Telekinees — ühe hüpoteesi katsetamine

Psi keereLaupäeval, 22. novembril oli mul hea võimalus osaleda ühel telekineesi hüpoteesi katsetamisel.

Väide
Klaaskupli alla paigutatud ja peenikese niidi otsa riputatud spiraali saab “mõttejõu”, “biovälja energia” või mingi sarnase seni teadusliku kinnituseta oleva mittefüüsikalise mõjumehhanismi toimel liikuma panna. Telekineesiga saab igaüks lühikese juhendamise järel hakkama.

Katseseade
Paberist on välja lõigatud spiraal. Paber on keskmisest otsast kinnitatud kleepsu abil peenikese niidi külge. Niidi teine ots on kleepsuga kinnitatud klaaskupli külge. Niidiks oli peenike kiud tavalisest õmblusniidist. Sedasi keskmisest otsast rippudes venib paberspiraal oma raskuse mõjul pikaks ja täidab sellisel moel umbes poole tagurpidi asetatud klaasist vaasi pikkusest.

Paberspiraali peale on joonistatud laineline joon ja punktid, mis on abiks ka väikseimate liikumiste tuvastamisel.

Teised vahendid: föön, kleeplint, elektriline keedukann, kruus.

Katsete käik

    Psi keere

  1. Omaniku sõnul pidi seade enne katsetama asumist umbes pool tundi omaette seisma, et see “rahuneks”. Seade oli asetatud siledale lauale ühe ettevõtte köögis. Kui ma selle ümber sebisin, pilte tegin ja igast küljest uurisin, siis oli märgata paberspiraali õrna liikumist.

    Omaniku juhendamisel seadsin end seade ligi, alguses käed kõrval. Mul paluti keskenduda oma sõrmeotstele, mis seejärel endast soojatunde ja õrna surina näol tunda andsid. Siis asetasin käed mõlemale poole seadet, hoidsin ühte silma kinni, et paberspiraali pöördliikumist paremini tähele panna.

    Ja tõepoolet — see hakkaski liikuma, pöörlema päripäeva! Üllatusin ja juba mõtlesin omaette, et midagi erilist ses asjas ikka peab olema. Omanik pani tähele mu pingesolekut, mille ajasin ühe silmaga vaatamise kaela, kuid mu süda lõi mulle tuntavalt tavalisest tugevamini ja kiiremini.

  2. Olles mõlemad veendunud, et paberspiraal tõepoolest peale minu käte seadme lähedale asetamist pöörlema hakkas, väljendasin soovi paar teistmoodi katset proovida. Saanud omanikult nõusoleku, võtsin välja väikese juuksefööni ja seletasin, et püüdes välistada kätest ja/või üldse inimkehast lähtuva soojuse mõju, peaks proovima, kas soojus on iseenesest võimeline kupli all olevat paberspiraali liikuma panema. Selleks lülitasin fööni sisse ja suunasin sooja õhujoa seadeldise alumisele osale. Aega kulus mõned sekundid, kui paberspiraal silmnähtavalt päripäeva pöörlema hakkas.
  3. Psi keere

  4. Selleks, et välistada föönist tuleva liikuva õhu võimalikku otsemõju, teipisin klaasanuma alumise serva õhutihedalt laua külge. Sel ajal kui ootasime katseseadme rahunemist, käis mu pilk köögis ringi ja jäi peatuma veekeetjal ning kruusil. Otsustasime proovida sedasi, et kallame keeva vee kruusi ja asetame kruusi seadme kõrvale. Sel juhul saab täielikult välistatud fööni poolt tekitatav sunnitud õhuliikumine.

    Ootamise ajal panin veel tähele, et paberspiraal pöörles vastupidises suunas, ilmselt oli varasem päripäeva pöörlemine ripustusniidi pingesse keeranud ja kui välised mõjurid seda enam pöörlema ei sundinud, siis vabanes niiti salvestunud potentsiaalne energia vastupäeva pöörlemise näol.

    Omanik kallas keema tõusnud vee kruusi ja asetas klaasanumast mõne sentimeetri kaugusele. Panin kruusile pajakinda peale, et tõusev aur anumat ülaltpoolt ei soojendaks. Möödus üle 10 sekundi, kui paberspiraal klaasi all päripäeva pöörlema hakkas.

Psi keere

Järeldused

  • Kindlalt sai tõestatud, et välise soojusallika mõjul on võimalik klaasi all olev kerge vabalt pöörlev sobiliku kujuga ese liikuma panna. Sel juhul paneb paberspiraali pöörlema anuma sees ülespoole liikuv soe õhk.
  • Selles katses polnud võimalik täielikult välistada väidetava telekineesi võimalikku mõju liigutatavale esemele.

Edasiseks uurimiseks

  • Selles katses jäi uurimata, kui palju välist soojust on vaja, et anuma sees paberspiraal liikuma panna. Inimese kätest ja kehast kiirguv soojus ning kuuma veega kruusist kiirguv soojus jäid kvantifitseerimata ja neid ei saa otseselt võrrelda. Üks võimalus olukorrad võrreldavaks teha, on kasutada väliseks soojusallikaks mingit sellist eset, mis täpsemini simuleeriks inimkeha. Kas madalama temperatuuriga vesi kruusis või üritada soojuslikult isoleerida inimese keha ja käed.
  • Teine võimalus oleks viia katseseade nt sooja sauna leiliruumi või mujale ruumi, kus temperatuur ühtlaselt inimkehast kõrgem.

Suur tänu katseseadme omanikule huvitava võimaluse eest!

Jaga rõõmu või murega!

42 Replies to “Telekinees — ühe hüpoteesi katsetamine”

  1. Värvi spiraali üks pool mustaks ja teine valgeks, pane ta vaakumisse, et õhu konvektsiooni mõju täielikult välistada ja ma võin ta ikkagi mõttejõu (ja prožektorivalguse) abil pöörlema panna.

  2. On hea, et inimesed vaevuvad tegema seletustööd ja oma väidete kinnitamiseks, ka mõne lihtsa katse suudavad esitada. Mida sellest katsest järeldatud oleks, kui Vällik seda seletada poleks suutnud?

  3. Järelikult sõltub telekineesi olemasolu sellest, kas Vällik jagab füüsikat või mitte. Kuidas taolist väidet falsifitseeritakse?

  4. Järelikult sõltub telekineesi olemasolu sellest, kas Vällik jagab füüsikat või mitte.

    Sugugi mitte, kaks võimalikku vastust olid alternatiivsed.

  5. Telekineesi olemasolu või olematus ei sõltu absoluutselt minu isikust. Mitte ükski teaduslik avastus pole selline, et ilmneb ainult ühe inimese katsetes.

    Antud katse korral sai kindlat kinnitust vaid see, et kupli sees oleva paberspiraali saab liikuma panna kas kupli otsese soojendamisega sooja õhuga (föön) või ka kuplist väljaspool asetseva sooja kehaga (kuuma veega kruus, ilmselt siis ka inimkeha-käed).

    Täpsustamata jäi seekord see, kui soe või jahe see vesi seal kruusi sees olema peaks, et sellest piisaks spiraali liikumapanemiseks.

  6. see, et soojus riba keerutama hakkab, oli selge juba eeltingimuste kirjeldamisel. mina ainult poleks mingeid vidinaid peale maalinud sest ebaõnnestumise korral oleks raudselt leidunud keegi, kes leidnuks, et tegu on väga võimsate vril-jõu sümbolitega, mis joonistati sinna telekineesivõimete neutraliseerimiseks.

    aga huvitav, kas katse teine pool, kes su külla kutsus, uskus ise
    telekineesivõimete avaldumisse selle vidina keerutamise puhul? igatahes väga hea õpikunäide sellest, kuidas pealtnäha seletamatu nähtus, mis kindlasti kogeja enesetunnet tõstab (lisaks veel saab ta naudiskleda guru staatust, õpetades iga soovija juba “lühikese juhendamise” järel täiesti tegusaks telekineetikuks), osutub lähemal vaatlusel 4-5 klassi füüsikaks.

    ei tea, kuidas on lood kõnealuses katses kirjeldatud “kineetikuga” ent paraku ei veenaks enamust neist miski seletus, olgu see nii veenev ja katseliselt tõestatud kui tahes- nemad jääks ikka telekineesiusku ja jutlustaks/demonstreeriks oma veendumusi k hulgale uudishimulikele jüngritele. kuna igaühel on ise võimalus veenduda oma üleloomulikes võimetes, on asi sellevõrra popim ning ka usk sellesse jamasse kinnistub kiiremini/tugevamini.
    ____

    küll aga oleks järgmiseks huvitav kaaluda endli paravõime testimist ilma intensiivse valgusallikata ;-)

  7. …ei tea, kuidas on lood kõnealuses katses kirjeldatud “kineetikuga” ent paraku ei veenaks enamust neist miski seletus, olgu see nii veenev ja katseliselt tõestatud kui tahes- nemad jääks ikka telekineesiusku…

    sama vist kehtib ka sinu puhul, ainult vastupidises suunas :)

  8. Toivo, need küsimused ei olnud antud uurimuse objektiks. Soovides ka edaspidi huvitavate asjadega ja inimestega kokku puutuda, tuleb säilitada uurimisele sobilik asjalik õhkkond ja mitte keskenduda isikuomadustele.

    Mina olen ju külaline teise lahkest kutsest ja seda usaldust ei saa kuidagimoodi löögi alla seada.

  9. Soovitus katse täiustamiseks: kasutada tavalise klaassilindri asemel jahutussärki. Piisab kraaniveega jahutamisest – selle temperatuur on peale mõnda aega voolamist piisavalt stabiilne. Samuti võiks paberi asendada läbipaistva kilega, et vähendada valgusallikate mõju.

    Teiseks, sekundeeriks siinkohal Martinile – need meie mõistes “uhhuutajad” ei pruugi olla sugugi lootusetud müstikalembid. Üks lootustäratav külg paljude puhul on siiras huvi ümbritseva vastu ja püüd seda oma teadmiste ja kogemuste põhjal seletada. Skeptikute osaks peaks olema seda huvi toita ja seletada, miks peaks see kogetu olema allutatud niivõrd rangele analüüsile. Lootusetute hulka liigitaks ma pigem seltskonna, kelle elu põhiliseks suunanäitaks on ta “bemmi uued kummid”.

  10. Mina ka sekundeerin Martinile. Ei maksaks parahuvilistesse nii negatiivselt suhtuda – on ju kiiduväärne, kui inimene tunneb siirast huvi maailma toimimise seaduspärasuste vastu. Olgugi see huvi vahel kerge “kiiksuga”. :) Tõsisem on lugu muidugi siis, kui mingi para-asi kinnismõtteks muutub, indiviidi elu pärssides ja ka kaasinimesi häirides/ eksitades/ kahjustades. Aga antud puhul küll midagi sellist ei paista lahti olema. Pigem on tore, et luubi alla on võetud variatsioon ühest levinuimast telekineesi “tõestamise” eksperimendist. Loodan, et sellele loole tuleb millalgi ka järg.

  11. Kriku: Martin muidugi füüsikat ei jaga, aga see ei tähenda, et telekinees töötab.

    a) selleks, et soe õhk saaks tõusta, peab tal olema võimalus kuhugi tõusta. Antud juhul on anum kinnine. Puht teoreetiliselt on võimalik tekitada ringlev õhuvool ka sellises kitsas silindris, kuid siis hakkab õhuvool spiraali liikuma panemise osas iseendale vastu töötama. Antud juhul oleks see pidanud väljenduma spiraali vertikaalsuunalises kõikumises, kuid selles osas tähelepanekud puuduvad.

    b) kätega paberi liikuma panemisel on oluliselt lihtsam seletus – elektromagnet väli, täpsemalt staatiline elekter. Lihtne katse – hõõruge paberit vastu mingit keemilist vaipa (klassitunnis kasutati eboniitpulka) ja imetlege, kuidas paber käte külge “kinni kleepub”.

  12. PoleOlemas,
    kas sa katse kirjeldust ka lugesid? Teoreetilised arutlused peaksid olema ikka kooskõlav katse- ja vaatlusandmetega.

    Juhul, kui sa ei märganud, kuidas kupli all olev paber liikus, siis see liikumine oli pöördliikumine ümber paberspiraali rippumistelje päripäeva. Ei toimunud pendli moodi kõikumist, mis on samuti pöördliikumine, kuid pöörlemisteljeks oleks seljuhul kinnituspunkt. Kõikumist, ehk nihet tasakaaluasendi suhtes oleks oodanud nt villaste käpikute või eboniitpulga korral.

    Teiseks oli üks katse korraldatud sedasi, et inimesi klaasanuma juures ei olnud, oli vaid kuum kruus. Selle elektromagnetilisi omadusi ei oska ma kirjeldada. Üldisemalt ei teeks magnet nagunii midagi, elektriväli aga

    Kupli sees ringleva õhu üle aga tasub juurelda küll.

  13. Ma pakun, et kruusi koostises oli natuke šungiidile lähedast materjali, mida üldiselt tuntakse tavalise süsiniku nime all ja mis tekitas enda ümber tugeva torsioonivälja, peegeldades nii kõrvale kõik geopatogeensed kiired, mille tõttu hakkaski spiraal pöörlema.

    Teemaväliseks vahepalaks šungiidi kohta üks väide Horsemarketist (leiab, kui otsida šungiiti googlist):

    “Šungiit korrastab ja puhastab vee nii, et sellest kaovad nafta, pestitsiidid, metallid ja mittemetallid, võõrad lõhnad ja maitsed.”

    Võimas, mis?

    :D

  14. Ja muidugi see äärmiselt hüpoteetiline variant, et olid juba niimoodi meelestatud, et spiraal peab liikuma hakkama: su lähedus anumale ei olnud enam oluline, sest sinust lähtuv elu-energia/biomagnetism/fundamentaalosakeste voog/ panid paberi hüplema …

    PS! Sooja gaasi liikumise koha pealt niipalju, et see ei ole rangelt sirgjooneline ja suunatud, vaid hoopis kaootiline (lokaalsete õhuvoode tekkimine ei ole takistatud), mis seletabki paberi tõmblused

  15. eks see soojem õhk siiski üles peab hakkama tõusma. sellest ka selle pabeririba spiraalne kuju – tõusvas õhuvoos peaks see keerlema hakkama, jättes seega efektsema mulje.

  16. dig ütles:

    Teadusemees ütles:

    “Šungiit korrastab ja puhastab vee nii, et sellest kaovad nafta, pestitsiidid, metallid ja mittemetallid, võõrad lõhnad ja maitsed.”

    Aktiivsüsi?

    Oleks see nii lihtne.

    Šungiidivett, mis kogu organismi klaarib, saab valmistada nii kaevu, vanni kui kannu. Joogivett tehakse 16ndat aastat valmistatavate filtritega. Võib ka lihtsalt 300 grammi šungiidi peale 3 liitrit vett valada – juba 30 minuti pärast on vesi laetud bakteritsiidselt aktiivseks. Täielik mineralisatsioon võtab aega 3 ööpäeva ning üht kivimikogust saab lõputult korduvalt kasutada.

    Eriti müstiline on aga šungiitpüramiidi toime. Vette asetatuna aktiviseerib ta vee energeetilise efekti toimel, mille loob püramiidi torsioon-väli. Vee laadimisel toimub tema maksimaalne strukturaliseerimine ja mineraliseerimine. Inimese organismi saab kontrolli alla sellist vett kolm korda päevas juues.

    Ent see püramiid toimib ka veeta – ta on tõhus kilp geopatogeense kiirguse vastu, sest tema torsioon-väli peegeldab geopatogeense kiirguse tagasi. Seda eriti hästi juhul, kui püramiid pannakse täpselt ilmakaartega kooskõlas ning inimene asub temast põhjasuunas.

  17. tule taevas appi!

    üheltpoolt on muidugi tore sellist para-plödi lugeda. teisest küõljest jälle ajab nutma teadmine, et märkimisväärne hulk inimesi läheb taolise pläma peale täiesti endast välja ja tormab šungiitpüramiide ostma :-s

  18. Minus tekitab kummastavad hämmeldust lause:

    Täielik mineralisatsioon võtab aega 3 ööpäeva ning üht kivimikogust saab lõputult korduvalt kasutada.

    Mis siis õigupoolest mineraliseerub, vesi või?
    Ja ilmselt tuleb see minu piiratusest või lõpmatuse adumatusest, kuid mina ei saa aru ka sellest, kuidas on võimalik mingit mateeriat lõputult kasutada?

  19. Teadusemees õrritab veel veidi:

    “Raviv toimespekter on piiritu: maohaigused, maksa, sapiteede ja pankrease haigused, kõrgvererõhutõbi, neerukivid, südame isheemiatõbi, parodontoos, allergia ja ekseemid, naha vananemine ja vistrikud, juuste väljalangemine ja kõõm, luu-lihaskonna ja vegetatiivse närvisüsteemi häired.”

    Ma ei tea, kuidas teiega on, aga minu jaoks on “šungiitpüramiid” saanud parapläma etaloniks.

  20. Võite nii ju paljusid kaaspseudoskeptikuid alt vedada kui seda ülemaailmselt tunnustatud mainstream peer review ajakirjas avaldatud pole. Jasonile võib kahtlus naha alla pugeda.

  21. Telekineesi saab õppida!
    Raha eest, muidugi – 500 kr kuus:

    Teisipäeviti, alates 10. veebruarist, algusega kell 18.00 toimuvad Meditatsioonikoolis telekineesi praktikad.

    Tutvume telekineesi olemuse ja selleks vajaliku seisundiga ning harjutame esemete mittekontaktset liigutamist.

    Osalemistasu 500 krooni kuus, õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 250 krooni kuus või ühekordselt 100 krooni kord.

    Lisainfo telefonil 56927546 või e-maili teel: matikiisler_at_hotmail.com
    Meditatsioonikooli aadress on Madara 33/5, Tallinn (Kristiine Keskuse vastas)

    Allikas: Vikerkaaresild

    Läheks või uudishimust kohale, 100 kr/kord kannataks isegi välja.

  22. üldse ei imestaks kui see madara tänava vend vanaküla sugune pervar oleks kes oma korteris tibidele kätt hakkab püksi ajama!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga