Saladus: saladust pole (The Secret) +video

Osade Eesti inimeste meeli erutab muinasjutufilm The Secret. Maailmas on igasuguseid filme, mis inimestele meeldivad. Näiteks on LOTR inspireerinud nii raamatute kui filmidega mitut põlvkonda, meie oma Kevade või Viimne reliikvia on lahutamatud osised meie üleskasvamisel, tänapäeva lapsed saavad loodetavasti positiivset innustust Lotte ja tema sõprade seiklustest.

Ja polekski midagi imelikku, et osad inimesed oma elu mõtte või positiivse lükke leiavad sellistest pseudodokumentaalidest nagu The Secret või What the Bleep Do We Know. Asi kisub aga sohu siis, kui neid filme liiga tõsiselt hakatakse võtma ja kujutatakse endale ette, et need esindavadki reaalsust ja inimeste olemust kuidagi eriti tõepäraselt ning hakatakse neis sisalduvaid nõuandeid päris elus järjepidevalt rakendama. Või mis veel hullem – suruma neid kooli, nagu selgub Eesti Ekspressi artiklis:

Lepsiki ja Halleri sõnul on neil plaan hakata Spirutaalse Lektooriumi klubiga hakata käima mööda Eesti haridusasutusi ja tutvustama “Saladuse” õpetusi.

kirjavead pärinevad algartiklist

Tänud kommenteerijale ekstaole vihje eest.

Tahaks väga koledasti öelda, aga kuna siin käib päris mitu inimest lugemas, siis piirdun lootuse avaldamisega, et koolijuhtidel jagub kriitilist meelt, et ka need usukuulutajad ukse taha jätta.

Ise vaatasin saladuse-filmi paar aastat tagasi, kui see väljamaal populaarne oli. Mäletan, et seal olid mõned päris kaunid kaadrid, aga need rääkivad pead ajasid igavat ja tüütut juttu, endal õnnis nägu peas, nagu saaksid nad maailma asjadest aru ning õnn, tervis ja rikkus ootavad järgmise ukse taga.

Naljakana meenub stseen, kus laps unistas jalgrattast, see unistus vibreeris kosmosesse ja ennäe! ei läinudki palju aega, kui kosmiline kaubamaja jalgratta materialiseeris. Ja mida laps sellest õpib? Istu maha ja unista, küll I-Phone ise taskusse tuleb, lollid teevad tööd ja näevad vaeva, tuleb vaid osata õigesti mõelda.

Täiskasvanud saavad abi sellest, et kui sa õigesti mõtled, siis ei tule su postkasti enam tüütud arved, vaid hakkad justkui imeväel ootamatuid rahatšekke saama. Saad oma punase sportauto ja maja mere ääres.

Eriti tobedad ja ohtlikud olid muidugi tervisealased arutlused. Positiivse mõtlemisega ei ole võimalik vähki ravida. Kes muud juttu räägib, on ignorantne ja ohtlik šarlatan.

Nendes filmides kajastatud mõtteskeem viib inimvaenuliku ja küünilise järelduseni, et igaüks saab täpselt selle, millest ta tegelikult mõtleb. Järelikult pole mõtet tegeleda vaesuse tõrjumise ega haiguste vastu võitlemisega. Vaesed on vaesed, kuna nad ei mõtle õigeid mõtteid, haiged on haiged, kuna on ise end haigeks mõelnud. Ka Holokaust või küüditamine olid tapetute ja küüditatute endi mõttetöö vili. Paras neile! Ise nad kutsusid omale õnnetuse kaela. Pole meie asi sekkuda nende endi poolt iseenda mõtetega välja kutsutud hädadesse. Sekkudes rikume nende karmat veelgi, kui nad väljateenitud õppetunnist ilma jäävad.

Noja siis muidugi igasuguste udumeistrite mantra, et just nende padajutt on tegelikult kvantfüüsikute poolt teaduslikult kinnitatud tõsiasi. Ei ole. Täiesti tavaline kvantmüstiline pseudoteaduslik loba.

Huvitava asjaoluna on selgunud, et üks saladuse-filmis esineja väärtpaberitegelane David Schirmer on paljudele inimestele palju raha võlgu ja tema tegevust uurib Austraalia väärtpaberiinspektsioon.

(18. oktoober 2010: viidatud video on maha võetud, juures tekst “This video is no longer available due to a copyright claim by Schirmer Financial Management.”. Pole hullu, lugu on jälgitav spetsiaalses blogis schirmerexposed.)

Siit näed filmi The Secret 20 esimest minutit. Kunagi sai tervet filmi tasuta vaadata saladusemurdjate kodulehel. Nüüd peab vaatamiskorra eest 5 dollarit välja käima.

Parema meelega vaatan hoopis paroodia The Key treilerit:

Või teist paroodiat: Blatantly Obvious. Siin on kõik vajalikud elutõed palju selgemas ja otsesemas keeles sõnastatud.

Või tegelikult võib filmikese peamise positiivse mõtte kokku võtta Eesti vanasõnadega, nagu Ekspressi ajakirjanik Maris Sander tabavalt märkinud on:

* Kuidas lükkad, nõnda tõmbad. [Tegelikult vist ikka nii: Kuidas lükkad, nõnda läheb.]
* Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
* Kuidas sina külale, nõnda küla sinule jne.

Lõpuks pisike teadmistetera Pascal Boyer’ raamatust Religion Explained, aga mis on antropoloogide seas ilmselt üldteada asi: suurim saladus on see, et saladust pole. Kontekstiks näiteks olukord, kus poisse läbi initsiatsiooniriituse meesteks tehakse. Keerukad teatraalsed rituaalid peaksid olema justnagu ettevalmistus meheksolemise saladuse teadasaamiseks. Kui aeg käes, siis saadakse teada, et tegelikult mingit saladust polegi või siis saab saladuse teada alles siis, kui järgmisele tasemele jõutakse. Näiteks saientoloogidel on neid tasemeid päris mitu tükki, nende läbimiseks peab väga mitu dollarit välja käima, väga mitu lugulaulu selgeks saama, kuni lõpuks ilmselt selgub, et kogu saladus peitus selles, kuidas inimest piisavalt kaua peadpidi sõimes hoida, et lüps paremini õnnestuks. Mingid saladused on siiski ilmselt olemas ka.

179 Replies to “Saladus: saladust pole (The Secret) +video”

  1. stjuuv

    Ausalt öeldes ma ei saa aru, millega see väide paralleele tõmmata üritab..

    paralaste argumentatsioon koosnebki teatavatest stampväljenditest, kontekstist välja kistud võrdlustest ja anekdootlikest mõistujuttudest, mis justkui peaks ilmselgelt tõestama, et neil on õigus: “kui juba anekdoot nii ütleb, küllap siis peab meil ikka õigus olema sest me oleme ju targemad kui anekdooditegelased”

  2. Ausalt öeldes ma ei saa aru, millega see väide paralleele tõmmata üritab..

    Sa ei saagi mõista, sa ei ole embrüo.
    See on ainult paraembrüote siseringi anekdoot.

  3. Martin:

    See, et siinsed skeptikud kvantfüüsikat teaduseks ei pea, on küll puhtalt su isiklik vääritimõistmine. See ei ole nii. Kui sulle sedasi tundub, siis palun põhjenda oma arvamust.

    Kasvõi see tekitab arusaama, et kvantfüüsikat teaduseks ei peeta, on kogu “Saladuste” ja “What the Bleep do we know” ideede maha tegemine. Samas kui mõlemad filmid põhinevad suuremal osal oma ideest kvantfüüsikal, ja kuna need filmid on mõtetu jura, siis järelikult on ka kvantfüüsika mõtetu jura.
    Filmis on ju kasutatud üldtunnustatud ideesid energiate vahelisest mõjust. Ideest, et kõiki elavaid organisme ümbritseb energia. Ja kuna ka mõte on energia (tänapäeval on seda isegi võimalik mõõta), siis järelikult on oma energiaga võimalik mõjutada teisi energiaid ning seetõttu luua reaalsust.
    Energia vahetus ja kehade vaheline energia on teada ju igale inimesele, kes põhikooli on lõpetanud. Ainus erinevus on selles, et tänu kvantfüüsikale saame minna sügavamale ning mõista, kuidas toimub energia liikumine aatomi tasandil.
    Ja lihtne näide, kuidas üks energia teist mõjutab, on minna poodi ja naeratada mossis näoga kassiirile. Kui kassiir tagasi naeratab, siis järelikult suutsid sina oma energiaga mõjutada tema energiat.
    Ja see, mida räägitakse “Saladuses” raha manifesteerimisest on lihtsalt oma aju programmeerimine. Kui sinu soov on sulle “absolute must”, siis hakkab sinu alateadlikkus pidevalt otsima probleemile lahendust. Ja sinuni jõuavad need asjad siis järsku kuskilt tekkinud ideega, mis täitsa vabalt võivad teenida sulle miljoni. (Soovitan tutvuda psühholoogiaga, mida räägitakse seal alateadvusest ja sellest, kuidas seda mõjutada).

    Ja kuna te kõik siin suured skeptikud olete, siis mõelge korra sellele, et aju registreerib ära kõik pildid, helid, vms, mis sinu ümber pidevalt toimub, kuid aju see osa, mis tegeleb selle töötlemisega, söödab ette vaid 20% saadud informatsioonist. Ehk inimene on teadlik pidevalt vaid kuni 20% informatsioonist, mis toimub tema ümber. Seega, kui sa kahtled, siis kahtle uuesti, kas see võib olla see 80%, mis minu aju registreerinud on, kuid pole veel ette söötnud.
    Ma ei väida, et skeptitsism saatanast on, kuid fanaatiline skeptitsism, kõige uue eitamine, tekitab tunde inimesest, kes liigub maailmas ringi silmaklapid peas ja ainus õige asi maailmas on see õige, mis on sinu õige. (My way or highway). Proovi korra astuda skeptiku rollist välja ja maailm võib paljastada palju uut ja huvitavat sinu jaoks.
    Samas, kui hästi järele mõelda, siis tegelikult näiteks “what the bleep to we know” on äärmuslike skeptikute poolt välja töötatud film, kes kahtlevad kõigis ja kõiges. “Mis on reaalsus?”, “Kus reaalsus luuakse?”, “Kas reaalsus on see, mida silmad näevad, või see, mida aju näeb?” – Kuna aju ei tee vahet sellel, mida silmad näevad või ette kujutlusel. Skeptik vs. Skeptik.

  4. Ardi lobises:

    Kasvõi see tekitab arusaama, et kvantfüüsikat teaduseks ei peeta, on kogu “Saladuste” ja “What the Bleep do we know” ideede maha tegemine. Samas kui mõlemad filmid põhinevad suuremal osal oma ideest kvantfüüsikal, ja kuna need filmid on mõtetu jura, siis järelikult on ka kvantfüüsika mõtetu jura.

    Aga kummalgi neist filmidest pole ju kvantfüüsikaga mingisugust arvestatavat pistmist.

    See nähtus, et teadusega mitteseotud imelike ideede proponendid noid ideid teaduslikuks maskeerida üritavad, on laialt tuntud. Seda hüütakse pseudoteaduseks. Kreatsionistid on tuntuim näide.

  5. Ardi,
    püüan öelda lühidalt, et kvantmüstikasse kaldumine ei tee mingit teemat teaduslikuks ega ka huvitavaks-põnevaks. Siinsete skeptikute arusaam maailmast on parasjagu seal piiril, et näha läbi erinevaid lobasid eri eluvaldkondades.

    Nagu Dig ütles, pole neil filmidel tegeliku kvantfüüsikaga palju pistmist. Seos kvantfüüsikaga võib tunduda usutav neile, kel arusaam kvantfüüsikast veel väiksem kui kvantfüüsikutel või reaalteaduses orienteerujatel endil.

    Psühholoogia on psühholoogia (nt naeratus), kvantfüüsika on kvantfüüsika (tegeletakse subatomaarsete osakeste ja protsessidega, energiaportsudega). Nende meelevaldne ühendamine ongi märk kvantmüstikast ehk kaldumisest pseudoteadusesse, teinekord lausa otsesesse pettusesse, nagu üks saladuse filmi tegelastest.

    Ja see, mis mulle uus ja huvitav on, ilmselt ei pea kuigipalju sinu mure olema. Eriti olukorras, kus võiksid ka ise veidi enam oma ajast pühendada nende allikatega tutvumiseks, mis sulle päris kvantfüüsikast adekvaatset juttu räägiksid. Kvantfüüsika või mis iganes füüsika valdkond on tõepoolest põnev :-)

  6. Nojah. Kui mõne inimese ainsad teadmised kvantfüüsikast pärinevadki nimetatud kahest filmist, siis võib küll julgelt öelda, et teadmised kvantfüüsikast neil mõnel inimesel puuduvad täielikult.

  7. Kui peaks ilmnema, et Plancki pikkus on tõesti vähim võimalik pikkus, siis kas peaks olema olemas ka Plancki tõenäosus? Kui 3-mõõtmelisse Universumisse mahub N Plancki pikkuse läbimõõduga keha, kas peaks arvama, et ei saa olla tõenäosust, mis on väiksem näiteks N küljega täringu heitmisel mingi kindla tulemuse saamise tõenäosusest?

  8. Ei näe küll, miks see nii olema peaks. Mis oleks siis tõenäosus, et sellist N küljega täringut kaks korda heites saaks sama tulemuse?

  9. Kriku küsis:

    Kui 3-mõõtmelisse Universumisse mahub N Plancki pikkuse läbimõõduga keha, kas peaks arvama, et ei saa olla tõenäosust, mis on väiksem näiteks N küljega täringu heitmisel mingi kindla tulemuse saamise tõenäosusest?

    Oletame, et meil on Kõige Väiksem Tõenäosus. Nimetame selle p‘ks ja assotsieeritud sündmuse E‘ks.

    Nüüd teeme Stjuuvi tehte ja arvutame tõenäosuse, et sündmus E toimub kaks korda järjest. Selline tõenäosus, on ilmselgelt p^2. Kui p<1, siis p^2<p — ja olemegi saanud Kõige Väiksemast Tõenäosusest veel väiksema tõenäosuse. Selline tulemus on absurdne, seega on esialgne oletus vale.

  10. see plancki pikkus lubab muuseas ka vana head achilleuse ja kilkonna müüti hoopis teises valguses vaadata – tuleb välja, et kui plancki ühik osutubki vähimaks võimalikuks, siis achilleus ikkagi saab lõpuks konnast mööda :-D

  11. Kriku üritas vaimukas olla. Nähtavasti ebaõnnestunult.

    Ilmselt võtsin asja liig tõsiselt.
    Sellega seoses aga peaks veel ära mainima, et universumi suurusest rääkides saab mingeid määratlusi anda vaadeldava universumi suurusele, ning Kogu Universumi suurust, juhul kui see peaks olema suurem vaadeldavast universumist, me määratleda ei saa.

  12. Samas kui mõlemad filmid põhinevad suuremal osal oma ideest kvantfüüsikal, ja kuna need filmid on mõtetu jura, siis järelikult on ka kvantfüüsika mõtetu jura.

    Neil filmidel pole kvantfüüsikaga midagi pistmist. See, kui vehitakse vihjetega kvantfüüsikale või selle terminitele, ei tähenda, et seos kvantfüüsikaga kohe ka olemas on.

    Filmis on ju kasutatud üldtunnustatud ideesid energiate vahelisest mõjust. Ideest, et kõiki elavaid organisme ümbritseb energia…. Ja lihtne näide, kuidas üks energia teist mõjutab, on minna poodi ja naeratada mossis näoga kassiirile.

    No näed, juba ongi absurdi jõutud.
    Kassiirile naeratamisel pole midagi ühist selle energiaga, millest räägib kvantfüüsika.

  13. Minu õudusunenägu hakkab teoks saama, nimelt uhuuteadlased kvantmehhaanika töömail. Ma olen juba pikemat aega kartnud, et ühel hetkel tuuakse argumentatsiooni kvantmehaanika määramatused sisse.

  14. Lollus rahaks!

    Saladusevõti

    *Kursuse kava:*

    I Teooria: ME LOOME ISE OMA MAAILMA. Praktiline osa: Heaolu test. Lõdvestumine

    II Teooria: MIDA SA TEGELIKULT TAHAD? Praktiline osa: Soovide leht. Soovide tahvli koostamine. Lõigud filmidest „Saladus” ja „Mida …piip… me üldse teame?”

    III Teooria: SALADUSE VÕTI LÄBI LOOMISPROTSESSI. Praktiline osa: Fantaasiapilt. Loov visualiseerimine.

    IV Teooria: MINU TEGELIKKUS. Praktiline osa: Rotteri skaala. Enesekindluse ankrud: tugevad küljed, positiivsed kogemused. Äratundmise harjutus.

    V Praktika: MÖÖDANIK TÄNAPÄEVAS. Meditatsioon mõttes tulevikku ja minevikku

    VI Teooria: MIDA ME ENDAGA KAASAS KANNAME. Praktiline osa: Negatiivsed kogemused. Kes ma tegelikult olen?

    Koolituse viivad läbi Kersti Kracht ja Raivo Raave, Silvakoolitus OÜ ja Rawe Konsultatsioonid OÜ.

    *Kursuse hind:*
    Kuni 4.veebruar 900.- krooni,
    4-14. veebruar 1000.- krooni.

    * *

    *Registreerimine:*
    Kirsti Ruben, saladusevoti_at_hot.ee; tel. 50 47 271

    *Lisainfo*: http://www.silvakoolitus.ee, Kersti Kracht 50 17 449, Raivo Raave 56 657 807

    Veidi jubedam on asjaolu, kuidas ma sellest teada sain. Nimelt on Kuku raadios saade Minu perekond, saatejuht Hannes Hermaküla, saadet toetab rahvastikuministri büroo.

    Kuulata saab seda siit. Hoiatus – udujutu kontsentratsioon on suur. Võnked, vibratsioonid, kvantfüüsika… kogu pakett.

    No mis pagana otsast peaks rahvastikuministri büroo kulul tegema reklaami mingitele vaimuärikatele, mille seos ‘minu perekonnaga’ on olematu?!

  15. 1.Robinson oleks pidanud seda kuulama!Kujutama randuvat laeva ette,armastama inimsööjaid jne!2.Tee tööd,siis tuleb ka armastus.See on tõsi!Kindlasti teate kedagi,kes oma vanast ülesputitatud autost loobuda ei taha.Seega tsiteeriti Tammsaaret ja räägiti valest asjast.3.Aga kui rääkida võtmest,siis võiks rääkida ka lukust.Ja siin läheb asi huvitavaks.Nimelt,et lukk toimiks,peavad muugid olema kohakuti.Mis need muugid siis olla võiksid?Võtke lahti sõnaraamat,seal on nad peaaegu kõik kirjas,omadussõnade hulgas.Seal on ka selliseid,mis on iga inimese puhul etteantud,paratamatud,fataalsed.Selliseid mingi kursusega ei muuda.Mõne inimese jaoks on isegi mõtlemine või koordineeritud tegevus suur pingutus.Mõne puhul on edu võtmeks plastiline kirurgia…Teadsin inimest,kes ainult naerataski!Teda hüüti avalikult naerukajakaks.TEGELIKULT ka.4.Jälle see SARNANE TÕMBAB SARNAST.Kvantfüüsikas on see nonsens,ja iga päevaelus samuti.Nimelt,kui kaks asja tõmbuvad,siis on alati võimalik leida ka selle põhjus.Ehk SARNANE TÕMBAB SARNAST LÄBI KOLMANDA.See on oluline,kuna tihti seda kolmandat just lahataksegi.

  16. Eee-mmm. tähendab. Mina vaidleks ikkagi vastu. Filmil ON oma tõetera sees. See, mida selles üritatakse tõestada, on just see, jõud, mis meid endid liikvele lükkab. Kui sa ei usu oma liigutuse tulemusse siis käidki tühjapilguga ja teed seda mis sulle öeldakse ning oled. Kui sa usud oma tegevuse tulemusse siis teed seda kvaliteetsemalt ning loomulikult sellele ka väärikas tasu. Paraku meie ühiskond ei usu mitte kellessegi ega millessegi ja upub oma skepsisesse ja oma võlgadesse, kuna ise ei viitsita liigutada et oma olukorda parandada ning lihtsam on VIRISEDA. Jah saladust kui sellist ei ole sest see on juba fakt, et kui usud oma tegevuse tulemusse siis saad ka tulemuse tasu ning see ongi tegelikult märksõna SECRET tähendus. Kui ei püüa siis ei juhtu ka midagi.

  17. Jah, Einar, tõetera on filmis sees. Tõetera leiab ka muinasjuttudest, eksole. Vale ja pettus selle filmi puhul seisneb aga selles, et seda dokumentaalfilmina esitletakse. Lisaks muidugi hulk täiemahulist jama, mida filmis kui fakte esitletakse.

    Veel koomilisem rõhk tuleb sisse aga siis, kui hakata filmis esinenud tegelaste tegelikku tausta uurima. Ülal loos viitasin filmis esinenud David Schirmer’i juhtumile. Väga õpetlik, eluline ja suur tõetera seegi.

  18. Ei .. noh.. :D:D jah. Ses osas olen sinuga nõus. Aga kulla inimene, kuidas sa saad sellist asja võrrelda muinasjutuga? Muinasjuttude eesmärk on õpetada moraali ja eetikat – eelkõige. Siin aga on tegemist õpetusega, kuidas iseendaga rahule jääda. Kui sa ei saa seda võtta kui dokumentaali, ära võta. Ega minagi kõike puhta kullana võtnud aga mulle meeldib asja filosoofia ning tore asja juures on see,e t on jäetud ruumi ISE edasi mõtelda. Džinne ja haldjaid ei ole olemas, sellega ma olen nõus. Universumi kataloog – see on aga mõeldud metafoorina – inimene suudab ju oma kätega valmistada kõike mida ta mõistab. Ja käsi juhib ju mõte. Ja ongi universumi kataloog. Ma vaatan seda asja nii lihtsalt sellisest vaatevinklist, et keskmine ameeriklane ei suuda asju oma peas väga lahti harutada, seepärast ongi film muinasjutuks tehtud. Võibolla mitte just kõige parem lähenemine. Aga ma võin ka loomulikult eksida – ja see teebki must ju inimese. Aga kurat võtaks, juba asja pealkiri müüb – anname vähemalt selle eest inimestele AU kui muidu ei saa. Üldsõnum aga asja juures mulle meeldis. Mediteerima ja suvilaid tellima aga ma ei hakka. Küll aga teen kõik endast oleneva oma käte ja peaga, et asi selles suunas liiguks (noh see on minu “SALADUS”)

  19. Muinasjuttude eesmärk on õpetada moraali ja eetikat – eelkõige.

    Muinasjuttude eesmärk on, et hea uni tuleks. Eelkõige :)

  20. Okei, ma arvan, et ma olen oma pointi juba välja öelnud selle secreti koha pealt. Mis puutub aga muinasjuttudesse – hea une tekitamine – halloo, kes muinasjuttude ajal magama jääb???? Need on kõik ju nii põnevad, et ükski laps ei taha enne magama jääda kui muinasjutud läbi on. Teiseks, miks loeti muinasjutte lastele enne magamaminekut? Aga loomulikult selle pärast, et õhtune aeg on õppimiseks kõige parem ja info talletub kõige paremini. Ja kui väheke süveneda, siis muinasjutud ON eetika ja moraali õpetamiseks. (õilsus, kurja või väärteo karistus jne… ainult pistetud lastele vähe ampsatavasse vormi)

  21. Einar ütles:

    miks loeti muinasjutte lastele enne magamaminekut? Aga loomulikult selle pärast, et õhtune aeg on õppimiseks kõige parem ja info talletub kõige paremini.

    ahhaa, sellepärast siis õhtukool ongi õhtukool.

  22. halloo, kes muinasjuttude ajal magama jääb????

    Eks ikka pärast juttu jäädakse…

    Ja kui väheke süveneda, siis muinasjutud ON eetika ja moraali õpetamiseks. (õilsus, kurja või väärteo karistus jne… ainult pistetud lastele vähe ampsatavasse vormi)

    Esiteks, muinasjutud polnud alguses teps mitte lastele mõeldud. Vendade Grimmide originaalsed folkloorist üleskirjutatud muinasjutud pole mingisse iseäraliselt lastesõbralikku vormi “pistetud”. Mis moraali puutub, siis vaevalt et neid sihilikult moraalikasvatuseks välja mõeldi. Kestma jäid, levisid ja teisenesid lood, mis kuulajatele meeldisid. Ning suurele osale kuulajatest meeldivad lood, kus hea võidab lõpuks kurja. Sama asi kui tänapäeva seebiooperite juures.

  23. Ja vennad Grimmid olid maailam vanimad muinasjutuvestjad. Kulla inimesed. Muinasjutud olid olemas juba antiikajal ainult tänapäeval nimetame neid müütideks ja legendideks. Arvake kuidas tahate aga kõigi muinasjuttude üleüldine eesmärk oli eelkõige moraaliõpetus. Võibolla seda ei tajutud nõnda ja räägiti lihtsalt huvi tekitamiseks aga kõigis iidsetes ja hilisemates muinaslugudes on oma moraal sees. Herakles – suure väega kaasneb suur vastutus. Athena ja Arachne – Uhkus ajab upakile. Hunt ja seitse kitsetalle – Lapsed kuulake ema sõna kui ei taha pahandustesse sattuda jne.

  24. ja okei, tegelikult peaks seda asja mõne teise pealkirja all lahkama kui seesamune Secret siin. Lastele ei soovita filmi näidata aga mõtlev ja arutlev inimene võib üht teist edasi “vilusohveerimiseks” leida. Õigesti elama ei saa õpetada loomulikult ükski raamat ega film selle raja leiab igaüks ikkagi ise. Lõpuks. Ja seda kas see elu lõpuks nii ÕIGE või VALE oli see on kah igaühe enda otsustada. Niipalju kui on väärtushinnanguid niipalju on ka eluviise.

  25. Vennad Grimmid lihtsalt on hea näide sellest, kuidas autentset folkloori lastepärastama hakati.

    Arvake kuidas tahate aga kõigi muinasjuttude üleüldine eesmärk oli eelkõige moraaliõpetus.

    Sinu arvates.

  26. Einar kirjutas:

    Lastele ei soovita filmi näidata aga mõtlev ja arutlev inimene võib üht teist edasi “vilusohveerimiseks” leida.

    Elu näitab, et vilusoohve on isegi ülearu.

  27. Sirvisin siis ka raamaupoes seda “saladust”. Paneb ikka imestama kuidas täiskasvanud inimesed, isegi mehed, sellest lapsikusest vaimustuvad – keskpärane naisteajakirja tasemel “tarkus” kõvade kaante vahele köidetud. Ainus mõistlik seletus on see, et tegemist võib olla inimestega, kes pole eriti raamatute lugemisega sina peal olnud.
    Enesemotiveerimisest ja keskendumisest eesmärkidele on ju väga palju ja põnevalt kirjutatud – juhtimis- ja psühholoogiakirjanduse riiulid on täis neid raamatuid. Loomulikult ei kästa neis piirduda vaid unistamisega.
    Lapsele ei julgeks seda vist ka soovitada kuna ei ole kindel, kas see muinasjutt päris õigeid väärtusi jagab, enne võiks juba anda vist “Lenini lapsepõlve” vms :)

  28. Väike My teatas, et Saladusele pühendatud kodulehekülg Külgetõmbeseadus – Elu Suurim Saladus! mainib möödaminnes ka skeptik.ee-d.

    Sellisele vaimude väljakutsumisele võib ju ikka vastata:

    Tere,
    kuivõrd siin on skeptik.ee ära mainitud, siis paar sõna ka minu poolt.

    Ütled:

    Ma loen skeptikute foorumit http://www.skeptik.ee , mis on mulle väga meeldima hakanud, kuna ma saan selle kaudu oma kaastunnet arendada lugedes nende inimeste kurjasid ja kibedaid lugusid, kuidas kõik on jama ning kole,[…]

    Hea inimene, see on muidugi tore, et Sa meid loed, aga loetu mõistmiseni läheb Sul veel aega. Kuis muidu Sa sealt “kurjasid ja kibedaid lugusid” välja loeksid ja omistaksid meile mõtte, et “kõik on jama ning kole”.

    Ma ei siin hakka kordama, mida skeptik.ee-s Saladuse kohta öeldakse, huviline võib seda lugeda siit:
    https://skeptik.ee/index.php/2008/09/15/saladus-saladust-pole-the-secret-video/

    Kuid küsin sedasi: ega Su kaastunde harjutus skeptikute varal juhtumisi üks selline mugav egotripi moodi asi pole?

    Mugav seepärast, et Sa ei pea ise midagi ette võtma, kuivõrd reaalseid hädalisi, kes konkreetset abi vajavad, on maailmas miljonite kaupa.

    Egotrip seepärast, et kaastunne mugava objekti suhtes loob Sulle illusiooni üleolekutundest kaastunde objekti üle.

    Aga sellega olen nõus, et (enese)distsipliin, millest Sa räägid, on oluline, väga oluline ja kui Sa selle tõetera just tänu Saladusele leidsid, siis hea seegi.

    Omalt poolt kinnitan, et näiteks kvantfüüsikast, kosmoloogiast, astronoomiast või minupärast kasvõi keskkoolifüüsikast arusaamine ja selle rakendamine maailmapildi loomisel nõuab samamoodi enesedistsipliini. Võibolla isegi rohkem, sest arvestama peab selliste pisiasjadega nagu loodusseadused.

    Sinu ja muude Saladuse edendajate viited sellele, et Saladuse või “külgetõmbeseaduse” puhul on tegu teadusega sh kvantfüüsika ja neuroteadusega (vt Küsi nõu!), võid rahumeeli ära unustada. Kui Sul oleks füüsika sh kvantfüüsika alal mingigi ettevalmistus, siis näeksid isegi, et mikromaailma kvantefektid ja “paradoksid” ei ulatu makromaailma sellisel kujul nagu kvantmüstikud (sh Hagelin) seda üritavad näidata. Ära lase end libekeelsete udupuhujate poolt petta.

    Mis Saladuse unikaalsusesse puutub, siis paraku saab sedasi väita vaid inimene, kel lugemisharjumus päris varases nooruses otsa sai. Maailma kultuuripärandi mõistmist avardab ainult laialdane kvaliteetkirjanduse lugemine. Siis kaoksid ka superlatiivid sealt, kus populaarmeedia seda võimendada üritab. Millegipärast ei leia me nt Jaan Kaplinskit või Rein Rauda Saladusi kiitmas.

  29. Martin Vällik ütles:

    Omalt poolt kinnitan, et näiteks kvantfüüsikast, kosmoloogiast, astronoomiast või minupärast kasvõi keskkoolifüüsikast arusaamine ja selle rakendamine maailmapildi loomisel nõuab samamoodi enesedistsipliini. Võibolla isegi rohkem, sest arvestama peab selliste pisiasjadega nagu loodusseadused.

    Jah, Martin, Kartaago tuleb hävitada. Sinult laenatud tsitaat meenutab mulle juba dogmaatilist mantrat – sellist, mille kordamisse ei panda hinge, meeleolu, ega erilist hingamist, mis tuleb kuskilt tagataskust, lausmehhanistlikult.

    Kui suurt osa Looduse seadustest arvad Sa, et Loodus on Sulle avaldanud? Kui saata suurlinna liiklusesse keegi, kes on lugenud liikluseeskirjadest ainult ülemise kümnendiku igalt paaritult lehelt (ülioptimistlik võrdlus), siis mina ei soovitaks sinna minna ülbelt ja enesekindlalt vaid ettevaatlikult ja aukartusega.

    Millegipärast ei leia ma Sinu sõnumites Sinu enda loetletud teadmiste rakendamist maailmapildi loomisel. Ma näen igal sammul nende rakendamist maailmapildi piiramisel. See on ehk see kurb ja kuri, mille peale keegi õnnetu kuskil vihjanud on.

    Ma ei saa sõna võtta käesoleva teema aluseks oleva kunstiteose osas, kuna pole sellega isiklikult kohtunud.

  30. Kui saata suurlinna liiklusesse keegi, kes on lugenud liikluseeskirjadest ainult ülemise kümnendiku igalt paaritult lehelt (ülioptimistlik võrdlus), siis mina ei soovitaks sinna minna ülbelt ja enesekindlalt vaid ettevaatlikult ja aukartusega.

    Selle võrdlusega ma pole nõus, sest inimkond “liikleb” ka oma praeguste kasinate teadmistega küllaltki edukalt.

  31. Nonii, nüüd võib ilmselt kindlamal meelel oletada, et Saladuse-Kaido ei lasknud mu kommentaari oma eetrisse, kuivõrd tänase kuupäevaga on sinna uusi sõnu ilmunud ja Kaido isiklikult ka vastanud.

    Ei vaidle vastu, et tal on selleks muidugi täieline õigus, aga kui ta saladus nii nõrguke on, et kriitilist sõna ei kannata, siis olgu… ja jäägu nii talle kui ta mõttekaaslastele nende õigus oma mullis rahumeeli edasi elada.

    Samas kui on julgust skeptik.ee välja kutsuda kasvõi selle mainimise teel, siis võiks jätkuda mune ka edaspidiseks. Ise ju võiks Saladuse õpetusele toetudes teada, et mida universumilt palud, seda saad – kui skeptik.ee-d mainid, siis see võib ka tulla.

    Paistab, et peab ta lehekülje väited veidi pingsama pilgu alla võtma ja blogosfäärile laiemalt teada andma, mis mehega tegu.

  32. inz ütles:

    Kui suurt osa Looduse seadustest arvad Sa, et Loodus on Sulle avaldanud?

    Ma ei pea ennast selles mõttes eriliseks väljavalituks, et loodus isiklikult minuga suhtleks ja oma seadusi tsiteeriks, aga koolis käimisest ja raamatute lugemisest on minumeelest siiski kasu küll, sedasi saab teada, kuidas ja mida avastatud ja tuvastatud on.

    Saladuse tüüpi üllitised ei ole need kohad, kust nt kvantfüüsika kohta midagi adekvaatset teada saaks ja kui lugupeetavad sellegipoolest teevad kaugeleulatuvaid kvantvaimuhüppeid ja järeldavad sellest “külgetõmbeseaduse” kehtivust, mida Einstein, Galileo ja paljud muud kuulsad isikud justkuid tundnud oleksid, siis niipalju aitavad need teadaolevad loodusseadused küll järeldada, et sellised jutud pikemalt süvenemata udujutuks võib liigitada. Oma maailmapildi rajamine udujutule on energeetiliselt kulukas, raiskab loodusressursse ja suurendab kiirendatud korras entroopiat.

    Ja raiskamist oleme kehtiva paradigma raames hakanud pidama “halvaks”. Säästmine ja kokkuhoid on “head”. Me küll taunime varmalt neid, kes prügi metsa alla või tee äärde loobivad, kuid vaimse maastiku saaste on samasugune koormus keskkonnale nagu tühi klaaspudel liivarannas.

    Millegipärast ei leia ma Sinu sõnumites Sinu enda loetletud teadmiste rakendamist maailmapildi loomisel. Ma näen igal sammul nende rakendamist maailmapildi piiramisel. See on ehk see kurb ja kuri, mille peale keegi õnnetu kuskil vihjanud on.

    See ei ole piiramine, kui arvestatakse looduse enda poolt sätitud piirangutega. Hüppa ja mediteeri kuipalju tahes – gravitatsioonist sa lahti end ei mõtle. Isegi elektroni ei pane oma spinni muutma. Rääkimata siis “universumi kaubamaja” tellimustest, mis on umbes samal arenguastmel kui usk sellesse, et jõuluvana toob kingitusi.

    Ma ei saa sõna võtta käesoleva teema aluseks oleva kunstiteose osas, kuna pole sellega isiklikult kohtunud.

    Kunstiks võib Saladuse ehk liigitada, kuid arvan et kitš on kohasem väljend.

  33. Kriku ütles:

    Kui saata suurlinna liiklusesse keegi, kes on lugenud liikluseeskirjadest ainult ülemise kümnendiku igalt paaritult lehelt (ülioptimistlik võrdlus), siis mina ei soovitaks sinna minna ülbelt ja enesekindlalt vaid ettevaatlikult ja aukartusega.

    Selle võrdlusega ma pole nõus, sest inimkond “liikleb” ka oma praeguste kasinate teadmistega küllaltki edukalt.

    Ega ma vist ju ei väitnud, et ei “liikleks”. Ma isegi ei ütelnud, et ma ei soovita liigelda. Aga kas sa tõesti usud, et inimkond “liikleb” oma kasinate teadmiste juures ohutumalt siis, kui ta teeb seda ülbelt ja enesekindlalt, võrreldes sellega, kui ta teeks seda ettevaatlikult ja aukartusega?

    Hoopis teine teema on, kui edukalt inimkond edasi liikunud on. Arvatavasti avaldub selles vastutustunde ja aukartuse olemasolu või puudumine palju drastilisemalt kui “liiklemises”. WWII ajal jooksis piir, kus inimkond pääses kallale jõududele, mis on suuremad kui meie kollektiivne vastutustunne. Kahjuks lisandub neid jõude kiirenevas taktis. Tõenäoliselt võtab millalgi mõni uusim katse endale vabaduse väljuda lõplikult meie kontrolli alt. Või võtab vabade inimeste hulgast keegi endale lisaks ka vabaduse mõnda neist jõududest enda kitsastes huvides ära kasutada. Pole mõtet isegi arutleda, kas nii juhtub või mitte – piisab sellest, et me oleme avanud tõenäosuse selle juhtumiseks. Ja kui meil õnnestuks ennast proportsionaalselt enda kasvanud ohtlikkusele muuta vastutustundlikumaks või vabadustes piiratumateks – ma ei ole kindel, kas meile see kõik kokku enam niiväga meeldikski. Väga ajakohane võrdlus kujunenud olukorrale oleks “arengumull” – nagu kinnisvaramull näiteks. Arengu üks oluline osa on ennast teisest kaugele lahti rebinud ja süsteem kukub paratamatult mingil hetkel kokku. Mina sellest õnnelik ei ole, aga ega ma ka mingeid praktilist väärtust omavaid variatsioone antud teemal ei näe. Pealegi soovitavad targad mehed elada, mitte muretseda.

    Aga päris tegelikult ning väga palju konkreetsemalt urisesin ma lihtsalt selle poolt, et mõistet “loodusseadused” ei kasutataks nagu valmis vasarat, millega lüüakse kinni nii see, mida teine ütles, kui ka see, mida antud asjas üldse ütelda on. Ja ei esinetaks selle mõiste volitatud esindajana. Kes ja millal olekski võimeline kokku võtma, mida endast kujutab loodusseadusandluse hetkeredaktsioon selle ammendavas tervikus? Ja… see kokkuvõte oleks vananenud enne, kui seda oleks võimalik haarata.

  34. Martin Vällik ütles:

    inz ütles:

    Ma ei saa sõna võtta käesoleva teema aluseks oleva kunstiteose osas, kuna pole sellega isiklikult kohtunud.

    Kunstiks võib Saladuse ehk liigitada, kuid arvan et kitš on kohasem väljend.

    Kalduksin arvama, et loodusseaduste valguses ei ole neil terminitel üleüldse mitte mingit vahet. Või on? Aga siiski: tänan hoiatamast :)

  35. Aga kas sa tõesti usud, et inimkond “liikleb” oma kasinate teadmiste juures ohutumalt siis, kui ta teeb seda ülbelt ja enesekindlalt, võrreldes sellega, kui ta teeks seda ettevaatlikult ja aukartusega?

    Ma ei suuda näha seost “Saladuse” ja muu uhhuundusega.

    Loodusseadused toimivad ühtmoodi nii selle jaoks, kes suhtub neisse aupaklikult kui selle jaoks, kes neile sülitab. Nendega tuleb lihtsalt arvestada.

  36. Kriku ütles:

    Ma ei suuda näha seost “Saladuse” ja muu uhhuundusega.

    Loodusseadused toimivad ühtmoodi nii selle jaoks, kes suhtub neisse aupaklikult kui selle jaoks, kes neile sülitab. Nendega tuleb lihtsalt arvestada.

    ???. Mille poolest ei kvalifitseeru loodusseadustesse aupaklik suhtumine nendega arvestamisena? Aga üritan veel kolmandat moodi ütelda seda, millele tegelikult tahtsin tähelepanu juhtida: osad inimesed kasutavad mõistet “loodusseadused” uskumatult sarnaselt sellele, kuidas usklikud kasutavad sõna “jumal”. Nad arvavad, et teavad täpselt, mis see on, nad arvavad, et see on piisavalt vägev diskussioonis eelnenud osa eest punktide koju korjamiseks, arvavad, et see on ammendav edasise diskussiooni kinni löömiseks, ja arvavad, et teised lihtsalt ei ole võimelised aru saama, kui vägev see kõik on. Olen skeptiline igas punktis.

  37. Loodusseadustest rääkivad inimesed näevad neid igal pool endi ümber toimimas. Ükskõik millist tuntud loodusseadust saab kohe katseliselt üle kontrollida, kui vaja peaks olema. Väite katseline kontrollitavus on ratsionaalses diskussioonis kindlasti argument.

  38. @Ardi – Mulle pakub alati tohutut lõbu, kui inimesed, kes ei ole omandanud füüsika algteadmisi põhikooli tasemel, tulevad rääkima erirelatiivsusteooriast või kvantfüüsikast. Erirelatiivsusteooriast saavad nad imehästi aru – kõik on suhteline. Nad arvavad, et 1905. aastal pani Albert Einstein oma geniaalse teooria just selle lausega kirja. Kuigi tegelikult hõlmas teooria valguse dualistliku olemuse avamist ja Browni liikumise selgitust (muuhulgas). Kui nüüd keegi pseudoteadlane või nt psühholoog, kes vaevalt eriti põhjalikke teadmisi füüsikast omab (puudutab muuhulgas ka nt suurt osa biolooge – inimesed, kes ennast ausalt bioloogiadoktoriteks võivad tituleerida, on sageli üllatavaltki ignorantsed matemaatika ja füüsika osas – ostes näiteks siiras usus poest vett sildiga “Võluvesi”) oma teoses puistab fraase nagu: massidefekt, entroopia kasv, aegruumi kõverdumine, kvantülekanded jne, siis suurem osa lugejatest võtab seda siiralt tõe pähe, ahmib seda ahnelt sisse ja arvab, et nüüd on tema pea küll suurt tarkust täis. Tegelikult ei kannata aga kogu see jama mingit kriitikat, sest eksitud on põhitõdede vastu. No parimaks näiteks on ehk see, et kvantfüüsikat, mis teatavasti (igaüks, kes keskkooli on lõpetanud, peaks seda teadma) toimib mikrotasandil, st elementaarosakeste tasandil, kantakse üle kümnete suurusjärkude võrra suurematele objektidele – närvirakude sünapsides impulsi ülekannet toimetavate mediaatorainete molekulidele, INIMESTELE, AUTODELE, UFO-dele jne.

    Kui keegi tuleb mulle midagi patrama sellest, et kvantfüüsika on seda või toda seletamatut nähtust tõestanud ja ma ei leia selle kohta ühestki auväärsest eelretsenseeritavast teadusajakirjast ühtegi viidet ega artiklit, tuleb mul kontrollida, kas see jutt üleüldse vett peab – st kas neid nähtusi üleüldse on võimalik kvantfüüsika abil selgitada. Teame me ju igapäevasest elust (nimetagem seda “mesotasandiks” (selliseid termineid armastavad pseudoteadlased ka üliväga) – inimlik mõõde, kus meie elame, kus objektid liiguvad meile haaratavate kiirustega ja on meie jaoks arusaadava massi ja mõõtmetega), et Newtoni 3 seadust kehtivad. Newtoni sõnastatud gravitatsiooniseaduse kohaselt arvutatakse planeetide ja kosmosesondide orbiite. Kui me aga tõstame kiirust ja suurendame massi, kui liikumiskiirused hakkavad lähenema valguse kiirusele ja massid ületama mitmekümne- ja mitmesajakordselt meie Päikese massi, kui vahemaad kasvavad sellisteks, mida on maiste ühikutega mõttetu väljendadagi – siis, tuleb välja, Newtoni seadustest meile enam ei piisa, vaatlustulemused ei lähe enam teooriaga kokku. Sellel tasandil astubki mängu Einstein ja erirelatiivsus- ning üldrelatiivsusteooria. Ja kui keegi tuleb väga asjatundliku näoga mulle seletama, et nähtamatu käe poolt läbi õhu lendavaid kartuleid ja nende müstilist kadumist selgitab erirelatiivsusteooria (kõik on suhteline!), siis ma tahaksin teada, mis jõuga ta makrotasandil avalduva suutis tuua lendava kartuli (ca 100g ja viis meetrit sekundis) tasemele. Miks kartul – sest mulle meenus Vahur Kersna saaatelõik miskisugusest poltergeistist ja lendavatest sokkidest või kingadest. Kui kvantfüüsika ütleb, et elementaarosake võib teatud kaduvväikese tõenäosusega olla samaaegselt Universumi erinevates osades, ei tähenda see seda, et sinu auto liigub öösel läbi suletud garaazhiukse salapäraselt teisele poole ja haihtub – ja et seda põhjustab kvantfüüsika, mitte naabri-Volli alaealine pätistunud pojapoeg.

    Igasugustelt “kvantfüüsikutelt” tahaks kohe hakata küsima – kuidas jääb Pauli keeluga? Mismoodi kvantfüüsika avaldub aatomite ehituses (need tüütud ja mõttetud elektronvalemid ja elektronpilved, s ja p jne, mida koolis sunniti õppima – see polnud ju ometi tõsine teadus, see oli ju jama… – vat siin on mul läikivate kaantega raamat, kus räägitakse, et aurad on kvantfüüsika abil ära seletatud – lahe!)? Palun selgitage, mis on Bohri postulaadid ja kuidas selgitavad need elektromagnetkiirguse teket ning erinevate keemiliste elementide erinevaid kiirgusspektreid? Palun selgitage radioaktiivsuse olemust. Milliseid elementaarosakesi me tunneme? Mis on annihilatsioon? Miks osad ained juhivad elektrit ja soojust hästi, aga teised halvasti või praktiliselt üldse mitte? Kirjeldage, palun, mõnda laialtlevinud kvantgeneraatorite rakendusvaldkonda. Ja kui lp kvantfüüsik ei suuda neid asju ära seletada, ei ole kogu tema ülejäänud juttu mõtet hakata kuulamagi. Sest see on vaid väljavõte gümnaasiumi füüsikakursuse kvantfüüsika osast.

    Nii, nagu ei saa tähti selgeks õppimata lugeda A. Tshehhovi surematuid teoseid, ei saa ka alusteadmisteta hakata opereerima selliste mõistetega nagu kvantfüüsika, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, stringiteooria, “kägardunud mõõtmed” jne. Mina ei ole piisavalt tugev, hoolimata kuuest ülikooliaastast ja edukalt läbitud füüsiakursustest, et neil teemadel vabalt sõna võtta. Aga tundub, et innovatsiooniga meil siin Eestis ei tohiks probleeme olla – meil on tuhandeid kvantfüüsikuid! Huvitav, miks ometi ei ole meil jätkuvalt termotuumareaktorit?

  39. naissoost skeptik (haruldane eksemplar?) ütles:

    Aga tundub, et innovatsiooniga meil siin Eestis ei tohiks probleeme olla – meil on tuhandeid kvantfüüsikuid! Huvitav, miks ometi ei ole meil jätkuvalt termotuumareaktorit?

    Kohati tundub, et meie “kvantfüüsikute” taseme juures oleks õigem küsida: “Miks ometi ei ole meil jätkuvalt külma tuumasünteesi”?

  40. Sellel tasandil astubki mängu Einstein ja erirelatiivsus- ning üldrelatiivsusteooria.

    Muidu ajad mõistlikku juttu, aga palun ära kirjuta “tasand” kui mõtled “tase”.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga