Arhiiv lugudest, mis on ilmunud oktoober, 2008

Oct 31 2008

Real Psychic Challenge (+Randi kommentaarid)

Bad news: Estonia got its own localized version of America’s Psychic Challenge.

Good news: Three of the contestants approached the Estonian Skeptics Society to have their abilities properly tested. No prizes, no media, just scientific testing.

The experiment began on a lovely summer evening. 19 different fairly common items had been brought together, all clearly distinguishable and from different areas of life. Inside a garden house sat a “transmitter” — a person whose job it would be to take a random item from the pile and to telepathically transmit information about the item to a test subject sitting outside. The telepathic transmitter was accompanied by a member of the skeptics who wrote down the objects that were being telepathically transmitted and communicated with another skeptic outside who was observing the test subject, about when the transmitter or the receiver was ready to proceed. Each of the three subjects tried to guess six items.

All mobile phones were far away and everyone participating in the experiment was searched with a metal detector to look for any electronic transmitters. None were found.

Guessing three out of six items was deemed to be evidence of paranormal abilities. Everyone participating in the test signed papers saying that they had understood and agreed to the rules.

Before the results were revealed the subjects testified that the experiment had been honest and that they were satisfied with the arrangements.

And the results were surprising for everyone. Out of all the eighteen tries the three psychics had managed to guess… zero.

With the psychic inside the garden house holding in her hands a small brush and trying to telepathically transmit its image, the receiving psychic instead described “a round smooth object, a ball”.

A small apple was received as “a bigger object, a toy, a teddy bear”.

A key was received as a drinking glass. A saw as a carrot. A training landmine as a leather wallet. A condom as a light bulb. A compass as a candle.

Though there was a small debate about the condom. It was argued that since spiritually sex has something to do with light, then perceiving a condom as a light bulb should count as a hit. Everyone else disagreed.

All in all, everyone agreed with the setup, everyone agreed with the results, everyone left on friendly terms, and stunning new evidence for telepathy was not discovered.

participants
From left: psychic Teur, skeptics Raul and Martin, psychics Geit, Hannes, and Triin

Here’s the original blog post (in Estonian) about the test:
Selgeltnagijate tõeline tuleproov. Katseprotokoll ja pildid.

Translated by Elver Loho
—————————————-

Lugu ilmus ka James Randi Educational Foundation kodulehel:
Estonian Psychic Test Results
Written by James Randi

Randi kommentaarid ja märkused:

Esemete hulk oleks pidanud olema eelnevalt määratletud ja kõigile osalejatele enne testi teada antud. Sellisel juhul poleks tekkinud kahtlusi ega vaidlusi, kas pakkumine oli täpne või “peaaegu täpne”. Sellist testi nimetatakse “sunnitud valikuks” ning statistiline analüüs on lihtsalt ja kindlalt toimetatav. Kõik esemed on nimekirjas ja ainult täpne vastus läheb arvesse.

Loos polnud viidet sellele, kuidas saadetav ese “saatja” poolt välja valiti. Mõned esemed on silmatorkavamad ja on seetõttu sagedamini väljavalitavad. Peaks olema mingi meetod, näiteks sedelitega loos, et tagada tõeline juhuslikkus.

Kolmandaks oleks võinud olla rohkem kui üks “saatja”; võib ju tekkida vaidlus selle üle, et konkreetne saatja oli nõrk.

34 kommentaari

Oct 29 2008

Päästeameti demineerijatel ei ole mittevajalikke töövahendeid

Saatsin Päästeameti peadirektor Kalev Timbergile ja demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonenile 26. septembril Eesti Posti abil tähitud kirja, kuna mu e-kirjale 22. augustist ei vastatud.

Kiri puudutas väidetavat pommituvastusvahendit, kuid tegelikult nõiavitsa põhimõttel “töötavat” Sniffexit, mida Päästeamet ja demineerijad on vapralt kasutanud ning korduvalt kaitsnud. Saatsin kaasa väljatrüki USA armeetegelaste raportist Sniffexi testimisel (pdf), kus tõdeti, et Siffex ei tööta.

Täna helistasin Päästeametisse, kust kinnitati, et vastus on välja saadetud 21. oktoobril, kuid lahkelt saadeti see kiri ka e-posti vahendusel (klõpsa pildile ja näed kogu vastust).

Lugupeetav Martin Vällik,

täname teid informatiivse kirja eest.

Päästeameti demineerijatele ei soetata tehnikat juhuslikult, kõik ostud on põhjendatud ning vajalikud inimeste julgeoleku tagamiseks. Demineerimiskeskusel ei ole mittevajalikke töövahendeid ning kõigil keskuse käsutuses olevatel töövahenditel on oma kindel otstarve meie kõigi turvalisuse huvides. Samuti on kõiki töövahendeid soetamise eel testitud või tutvutud nende tehnilise dokumentatsiooniga.

Lugupidamisega,
/allkiri/
Kalev Timberg
Päästeameti peadirektor

Beata Perens
6282007

Kuidas edasi?

9 kommentaari

Oct 29 2008

Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 2)

Rekonstruktsioon Mawangdui hauast leitud võimlemisharjutustestHuangdi Neijing pole siiski ainus allikas, mille abil Vana-Hiina meditsiini uurida saab. 1973. aastal leiti Mawangdui haudadest muu hulgas ka hulk meditsiinialaseid traktaate, milles on kirjas põhjalik ülevaade tolle aja meditsiinilistest arusaamadest. Matus on dateeritud aastasse 168 enne meie käibeloleva ajaarvamise nullpunkti.

Protseduuridest on kirjeldatud moxa (puju) põletamist naha lähedal, suitsutamist, väiksemaid kirurgilisi operatsioone, massaaži, loitsimist, rituaalseid liigutusi (võimlemise moodi), survet kividega, lisaks on ülevaade 217 ravimtaimest.

Aga mida sealt ei leia, on akupunktuur. Isegi vihjet peente nõeltega torkimise poole ei ole.

Varaseim tuvastatud viide sõnale zhen seoses arstikunstiga on leida ajaloolises teoses Shiji aastast -90. Nagu eelmises osas kirjeldatud, tähistab sõna zhen igasugust tegevust, mis on seotud teravate või kuumade esemetega. Olgu siis karja märgistamine, mädapaise avamine või aadrilaskmiseks augu tegemine. Seega seost akupunktuuriga tänapäeva arusaama mõttes tuleb kaugelt ja meelevaldselt otsida.

Hiina meditsiini klassikaline teos Huangdi Neijing, mille varaseimad säilinud eksemplarid on pärit parimal juhul +V sajandist, defineerib “torkimist” kui soontes või kanalites voogava qi või tuulte manipuleerimist. Viiteid selle teose olemasolule on küll leitud juba -I sajandist, kuid pole kindel, kas sarnane pealkiri ka sama sisu tähendab.

Ajaloolastele on abiks arheoloogia ja 1968. aastal leiti prints Liu Shengi (surnud -113) hauast hulk terariistu, mida ravitsemise eesmärgil kasutati. Nende seas ka peenemat sorti nõela moodi asjad, mida osad inimesed akupunktuurinõelteks peavad.

Nende nõelte pikkus on kuni 7 cm, läbimõõt lubab oletada, et neid kasutati millekski muuks kui meridiaanides voogava qi korrigeerimiseks.

Kokkuvõte:

Akupunktuuri vanuseks väidetakse olevat üle 2000 aasta ja kaasaegsed autorid jätkavad vanade tekstide tsiteerimist, kui kirjeldavad selle teoreetilisi aluseid. Kui aga läheneda Vana-Hiina tekstidele kui ajaloolistele dokumentidele, mitte aga kui arstiteaduse lähtematerjalile, mida võib katkematult ümber tõlgendada, siis selgub tõsiasi, et on tohutu vahe, kuidas kasutati nõelu omal ajal ja kuidas kasutatakse neid akupunktuuris tänapäeval. See, mida tuntakse tänapäeval akupunktuurina, on pika arengu tulemus ja sel on vähe sarnasust oma varase eelkäijaga. (D.C. Epler jr)

Järgmises osas plaanin vaadata, kuidas tekkis see akupunktuur, mis tänapäeval tuntuks on saanud, ning kuidas see Läände jõudis.

————————-
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 1)
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 3)

8 kommentaari

Oct 28 2008

Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 1)

Alustan artiklite seeriat akupunktuurist, mis põhineb suuremalt jaolt dr Robert Imrie loengumaterjalidel.

Artiklites püüame saada vastused küsimustele:

  • Kui vana on akupunktuur?
  • Kas akupunktuur on Hiina leiutis?
  • Kas nõelravipunktid on olemas?
  • Kas meridiaanid on olemas?
  • Kas nõelravi ravib?
  • Kas nõelravi üldse mõjub?

Akupunktuuri ehk nõelravi peetakse traditsioonilise hiina meditsiini (TCM) kõige iseloomulikumaks osaks, mille puhul

mõjutatakse nõelravipunkte nõelte abil haiguste ravi või profülaktika eesmärgil.
Nõelravipunktid asuvad meridiaanidel ehk kanalitel, mis ühendavad organismi tervikuks.
Allikas: noelravi.ee

Populaarsed tänapäevased müüdid pajatavad, et akupunktuuri puhul on tegu lausa mitmete aastatuhandete pikkuse ajalooga ning sügavalt hiinapärase meetodiga.

Olulisim allikas Vana-Hiina arstiteaduse kohta on teos Huangdi NeijingKollase keisri õpetus sisemisest (ei suuda vastutada tõlke kvaliteedi eest). See tekst arvatakse olevat pärit umbes aastast 200 enne meie ajaarvamist ja võib kajastada varasemaid tekste ning olla kogunud lisandusi järgnevatelt autoritelt. Vanim säilinud versioon on umbes meie ajaarvamise 5. kuni 8. sajandist. Kanoniseeritud versioon koostati 11. sajandi keskel. Selles raamatus räägitakse soontes või kanalites voogava qi või tuulte manipuleerimisest torkimise abil ja seda peetakse otseseks akupunktuuri kirjelduseks.

Mida see “torkimine” (zhen) täpsemalt tähendab, jääb lahtiseks. Klassikalises hiina keeles võib see “torkimine” tähendada igasugust tegevust, mis on seotud terava või kuuma esemega. Peamised “torkimised” tehti aadrilaskmise ja haiguskollete avamise eesmärgil. Samuti võis see tähendada karja märgistamist või armide tekitamist.

Tolleaegsed metallid olid kas liiga pehmed või rabedad ega võimaldanud valmistada selliseid nõelu, mida oleks saanud õrnalt naha sisse keerutada. Vastavat terastraati õpiti tõmbama alles umbes 17. sajandil.

Raamat Huangdi Neijing on üles ehitatud dialoogi vormis. Tuntud sinoloog Paul Unschuld oletab oma raamatus Chinese Medicine (Brookline, Mass: Paradigm Press, 1998, lk. 12), et teoses Huangdi Neijing esinev tegelane Qi Bo võib olla ei keegi muu kui Hippokrates. Lisaks siidile ja kalliskividele liikusid mööda iidseid kaubateid Ida ja Lääne vahel kindlasti ka ideed, õpetused ja teadmised. On ka näiteid Hiina ja Lääne meditsiinitekstide sõnasõnalisest sarnasusest. Samuti leiab samasust illustratsioonide juures näiteks hobuste ravimise ja inimkeha kujutamise teemadel. Kreeka ja ladina tekstides on hulganisti viiteid teatud kehapunktidele, kuhu torkimist ja mille kaudu aadrilaskmist peaks toimetama.

Seega on piisavalt tekstilist ja pildilist tõendusmaterjali väitmaks, et see, mida on harjutud nimetatama traditsiooniliseks hiina meditsiiniks, pole algupäraselt sugugi Hiina päritolu. Lisaks Euroopa, Araabia ja Pärsia allikatele, on Vana-Hiina teadmised saanud mõjutusi ka India ja Mongoli kultuuriruumist.

I osa kokkuvõte: kirjalikud tõendid akupunktuuri kohta pärinevad mitte varasemast kui 1600 aastat tagasi—teose Huangdi Neijing säilinud tekstidest, kuid selles kirjeldatud “torkimine” ei pruugi sugugi tähendada nõela torkamist tänapäevase akupunktuuri mõttes. Samuti ei ole “torkimine” algupäraselt midagi ainult Hiina meditsiinile omast, sarnaseid võtteid on kirjeldatud Vana-Kreekas ja võisid mööda iidseid kaubateid Hiinasse jõuda.

Järgmises osas vaatleme veel kirjalikele ja arheoloogilistele andmetele toetudes Vana-Hiina meditsiinivõtteid ning kas mõnda neist võiks pidada akupunktuuriks selles mõttes, nagu praegu seda mõistetakse. Samuti väärib uurimist, kui traditsiooniline see akupunktuur Hiinas ikka on.

————————————————
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 2)

52 kommentaari

Oct 25 2008

Rasestumisvastaste vahendite mittemüümine on äri

Autor: teemas abort,kraatia/ismus,trivia

TraatriidepuuAssociated Press annab teada, et Ameerikas kogub jõudu organisatsioon nimega Pharmacists for Life International, kes provotseerib apteekreid rasestumisvastaste vahendite müümisest hoiduma. PfLI on kuus apteeki ametlikult oma põhimõtteid järgivateks sertifitseerinud ja sajad alluvad neile ilma formaalse sertifikaadita; nood põhimõtted keelavad aga kõigi “kunstlike” rasestumisvastaste vahendite — sealhulgas kondoomide ja pillide — müügi.

Et ravimid, mida nood apteegid ikka veel nõus müüma on, patsientide usule pahasti ei mõjuks, on mõnel pool neid lausa pühitsetud veega piserdatud. Teadmata on, kas pühitsetud vesi on saadaval ka homöopaatilises lahjenduses.

Aga miks apteegid niisuguse esmapilgul ebaturumajandusliku käitumisega — rasestumisvastaste vahendite müük annab umbes kümnendiku keskmise USA apteegi käibest — üldse kaasa lähevad?

Osutub, et vastuteenena kondoomide mittemüümise eest pakub PfLI oma klientidele liikmetele mitmesuguseid äriteenuseid, millest eksklusiivseim on reklaam.  Lisaks äramärkimisele PfLI veebilehel on paljud kohalikud usutegelased varmad PfLI liikmetele kui iseäranis usupuhastele apteekidele oma heakskiitu ning õnnistust jagama — ja konkureerivaid apteeke, kes ikka veel kondoomide müümise teel aborte ära hoiavad, kantslist põhjalikult sarjama.

Feministing märgib ära, et maaosariikides nagu Montana on kirikute mõjuvõim nii tuntav, et kohati tuleb sadu kilomeetreid maha sõita leidmaks apteekrit, kes nõustub lihtsat antibeebipilli müüma. Kui mõnes teises valdkonnas võiks oodata, et seadusandja säärasele konkurentsivastasele tegevusele vastu seisab, siis usuäris on hoopis vastupidi: mitmetes osariikides on juba vastu võetud seadused, mis lubavad apteekril meelevaldselt keelduda isegi arsti retseptiga ette nähtud ravimite müümisest.

35 kommentaari

Oct 20 2008

Lugusid Eesti ajakirjandusest (oktoobri keskpaik)

Autor: teemas lugusid

151 kommentaari

Oct 19 2008

IBEX läheb taevasse!

Autor: teemas päris teadus

IBEX joonistatunaVähem kui kahe tunni pärast stardib Kwajaleinist Vaikses Ookeanis lennuk, mille kandami kandamiks on IBEX (Interstellar Background Explorer). Missiooni eesmärgiks on uurida Päikesesüsteemi piiridel toimuvat.

NASA launch blog on juba ärganud ja saadaval aadressil http://www.nasa.gov/mission_pages/ibex/launch/launch_blog.html

2 kommentaari

Oct 16 2008

Astroloog ja müügiagent seaduse silmis võrdsed

Suurbritannias kehtib alates selle aasta maikuust uus tarbijaid kaitsev seadus, mis reguleerib ausat äritegemist ning teiste hulgas peavad ka selgeltnägijad, astroloogid, spiritualistid, meediumid, ennustajad ja muud sarnased hakkama oma äri ausalt ajama.

Meediumitele ja astroloogidele tähendab see vaatlejate ning kommenteerijate sõnul seda, et nad peavad oma teenuste reklaamidele (sh internetikülgedele) lisama klausli (disclaimer), et nende teenused on ainult meelelahutuslikud või “kindlaid tulemusi mittetagavad teaduslikud eksperimendid” ja ei tohi väita, et nende teenused on katseliselt tõestatud.

Regulatsioon ise puudutab muidugi kogu äritegevust, kuid solvunud häält tegid kuuldavasti kõige enam just surnutega suhtlejad, kuna see andvat pahatahtlikele skeptikutele võimaluse nende peale seaduse jõuga kaevata.

Senimaani olid “ausad meediumid” kaitstud “Valelike meediumite aktiga” (Fraudulent Mediums Act), mille järgi pidi süüdistaja tõestama, et meedium on meelega pada ajanud. Nüüd peavad kõik meediumid ise tõendama, et nende teenustel on tõepõhi all ja nad ei kasutanud haavatava kliendi olukorda ära.

Mõned meediumid kasutavad oma kaitseks usuvabaduse põhimõtet ja väidavad, et kui nad peavad oma seanssi nimetama “teaduslikuks eksperimendiks, mille tulemused pole garantaaritud”, siis nad valetavad ja ei ole ustavad oma usule. Tõsi ta on – ükski teine religioon ei pea midagi sellist enda teenistuste kohta väitma.

Minumeelest võiks kirikute ustel olla hoiatav silt:
“Jumala olemasolu pole tõestatud, jumalateenistus on kindlat tulemust mittetagav teaduslik katse või meelelehutuslik etendus. Kui tunned end kergelt mõjutatavana, soovitame osalemata jätta.”
Sellise teate peaks pastor ette lugema ka enne jumalateenistust ning ka teenistuse lõppedes.

Inglismaal pole enam vahet särasilmsel ukselt-uksele müügimehel ja astroloogil. Müügiinimesed mõlemad. Seadus tugineb vastavale tarbijaid kaitsvale eurodirektiivile.

Uue seaduse kohaselt ei tohi oma tooteid ja teenuseid reklaamida agressiivselt, ei tohi enda pädevuse kohta esitada vääraid andmeid (nt salateaduste doktor). Samuti ei tohi oma reklaamides kasutada vääraid tunnistajate ütlusi, mida õnnelikud kasutajad toote kiitmiseks väidetavalt öelnud on. Toote müügil ei tohi kasutada süütunnet (“kui sa ei osta, jääb mu laps söömata”), hirmu (“saad needuse, kui ei osta”), alaväärsust (“kel seda asja pole, on moest maas”) tekitavaid väiteid. Samuti peab müügimees lahkuma ega tohi aknast sisse ronida, kui ta on ukselt tagasi saadetud.

Allikad:
The Guardian: Psychic crackdown on the cards
BBC: New rules for consumer protection
The Times: Fortune-tellers targetted in new Consumer Protection Regulations
Daily Mail: Mystics face checks in blitz on swindlers to protect public

114 kommentaari

Oct 13 2008

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool poputab posimist

Skeptik.ee regulaarne lugeja vast teab, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kus koolitatakse meditsiiniõdesid, ämmaemandaid ja teisi olulisi spetsialiste, on andnud kõnepuldi ka posimise, nõiduse, pseudoteaduse, nurgaarstluse kuulutamiseks.

Nimelt võimaldab see kool mitmete pseudoteaduste eestkõnelejal ja sünnitusgurul Ülle Liivamägil korraldada täiendkoolitusi homöopaatia, aroomiteraapia, refleksoloogia ja muude libaravivõtete teemadel. 2008. aasta õppeplaanis on vähemalt kaks sellist kursust, mis muidu juba mitmeid aastaid on programmis olnud:

  • 24.-28. novembril saab huviline 3700 krooni eest end 40 tunni jagu Ülle Liivamägi juhendamisel harida teemal Aroomiteraapia, aroomimassaaž. Põhiteemad: Õlide keemiline koostis, aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele, erinevate lillevete kasutamine, naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega.
  • 01.-05. detsembril 3500 krooni eest Liikumine ja rüht, juhtiv õppejõud Ülle Liivamägi, eesmärk: anda teadmisi ergonoomikast tervishoius; sihtgrupp: õed, ämmaemandad; põhiteemad: ergonoomika alused, lõõgastav massaaž, stressivaba võimlemine, refleksoloogia, täiendmeditsiin (homöopaatia), aroomiteraapia, suhtlemispsühholoogia.

Puhtast uudishimust kirjutasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile sellise kirja:

Tere, lugupeetud Ulvi Kõrgemaa,
kas oleks võimalik saada lisateavet/lisamaterjale selle kohta, mida sisaldavad järgnevad kaks täiendkursust:

Aroomiteraapia, aroomimassaaž
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi aroomiteraapiast ja aroomimassaažist,
aroomiõlidest ja nende kasutamisvõimalustest
Sihtgrupp: kõik, kes on huvitatud aroomiteraapiast ja aroomimassaažist
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi
Põhiteemad: Õlide keemiline koostis
Aroomiteraapias kasutatavate ainete mõju inimesele
Erinevate lillevete kasutamine
Naiste hormonaalsüsteemi toetamine aroomiteraapia vahenditega
Aroomimassaaž

Toimumise aeg: 24.11-28.11. 2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3700.-

———————————————-

Liikumine ja rüht
40 tundi
Eesmärk: anda teadmisi ergonoomikast tervishoius
Sihtgrupp: õed, ämmaemandad
Kursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi

Põhiteemad:
Ergonoomika alused
Lõõgastav massaaž
Stressivaba võimlemine
Refleksoloogia
Täiendmeditsiin (homöopaatia)
Aroomiteraapia
Suhtlemispsühholoogia

Toimumise aeg: 01.12-05.12.2008
Toimumise koht: Kännu 67 Tallinn
Kursuse hind: 3500.-

———————————————-

Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
www.skeptik.ee
tel 508 9328

Ulvi Kõrgemaa on kooli õppeprorektor, ta saatis küsimuse edasi täiskasvanute koolituse koordinaatorile Zelda Fainile, kes vastas mulle järgnevalt:

Tere!

Vastuseks Teie kirjale 09.10.2008.
Meie koolis korraldatav kursus Aroomiteraapia ja aroomimassaa ning kursus Liikumine ja rüht on mõeldud kõigile asjast huvitatuile. Need kursused annavad üldisi teadmisi inimese silmaringi laiendamiseks. Kursuse juhtiv õppejõud pr. Ülle Liivamägi on oma ala spetsialist ja omab vastavat haridust. Ülle Liivamägi on kutsekoja liige.

Lisamaterjale jagab kursuse õppejõud ainult kursusel osalejatele.

Tervitustega
Zelda Fain
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Täiskasvanute koolituse koordinaator
6 711 707
5096569

Vastus tundub korrektne, kuid omas peas vilksatavad mul igasugused küsimused, mida ma pole veel koolile saatmiseks vormistanud ja kui kellelgi on head nõu anda, kuidas ma võiks edasi käituda, palun andke kommentaarides teada.

Minu küsimused:

  • Kas koolil peaks õpetatava kohta mingi õppeplaan või ainekava või midagi sellist olema, mis õpetatava sisu veidi pikemalt lahti seletaks kui kursuse kuulutus? Kool peaks ju millegi põhjal otsustama, millist kursust lisada oma õppekavva ja millist mitte.
  • Kui on, siis kas see on avalik dokument, mille teabenõudega kätte võiks saada?
  • Kas koolil on olemas tõendid juhtiva õppejõu Ülle Liivamägi hariduse kohta?
  • Kui on, siis kas teabenõude käigus saaks neid näha?
  • Kui selgub, et need spetsialistiks olemist tõendavad tunnistused on pärit akrediteerimata õppeasutustelt ja akrediteerimata õppekavade järgi õpitud ainetes, siis mida kool riigiasutusena sellest järeldada võiks?
  • Kas ja kes teostab järelvalvet täiendkoolituste sisu üle ja kas on olemas mehhanism, mille abil saab kursuse sisu kohta põhjendatud kahtlusi esitada?
  • Ja üldse, kas ja kuidas on võimalik olla spetsialist homöopaatias, aroomiteraapias, refleksoloogias?

Mis Kutsekotta puutub, siis see on minumeelest Eesti riigi ja seda esindavate ametnike kahetsusväärne eksimus, et lubati registreerida sellised ebateadustel põhinevad ametid nagu homöopaat, refleksoloog, aroomterapeut.

Kas on kellelgi ideid, kuidas aidata riigil seda eksimust heastada? Nagu näha, on see Kutsekojas registreeritud kutse andnud osadele juurde tunnet, nagu oleksidki homöopaatia, refleksoloogia, aroomiteraapia sellised legitiimsed ja usaldusväärsed tegevused, kuna nende posimist toetab riiklik struktuur. Ja see pole üldse naljakas.

Ahjaa, kui te veel lugenud pole, siis Eesti Ekspressis on pikem intervjuu Ülle Liivamägiga:
Sünnitusguru õpetab: “Sööge platsentat nagu jäätist!”
Ja tee videolõikude juurde samal teemal:
VIDEOLÕIK: Kuidas maitseb platsenta?

Tühja sest platsentast – söögu, kui soovib, see on vaid üks pisike osa sektantlikust maailmakäsitlusest ja oma erilisust ning väljavalitust kinnitavatest rituaalidest, kuid olulisem on minumeelest hoopis muu. See, kuidas Ülle Liivamägi indoktrinatsioon samm-sammult toimib, on õpikunäide vastavast metoodikast. Sellisel moel saab muidu mõistlikest inimestest kujundada ajupestud jüngrid.

91 kommentaari

Oct 11 2008

Lugusid Eesti ajakirjandusest (oktoobri algus)

Autor: teemas lugusid

117 kommentaari

Oct 10 2008

Kuidas homöopaatilisi “ravimeid” valmistatakse

Eelmises loos homöopaatiast kirjutasin sellest, kuidas homöopaadid oma preparaate sümptoomidega seovad ja lubasin edaspidi pajatada sellest, kuidas homöopaatilisi ravimeid valmistatakse. Püüan seda protseduuri võimalikult tõsise näoga kirjeldada.

Homöopaatilise preparaadi valmistamiseks võetakse aluseks nn ematinktuur või lähteaine. Seda lähteainet võetakse 1 osa ja lahustatakse 99 osas lahustis, milleks on tavaliselt vesi, tihti ka alkohol. Vees lahustumatute pulbrite puhul kasutatakse täiteainet nagu näiteks laktoos. Saadud segu raputatakse energiliselt ehk põrutatakse kümme korda vastu elastset pinda; on teada ka vastavaid aparaate. Seda segamisprotsessi nimetatakse sukussiooniks (ingl succussion). Seejärel võetakse saadud lahusest üks osa ja lahustatakse 99 osas lahustis. Sukusseeritakse ja nii edasi kuni 30 korda, kuni 200 korda.

Kui seda protseduuri on korratud 30 korda ja tulemus purki pandud, siis kirjutatakse purgile 30C, kui 200 korda, siis 200C. C tuleneb ladinakeelsest sõnast centum, mis tähendab sadat. Preparaate võib toota ka skaalale 10, sel juhul võib purkidelt lugeda 6X ehk D6, 30X ehk D30. Tihti tilgutatakse tilk lõpptulemusest terakujulisele tabletikesele. Sellest rahvakeelne nimetus homöopaatilistele preparaatidele – terakesed.

Kui siiani oleme arvanud, et sedasi toimides mingi aine mahuhulk (kontsentratsioon) väheneb ja tema võimalik bioloogiline toime nõrgeneb kuni olematuks, siis homöopaatia puhul on täpselt vastupidi – dünamiseerimise käigus preparaati hoopiski potentseeritakse ehk mida rohkem tilk-ja-raputa tsükleid läbi tehakse, seda võimsam on preparaat.

Homöopaadid on teoretiseerinud, et raputades vabaneb algaine tervendav eluenergia lahusesse, mis salvestub vee struktuuris mõne kvantnähtuse või nanoskaalas toimuva molekulaarse mehhanismi abil (vt siit).

Kodused ülesanded

  • Mitu korda saab maksimaalselt läbi teha 1:100 ja 1:10 lahjendamist, et lahuses leiduks vähemalt üks algaine molekul üle 50% tõenäosusega?
    (Vihje: Avogadro arv)
  • Kui suur peaks olema vett täis anum, et selles leiduks üks algaine molekul, kui homöopaatilise preparaadi võimendusastmeks on märgitud 30C?

40 kommentaari

Oct 09 2008

Teaduslik uurimus telepaatiast

Autor: teemas paravärk

Selgeltnägijat tõelises tuleproovis testisime inimeste väidetavat võimet mõtteid, kujutisi, teavet ilma tuntud viie meeleelundita ühest ajust teise saata. Sellist nähtust nimetatakse ka telepaatiaks. Meie katses see nähtus end ei ilmutanud.

Loomulikult pole MTÜ Eesti Skeptik esimene ega ainus telepaatia uurija. Sedalaadi katseid on tehtud varem ja tehakse ilmselt ka edaspidi. Kasutatakse eri meetodeid ja püstitatakse erinevaid hüpoteese, mida seejärel siis testitakse.

Teadlased Samuel T. Moulton ja Stephen M. Kosslyn uurisid väidetavat telepaatiat funktsionaalse magnetresonants-kuvatehnika (fMRI) abil. Lähtekohaks asjaolu, et kui telepaatia olemas oleks, siis peaks selle avaldumine kajastuma inimese ajus ning muutusi ajuprotsessides saab just fMRI-ga väga hästi kindlaks teha.

Selleks, et positiivsed tulemused kindlamini avalduda saaksid, kasutati testisikutena teiste hulgas ühemunakaksikuid ja emotsionaalselt lähedasi isikuid ning testpiltidena emotsionaalselt reaktiivseid kujutisi (vt pilti ülal).

Artikkel Using Neuroimaging to Resolve the Psi Debate (Funktsionaalse magnetresonants-kuvamise kasutamine parapsühholoogia-alase vaidluse lahendamisel) ilmus närviteaduste ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience 2008. aasta jaanuaris.

Tulemus: telepaatilised ja mittetelepaatilised närvireaktsioonid olid eristamatud. Selle uuringu tulemused on seni kõige tugevam tõend paranormaalsete võimete olemasolu vastu.

Selline tulemus ei vallutanud meediakanalite teadusrubriike, kuigi see võib olla ühe suure, palju vaidlusi põhjustanud, paljude uurijate elutööks, paljude inimeste uskumisobjektiks, paljudele teenistusvahendiks olnud nähtuse lõpp. Lõplik lõpp.

Samas, kui meil on kehvalt korraldatud, puuduliku teadusliku usaldusväärsusega teleprogramm näitamas õhkõrnu ja kontrollimatuid “tõendeid”, siis leitakse piisavalt põhjust neid kajastada kui tõelisi tõendeid telepaatia ja selgeltnägemise toimimise kohta.

Tõeliselt tõendab see viimane siiski vaid seda, et osadel inimestel on vajadus telepaatiasse uskuda.

Kajastusi teadlaste artikli kohta saab lugeda ka siit:
Deric Bownds’ MindBlog
Neurologica Blog: Looking for ESP in the Brain

Teaduse ajalugu on meile õpetanud, et väidetavad nähtused, mida on raske demonstreerida, millel pole tuntud toimemehhanismi ega ühtegi positiivset omadust, mida võiks kasutada markeri või tunnistähena, pole tõenäoliselt olemas. Sellist järeldust nõuab meilt säästuprintsiip. Terve sajand meeltevälise taju uurimusi on näidanud kõiki mitteolemasoleva nähtuse tunnuseid. See viimane uurimus lisab sellele pikale loole veel ühe löögi.

241 kommentaari

Oct 08 2008

Millal homöopaatiast abi on?

Autor: teemas homöopaatia,trivia

NostrumidVaatamata sellele, et põhjalike uuringute põhjal on homöopaatilised nostrumid homöopaatilisel viisil tarvitatuna täiesti kasutud, ei saa öelda, et neil tervislikud efektid täielikult puuduksid. On olemas vähemalt kolm gruppi meditsiinilisi seisundeid, milles homöopaatilised materjalid abiks võivad olla.

Esiteks, homöopaatiliselt valmistatud vesilahused kõlbavad suurepäraselt dehüdratsiooni (ICD-10: E86, E87.0, E87.5, R57.1) vältimiseks ning raviks.
Loe edasi »

32 kommentaari

Oct 06 2008

Kuidas homöopaatilisi “ravimeid” testitakse

Homöopaatia tegeleb sümptoomidega. Haiguste tegelikud põhjused seda terviseteemalist tegevust kuigipalju ei huvita. See on ka mõistetav, kuna ajal, mil homöopaatia alusepanija Samuel Hahnemann tegutses (XIX esimene pool), polnud haiguste pisikuteooria veel kirja pandud, geneetikast ei osatud undki näha, molekulidest hakati juba küll aimu saama, kuid Avogadro arvu üldtunnustamiseni ning selle väärtuse leidmiseni läks veel aega.

Muidugi on homöopaatidel ka omad arusaamad selle kohta, mis on haiguste põhjuseks, kuid jutte miasmidest ehk eluenergia häiritustest võtab tänapäeval tõsiselt umbes sama hulk inimesi nagu meil on evolutsioonieitajaid.

Homöopaatilised “ravimid” ei sisalda tihtipeale ühtki algse toimeaine molekuli (homöopaatilistest ravimitest edaspidi trivia rubriigis). Küll aga on homöopaatidel paksus raamatus materia medica kirjas, milliste sümptoomide puhul mingisugust preparaati kasutada võiks. Kuidas sellised vastavused kindlaks on tehtud?

Siin astub mängu Hahnemanni poolt leiutatud protseduur nimega “homöopaatiline proovimine” (ingl proving, sks Prüfung).

Proovimise lähtekohaks on homöopaatiline teooria, et kui aine (nii päris aine kui ka selle lahjenduse mitmekordselt lahjendatud lahjendus) tekitab terves inimeses mingid sümptoomid, siis haigel inimesel, kelle haigus väljendub samade sümptoomide kaudu, saab selle preparaadi sissevõtmise läbi terveks.

Igasugust päris ainet ei saa loomulikult nn allopaatilises koguses katsetada, kuna mõni võib isegi väikses koguses mürgine olla, seepärast eelistas Hahnemann proovimistel 30C lahjendust. Kuigi kiinapuu koort proovis Hahnemann selle ehedal kujul.

Proovimiste ajal ei tohtinud proovijad tarbida kohvi, teed, maitseaineid, veini. Samuti ei tohtinud nad teinekord mitmeid kuid kestva proovimise ajal malet mängida. Õlut tohtis juua.

Testisikud pidasid detailset päevikut. Räägitakse, et Hahnemanni-aegsed proovimised olid oluliseks panuseks hilisemate kliiniliste uuringute meetodi kujunemisel.

Nende proovimiste raportitest moodustub Homeopathic materia medica, kus iga sümptoomi taha tekib rida preparaate, mis seda terves inimeses esile kutsub ja mille järgi patsiendile vastavalt tema haiguse sümptoomidele õiget homöopaatilist preparaati otsitakse.

Kas eri inimesed reageerivad samale preparaadile sarnaselt, nagu näeb ette homöopaatiline teooria? See on koht, mida saab teadusliku meetodiga testida. Ja nagu ütlevad kuulsad Briti homöopaadid, sõltub vastusest sellele küsimusele homöopaatia usaldusväärsus.

Sellest tulenevalt pole ka ime, et homöopaatide poolt teostatud uuringu tulemusi tõlgendatavad homöopaadid pigem positiivses valguses:

In this study a promising trend was observed that symptoms reported by some homeopaths may not be completely attributable to placebo. A multi-national, large-scale trial will be required to investigate this phenomena with adequate statistical power.

Selles uuringus märgati positiivset trendi, et mõnede homöopaatide kirjeldatud sümptoomid ei pruugi täielikult tugineda ainult platseeboefektile. Selleks, et seda fenomeni kohasema statistilise võimsusega uurida, vajame rahvusvahelist, suuremõõdulist uuringut.

Igaks juhuks ka tõlge inimkeelde: Kuigi uuringu baas oli väike, väljakukkumisprotsent suur, värvatud oli vaid asjast huvitatud homöopaate, statistika vaatamata kõigele mittemidagiütlev, teeskleme, et midagi justkui oli, mille alusel võime missinaeratust näidata, aga andke meile rohkem raha, et saaksime oma armetut mõttelagedat eksistentsi veidikenegi pikemaks venitada, kuna ega me palju muud teha ei oska.

Tagasihoidlikumalt tõlgendavad oma tulemust homöopaatiast rahaliselt mittesõltuvad (või vähem sõltuvad) uurijad:

RESULTS: No significant group differences in proving rates were observed [Belladonna provers N = 14 (13.9%); placebo provers N = 15 (14.3%); mean difference -0.4%, 95% confidence interval -9.3, 10.1] based on intention to treat analysis. Primary outcome was not affected by seasonality or the individual’s attitude to complementary medicine. CONCLUSION: Ultramolecular homeopathy had no observable clinical effects.

TULEMUSED: Ravikavatsuse alusel teostatud analüüsi põhjal märkimisväärseid gruppidevahelisi erinevusi ei täheldatud [Belladonna proovijad N=14 (13,9%), platseebo proovijad N=15 (14,3%); keskmine erinevus -0,4%, 95% usaldusnivool -9,3, 10,1]. Peamine tulemus polnud mõjustatud hooajast ega indiviidi suhtumisest täiendmeditsiini. JÄRELDUS: Ultramolekulaarsel homöopaatial ei olnud vaadeldavaid kliinilisi mõjusid.

Allikas: Ultramolecular homeopathy has no observable clinical effects. A randomized, double-blind, placebo-controlled proving trial of Belladonna 30C. Brien S, Lewith G, Bryant T.

KOKKUVÕTE: homöopaatiliste “ravimite” proovimised nende sidumiseks sümtoomidega, et kasutada neid haiguste raviks, näib olevat ääretult subjektiivne meetod, mille usaldusväärset toimimist korralikud uuringud ei tõesta. Praegusel ajal, peale 200 aastat homöopaatia leiutamisest, on see meetod jätkuvalt ebausaldusväärne ning homöopaadid peaksid seda fakti endale ja patsientidele ausalt tunnistama.

—————————
Loe lisaks skeptik.ee teemas homöopaatia.

67 kommentaari

Oct 05 2008

Homöopaadid on haledad nannipunnid

Mõni aeg tagasi kirjutasin, miks on osad kiropraktikud haledad nannipunnid. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et läbi kriitilise diskussiooni oma ideede arendamise asemel tegelevad nad kriitikute ähvardamisega, kohtusse kaebamise ja vingumisega selle üle, miks keegi neid ei armasta.

Selline suhtumine ei ole paraku omane ainult kiropraktikutele. Saientoloogide paranoiline ja aktiivselt hävitav vaenulik suhtumine oma kriitikutesse (SP – suppressive person, fair game) on kurikuulus.

Meditsiini valdkonnast on vajalik märkida Briti homöopaatide nannipunlust. Näiteks korraldati tüütamiskampaania Exeteri ülikoolile, et see vaigistaks alternatiivmeditsiini professori Edzard Ernsti, endise homöopaadi, kes on julgenud ausalt otsa vaadata teaduslikele tõenditele ja oma leiud teinud teatavaks teadusartiklites, lehekommentaarides, raamatutes. Paraku ei meeldi selline ausus homöopaatidele.

Homöopaadid kiusasid üht blogijat, kes julges välja tuua, et homöopaadid ei järgi iseenda poolt paika pandud eetikakoodeksit ja kujutavad ette, nagu saaks homöopaatia abil AIDS-i ravida. Selle asemel, et otse blogijale kirjutada ja võimalikke valefakte sirgeks rääkida, saatsid nannipunnidest homöopaadid ähvarduskirja netiteenuse pakkujale, kes blogijale kodupaika pakkus.

Blogi autor küll kõrvaldas oma postituse, kuid efekt oli vastupidine – postitus sai kuulsamaks, kui muidu eales oleks saanud ja ilmus kümnetes muudes väga loetavates blogides koos homöopaatide mõttepolitseid ja argpükslust mõnitavate ja naeruvääristavate kommentaaridega. Kui guugeldada “The Society of Homeopaths”, siis peale kahte esimest kohustuslikku vastust ja üht Briti parlamendi vastet, on esilehel kõik muud just nimetatud afääriga seotud. Paras homöopaatidele!

Kui tuli ilmsiks, et homöopaadid soovitavad malaariaohtlikusse piirkonda reisijal osta homöopaatilisi preparaate ja ei soovitanud tavalisi asju nagu näiteks sääsevõrke, siis eluohtlikke nõuandeid andvate isikute korralekutsumise asemel soovitati hoopis võõrastega mitte suhelda – äkki on varjatud kaameraga ajakirjanikud.

Paistab, nagu on homöopaadid loonud oma isikliku fantaasiamaailma, mille piire nad terve mõistuse ja teaduse eest kiivalt valvavad ning kujutavad ette, et iga kriitik on kui piiririkkuja, kelle pihta tuleb tuli avada. Seda näib kinnitavat ka asjaolu, et kui paluti homöopaatiat õpetavalt õppeasutuselt nende õppekava, siis vastati vaikimisega. Küllap on tegu mingit sorti salaühinguga ja salaõpetusega, mille sisu avaldatakse vaid vastava pühitsuse läbinutele. Peaks proovima, kas Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on lahkem.

Sedasi siis tehakse. Paraku pole sellised meetodid ainuomased kiropraktikutele ja homöopaatidele. Hiljuti lahenes Suurbritannias suurem juhtum ühe Saksa päritolu vitamiiniärikaga Matthias Rast, kes kaebas kohtusse ajalehe The Guardian seoses ühe Ben Goldacre’i artikliga, kuid nüüd peab ise kõik kulud kinni maksma. Juhtumist kirjutab Ben Goldacre: Matthias Rath drops his million pound legal case against me and the Guardian.

15 kommentaari

Oct 03 2008

C-vitamiin häirib vähiravimite toimet

Autor: teemas tervis

C-vitamiini on peetud ja mõned peavad siiamaani peaaegu imeravimiks kõigi tuntud ja tundmatute haiguste vastu. Eriti palju pakub muidugi huvi võitlus vähktõbedega, sest praegused ravimeetodid tunduvad paljudele hirmutavalt järsud ja seetõttu paistab igasugune “looduslik” raviviis päästva õlekõrrena noa-keemia-kiirutuse käest.

Tuntud C-vitamiini eest võitleja ja promoja oli kahekordne Nobeli preemia laureaat Linus Pauling. Tema tegevus sel alal võttis inetuid pöördeid ja vääriks eraldi artiklit, kuid mõju laiemale ühiskonnale oli vast see, et me kõik oleme kuulnud ja võtame justnagu iseenesestmõistetavalt, et C-vitamiini lisamanustamine muidu tervete inimeste poolt on üks tervisele meelepärane tegu (ärme räägi skorbuudist, eksju). Enamgi veel: võttes C-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid, tõrjume või ennetame ka raskeid haigusi tänu selle antioksüdatiivsetele omadustele.

Nüüd selgub aga mitmete laboriuuringute tulemuste valguses, et tõeks võib osutuda hoopis vastupidine: C-vitamiini võtmine võib vähendada vähiravimite efektiivsust ja sellega aidata kaasa patsientide seisundi halvenemisele.

Eri vähiravimite mõju vähenes 30-70%. Katseid tehti laboris vähirakkudega ning hiljem ka hiirtel. Hiirtel, kellele manustati C-vitamiiniga töödeldud vähiravimit, kasvasid tuumorid kiiremini kui neil, kes said regulaarset vähiravimit.

Osad vähiravimid toodavad hapnikuvabu radikaale, mis reageerivad vähirakkudes teatud molekulidega, sundides vähirakku seeläbi hävima. Senine teooria väidab, et C-vitamiin korjab need vähiravimi poolt toodetud vabad radikaalid endale ja vähirakk jääb mõjutamata. Selgus aga, et võti ei peitu mitte vitamiini omaduses vabu radikaale neutraliseerida, vaid võimes kaitsta vähirakkude mitokondreid – energiajaamu. Otseselt või kaudselt toimivad vähivastased ravimid just mitokondrite kaudu.

Seega on uurijate järeldus, et toidulisandid, mis sisaldavad C-vitamiini, võivad vähendada vähiravi efektiivsust.

Tasub aga silmas pidada, et uuringud on alles üsna algusjärgus ja inimkatseid pole tehtud. Briti vähiuuringute selts soovitab inimestel sellegipoolest oma vitamiinivajadus rahuldada mitte niivõrd toidulisanditega kui eelkõige tasakaalustatud toitumisega.

Vähiravi läbivad patsiendid peaksid oma raviarstiga konsulteerima, enne kui hakatakse võtma mingeid tooteid, mida arst pole määranud.

Allikas:
BBC: Vitamin ‘may blunt cancer drugs’

17 kommentaari