Akupunktuur — muinasjutt ja tegelikkus (viimane osa)

Olen viies osas teile tutvustanud lugu akupunktuurist — iidsest hiinapärasest traditsioonilisest raviviisist, mis ilmselt polegi Hiina päritolu, pole eriti iidne, pole kuigi traditsiooniline ega ka ravi kedagi millestki. Viiendas osas selgus, et väidetavate meridiaanide ja spetsiifiliste torgitavate kehapunktide olemasolu pole kuigivõrd kinnitust leidnud ning neljandas osas ilmnes, et akupunktuuri populaarsus on Läänes samavõrra suurenemas kuipalju Idas langemas.

Viienda osa lõpus jäi üles küsimus, et võibolla polegi tähtis, milviisil akupunktuur toimib, tühja neist meridiaanidest, punktidest ja qi-st — olgu olematud või leitamatud, kui heaks arvavad — peaasi on siiski see, et akupunktuur toimib ja inimesed saavad vaevustest lahti, tervenevad, pääsevad hädadest, paranevad haigustest, lahkuvad rõõmsal meelel kabinetist. Jäägu toime mehhanism teiste avastada ja seletada, meie kasutame kogemusele toetudes asja, mis toimib. Lõppeks ei osatud omal ajal seletada sedagi, miks sidrunid skorbuuti tõrjusid, aga asi toimis ja häda Napoleoni mereväele, kes sellest teadmisest ilma oli ja tunduvalt nõrgemale Briti laevastikule seepärast alla pidi vanduma.

Kas akupunktuur toimib?
Süüvimata praegu lähemalt huvitavatesse küsimustesse, mida tähendab “toimib” ja kuidas toimimist üldse mõõdetakse, sõnastame küsimuse hoopis sedasi, et kas akupunktuuri mõju on eristatav platseebost. Kas on mõni tervisehäda, mille puhul tasub pikalt kahtlemata akupunktuuri soovitada? Mida räägivad meile randomiseeritud, pimendatud ja platseebokontrolliga kliinilised testid—toimivuse mõõtmise kuldstandard?

Siin on mulle abiks hiljuti ilmunud raamat Trick or Treatment, autoriteks osakestefüüsik ja teadusajakirjanik Simon Singh ning täiendmeditsiini professor ja endine praktiseeriv homöopaat Edzard Ernst.

Akupunktuuri on pakutud tõhusa raviviisina näiteks suitsetamisest loobumisel, kroonilise astma leevendamisel, sünnituse esilekutsumisel, menstruaal- ja paljude muude valude vaigistamisel, unetuse tõrjumisel, reumatoidartriidi, epilepsia, viljatuse ning terve rea teistegi hädade puhul.

Autorid töötasid läbi parimad hetkel saadaolevate teadusandmete tulemused ning leidsid, et ainsad juhtumid, mille puhul akupunktuurist näib mingit platseebost tõhusamat abi olevat, on tundmatu põhjusega peavalud, rasedusaegsed vaagna- ja alaseljavalud, operatsioonijärgsed ja kemoteraapiaga seotud iiveldused ja oksendamised, kaelahädad ja voodimärgamine. Samas on needki positiivsed tulemused väga piiripealsed, uuringute kvaliteedi osas on küsimusi ning teised sama kvaliteediga uuringud on andnud vastupidise tulemse, seega edasiste ja kvaliteetsemate kliiniliste testide käigus võib juhtuda, et needki miraažid haihtuvad olematusse (või siis muutuvad toimimatuse kõrbes oaasiks, kus kosuda).

Üks probleem akupunktuuri platseebokontrolliga uurimisel on pikalt olnud sobiliku libanõela puudumine, mida platseeboks kasutada. Nüüd on sellised nõelad olemas ja lähiaastatel on oodata rohkem vastavate uuringute tulemusi, kuid üks selline juba näitab, et peavalude korral pole siiski vahet, kas kasutada nahka mitteläbivat libanõela platseebona või “päris” akupunktuuri.

Kas platseebo on ravim?
Selge on aga seegi, et olgu liba või “päris”, toimib akupunktuur valu leevendamisel tunduvalt paremini kui mitte midagi tegemine. Kas see aga annab õigustuse kasutada akupunktuuri või ka muid niinimetatud alternatiivmeditsiini võtteid teatraalse platseebona?

Autorid Simon Singh (paremal) ja Edzard Ernst (vasakul) arvavad, et siiski mitte. Igasugune teadlik platseebo kasutamine eeldaks arstide vaikimisvandenõud patsientide ees, kuna platseebo toimib eriti siis, kui see on suureliselt tõhusaks valetatud ja kallis (keisri uued riided). Selline teadlik valetamine pole aga eetiline ning paternalistlik infoga manipuleerimine pole enam moes. Teiseks tekiks arstidel lahendamatu vastuolu nende teadlastega, kes uurivad uusi ravimeid ja raviviise, kuna nende uuringute tulemused jõuavad teisi kanaleid pidi avalikkuse ette. Keda siis abi otsiv patsient uskuma ja usaldama peaks? Kolmandaks võib üks irratsionaalne raviviis toimida ukseavajana teiste veelgi irratsionaalsemate ja ohtlikemate võtete juurde. David Colquhoun on öelnud, et homöopaatiliste nostrumite oht ei seisne selles, et nad kehale mürgised oleksid, vaid nad mürgitavad su meelemõistuse.

Neljas oht, mis nn alternatiivsete meditsiinivõtete kasutamisega kaasas käib, seisneb aktiivses teadusvastasuses ja ohtlikes nõuannetes hoiduda kõrvale vaktsineerimistest ja muudest tõestatult tõhusatest tegevustest.

Peamine argument platseeboravi teadliku kasutamise vastu on autorite arvates aga siiski see, et platseeboefekt on niikuinii ka iga tõendatult tõhusa ravimi ja raviviisi tasuta kasaanne. Kui nn alternatiivsete võtete puhul maksab patsient kõrget tasu ainult platseeboefekti eest ning saab tihtipeale kaasa nihestatud ilmapildi, siis tõenduspõhise arstiteaduse korral saab patsient toimivale ravivõttele kaasa suurema või väiksema platseeboefekti täiesti tasuta.

Kokkuvõte
Akupunktuur sellisena nagu seda praegu tuntakse, ei ole kuigi iidne ning baseerub pigem irratsionaalsetel kosmoloogilistel ja filosoofilistel arusaamadel kui teaduslikul uurimisel. Meridiaane ja spetsiaalseid akupunktuuripunkte pole inimese ega teiste loomade kehadest leitud, samuti pole leitud märke müstilise elujõu ehk qi kohalolust ja pole ühtki mõjuvat põhjust, miks neid üldse olemasolevaks pidada. Mida rohkem ja mida kvaliteetsemad on akupunktuuri tõhusust uurivad kliinilised uuringud, seda enam läheneb akupunktuuri mõju platseebole. Teadus areneb ausalt uurides ja julgusega kõrvale heita vananenud arusaamad.

Eelmised osad
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 1)
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 2)
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 3)
Akupunktuur — müüdid ja tegelikkus (osa 4)
Akupunktuur — meridiaanid ja punktid (osa 5)

Be Sociable, Share!

