Astroloog ja müügiagent seaduse silmis võrdsed

Suurbritannias kehtib alates selle aasta maikuust uus tarbijaid kaitsev seadus, mis reguleerib ausat äritegemist ning teiste hulgas peavad ka selgeltnägijad, astroloogid, spiritualistid, meediumid, ennustajad ja muud sarnased hakkama oma äri ausalt ajama.

Meediumitele ja astroloogidele tähendab see vaatlejate ning kommenteerijate sõnul seda, et nad peavad oma teenuste reklaamidele (sh internetikülgedele) lisama klausli (disclaimer), et nende teenused on ainult meelelahutuslikud või “kindlaid tulemusi mittetagavad teaduslikud eksperimendid” ja ei tohi väita, et nende teenused on katseliselt tõestatud.

Regulatsioon ise puudutab muidugi kogu äritegevust, kuid solvunud häält tegid kuuldavasti kõige enam just surnutega suhtlejad, kuna see andvat pahatahtlikele skeptikutele võimaluse nende peale seaduse jõuga kaevata.

Senimaani olid “ausad meediumid” kaitstud “Valelike meediumite aktiga” (Fraudulent Mediums Act), mille järgi pidi süüdistaja tõestama, et meedium on meelega pada ajanud. Nüüd peavad kõik meediumid ise tõendama, et nende teenustel on tõepõhi all ja nad ei kasutanud haavatava kliendi olukorda ära.

Mõned meediumid kasutavad oma kaitseks usuvabaduse põhimõtet ja väidavad, et kui nad peavad oma seanssi nimetama “teaduslikuks eksperimendiks, mille tulemused pole garantaaritud”, siis nad valetavad ja ei ole ustavad oma usule. Tõsi ta on – ükski teine religioon ei pea midagi sellist enda teenistuste kohta väitma.

Minumeelest võiks kirikute ustel olla hoiatav silt:
“Jumala olemasolu pole tõestatud, jumalateenistus on kindlat tulemust mittetagav teaduslik katse või meelelehutuslik etendus. Kui tunned end kergelt mõjutatavana, soovitame osalemata jätta.”
Sellise teate peaks pastor ette lugema ka enne jumalateenistust ning ka teenistuse lõppedes.

Inglismaal pole enam vahet särasilmsel ukselt-uksele müügimehel ja astroloogil. Müügiinimesed mõlemad. Seadus tugineb vastavale tarbijaid kaitsvale eurodirektiivile.

Uue seaduse kohaselt ei tohi oma tooteid ja teenuseid reklaamida agressiivselt, ei tohi enda pädevuse kohta esitada vääraid andmeid (nt salateaduste doktor). Samuti ei tohi oma reklaamides kasutada vääraid tunnistajate ütlusi, mida õnnelikud kasutajad toote kiitmiseks väidetavalt öelnud on. Toote müügil ei tohi kasutada süütunnet (“kui sa ei osta, jääb mu laps söömata”), hirmu (“saad needuse, kui ei osta”), alaväärsust (“kel seda asja pole, on moest maas”) tekitavaid väiteid. Samuti peab müügimees lahkuma ega tohi aknast sisse ronida, kui ta on ukselt tagasi saadetud.

Allikad:
The Guardian: Psychic crackdown on the cards
BBC: New rules for consumer protection
The Times: Fortune-tellers targetted in new Consumer Protection Regulations
Daily Mail: Mystics face checks in blitz on swindlers to protect public

Be Sociable, Share!

114 Replies to “Astroloog ja müügiagent seaduse silmis võrdsed”

  1. Probleem usuvabadusega on vaieldamatult olemas. Samas tüüpiline kiriklik talitus ei hõlma rahaküsimist niiöelda “teenuse” eest.

  2. Kriku: Aga kust siis üldse jookseb piir, millest alates usuvabadusega probleemi ei ole? Kas ma võin ükskõik mille nimetada religiooniks, ja sellele laiendub kohe usuvabaduse kaitse?

  3. Aga kust siis üldse jookseb piir, millest alates usuvabadusega probleemi ei ole? Kas ma võin ükskõik mille nimetada religiooniks, ja sellele laiendub kohe usuvabaduse kaitse?

    omadest kogemustest (eeldades, et toimub selgelt ja üheseltmõistetav hindamine ehk siis kui jäetakse kõrvale isiklikud eelistused, stereotüübid jmt): kui see “ükskõik, mis” ei sisalda vastuolusid kehtivate seaduste ega “heade tavadega,” siis on vastus JAH

  4. ilmselt ta nii teebki. ehkki olen täheldanud kohtunikepoolset järeleandmist isiklikele eelistustele, juurdunud stereotüüpidele ja tähenärimisele (kui keegi viitsib lugeda, siis siin on detailselt kirjas, kuidas ajsad päriselus käivad: http://liin.saadanas.org/ ehkki pikk ja palju juriidilisi tekste, on see siiski põnev lugemine kõigile)

    nii, et praktika on mõnevõrra teistsugune kui pealtnäha hiilgav teooria.

  5. Antud olukord on aga selline, kus Jasoni seisukoht päris hästi ei toimi, sest enne seda, kui astroloogia osaliselt seadusega piiratud sai, ei pidanud keegi, eriti asjaosalised ise, seda religiooniks, ja nüüd peale seaduse vastuvõtmist on astroloogia kui religioon kergelt seadusega vastuolus. Kas astroloogia on siis nüüd tagasiulatuvalt religiooniks kuulutatud, või takistab vastuolu seadusega sellist ümberdefineerimist? Kohus otsustab?

  6. Mõned arvavad, et kiriku uksel peaks olema selline kiri, mis väljendab seda, mida kirikuvastased ateistid kirikust ja religioonist arvavad.

  7. Ometi ju keegi siin kirjutas:” Minu meelest võiks kiriku ustel olla hoiatav silt:”Jumala olemasolu pole tõestatud. Jumalateenistus on kindlat tulemust mittejagav katse või meelalahutuslik etendus. Kui tunned end kergelt mõjutatuna, soovitame osalema jääda.””

    Selline tekst räägib juba iseenese eest, mida ta väärt on.
    Ja kes sellise sildi peaks siis riputama? Ja keegi seda maha ei võtaks?

  8. Andres, miks ütled “keegi”, kui see arvaja on üheselt kindlaks tehtav? Lisaks on see kontekstis, kus briti spiritualistid kurdavad, et nende religiooni harrastamine on muudetud ärisuhteks, samas peavoolukirikute poolt harrastatavad religioonid nauduvad religioonidele osaks antud erikohtlemist.

    Aga jah, kirikus käimine pole otseselt rahaline tehing. Liikmemaks ja tasu mingi protseduuri (ristimine, laulatus, matus) vormistatakse vist üldiselt vabatahtliku rahalise annetusena.

  9. Kuidas kuskil. Näiteks Saksamaal on olemas kirikumaks, mille maksumaksja maksuametile maksab ja maksuamet vastavalt deklaratsioonile õigele kirikule edasi kannab.

  10. Kirikuukse peale soovitatud silt olekes nagu see, kui Keskerakonna kontori uksel oleks kiri sellest, mida Reformikad Edgarist ja tema erakonnast arvavad. Või vastupidi.
    Ega kirik ei ole suitsupakk, mille peal on hoiatuskiri.

  11. Ega kirik ei ole suitsupakk, mille peal on hoiatuskiri.

    Arvestades seda, et kirik tegeleb teatud olukordades ikka päris korraliku ajupesuga, siis kogu ühiskonna vaatenurgast on kirik ehk ohtlikumgi kui suitsupakk. Eriti olukorras, kus religiooni populaarsus mõningaid languse märke üles näitab, ja püsima jäävad ainult need, kes oma jüngreid kõige paremini kinni hoida suudavad.

  12. Religioon on materialismist üle.
    Universum ja loodus on teadusest üle.
    Loodu ei suudagi loojat lõpuni ära seletada ja seda oma sõnadega väljendada. Inimene polegi suutnud luua midagi nii geniaalset, nagu on loodud enne teda ja temast sõltumatult.
    Ka väga usuvaenulikud riigid pole langenud sellise absurdsuseni, et peaksid vajalikuks , et kiriku ustel peaksid olema kirikut teotavad
    sildid. Igale asutus paneb oma uksele ise sildi. Ja see on loomulik.
    Kes sellise pöördumisega avalikkuse ette tuleb, teda võidakse soovitada psühhiaatri juurde minna. Ja soovitajad võivad olla ateistid.
    Küsimus polegi selles, kas meile miski meeldib või mitte; pigem selles, et võõrasse kloostrisse oma põhikirjaga ei minda!!! Sellest peaks iga natukenegi viisakusest lugu pidav ateist või materialist aru saama.

  13. Andres hämas: Loodu ei suudagi loojat lõpuni ära seletada ja seda oma sõnadega väljendada.

    Mina: Seda muidugi eeldusel, et looja üldse olemas on. Millist seisukohta vaatlused ei kinnita.

    Andres hämas edasi: Inimene polegi suutnud luua midagi nii geniaalset, nagu on loodud enne teda ja temast sõltumatult.

    Mina: kuidas on tuumapommiga? Kosmoselaevaga? Tont võtku, kasvõi operatsioonisüsteemiga Windows? Väidan, et loodus ei saa ligigi nendele geniaalsustele, mida inimkonnal on õnnestunud luua.

    Inimkonna hävitusjõud tuumarelvade näol ületab purustusjõult orkaanide ja tsunamide oma – mitte küll vabaneva energia hulgalt, vaid just purustusjõult, sest inimene suudab pomme heita sinna, kus nad kõige rohkem mõjuvad. Loodus pole suutnud midagi maa pealt kosmosesse saata, inimene on selle ära teinud. Looduse arvutusvõimsus jääb tohutult maha tänapäeva arvutite omast.

    Andres ütles veel: Universum ja loodus on teadusest üle.

    Mina: Ja kuidas see religiooni puutub? Vähe on universumi- ja loodusevaenulikumaid eluvaldkondi kui religioon.

    Andres ütles veel: Võõrasse kloostrisse ei mida oma põhikirjaga.

    Mina: Õige, aga põhiseadusega võib minna igale poole, sest põhiseadus on igast põhikirjast üle. Muidugi tagab meie põhiseadus usuvabaduse, mistõttu mina Martini soovitatud silte kiriku ustel ei poolda, aga Martinit ei hakka ma selle pärast psühhiaatri juurde ka saatma.

  14. Palun valgustage mind: kas viidatud eurodirektiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, kehtib Eestis täiel jõul või peab kohalik seadusandja sellega midagi ette võtma või oma vastavat seadust selles valguses kohendama? Või kuidas see käib?

    Andresele,
    poleks selline klausel midagi ennekuulmatut. Näiteks ei tohi katoliiklike lastekodude ametnikud eirata homopaaride soovi last adopteerida ainuüksi selle pärast, et sooviavaldajaks on homoseksuaalne paar, kuna see oleks vastuolus diskrimineerimisvastaste seadustega. Ja küllap on ajaloost veel teada olukordi, kus riigi maised seadused sekkuvad usuorganisatsiooni tavadesse.

  15. Andres hämas:

    Kirikuukse peale soovitatud silt olekes nagu see, kui Keskerakonna kontori uksel oleks kiri sellest, mida Reformikad Edgarist ja tema erakonnast arvavad. Või vastupidi.
    Ega kirik ei ole suitsupakk, mille peal on hoiatuskiri.

    Niipalju siis vääranaloogiatest. Sest loomulikult ei kirjuta kirja suitsupaki peale tubakaparteiga konkureeriva partei tegelinskid, kelle arvamus tubakapartei tegelinskitest teaduslikus mõttes kuigivõrd ei erineks, vaid hoopis seadusetegijad lähtudes parimatest teadaolevatest teaduslikest teadmistest tubakasuitsu sissehingamise kahjulikkuse kohta.

  16. Mina ei ole küll jurist ;-) aga minu arusaamine on, et see direktiiv on kirjutatud nii, et teda saaks kohalikes kohtutes seadusena rakendada kui välislepingust lähtuvat õigusakti, aga johtuvalt tegelikust poliitikast ja praktikast võivad erinevad EU liikmesriigid talle erinevat kaalu anda ja “peaaegu” garanteeritult kõlbab ta kohtus ainult piiriüleste vaidluste korral kasutada. Ehk siis — selleks, et teda Eesti siseturul kasutada saaks, peaks Riigikogu talle eraldi kohaliku seaduse jõu andma.

  17. Andres lipukirjutas:

    Universum ja loodus on teadusest üle.

    Minu kristallkuuli garantiiaeg on küll läbi ja kehvad torsioonväljad segavad mõtete lugemist ka, aga kui ma nüüd õigesti aru saan, üritab Andres siin tõstatada kujundit alandlikult-orjalikult koogutavast-lömitavast teadusahvist pronksiaegse kuninga stiilis isevalitsejast-isesuvatsejast looduse trooni ees. Kristallkuul väidab, et niisugune kujund on Andresele meelepärane, kuna tema enesekujund sisaldab muuhulgas defineeriva elemendina teadusest eemalseismist ning pikaajalised vaidlused Teadusemehega kõikvõimalikes veebifoorumites on temas teaduse suhtes veel täiendavat kibestumist esile kutsunud ja keerulisel viisil looduskuningaga identifitseerumist indutseerinud.

    Kui ma astroloog oleksin, pajataksin ma siinkohal veel midagi Lõvi tähtkujust, aga teadusahvid keelasid ära, ütlesid, et torsioonväljadest aitab küll. ;-)

  18. Religioon on materialismist üle.

    Ja milles see üleolek täpsemalt väljenduma peaks?

    Universum ja loodus on teadusest üle.

    Mis vahenditega sa antud olukorras üldse hindad üleolekut või allajäämist? Teadus kirjeldab loodust ja universumit inimesele võimalikult arusaadavate ja intuitiivsete mudelite abil, mis võimaldavad teha tõeseid ennustusi looduses/universumis toimuva kohta. Loomulikult ei ole ükski mudel täpsem või mahukam kui originaal, kuid samas pole loodus puhtalt peale vaatamisel kaugeltki nii arusaadav, kui seda kirjeldav mudel.

    Loodu ei suudagi loojat lõpuni ära seletada ja seda oma sõnadega väljendada.

    Mis loodu? Mis loojat?

    Inimene polegi suutnud luua midagi nii geniaalset, nagu on loodud enne teda ja temast sõltumatult.

    Ja mismoodi see asjasse puutub? Kui sa pead silmas looduse abiootilise osa “geniaalsust”, siis praktiliselt kõik nähtav on olnud vähemal või rohkemal määral loodusseadustest tingitud ja paratamatu – tähed, planeedid, lumehelbed ja kõik muu, millele sa geniaalsust omistada võiksid on sellised nagu nad on sellepärast, et etteantud reeglite kohaselt nad ei saakski oluliselt erinevad olla. Muidugi on oma osa ka universumi ruumilises ja ajalises ulatuses – väga pika aja jooksul väga paljudes paikades võib toimuda vägagi palju esmapilgul statistiliselt ebatõenäolisi sündmusi.
    Kui sa räägid aga elusloodusest, nagu ma arvan, siis on täpselt samamoodi küsimus ajas – elusloodus ja kogu selle mitmekesisus on miljardite aastate pikkuse evolutsiooni tulemus, ja evolutsioon on vähemalt maapealsetes tingimustes soosinud üsnagi keerukate eluvormide väljaarenemist ja domineerimist. Millegi loodusliku geniaalseks nimetamine on aga minu arvates tarbetu antropomorfism, nii et see võrdlus või hinnang inimsaavutustele ja loodusele on üsna kasutu konstruktsioon.
    Kuna sa aga paistad olevat nii veendunud, et loodus (või loodu) on nii täiuslik, siis paraku pean välja tooma, et kuigi näiteks bioloogilised süsteemid on ülimalt keerukad (ilmselt keerukamad, kui sa oma võrdlust tehes ette kujutadagi oskasid), on nad “geniaalsed” vaid väga piiratud vaatenurgast – arvestades seda, et nad on tekkinud eesmärgitu evolutsiooni tulemusena keskkonnatingimustega toimetulekuks – ja sellest vaatenurgast pole nende kohta ühtegi halba sõna öelda. Samas on paljud inimese poolt loodud analoogse ülesande lahendamise viisid looduslikest tohutult efektiivsemad, kuna meie, erinevalt evolutsioonist, tegutseme eesmärgipäraselt ja ei oma selleta kaasnevaid piiranguid.

    Küsimus polegi selles, kas meile miski meeldib või mitte; pigem selles, et võõrasse kloostrisse oma põhikirjaga ei minda!!! Sellest peaks iga natukenegi viisakusest lugu pidav ateist või materialist aru saama.

    Paraku paistab aga nii olevat, et kogu oma ajaloo jooksul pole religioon kordagi tagasi kohkunud selle eest, et “oma põhikirjaga” minna nii võõrasse kloostrisse, võõrale maale või võõra inimese eraellu. Aga sellest ajast peale, kui me saame rääkida mõistest militant atheism, on samasugust “taktikat” kasutatud ka religiooni vastu, ja nüüd tuleb välja et see on süüdi nii ühiskonna moraalses allakäigus, New Orleansi tabanud orkaanis, HIV levikus, ülemaailmses majanduskriisis ja jumal [sic] teab, milles veel.

  19. Ma hämamisest kirjutajatele ei vasta.
    Ja Digi tasandile ka ei lasku.
    Riiklikud ja religioossed organisatsioonid muidugi sekkuvad üksteise tegemistesse, aga mitte nii, et nad teineteise uste siltidele oma arvamusi kirjutaksid. Mõni pubekast ainuüritaja võib millegi sellisega hakkama saada, aga siis kutsutakse ta korrale. See oleks huligaanitsemine.
    Mis puutub homoabieludesse, siis võiks sellist nähtust nimetada kuidagi teisiti, mitte abieluks. Ja kiriku võiks selles suhtes mängust välja jätta. Muidu tullakse jälle võõrasse kloostrisse oma põhikirjaga.

  20. dig on kunagi näinud liiklusmärki “Ettevaatust — kool!”. Miks ei võiks kirikute külge riputada tahvleid “Ettevaatust — kirik!” ?

  21. Ma hämamisest kirjutajatele ei vasta.

    Milleks siis üldse mingist arutelust osa võtta, kui juhul kui kõik sinuga nõus pole, mossitama hakkad?

  22. Andres, ära kujuta ette, et mina või keegi läheks isiklikult oma käega kirikutele silte külge panema. Kui meil on seadused, mis kohustavad tootjatel oma tootega kaasa andma kasutusjuhendi ning garantii, ravimite puhul märkima ka kasutusvaldkonna ning võimalikud kõrvaltoimed, siis saab seaduse jõuga ka kirikutele kui teatud tüüpi teenusepakkujatele peale panna vastavad kohustused, kui seadusandja seda vajalikuks peab.

    Häda vaid selles, et keegi pole vist eriti selle peale tulnud, et religioonide puhul on meil tegu samuti teenusepakkujatega ning nende poolt pakutav on samuti kaup. Millegipärast valitseb ühiskonnas vaikiv arusaam, et kirikute puhul on meil tegu mingite eriliselt eriliste asutustega, mille absurdseid väiteid talutakse millegipärast suure kannatlikkusega.

  23. Häda vaid selles, et keegi pole vist eriti selle peale tulnud, et religioonide puhul on meil tegu samuti teenusepakkujatega ning nende poolt pakutav on samuti kaup. Millegipärast valitseb ühiskonnas vaikiv arusaam, et kirikute puhul on meil tegu mingite eriliselt eriliste asutustega, mille absurdseid väiteid talutakse millegipärast suure kannatlikkusega.

    Sellega ma ei ole nõus.

    Esiteks, kõiki ja kõike teenusepakkujana kirjeldada on väga libe tee. Ei tööta see filosoofia korralikult ei hariduses ega religioonis ega paljudes muudes kohtadeski. Üldiselt peaks teenuse pakkumise juurde olemuslikult kuuluma teenuse hind ja mingisugune leping, suuline või kirjalik, teenusepakkuja ja tarbija vahel. Hariduses kirjeldatakse kooli ja õpilase suhteid tihtipeale niimoodi, aga midagi jääb siiski puudu. Kiriku puhul ei anna koguduse ja koguduse liikme suhteid niimoodi tavaliselt üldse kirjeldada. Kogudus on korporatsioon, mitte teenusepakkuja.

    Teiseks ei valitse meil mitte vaikiv arusaam, vaid põhiseaduslik usuvabaduse põhimõte, nagu teisteski arenenud riikides.

  24. Libe tee jah. Ja usuvabadus on väga õige ning vajalik asi. Samas mõtisklen selle üle, kas selle usuvabaduse varjus inimeste ärakasutamisega ei tegeleta ja kas see peaks kellegi asi olema.

    Jehoovatunnistaja võib ju ise keelduda elupäästvast vereülekandest, kui ta on koguduse juhtide poolt piisavalt ajupestud, aga kas ta võib keelduda sellest protseduurist oma lapse puhul?

    Mulle tundub ka see täiskasvanud isiku surmale ärapööramine sama ebaõiglane nagu Esmeralda imekaelaehe või võrkturunduse püramiidskeem. Inimestele lubatakse tõendamata eeldustele toetudes hüvesid, mis on direktiivi kohaselt keelatud tegevus. Inimestele lubatakse pääset taevariiki või lunastust pattudest, hirmutatakse igavese põrguga, õnnistusest ilmajäämisega. Lisaks kasutatakse teadlikult manipulatsioonivõtteid, et pahaaimamatu inimene sõltuvussuhtesse satuks. Ja kõike seda saadab jutt, mis põhineb pronksiaegsetel müütidel, mida osad pakuvad kui vastuvaidlematut tõde ja kõigutamatut autoriteeti.

    Selliselt tümaks tehtud inimeselt kasseeritakse raha. Ja minumeelest pole siin tihtipeale tegu inimeste vaba valikuga ega usuvabaduse praktiseerimisega, vaid lasteahistamise ning inimeste abitusse seisundisse juhtimise ja selle ärakasutamsiega.

  25. Lapse surma põhjustamine talle vereülekande tegemise takistamise teel on kriminaalkorras karistatav tegu ja sellega on ka Eesti kohus pidanud tegelema.

    Üldiselt on loomulikult hulk usuühendusi, mis on ainult raha peal väljas. Prantslased mäletatavasti ju otsustasidki, et saientoloogid ei ole usuorganisatsioon, vaid teevad äri. Nii et kokkupuutepunkt on täiesti olemas. Eks tulebki ilmselt sellest lähtuda, kui olulisel kohal äri antud organisatsiooni tegevuses on.

    Fakt on siiski, et suurem osa usuorganisatsioone on sellisest tegevusmudelist kaugel, mistõttu tasub üldistustega ettevaatlik olla.

  26. Jehhoova tunnistajad on omaette ooper. Nad on “ainuõiged”. Kuid eks nende seas ole väga erinevaid inimesi.
    Tänapäevased ja areneneud kirikud ei hirmuta igavese põrguga. Pigem püütakse teadvust avardada, kutsuda avardunud arusaamisele.
    Aga see on selge, et usu nimel on tehtud ja tehakse igasuguseid lollusi. Igavene põrgu on ses mõttes olemas, et eksisteerib halb seisnud, mis mõjub igavikulisena. Aga sellised jutud, et orgi otsa aetakse ja pärapõrgus praetakse, kuuluvad fantaasiamaailma.
    Raske oleks kiriku tegevust kauba või teenuse pakkumisega seostada. Pealegi on kirikud avatud ka mitteliikmetele, kellede käest ei küsita ka kohustavat maksu. Ei ole paljude kirikutega kursis, kuid mitmed neist on raha kogunud vaid annetustena.
    Konkreetsed tegemised: matused, laulatused jne. on eeldatavasti paljdues kirikutes maksulised.
    Ma ise näen kirikut tasakaalustumise kohana, nendele, kelledele see nii sobib, kuid suhtumisi on erinevaid.

  27. Tänapäevased ja areneneud kirikud ei hirmuta igavese põrguga.

    Muide, seda ei teinud ka Jeesus Kristus. Põrguleegid on pärit Johannese ilmutusest, mille kaasamise üle “Uude Testamenti” on aegade jooksul palju vaieldud.

  28. Martin küsis:

    Jehoovatunnistaja võib ju ise keelduda elupäästvast vereülekandest, kui ta on koguduse juhtide poolt piisavalt ajupestud, aga kas ta võib keelduda sellest protseduurist oma lapse puhul?

    Mulle on kõrva jäänud, et Kanada õiguspraktikas on selle jaoks ette nähtud niisugune rutiin, et kui lapsel vereülekannet vaja on ja vanemad on jehoovatunnistajad, siis taotleb arst kohalikult kohtunikult vanemlike õiguste peatamist, kohus rahuldab taotluse kiirkorras, vereülekanne tehakse ära ja pärast raviprotseduuride lõppemist ennistatakse vanemlikud õigused.

  29. Ilmutuse raamat on väga raske ja eriti müstiline raamat. Sealsed
    kohad , mida seostatakse mõnede poolt põrguleekidega, on leidnud minu teada rohkem sümboolset käsitlusviisi.

  30. Jehhoova Tunnistajate liikumine on üsna omapärane nähtus. Huvitav fakt on ka see, et nende tegevus oli nõuka ajal keelatud, sest nad keeldusid sõjaväkke minemast. Ütlesid vist komissariaadis
    suurtele hässadele, et lihtsalt ei lähe…:)
    Nende liikumine sai algus vist 19.sajanadil kuskil Ameerikas.
    Aga see vereülekande ja vanemlike õiguste võtmine ja taastamine on kangesti nutikas tegu, peab tunnistama.

  31. Selline tekst räägib juba iseenese eest, mida ta väärt on.
    Ja kes sellise sildi peaks siis riputama? Ja keegi seda maha ei võtaks?

    eks sigaretipakule on kah hoiatus peale trükitud. räägib ka selline tekst iseenese eest. igsugustele muudelegi kaupadele, mis olemuselt kahtlased, on tihti hoiatus peale trükitud.

    kahjuks aga leidub inmesi, kes aravavad, et religioon on mingil põhjusel eristaatuses ning peaks seetõttu olema suurest hulgast regulatsioonidest ja kitsendustest vabastatud. ega ikka ei ole küll!

    eks sellise sildi kohustuks riputama kauba tootja või vahendaja ehk siis näiteks vatikan või kohalik piiskop või miski muu org. maha võtta saab alati. samuti saab mahavõtmist karistada ja kristada saab mahavõtmise vältimist. aga kui teha sildi panemine kiriku omaniku kohustuseks, siis üldiselt mahavõtmise pärast muretsema ei peaks sest need, kes maha võtaks, saaks varem või hiljem aru, et nad teevad sellega oma precious‘ile trahvide tõttu suuremat kahju, kui sildi üleval hoidmine.

  32. Kirikuukse peale soovitatud silt olekes nagu see, kui Keskerakonna kontori uksel oleks kiri sellest, mida Reformikad Edgarist ja tema erakonnast arvavad. Või vastupidi.

    kui kirikuukse peale kirjutada “jumal on loll” siis tõesti. kui sinna aga kirjutada ”Jumala olemasolu pole tõestatud. Jumalateenistus on kindlat tulemust mittejagav katse või meelalahutuslik etendus. Kui tunned end kergelt mõjutatuna, soovitame osalema jääda.” siis pole see kindlasti mitte võrreldav sest see on kuiv ja viisakas fakt, ehkki see mõnedele meeldida ei pruugi. mis järgmiseks? hakkame vinguma ka ravimite hoiatussiltide üle (suitsupakkidest on ju küllalt jahutud).

  33. Religioon on materialismist üle.
    Universum ja loodus on teadusest üle….jne”

    kassa loobid lihtsalt loosungeid või asud neid äkki põhjendama kah?

  34. andres:

    Ma hämamisest kirjutajatele ei vasta.

    aga ära siis, kurat, aja häma. siis pole vaja ka pärast solvumist mängida kui keegi häma hämaks nimetab.

  35. Ilmutuse raamat on väga raske ja eriti müstiline raamat. Sealsed kohad , mida seostatakse mõnede poolt põrguleekidega, on leidnud minu teada rohkem sümboolset käsitlusviisi.

    järjekordne jama?

    Jehhoova tunnistajad on omaette ooper. Nad on “ainuõiged”.

    täpselt nii, nagu enamus teisi religioone ja täpselt nii, nagu kõik judokristlikud sektid ja usulahud. pole neid jehovistides mitte midagi erilist peale selle et nad oma põhimõtete tõttu rohkem silma paistavad. ülejäänud ajavad täpselt sama jama ent lihtsalt kinniste uste taga ja rohkem omavahel.

    Jehhoova Tunnistajate liikumine on üsna omapärane nähtus.

    täpselt sama omapärane, kui katoliiklus, mormonism, õigeusk või astroloogia. pigem tundub mulle, et sul on nende suhtes individuaalne vimm, mistõttu sa juba mitmendat korda neid esile tood. mulle jääb täitsa kohe tunne, et nende kiriku uksele riputaksid sa silte küll.

  36. Sedalaadi silt on muidugi sama jabur, nagu niisugune hoiatus veinipudelil:

    Sisaldab suure energiatihedusega etanooli. Ülemäärasel kasutamisel võib põhjustada kõrgendatud meeleolu. Pikaajalisel mõõdutundetul tarbimisel sõltuvuse oht. Kui tunned end mõõdutundetuna, ära selle pudeli sisu joo.

    Et siis, kes tunneb end kergesti mõjutatavana? Ja kui tunneb, siis kui kergesti ta laseb end selles osas ümber veenda?

  37. Vähemalt Tartus on jehoovatunnistajad elektroonilise tabloo üles pannud. Ilmselt üritavad nad sellega ligi meelitada inimesi, keda värvipurgi-graffiti ei tõmbaks, aga kes tablood meeleldi häkerdaksid.

  38. Huvitav, kas siis ka kõigil raamatutel peaksid sedalaadi hoiatused olema? Näiteks Tolstoi Anna Karenina avaldamisel peaks esilehel ja raamatu tutvustusel ajalehes olema kirjas, et tegemist on meelelahutusega?

  39. Alkoholireklaamide juurde peab alates novembrist hoiatuse panema. Nagu ravimireklaamidel juba ammusest ajast on.

    «Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.» Hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.

    Allikas: Reklaamiseadus § 28 (7)

  40. tqnis küsis:

    Huvitav, kas siis ka kõigil raamatutel peaksid sedalaadi hoiatused olema? Näiteks Tolstoi Anna Karenina avaldamisel peaks esilehel ja raamatu tutvustusel ajalehes olema kirjas, et tegemist on meelelahutusega?

    Paha ei teeks, aga tungivat vajadust ei paista ka olevat.

    Muide, ingliskeelses kultuuriruumis ongi juba komme raamatuid jagada ilmutatult klassidesse fiction ja nonfiction ning sageli kirjutatakse klassifikatsioon raamatule peale või tiitellehele ja seda kasutatakse raamatute riiuldamiseks nii raamatupoes kui -kogus. Ainuke häda on, et religioossed tekstid kipuvad sinna valesse kategooriasse sattuma.

  41. Kantseliit on paha-paha. Miks ei võiks nad kirjutamise juurutamist läbi viia ilusamal viisil: “Alkohol” või “Sisaldab alkoholi” ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga