru saanud. see lihtne teoreem peaks ju küll juba ammu selgeks olema saanud.