158 Replies to “Akupunktuur — muinasjutt ja tegelikkus (viimane osa)”

  1. Kena teaduslik jutt. Olen meditsiinialal tootanud kymmekond aastat ja ysna erinevates oludes. Kui ma Hiina arstil noelu lasin panna ei olnud mul asjasse erilist usku. Kuna aga olin juba mitmeid teaduslikke lahendusi proovinud ja abi polnud saanud , siis kaotada polnud ka midagi. Asi toimis ja ekseem, mis mu saartel juba ysna tyytuks oli muutunud kadus paari akupunktuuri seansiga … Tanaseks oleme toole votnud noelravi arsti ja kasutame erinevaid taimseid preparaate ning raviteesid oma patsientide aitamiseks. / Asian Angel Ltd. / http://www.asianangel.co.uk

  2. Samas krõbistavad hiinlased üha enam lääne tablette ja usuvad nende maagilisse mõjusse ! Kahjuks on aga sünteetilistel preparaatidel hulgaliselt kõrvaltoimeid, millest suht vähe räägitakse. Ja nõnda on tarvis veel paari “ravimit” , et neid kõrvaltoimeid leevendada. Hea äri õitsevale ravimi-tööstusele muidugi … Ja vaesed arstid , kes neid “ravimeid” on sunnitud välja kirjutama. Kuid arsti eesmärk pole ju ainult ravimeid välja kirjutada vaid ikka inimest tervenemisele suunata !
    Selles valguses tundub, et paljud alternatiivsed ravimeetodid, sõltumata neile pühendatud teaduslikest kommentaaridest, on siiski üsna vajalikud. Pole ju rahval lihtsalt juttu tarvis vaid ikka reaalset abi ! Mis puutub aga platseebosse, siis on see ju üks parimaid ravimeetode mida tänapaeval üldse leida on ja seda suht igas ilma nurgas !

  3. Psühhosomaatiliste häirete puhul võib platseebost kindlasti abi olla. Samamoodi tuleb kasuks tervislik eluviis ja enese liigutamine. Eraldiseisva platseeboravi vastu argumenteerib artikkel üsna veenvalt. Pealegi saame me ka apteegist ostetud tablettidega platseebo tasuta kaasa. Piisab vaid, kui me nende ravivasse toimesse usume.

    Kusjuures ravim kui selline peab juba definitsiooni järgi paremini toimima kui platseebo. Legaalsete apteegiravimite kõrvaltoimed on ravimiga kaasaskäivas kasutusjuhendis kirjas. Ei saa öelda, et neist ei räägita. Vähem räägitakse ju pigem just looduslike ravimite kõrvaltometest. Viimased võivad tihtipeale nn sünteetilistest ravimitest kahjulikumadki olla.

  4. suurem osa skeptiku jutust meenutab neid, kes raevukalt mustade luikede olemasolu. Luiged on kõik valged, ja ainult ja punkt.
    Kuni leiti Austraaliast mustad luiged.

    Teaduslike uuringutega ei suudeta kõike paraku tõestada. Kaks sajandit tagasi oleks mees, kes rääkinuks pisikestest augukestest, kuhu panna juhe, mis on klaasist palli küljes, mis valgust annab, hullumajja pandud.

    Tunnen kolme inimest, kes oma kroonilistele hädadele tavameditsiinilt mingit lahendust ei leidnud. Akupunktuurilt küll, mõnel lausa esimeste seanssidega, teisttel poole aasta peale.

    Mul ei ole midagi Skeptiku mõtleimisviisi ja tema blogi vastu, Skeptiku vaimse töö maht sunnib lausa mütsi kergitama, aga mõttelaad, mis esindab punkti “ainuõige”, on… kuidas nüüd viisakalt öeldagi.

  5. Olin ka ise enne nõelravile minekut skeptik. Kuid peale ravi saamist enam mitte, sest sain peaaaegu vabaks ühest kroonilisest haigusest, st. haigus on surutud alla määrani, mis mind enam ei häiri. Samas varasem ralli tavameditsiinis ei andnud soovitud tulemust.
    Minu seletus nõelravi toime kohta on keha enda kaitsesüsteemi ergastamine. Teatud kohtade torkimine stimuleerib kaitse- või taastussüsteemi vajalikul määral ja viisil, mis võimaldab probleemist jagu saada. Inimkeha on üks keerukas keemialabor ja signaalitöötluskompleks ja selles on arvatavasti evolutsioonilise rudimendina punkte, mis selle tööd mõjutavad. Mistahes keerukal süsteemil on varjatud “tagauksi” mille kaudu saab süsteemi mõjutada ja on ootuspärane kui neid leidub ka inimkehal.

  6. Teaduslike uuringutega ei suudeta kõike paraku tõestada. Kaks sajandit tagasi oleks mees, kes rääkinuks pisikestest augukestest, kuhu panna juhe, mis on klaasist palli küljes, mis valgust annab, hullumajja pandud.

    Paraku just teaduslike uuringutega ongi midagi tõestada võimalik. Kui seda klaasist pallikest, mis valgust annab, ei oleks teaduslike meetodite abil konstrueeritud ja ka kõigile proovimiseks jagatud, peetaks inimest, kes oma pallikese olemasolu raudkindlalt väidab, ilma mingit tõestusmaterjali esitamata, ikkagi lollikeseks.

  7. Hea ja ülevaatlik kokkuvõte, jääb üle üksnes autoriga nõustuda. Samas, see paralleel skorbuudi, inglaste ja prantslastega on visitisti mingi insider joke?

  8. In the 1960s, western scientists developed a special tissue-staining technique that allowed him to identify these meridians in rabbits. Western scientist ignored this research until the 1980s when two French researchers, Drs. Claude Darras and Pierre De Vernejoul repeated Dr. Hans experiment using radioactive tracers on human beings.

    They injected and then twirled radioactive technetium into the acupoints of patients and used nuclear scanning equipment to follow the flow of technetium. They also injected non-acupoints. At non-acupoints, the radioactive tracer diffused outward from the injection site into circular patterns. When the true acupoints were injected, the radioactive technetium followed the exact pathways as the acupuncture meridians in the ancient charts of the human body! They also found that when acupuncture needles were inserted into distant acupoints along the same tracer-labeled meridians and the twirled, a change was produced in the rate of flow of the technetium through the meridians. This research supported the ancient Chinese claim that the acupuncture needle stimulation affected the flow of ch’i through the body’s meridians.

  9. Tere!Olen arstina tegelenud trad. hiina meditsiini ja eriti akupunktuuriga 35 aastat. Ta on omaette süsteem, mis toimib arvestades organismi kui tervikut. Süsteem on arhailine ja mõnevõrra müstiline, kuid ta töötab. Eriti seetõttu, et tema diagnostika (küsitlus, pulss, keel, kõht, sündromoloogia võimaldab leida haiguse tegeliku põhjuse. Kogu süsteemi aluseks on energeetika tasakaalustamine, mistõttu eriti head tulemused on haiguste korral, kus tagasipöördumatuid muutusi on vähe so. funktsionaalses staadiumis. Tänapäeval püütakse leida süsteemile teaduslikku seletust ja seda on osaliselt ka leitud. Kahjuks meil Eestis on vähe arste, kel oleks väga põhjalik sellealane ettevalmistus. Trad. hiina meditsiini võimalused on tohutult suured, kui oleks oskajaid neid teadmisi rakendada. Ei ole aus rääkida ajadest siis, kui ainet puudulikult tuntakse. Igal juhul pole siin tegemist ainult platseeboga, kuigi seda on iga haige ravimisel. Ja on hea, et seda on. Usku paranemisesse peab olema.
    Lugupidamisega, skeptikud. Ära pea ühtegi asja enesestmõistetavaks!

  10. Noh, kui meil on mitu energeetilist ülekandekanalit — näiteks üks 300MW Haapsalu-Tallinn-Tartu kõrgepingeliin ja üks 500MW Haapsalu-Pärnu-Tartu kõrgepingeliin, siis energeetika tasakaalustamine on ilmselt hoolitsemine, et meie 600MW elektrigeneraatori toodetud energia nende energiakanalite vahel niimoodi jaotatud oleks, et ühelgi ajahetkel kummagi kanali nominaalvõimsus ületatud ei saaks ning kaod mõistlikkuse piiridesse jääksid.

    Eesti Energia energeetikud tegelevad niisuguste küsimustega veel ka elektrienergia välismaale ja sealt tagasi transportimise osas. Egas nad ilmaasjata neid merealuseid energiakanaleid ehitanud, ikka asja pärast.

  11. Ilmar Merisalu pajatas:

    Ta on omaette süsteem, mis toimib arvestades organismi kui tervikut.

    Pärismeditsiin on keeruline. Ta on täis rohkeid pisikesi detaile — ja iga detail võib mõne pealtnäha kena ravivõtte kraavi lükata.

    Mida woolased teevad? Leiutavad ettekäände detailide ignoreerimiseks, väidavad, et keerulise süsteemi tükikaupa analüüsimise ja mittetöötavate tükkide minemaviskamise asemel tuleb nende süsteemi vaadelda kui tervikut. Sest kui tükikaupa ei vaatle, ei saa — nii nad loodavad — keegi aru, et tegemist on jamaga. Tervik on ju niiii keeruline!

  12. @dig

    Tänan selle sisuka ja põhjaliku selgituse eest.

    Iseloomulik , et uhuu tegelased ise ei taha kunagi pakkuda mingeid selgitusi mida nende kasutatud väljendid siis sisuliselt tähendavad või mida üldse öelda taheti peale hämamise.

  13. Ilmar Merisalu ütles:

    Usku paranemisesse peab olema.

    ja kui puudub usk, siis puudub ka paranemine? aga miks sellisel juhul veel nõeltega torkima peab? peaks ju piisama lihtsalt sellest, et usud ja saadki terveks. äärmisel sügad end aeg-ajalt siit-sealt – see ju kah omamoodi akupunktuur ja akupressuur ja massaaž jmt.

  14. Vabandage ,sõbrad, ma unustasin hoopis, et kirjutan skeptikutele. Ma ise olen ka kaunis skeptik, seepärast mõistan teid. Nii neid nimetataksegi- oletatavates energiakanalites liigub salapärane Qi, mille tasakaalustamine haiguste korral tagab organsüsteemide normaalse tegevuse. Śiin pole tegu uhuu-tegevusega, vaid toimiva süsteemiga, millele tahetakse luua teaduslik seletus. Asi on seda väärt, et teda mitte prügikasti heita. Detaile ei ignoreerita, neid teavad trad. hiina meditsiini spetsialistid, kuid neil pole veel vasteid lääne-meditsiini mõttes. Süsteemi aluseks on ikkagi empiiriline kogemus, mis kahtlemata pole piisav tänapäevaseks mõistmiseks.
    Kui skeptikutel oleks tahtmine tungida trad. hiina meditsiini põhi-olemusse, siis nad leiaksid, et asi väärib küünlaid. Seda ei ole siin võimalik paari sõnaga piisavalt selgitada. Me oleme ka ise sageli hämmingus, kui saame üllatuslikke tulemusi. Kuigi ka meie oleme uudishimulikud, piisab meile esialgu ka headest tulemustest.

  15. Ilmar, ka skeptikud oleksid üsna rõõmsad, kui asi toimiks ja järelikult oleks avastatud täiendav inimeste ravimise meetod. Kas sa saad viidata mõnele avaldatud uurimusele, mille järgi asi töötab? Tulemused, sa ütled, on hämmastavad, aga teadusajakirjadele meeldivad ju samuti hämmastavad tulemused.

  16. oletatavates energiakanalites liigub salapärane Qi

    Vaat’ see qi jutt ajabki vist paljudel karva turri. Oletatavates kanalites liikuv oletatav fenomen on täpselt niisama hea selgitus kui iga teinegi, kaasa arvatud “kurat seda teab, miks”. Samas fakt on see, et rida ravivõtteid töötavad täiesti mõõdetavalt olenemata sellest, et keegi ei tea, miks need töötavad (elektrishokk psühhiaatrias näiteks). Minu arvates mõjuks akupunktuur palju usaldusväärsemana, kui seda ei üritataks selgitada qi või mõne muu sellise hämara kontseptsiooniga, vaid keskendutaks selle asemel empiirilistele andmetele kõnealuse raviviisi toimimise kohta.

    Härra Merisalu, äkki te selgitaksite teemat pikemalt alates sellest, milliste hädade vastu üldse akupunktuur aitama peaks? Sharlatanid – ma usun, et me mõlemad leiame, et neid on liiga palju – reklaamivad seda peaaegu universaalsena.

  17. Ilmar Merisalu ütles:

    Ma ise olen ka kaunis skeptik, seepärast mõistan teid.

    seda lugu olen ma varem juba sadu kordi kuulnud: sisse astub klassikaline uhhuulane, kes teatab, et on üldiselt ka ise skeptik (ma ei tea, kas ta ise täpselt aru saab, kes või mis see skeptik on aga paistab igatahes, et tema skepsitsism väljendub pigem selles, et ta on skeptiline “kooliõpikuteaduse” suhtes) aga “see parawärk paistab tegelt ikka päris ehtne olevat.”

  18. @Ilmar Merisalu – teadus on siuke huvitav asi, et parandab end uue tõendusmaterjali valguses. Või inimkesksemalt öeldes – meie arusaamad mingitest asjadest täpsustuvad tänu teaduslikule meetodile ja selguvale tõendusmaterjalile.

    Uurimismeetodeid saab täpsustada, mõõtmisviga vähendada ja sedasi saavad nii mõnedki meile seni iseenesest mõistetavad arusaamad ümber lükatud. Näiteks meie koht maailmaruumis sai selgemaks tänu sellele, et osati aina täpsemalt tähtede- ja planeetidevahelisi nurkkaugusi mõõta. Uutest meetoditest võiks täheteaduse raames mainida spektroskoopiat, mis avas akna tähtede sisemusse.

    Kuidas see akupunktuuri puutub? Minumeelest sedasi, et mingi meditsiiniline sekkumine on paljuski samasugune uurimisobjekt nagu täht taevas. Kui algul võib täht tunduda nõelatorkena eesriides (nõelaga kerre torkamine paistab esile kutsuvad paranemist), siis lähemal vaatlusel selgub, et täht on taevakeha nagu Päike ja kiirgab ise (paranemine leiab aset kere torkimisest sõltumatult).

    Hiina traditsioon on kindlasti uurimist väärt, nagu väärivad mäletamist ka meie endi esivanemate tarkused – vanasõnad, loodusmärgid, elutarkus üldisemalt. Samas me ju teame tänapäeval, tänu teaduse saavutustele, et paljud omaaegsed arvamised, olgu need pärit Hiinast või vana-vanaisalt, ei vasta uute teadmiste valguses tõele. Mitte seepärast, et vana aja hiinlased või vana-vanaisa lollid oleksid olnud, vaid lihtsalt seepärast, et neil ei olnud kasutada selliseid uurimisvahendeid, mis praegu olemas on.

    Tänapäeval me näiteks enam ei löö naabriküla nõida maha, kuna see kaetas karja ja ikaldas saagi. Nüüd juba teame, et nakkushaigused tabavad ka loomi ja osatakse ravidagi. Umbes samal moel on ajalukku jäänud aadrilaskmine ja huumorite teooria. Küllap meditsiini ajaloos neid ikka vist veidi käsitletakse, aga tänapäeval pole arsti praksises nendega miskit peale hakata.

    Ja ega akupunktuuriga lugu sugugi parem pole – eelteaduslik metafüüsika, mille mõju taandub paremate uuringute andmetele toetudes platseebole.

    Ütlete:

    Śiin pole tegu uhuu-tegevusega, vaid toimiva süsteemiga, millele tahetakse luua teaduslik seletus.

    Nõiavitsaga pildamine on umbes täpselt samas seisus. Pildajad vannuvad tõsimeeli, et süsteem toimib ja on toiminud tuhandeid aastaid. Asja on uuritud ka teaduslikult, kuid need jõuavad ikka sinna, et psühholoogia valda kuuluv ideomotoorne efekt on ilmselt peamine mõjutegur. Sealjuures jutt maa kiirgusväljadest, inimese ülitundlikkusest, magnethüdrodünaamikast ja muust ei oma kuigipalju tähtsust, kuna efekt ise on tabamatu.

    Akupunktuuri puhul näib mõjuvat platseeboefekt(id) ja uuemad uuringud on seda hüpoteesi kenasti kinnitamas. Jutt qi-st, yin-yangist, meridiaanidest, punktidest ei oma kuigipalju tähtsust, kuna efekt ise on tabamatu.

  19. Opus 1.

    Kirjutasin Martini ülevaatele üliväga pika kommentaari. Kirjutasin uuesti ja uuesti. Jätan selle teiste ajakasutust austades siiski endale mälestuseks. Mõtlesin üldse loobuda, aga pärast viimase paari päeva sisukat dialoogi siin, otsustasin ka enda panusel mitte hukka lasta minna. Seega panen siia lihtsalt väga pika kommentaari.

    Utreerides koosneb maailm paduuskujatest ja paduuskmatutest ning nende vahele peaks mahtuma tõsimeelsed skeptikud. Antud teemaga on Martin käitunud pigem nagu paduuskmatu. Loodetavasti õnnestub tal mujal olla edukamalt mittereligioosne skeptik.

    Alguses tõestab Martin väga pikalt, et akupunktuur polnud kohe sündides valmis. Võimatu on mitte nõustuda. Samas ei teinud ka Hippokrates ja Ibn Sina meile tuntud tavameditsiini kohe valmis ja see on oma juurtest tänapäevani saanud läbi käia pika arengutee. Meie kõikide õnneks. Eriti kiire on meditsiini areng olnud XX sajandil. Miks peaks seesama olema akupunktuuri puhul midagi negatiivset?

    Martin tõestab, et akupunktuur tuli Euroopast ja mitmelt poolt mujalt, aga mitte Hiinast. Mis siis, kui see isegi nii oleks? Teaduse ajaloos on kindlasti lugematuid näiteid sellest, kuidas autorsus ja prioriteet on kaotatud seetõttu, et ei osatud tehtud avastust hinnata. Tänase seisuga valmis elatud ajalugu lubab akupunktuuri autorsuse ja prioriteedi rahuliku südamega kirjutada hiinlaste kontole. Isegi kui see algselt mujal välja mõeldi. Ja üks tahk Martini väga suures soovis tõestada vastupidist üldlevinud seisukohale jääb mulle tavaloogika seisukohast täiesti arusaamatuks: kui Euroopa ja terve nimekiri piirkondi mõjutasid Hiinat, siis mis välistas Hiina mõju (ka eelneva) Euroopale ja neile muudele piirkondadele?

    Martinil on õigus, et see oli Mao, kes põhjustas Hiinas akupunktuuri suure leviku tänapäeval. Arste polnud, ja võimalust muretseda tuhandetesse küladessse arstikabinettide jaoks vajalik sisustus kah ei olnud. Kuskile eraldatud kolkasse paljaste kätega ja seljakott seljas lääne meditsiini harrastama minna olnuks vähimalt vastutustundetu. Seepärast õpetati kiirkorras suur mass vabatahtlikke pinnapealseltki valdama rahvameditsiini, sealhulgas nõelravi kunsti, ja saadeti laiali kergendama inimeste olukorda üle maa. (Endalegi hämmastuseks kõlab see nagu kiidaks ma kommuniste, aga see on ajalooline fakt.) Ja kui seda silmas pidada, siis kaotab üks oluline tõsiasi Martini taotletud tõestusjõu: Hiinas tõesti on vähenenud akupunktuuri osa ja suurenenud lääne meditsiini osa, aga ikka seetõttu, et lähtepunktis lääne meditsiini Hiinas praktiliselt ei eksisteerinudki. Mis ime läbi võinuks selle osakaal nullist veelgi väheneda? Tõestatud on, et taustast eraldatud fakte saab kasutada mille tahes tõestamiseks.

    Pisike kõrvalseik, aga kuna kujunes foorumis arutlusobjektiks, siis ka sellest. Kuld- ja hõbenõelu on kasutatud ammusest ajast ja kasutatakse mõnede arstide poolt ka tänapäeval. Kui väga sügavale akupunktuuri filosoofiasse minna, siis kuldnõel lisavat energiat ja hõbenõel mõjuvat rahustavalt. Need kaks toimingut ongi akupunktuuri raviprotseduuride alusmüür. Terasnõelte puhul saavutatakse samad tulemused nõelte erineva sisestamise ja sees hoidmisega, aga ka muude tehnikatega. Samuti on erilised võtted kumbagi effekti saavutamiseks punktide mõjutamisel teisiti kui nõelte abil.

    Väga ülepingutatult mõjub katse naeruvääristada akupunktuuri, või siis lugejas jälestust esile kutsuda näidetega, nagu orade torkimine kassipoegade südametesse. Vist pole allikat, mis kinnitaks, et midagi taolist kuulub akupunktuuri meetodite hulka, kui just allikaks ei peeta seda, et protseduuri sooritajad ise nii väita võisid. Väidetavalt tehti seda surnud kassipoegade peal. Kuidas peaks siis tasakaalukas ja aus skeptik suhtuma tavameditsiini, meenutades aastakümneid hilisemat ja hoopis süstemaatilisemalt ning kauem tegutsenud Mengelet? Patendiametite arhiivid on täis kirjatükke, mida nende autorid tõsimeelselt teaduseks nimetavad ja mida lugedes võiks saada teadusest vägagi moonutatud pildi. Aga selliste näidete kasutamine on manipuleeriv propaganda, mitte tõsiseltvõetav argumentatsioon.

    Ilmselt ei ole seal üleval vankreid, ei suuri ega väikeseid. Ometi on nimetusega Suur Vanker hõlbus suunata vestluskaaslase pilk soovitud kohta taevalaotusel. Ilmselt olid nimetatud tähtkuju moodustavad tähed olemas enne ja sõltumatult sellest, kui neid eesti keeles Suureks Vankriks kutsuma hakati. Akupunktuuris piltlikult meridiaanideks nimetama hakatud kanaleid ei ole vist õnnestunud registreerida ühegi aparaadi abil, mis ei tähenda, et sellisel käsitlusel ei oleks suur praktiline tähtsus tervislikku seisundit kajastava mudelina. Samas suudab tõeline nõelraviarst meridiaanidega seotud 12 pulsi abil tunda ja kirjeldada millegi, mida ta nimetab energiaks, taset ja seisundit milleski, mida ta nimetab meridiaaniks. See seisund annab talle selge viite tervisehäda tegelikule põhjusele (mite sümptomile, nagu seda lääne diagnostika tihti annab) ja – kui häda allub nõelravi meetoditele – siis automaatselt sellega koos ka vajaliku raviskeemi.

    Kui usklikud valivad allikaid tsiteerimiseks, siis kindlasti neid, mis parimalt nende vaateid kinnitavad. Ja väidavad need allikad ilmeksimatuteks või siis vähim eksitavateks. Sama teevad uskmatud. Skeptik peaks võrdselt kahtlema igas allikas. Mind teeb nõutuks Martini poolt endale relvaks valitud raamat. Nimelt on tema poolt pikalt refereeritud teose koostajate hulgas endine homöopaat. Ja see paneb kõik häirekellad tilisema ja punased tuled vilkuma. On üldteada, et kõige ägedamalt võitlevad need ateistid, kes on usust taganenud. See aga seab kahtluse alla raamatu objektiivsuse ja taotluse. Kuid isegi sellele vaatamata on välja tulnud paradoks. Martin väidab eelnevalt, et on tõestanud, et akupunktuur ei mõju, ja asub siis väidet kinnitama raamatu abil, mis vaatamata selle eeldatavale suunitlusele siiski kinnitab teatud mõju olemasolu terve nimekirja hädade puhul. Ja selle mõjuga on nagu rasedusega: kui see on, siis see ongi. Mööndusteta. Aga on ju olemas ka raamatuid, mis kinitavad, et akupunktuur ei mõju üldse. Olen ise ka selliseid lapanud.

    Platseeboeffekt on peaaegu alati kõigi ravimite ja ravimeetodite puhul olemas, mida inimene nõustub tarbima. Ilmselt aga mitte kooma- ning mõnede kurnatuse ja alistumiseni ära piinatud patsientide puhul. Kindlasti mitte ka loomade puhul. Päris kindlasti oleks absurdne nõuda, et nõelraviarstid püüaks seda maha suruda, kui seda ei nõuta tavameditsiini praktiseerivatelt arstidelt. Ja kuidas oleks see patsiendi huvides? Aga et akupunktuuri puhul oleks tegu ainult platseeboeffekti ja vähese mõjuga, see on tõepoolest liialdus. Maailm on täis allikaid, mis kinnitavad akupunktuuri tõhusust paljude hädade puhul. Ja veelkord eelmise lõigu juurde tagasi pöördudes – kuidas oleks võimalik, et platseeboeffekt ainult mingi kindla nimekirja hädade puhul ilmneb ja et see nimekiri on just selline, nagu kirjutatud. Aga tuntud põhjusega peavalud, aga maovalu jne.? Mis tõkestab nende puhul platseeboeffekti?

    Me ei peaks käsitlema posijaid, ei akupunktuuri ega lääne meditsiini harrastavate arstide hulgas. Erandeid, vastutustundetuid ja isegi hulle on kõikjal. Kui räägime asjast, siis kasutagem näitena neid, kes käsitletavat asja ausalt ja parimat taotledes esindavad. Kui aga räägime asja asemel inimestest, siis peame kindlasti rääkima ka nendest teistest. Olen kindel, et ükski tõeliselt professionaalne nõelraviarst ei keela oma patsiendil pöörduda tavaarstide poole. See on laste hirmutamine kommionuga. Kommionud on teatavasti olemas, aga iga mitmes onu? Õnneks on olemas isegi tavaarste, kes soovitavad pöörduda nõelravi poole. Muidu jääks mõnel inimesel oma hädas abi saamata või saaks ta seda kahjustades oma tervist sellesama abi läbi. Liigendasin oma kommentaari kaheks – see siinne üldosana ja teine, kus kirjeldan isiklikke kogemusi akupunktuuriga. Seal on konkreetne näide nõelraviarstist, kes kategooriliselt teatas patsiendile vajadusest pöörduda tavameditsiini poole.

    Kindlasti ei küündi see kommentaar tõestama, et nõelravi on oluliselt erinev sellest, millisena seda eitajad kujutavad. Vähemalt minu silmes ei õnnestunud ka Martin vastupidises. Olles aga veendunud, et nõelravi võib vahel aidata sealgi, kus tavameditsiin täiesti võimetu, arvan omakorda, et sellele üleforsseeritud vastupropaganda tegemine tegelikkust lähemalt uurimata on just sel kombel vastutustundetu, nagu väidetav patt, milles Martin nõelraviarste süüdistab: et nad takistavat patsientide pääsu tõelise tervenemise juurde.

    Maailm on tõepoolest pilgeni täis vastandlikku informatsiooni. Seda toodetaksegi vahel väga vastandlikest taotlustelt lähtuvalt. Aga nõelravi peaks küll olema tõsisele skeptikule väga lihtsalt lahendatav küsimus. Peaks mõne tervisehädaga lihtsalt käima nõelraviarsti vatuvõtul. Või kui endal pole sobivat häda, siis saatma kellegi usaldusväärse inimese. Seejures arsti valides tõe ja tervise huvidest, mitte tõestuse huvidest lähtuvalt. Seega ikka mõne hea arsti.

    PS. paar sõna veel pärast viimaste kommentaaride lugemist. Seoses kiropraktikute teemaga teatas Martin, et see on otsapidi jõudnud Delfisse. Kurvastuseks tundub mulle, et Delfi on otsapidi jõudnud siia ka. Ei tohiks ju olla kurtmisvääriline häda, kui klassikaliste ihhiilaste juurde astub sisse klassikaline uhhuulane. Muidugi välja arvatud juhul, kui ihhiilased tahavadki ainult omavahel nõustuvalt päid noogutada. Või seda foorumit Delfistada.

  20. Opus 2.

    Niisiis minu kokkupuude akupunktuuriga.

    Esimene, amatöörlik. Oli aeg, kus veel lääne raamatud polnud poest ostetavad. Valutasin hammast. Väga valutasin. Tabletid ei aidanud ja arsti juurde ei läinud. Mul oli kerge eelhuvi akupunktuuri vastu, aga midagi asjalikku polnud lugenud. Siiski oli kuskil lehes või ajakirjas ilmunud artiklike, kus sobivalt kirjeldati punkti, mis aitavat hambavalu vastu. Torgata ei julgenud ja otsustasin sigaretiga kõrvetada.

    Kõrvetasin mitu korda päevas nädal aega järjest. Hambavalu läks üle. Loomulikult mitte kõrvetamise pärast. Läks mööda mingi aeg – enam ei oska hinnata, aga arvatavasti paar kuud. Sain kätte elus esimese raamatu nõelravi kohta. See võis olla see 50-datel aastatel Moskvas välja antud, aga ei või vanduda – olen neid liiga palju lugenud.

    Tuli meelde ebaõnnestunud raviprotseduur ja otsustasin lugeda, mida siis raamat selle punkti kohta ütleb. Seal polnud sõnagi hambavalu kohta, oli muuhulgas öise higistamise kohta. Ja siis ma jahmatasin. Ma olin päriliku vaevusena aastaid kannatanud ohjeldamatu higistamise all uinumise hetkel. See häda oli kadunud. Inimene võib hädaga harjuda nii, et ei pane tähelegi selle kadumist. Seega ma ei tea, millal täpselt ja kui järsku see kadus, aga tagasi pole aastakümnete tagant tulnud. Eelmine generatsioon käis sama hädaga läbi terve kollektsiooni arste. Mingit abi ei osatud anda. Kahtlen, kas tänapäevalgi selle vastu pädevat abi saaks. Kui ei läheks asjatundliku nõelravi arsti juurde.

    Teine lugu oli kokkupuude professionaalse nõelravi arstiga, võimalik et parimaga, kes siin kunagi tegutsenud on. Auraga seotud teema juures kirjeldasin haigusjuhtu, kus selgroo diski vigastus kutsus esile äärmuslikult valulikke (püsiv kramp jalas) ja nädalaid kestvaid haigushooge. Tegi ühe välja, kas ravi üldse ei saanud, raviti ambulatoorselt, või raviti haiglas – hoo kestvus ja piinad oluliselt ei erinenud. Viimase haiglatuuri ajal tehti sedavõrd šokeerivaid vigu ravis, et järgmise hoo ajal keeldus haige sõna haigla suhugi võtmast. Aga abi oli väga vaja. Pöördusin arsti poole, kes oli samaaegselt meditsiiniasutuse peaneuroloog ja nõelravi praktiseeriv arst. Esimese seansiga saabus leevendus, teise seansiga järgmisel päeval oli valu selleks korraks läinud. Selle kuuri järgmised 8 seanssi olid ravitulemuse kinnistamiseks. Sellisel kombel õnnestus inimesel vaevusteta elada mitu aastat, iga kord saades haigushoo tulles kiiret abi nõelravist. Lõpuks tekkis olukord, kus ka viies seanss valu ära ei võtnud. Siis ütles doktor, et tema enam aidata ei saa – nüüd jääb üle vaid kiire operatsioon. Ja aitas ise otsekohe operatsioonile pääseda. Samas ütles ta ka, et pärast operatsiooni, kui hädad peaks tagasi tulema, siis tema ravi enam kuigi tõhus ei ole. Opp õnnestus ja kokku sai väga hea näide sellest, kuidas teineteist täiendasid nõelravi ja lääne meditsiin. Samuti, kus kumbagi võimete piirid selle häda puhul olid. Kui tegu oli platseeboga, siis paluks mulle seda mitu doosi. Sest lääne tarkuse poolt ei olnud enne nuga saadaval mitte midagi tõsiseltvõetavat alla morfiini.

  21. Kõigepealt – ma ei võta seisukohta akupunktuuri efektiivsuse või ebaefektiivsuse osas, kuna ma ei tunne asja. Küll aga tekkisid seda diskussiooni lugedes mõned mõtted:

    #1: Autor ja mõned kommentaatorid annavad mõista, et “uskujad” ei viita usku põhjendavatele konkreetsetele uuringutulemustele. Samas aga ei leidnud ma autori tekstist ühtki viidet konkreetsetele “usku” ümberlükkavatele uuringutulemustele peale abstraktse mõiste “uuemad uuringud”:

    #2. See-eest on tekstis viidatud ühele raamatule. ÜHELE raamatule. Sealjuures “kõik-ühes” raamatule – akupunktuuri ümberlükkamine hõlmab vaid osa raamatu sisust. Sedavõrd resoluutse seisukohavõtu juures eeldaks rohkem ja autoriteetsemaid viiteid. Paratamatult tekib kohe rida küsimusi: kui palju ja milliste kriteeriumite alusel valitud uuringutulemusi autorid läbi töötasid ja kui kompetentsed nad olid neid tulemusi analüüsima ning kaheldamatuid järeldusi tegema. Või kui selgelt hiljem neid järeldusi kirjalikult väljendama.

    #3. Teaduslikes andmebaasides (nt sciencedirect.com või ebscohost.com) annab märksõna “acupuncture” otsingus tuhandeid vasteid. Nähtavasti on valdkond aktiivse uurimise all. Seega tekib järgmine küsimus: kas paljud uurijad lihtsalt on lollid või kasutavad oma aega kirjutamaks veel üks “see-tõesti-ei-tööta” uurimus (mis ei paista jätkusuutlik, eriti edasiste karjäärivõimaluste aspektist). Nii suure hulga uuringute peale peaks olema kogunenud piisaval hulgal infot akupunktuuri efektiivsusele vähemalt esialgse hinnangu andmiseks. Selles valguses tundub loogilisem, et valdkonda uuritakse edasi kui potensiaaliga tõenduspõhist teraapiat.

    #4. Mis puutub eelmistesse, akupunktuuri ajalugu käsitlevaisse tekstidesse, siis ei õnnestunud mul leida seal esitatud selgitustele vasteid: nt Wikipedia räägib täiesti teist juttu ning Britannica jt autoriteetsemates käsitlustes ei ole nähtuse päritolule ja arengule peaaegu üldse ruumi pühendatud.

    Kokkuvõtteks: ma väga austan skeptik.ee ettevõtmist ja arvan, et sulalolluse vastu võitlevat üritust on meie ühiskonda tarvis, aga siin esitatud analüüs ei ole küll minu jaoks veenev, seda peamiselt asjalike allikate puudumise tõttu.

  22. inz pajatas keset piiiikka juttu:

    Akupunktuuris piltlikult meridiaanideks nimetama hakatud kanaleid ei ole vist õnnestunud registreerida ühegi aparaadi abil, mis ei tähenda, et sellisel käsitlusel ei oleks suur praktiline tähtsus tervislikku seisundit kajastava mudelina.

    Kõik oleks justkui kena, aga kui uuringud näitavad, et akupunktuur platseebot efektiivsuselt ei ületa ja toda mudelit millekski muuks kasutada ei anna, ütleb lihtme loogika, et sellel mudelil pole ei suurt ega väikest tähtsust “tervislikku seisundit kajastava mudelina”.

  23. lilleke pajatas:

    … nt Wikipedia räägib täiesti teist juttu …

    Tõsi ta on. Siin on põhjus selles, et prääkstohtritel ja nende jüngritel on rohkesti aega ja viitsimist oma ideid Wikipediasse lükkida, asjatundjad aga kipuvad alla andma, kui nad tähele panevad, et nende teadmisi ei väärtustata.

    Wikipedia artikkel [[Anti-elitism]] tsiteerib Lore Sjöberg’i:

    The Wikipedia philosophy can be summed up thusly: “Experts are scum.” For some reason people who spend 40 years learning everything they can about, say, the Peloponnesian War — and indeed, advancing the body of human knowledge — get all pissy when their contributions are edited away by Randy in Boise who heard somewhere that sword-wielding skeletons were involved. And they get downright irate when asked politely to engage in discourse with Randy until the sword-skeleton theory can be incorporated into the article without passing judgment.

  24. dig ütles:

    Kõik oleks justkui kena, aga kui uuringud näitavad, et akupunktuur platseebot efektiivsuselt ei ületa ja toda mudelit millekski muuks kasutada ei anna, ütleb lihtme loogika, et sellel mudelil pole ei suurt ega väikest tähtsust “tervislikku seisundit kajastava mudelina”.

    Just.
    …aga KUI …
    Ja selleks ei tohi lugeda ainult hoolega valitud tsitaate.

  25. Mis siin hämada, nii või naa. Arumaeisaa miks ei tehta ühte lihtsat katset. Arsti poolt diagnoositud ja tulemusteta ravitu võtab üle nõelaspets ja kui 100 haigest üle 50-60% paranevad, siis asi töötab, kui ei, siis prügikasti teema.

  26. Toomas, on rida haigusi, mis ise paranevad peaaegu 100%-l juhtudest. Teisalt, on rida haigusi, mille puhul ka 5-l %-l juhtudest toimiv ravi oleks suur edasiminek.

  27. Püüan tasapisi inzile ja lillekesele vastama hakata.

    inz seoses meditsiini kujunemisega pikema aja jooksul:

    Miks peaks seesama olema akupunktuuri puhul midagi negatiivset?

    Ei olegi ja omaarust pole seda ka väitnud. Asi vast selles, et paljud inimesed, kes tänapäval akupunktuuri kohta midagi arvavad, peavad seda valmis kujul sündinuks ja unustavad ajaskaala ning sellega paratamatult kaasas käiva niiöelda evolutsiooni.

    Martin tõestab, et akupunktuur tuli Euroopast ja mitmelt poolt mujalt, aga mitte Hiinast. Mis siis, kui see isegi nii oleks?

    Minu eesmärk ei olnud eriti midagi tõestada, vaid vahendada allikale viidates seisukohti, mille tõele vastavuse kohta mõningaid viiteid paistab olevat. Selle akupunktuuri Euroopa päritolule on meditsiini ajaloo kohta kirjutavad autorid leidnud üht ja teist sh joonised inimkehast.

    Aga seda küll, et pole kuigi tähtis, kust mingi idee pärit on ja samuti ei soovi ma edendada europotsentrismi ja kaugelti mitte vähendada hiinlaste vaieldamatut panust maailma üldisesse kultuuripärandisse. Sellega olen ka nõus, et samamoodi kuidas ideed liikusid Euroopast Hiinnasse, toimus mõjutus ka vastupidises suunas.

    Väite keskne mõte oli pigem see, et kuivõrd me oleme harjunud akupunktuuri pidama väga hiinapäraseks asjaks, pole asjaolud sugugi nii lihtsad ega üheülbased. Laiemad teadmised ajaloost tulevad siinkohal kindlasti kasuks, et ei otsustataks mingite kultuurinähtuste üle kitsalt oma ajastu piiratusest lähtudes.

  28. inz:

    Kui väga sügavale akupunktuuri filosoofiasse minna, […]

    Meditsiin või teadus laiemalt ei saa puhtalt filosoofiaga kuigi kaugele purjetada. Kui katsed ikka näitavad, et nõela torkamise mõju ei erine kuigipalju platseebost, siis filosoofiline targutamine kuld- ja hõbenõela energeetilisest erinevusest on sisutu. Umbes nagu ükssarvikute suguelu.

    Väga ülepingutatult mõjub katse naeruvääristada akupunktuuri, või siis lugejas jälestust esile kutsuda näidetega, nagu orade torkimine kassipoegade südametesse. Vist pole allikat, mis kinnitaks, et midagi taolist kuulub akupunktuuri meetodite hulka, kui just allikaks ei peeta seda, et protseduuri sooritajad ise nii väita võisid.

    Kui sa tähele panid, siis toimus kirjeldatud katse (Philadelphia arstid Edward J. Coxe, D. Coxe ja Samuel Jackson, Journal of the American Veterinary Medical Association) ajal (19. sajandi esimene pool), mil akupunktuurist Euroopas ja Ameerikas veel vähe teateid oli.

    Samas suudab tõeline nõelraviarst meridiaanidega seotud 12 pulsi abil tunda ja kirjeldada millegi, mida ta nimetab energiaks, taset ja seisundit milleski, mida ta nimetab meridiaaniks.

    Ja kui sama inimene läheb teise “tõelise nõelraviarsti” juurde, siis saab ta teise kirjelduse, mis ei pruugi sugugi olla sarnane esimesega. Täpsus on umbes nagu astroloogi tõlgendus sünnikaardist.

    See seisund annab talle selge viite tervisehäda tegelikule põhjusele (mite sümptomile, nagu seda lääne diagnostika tihti annab) ja – kui häda allub nõelravi meetoditele – siis automaatselt sellega koos ka vajaliku raviskeemi.

    “Tegelik põhjus” on siis enegia puudus või ülejääk mingis energiakanalis? Sest viirustest, bakteritest, geneetilistest kõrvalekalletest tingitud haigusi see filosoofia ju ei tunne. See an alusetu ja sisutu vastandus, et lääne meditsiin tegeleb sümptomitega ja ida või alternatiivsed filosoofiad “tegelike põhjustega”.

    Seda küll, et paljude hädade puhul polegi millegi muuga kui sümptomite leevendamisega tegeleda, aga mis kasu võiks anda “tegelik põhjus” nimega “qi puudujääk”? See on pseudoseletus, mis ei seleta mitte midagi ja ei aita olukorral lahendamisele või leevendamisele mitte kuidagi kaasa, vaid halvemal juhul hoiab inimese eemal adekvaatsest ja praegustele teadmistele toetuvast parimast ravist. Olgu selleks siis kasvõi sümptomite leevendamine.

  29. inz:

    Mind teeb nõutuks Martini poolt endale relvaks valitud raamat. Nimelt on tema poolt pikalt refereeritud teose koostajate hulgas endine homöopaat. Ja see paneb kõik häirekellad tilisema ja punased tuled vilkuma. On üldteada, et kõige ägedamalt võitlevad need ateistid, kes on usust taganenud. See aga seab kahtluse alla raamatu objektiivsuse ja taotluse.

    Raamatu nimi on Trick or treatment ja su argumentum ad hominem ei vii kuigi kaugele, sest ega ta ei toetu ju ainuüksi oma tarkusele ja kogemusele, vaid raamatu tagaosas on nimekiri kasutatud kirjandusest ning viited vastavatele kliinilistele uuringutele.

    Akupunktuuri mõju ei mõõdeta raamatutega ega raamatu autori autoriteedi või selle puudumisega, vaid hästi korraldatud platseebokontrolliga randomiseeritud kliiniliste testidega.

    Mõõtmistulemus sõltub mõõteriista täpsusest. Kui senised uuringud olid korralduse mõttes sellised, et jätsid akupunktuurile mõnede näidustuste osas mõned mõjud, siis hilisemad ja täpsemad mõõtmised eelnevaid tulemusi ei kinnita.

    Aga nõelravi peaks küll olema tõsisele skeptikule väga lihtsalt lahendatav küsimus. Peaks mõne tervisehädaga lihtsalt käima nõelraviarsti vatuvõtul. Või kui endal pole sobivat häda, siis saatma kellegi usaldusväärse inimese.

    Ei, nii ei saa peale isikliku anekdoodi mingit kasulikku teavet. Selleks tehaksegi randomiseeritud ja platseebokontrolliga pimendatud uuringuid, et isiklikest anekdootidest kõrgemale tõusta ja tõde destilleerida.

  30. inz, su isiklik lugu ju näitab minu meelest hoopis seda, et akupunktuur ei teinud midagi, kuigi selline mulje võis sul täiesti õigustatult tekkida.

    Olen ka ise seljaga mõned korrad kummuli olnud. Noh ikka sedasi, et ei tõuse ja kui olingi püsti saanud, siis võis juhtuda, et kukkusin jalapealt ära. Sitt lugu, aga ma ei käinud akupunktuuris ega ka opil, Ilvese poolt antud harjutusi tegin ka vaid niikaua kuni taas püsti püsima hakkasin ja nüüd pole päris mitu aastat mingit jama olnud. No eks ma hoian end äkiliste liigutuste eest ja kui midagi rasket tõstma hakkan, siis valin sobivaima kehaasendi.

    Seljahädad on üks levinumaid vaevusi, mis meiesuguseid vaevavad. Osad ilmuvad ja kaovad sõltumata sellest, kas teha midagi või mitte teha, osale on vaja nuga, kuid teadaolevalt pole uusimate uuringute põhjal akupunktuuril mingit spetsiifilist mõju selle levinud vaevuse leevendamisel väljaspool platseeboefekti.

  31. lilleke:
    #1 uuematest uuringutest
    Acupuncture treatment for pain: systematic review of randomised clinical trials with acupuncture, placebo acupuncture, and no acupuncture groups.

    Täistekst BMJ-s.

    The status and future of acupuncture clinical research.
    jne

    Omaette hea andmebaas on Cochrane kokkuvõtted.

    Acupuncture for shoulder pain

    Acupuncture and related interventions for smoking cessation

    Acupuncture for neck disorders

    Acupuncture and dry-needling for low back pain

    jne

    Kui neid kokkuvõtteid lugeda, siis jääb mulje, et vaatamata justkui hunnikute viis olevale tõendusmaterjalile on nende algsete uuringute kvaliteet pehmelt öeldes nõrk, et korralikke kokkuvõtvaid järeldusigi ei saa teha.

  32. lilleke #2
    Raamat Trick or treatment baseerub ohtratel allikatel, mis on raamatu tagaosas kenasti välja toodud. Kui soovid, võin selle raamatu sulle laenuks anda. Mul on veel sobilikke raamatuid, millest osasid pole jõudnud veel lugedagi.

    lilleke #3
    Jah, uuringuid, mis reageeriva märksõnale “acupuncture” on tõesti mitu tükki. PubMedis lausa 13658 tk, aga nagu ülalpool juba vihjasin, on kokkuvõtvate uuringute koostajad tihtipeale hädas nende madala kvaliteediga. Samas on täheldatav trend, et mida kvaliteetsem on akupunktuuri mõju uuriv uuring, seda enam läheneb mõju platseebole.

    Kokkuvõtvate hinnangutega saab tutvuda juba viidatud Cochrane kokkuvõtete lehel.

    Paljud inimesed on aga akupunktuuri investeerinud suurel hulgal oma isiklikku aega ja muud mittemateriaalset, mis raskendab negatiivsete uudiste vastuvõttu ja jätma valdkonda meditsiiniajaloo riiulile, kus sel igati auväärne koht huumoriteooria kõrval olemas on.

    lilleke #4
    Akupunktuuri võimalikku Euroopa päritolu on käsitlenud sinoloog ja ajaloolane Paul Unschuld oma raamatus Chinese Medicine, Brookline Mass: Paradigm Press, 1998, lk 12. (Ma ise pole seda raamatut lugenud, kuid viide on antud viidatud loengumaterjalis slaidil 5.)

    Sarnasusi on täheldanud ka teine sinoloog Paul Buell (slaidid 10-11).

  33. Suure kiire ajal kipuvad vastused venima. Aga ega “mitte nii väga iidne” teema siis mõne päevaga hapuks ka ei lähe.

    Martin Vällik ütles:

    Paljud inimesed on aga akupunktuuri investeerinud suurel hulgal oma isiklikku aega ja muud mittemateriaalset, mis raskendab negatiivsete uudiste vastuvõttu ja jätma valdkonda meditsiiniajaloo riiulile, kus sel igati auväärne koht huumoriteooria kõrval olemas on.

    Hästi ütled. Aga tulemuseks on kallutatud mõtlemise (või mõtlematuse) musternäide. Kahtlemata oleme olemas mina ja sina ja need kolmandad, st. akupunktuuri uskujad, kes kulutavad aega ja raha tutvumisele kirjandusega asja olemusest, akupunktuuri mitteuskujad, kes kulutavad aega ja raha tutvumisele kirjandusega asja olematusest, ning veel need kolmandad, kes mingil kombel akupunktuuriga raha teenivad. Aga – hoidku taevas – meie kõik kokku oleme liivatera kosmoses.

    Lisaks on olemas veel üks jõud, kes teeb hiigelpingutusi selleks, et akupunktuur sinna riiulile saata, kuhu sa seda sooviksid. See jõud on rahvusvahelised ravimihiiud, kes ainuüksi Hiinas kaotavad tänu akupunktuurile igal aastal miljardeid dollareid. Ja kaotaks isegi siis, kui akupunktuur tõesti ei toimiks. Kuidas sul õnnestub märgata meie koduseid mikroraamatukogusid ja une kõrvalt kulutatud aega, aga mitte märgata seda, milline tohutu huvitatus peitub vastupidise taga? Mõne miljoni eest kanges rahas võib osta mistahes uurimistulemuse, ja seda päris kindlasti tehakse. Kui sa juba argumentatsioonis tood allikaks raamatu, mille üht autoritest niisamagi on põhjust kahtlustada kallutatuses, siis ilmselt sa ei ole kordagi mõelnud ka sellele, kui palju soovitava tulemusega “uuemaid uurimusi” võib olla ravimifirmade finantseeritud. Ja ongi. Võib ainult ette kujutada, mida teevad ravimihiiud oma läänemaadesse tungiva õudusunenäo tõrjumiseks kuskile auväärsele kohale “meditsiiniajaloo riiulil”. Aga ometi, ega need “uuemad uurimused” olegi nii üheülbalised, kui sina, õieti aga Robert Imrie, kelle lause tõlkest väljalõigatud katkendist siin juba parasiitfraas on saanud, esitada püüate. Sellest edapidi.

  34. Martin Vällik ütles:

    inz:

    Väga ülepingutatult mõjub katse naeruvääristada akupunktuuri, või siis lugejas jälestust esile kutsuda näidetega, nagu orade torkimine kassipoegade südametesse. Vist pole allikat, mis kinnitaks, et midagi taolist kuulub akupunktuuri meetodite hulka, kui just allikaks ei peeta seda, et protseduuri sooritajad ise nii väita võisid.

    Kui sa tähele panid, siis toimus kirjeldatud katse (Philadelphia arstid Edward J. Coxe, D. Coxe ja Samuel Jackson, Journal of the American Veterinary Medical Association) ajal (19. sajandi esimene pool), mil akupunktuurist Euroopas ja Ameerikas veel vähe teateid oli.

    Kui sina tähele panid, siis mind ei imestanud mitte ajaloos toimunud totrus, vaid selle totruse kasutamine näitena novembris 2008. Kas näidete puudumisel poleks lühikeses asjalikkust taotlevas kirjatükis õigem näide ära jätta kui kasutada asjasse mtte puutuvat, tõepoolest absurdset õuduslugu laste hirmutamiseks?

  35. Üritan kolmas kord alljärgnevat üles panna. Kahtlustan tegelikult mingit aeg-ajalt avalduvat viga brauseris, aga kui mingi filter suunab selle spämmiks või modereerimiseks, siis palun väga vabandust. Kui nüüd ei õnnestu, siis jätan praegu vahele. Ja palun kolmes eksemplaris mitte üles riputada. :)

    Martin Vällik ütles:

    inz:

    Kui väga sügavale akupunktuuri filosoofiasse minna, […]

    Meditsiin või teadus laiemalt ei saa puhtalt filosoofiaga kuigi kaugele purjetada.

    Toetan sind kohe, kui sa leiad kellegi, kes teisiti väidaks.

    Kui katsed ikka näitavad, et nõela torkamise mõju ei erine kuigipalju platseebost, siis filosoofiline targutamine kuld- ja hõbenõela energeetilisest erinevusest on sisutu. Umbes nagu ükssarvikute suguelu.

    Siin oled sa minu konteksti sepistanud endale sobivaks. Kui sa uuesti vaatad, saad ehk aru, et ma vastasin kommentaarides arutletud küsimusele, kas kuld- ja hõbenõelu üldse võidi kasutada. (Ka sina üritasid piirata nõelravi vanust terastraadi valmistamise oskuse ajalooga). Ja osutades, et kasutati ja kasutatakse küll, tõin ära väidetava põhjenduse, miks seda tehti ja tehakse. Vaatamata isiklikule kogemusele ja läbi loetud raamatutele ei võta mina mingit seisukohta kulla või hõbeda mõju osas. See on minu jaoks juba samm sinnapoole, kuhu minemiseks peaks palju rohkem teadma kui mul iganes vajadus võiks tekkida.

    Jälle: kui katsed… Aga kui katsed ei…? Kui katsed õigesti lavastada, siis need ikka näitavad seda ka, et pool maksa eemaldus platseebokirurgilisel teel. Kuna siin pole mõtet kirjeldada, mis teeks katsed akupunktuuri seisukohalt arvestatavateks, siis tooksin mõnede teostatud katsete kirjeldamiseks võrdluse: kui keegi, kellel oleks omakorda vastav arusaamine lääne meditsiinist, lööks patsientidele “katse” käigus ridamisi noa kõhtu, siis saaks ta tulemuseks, et uusimate katsete valguses on nn kaasaegne kirurgia tegelikult iidne ohvritalitus, pärast mida vaid harva õnnestub patsiendi elu päästa.

    Ükssarvikute suguelu ei ole kunagi olnud minu huviobjektiks. Ka kükloopide oma mitte. Ilmselt on tegemist minu vaimse piiratusega.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga