Akupunktuur — muinasjutt ja tegelikkus (viimane osa)
Olen viies osas teile tutvustanud lugu akupunktuurist — iidsest hiinapärasest traditsioonilisest raviviisist, mis ilmselt polegi Hiina päritolu, pole eriti iidne, pole kuigi traditsiooniline ega ka ravi kedagi millestki. Viiendas osas selgus, et väidetavate meridiaanide ja spetsiifiliste torgitavate kehapunktide olemasolu pole kuigivõrd kinnitust leidnud ning neljandas osas ilmnes, et akupunktuuri populaarsus on Läänes samavõrra suurenemas kuipalju Idas langemas.
Viienda osa lõpus jäi üles küsimus, et võibolla polegi tähtis, milviisil akupunktuur toimib, tühja neist meridiaanidest, punktidest ja qi-st — olgu olematud või leitamatud, kui heaks arvavad — peaasi on siiski see, et akupunktuur toimib ja inimesed saavad vaevustest lahti, tervenevad, pääsevad hädadest, paranevad haigustest, lahkuvad rõõmsal meelel kabinetist. Jäägu toime mehhanism teiste avastada ja seletada, meie kasutame kogemusele toetudes asja, mis toimib. Lõppeks ei osatud omal ajal seletada sedagi, miks sidrunid skorbuuti tõrjusid, aga asi toimis ja häda Napoleoni mereväele, kes sellest teadmisest ilma oli ja tunduvalt nõrgemale Briti laevastikule seepärast alla pidi vanduma.
Kas akupunktuur toimib?
Süüvimata praegu lähemalt huvitavatesse küsimustesse, mida tähendab “toimib” ja kuidas toimimist üldse mõõdetakse, sõnastame küsimuse hoopis sedasi, et kas akupunktuuri mõju on eristatav platseebost. Kas on mõni tervisehäda, mille puhul tasub pikalt kahtlemata akupunktuuri soovitada? Mida räägivad meile randomiseeritud, pimendatud ja platseebokontrolliga kliinilised testid—toimivuse mõõtmise kuldstandard?
Siin on mulle abiks hiljuti ilmunud raamat Trick or Treatment, autoriteks osakestefüüsik ja teadusajakirjanik Simon Singh ning täiendmeditsiini professor ja endine praktiseeriv homöopaat Edzard Ernst.
Akupunktuuri on pakutud tõhusa raviviisina näiteks suitsetamisest loobumisel, kroonilise astma leevendamisel, sünnituse esilekutsumisel, menstruaal- ja paljude muude valude vaigistamisel, unetuse tõrjumisel, reumatoidartriidi, epilepsia, viljatuse ning terve rea teistegi hädade puhul.
Autorid töötasid läbi parimad hetkel saadaolevate teadusandmete tulemused ning leidsid, et ainsad juhtumid, mille puhul akupunktuurist näib mingit platseebost tõhusamat abi olevat, on tundmatu põhjusega peavalud, rasedusaegsed vaagna- ja alaseljavalud, operatsioonijärgsed ja kemoteraapiaga seotud iiveldused ja oksendamised, kaelahädad ja voodimärgamine. Samas on needki positiivsed tulemused väga piiripealsed, uuringute kvaliteedi osas on küsimusi ning teised sama kvaliteediga uuringud on andnud vastupidise tulemse, seega edasiste ja kvaliteetsemate kliiniliste testide käigus võib juhtuda, et needki miraažid haihtuvad olematusse (või siis muutuvad toimimatuse kõrbes oaasiks, kus kosuda).
Üks probleem akupunktuuri platseebokontrolliga uurimisel on pikalt olnud sobiliku libanõela puudumine, mida platseeboks kasutada. Nüüd on sellised nõelad olemas ja lähiaastatel on oodata rohkem vastavate uuringute tulemusi, kuid üks selline juba näitab, et peavalude korral pole siiski vahet, kas kasutada nahka mitteläbivat libanõela platseebona või “päris” akupunktuuri.
Kas platseebo on ravim?
Selge on aga seegi, et olgu liba või “päris”, toimib akupunktuur valu leevendamisel tunduvalt paremini kui mitte midagi tegemine. Kas see aga annab õigustuse kasutada akupunktuuri või ka muid niinimetatud alternatiivmeditsiini võtteid teatraalse platseebona?
Autorid Simon Singh (paremal) ja Edzard Ernst (vasakul) arvavad, et siiski mitte. Igasugune teadlik platseebo kasutamine eeldaks arstide vaikimisvandenõud patsientide ees, kuna platseebo toimib eriti siis, kui see on suureliselt tõhusaks valetatud ja kallis (keisri uued riided). Selline teadlik valetamine pole aga eetiline ning paternalistlik infoga manipuleerimine pole enam moes. Teiseks tekiks arstidel lahendamatu vastuolu nende teadlastega, kes uurivad uusi ravimeid ja raviviise, kuna nende uuringute tulemused jõuavad teisi kanaleid pidi avalikkuse ette. Keda siis abi otsiv patsient uskuma ja usaldama peaks? Kolmandaks võib üks irratsionaalne raviviis toimida ukseavajana teiste veelgi irratsionaalsemate ja ohtlikemate võtete juurde. David Colquhoun on öelnud, et homöopaatiliste nostrumite oht ei seisne selles, et nad kehale mürgised oleksid, vaid nad mürgitavad su meelemõistuse.
Neljas oht, mis nn alternatiivsete meditsiinivõtete kasutamisega kaasas käib, seisneb aktiivses teadusvastasuses ja ohtlikes nõuannetes hoiduda kõrvale vaktsineerimistest ja muudest tõestatult tõhusatest tegevustest.
Peamine argument platseeboravi teadliku kasutamise vastu on autorite arvates aga siiski see, et platseeboefekt on niikuinii ka iga tõendatult tõhusa ravimi ja raviviisi tasuta kasaanne. Kui nn alternatiivsete võtete puhul maksab patsient kõrget tasu ainult platseeboefekti eest ning saab tihtipeale kaasa nihestatud ilmapildi, siis tõenduspõhise arstiteaduse korral saab patsient toimivale ravivõttele kaasa suurema või väiksema platseeboefekti täiesti tasuta.
Kokkuvõte
Akupunktuur sellisena nagu seda praegu tuntakse, ei ole kuigi iidne ning baseerub pigem irratsionaalsetel kosmoloogilistel ja filosoofilistel arusaamadel kui teaduslikul uurimisel. Meridiaane ja spetsiaalseid akupunktuuripunkte pole inimese ega teiste loomade kehadest leitud, samuti pole leitud märke müstilise elujõu ehk qi kohalolust ja pole ühtki mõjuvat põhjust, miks neid üldse olemasolevaks pidada. Mida rohkem ja mida kvaliteetsemad on akupunktuuri tõhusust uurivad kliinilised uuringud, seda enam läheneb akupunktuuri mõju platseebole. Teadus areneb ausalt uurides ja julgusega kõrvale heita vananenud arusaamad.
Eelmised osad
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 1)
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 2)
Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 3)
Akupunktuur — müüdid ja tegelikkus (osa 4)
Akupunktuur — meridiaanid ja punktid (osa 5)
Martin Vällik ütles:
Geneetikaga ei hakka pead vaevama, kuigi ilmselt on tuntud geneetiliselt kodeeritud soodumusi, mis ühel realiseeruvad ja teisel mittte, aga bakterite ja viiruste puhul pole mina veel kuulnud, et nende (pidev) kohalolek organismis 100% alati haiguse põhjustaks. Ikka see, et nad kuskil murravad läbi immuunsüsteemist, mille sinu arutelu täiesti unustab.
Sa ei saa ju eeldada, et siin ja praegu on võimalik seletada, miks sa eksid. Kui sinu küsimus ei ole retooriline, siis selle kohta on asja olematust tõestava kirjanduse kõrval palju ka asja olemust selgitavat materjali. Sellest oleks abi. Ja miks peaks olema kahjutum ja eetilisem hoida inimest eemal alternatiivravist, millel puuduvad “adekvaatse” jne ravi kahjulikud kõrvalmõjud? Selle küsimuse juurde tuleme hiljem.
Martin Vällik ütles:
See on küll täiesti uutmoodi teaduslik lähenemine. Vist kõik teadlased, aga ka niisama uudishimulikud inimesed, annaks hinge, et isiklikult kogeda teda vaevava probleemi lahendust ühel või teisel viisil. Ja sina – kes sa liigitad akupunktuuri uhhuuks, (võib-olla jälle teiste sõnadega, aga teed seda) mille positiivse katse eest on skeptikud ju välja pannud isegi autasu 10000 krooni – miks ei võiks sina oma visiiti arsti juurde korraldada teadusliku katse kriteeriumeid jälgides? Mis ohtu kujutaks tulemusele sinu meelekindla uskmatuse juures võimalik negatiivne platseebo?
Inz kirjutas: See jõud on rahvusvahelised ravimihiiud, kes ainuüksi Hiinas kaotavad tänu akupunktuurile igal aastal miljardeid dollareid. Ja kaotaks isegi siis, kui akupunktuur tõesti ei toimiks. Kuidas sul õnnestub /—/ mitte märgata seda, milline tohutu huvitatus peitub vastupidise taga? Mõne miljoni eest kanges rahas võib osta mistahes uurimistulemuse, ja seda päris kindlasti tehakse. /—/ ilmselt sa ei ole kordagi mõelnud ka sellele, kui palju soovitava tulemusega “uuemaid uurimusi” võib olla ravimifirmade finantseeritud. Ja ongi. Võib ainult ette kujutada, mida teevad ravimihiiud oma läänemaadesse tungiva õudusunenäo tõrjumiseks /—/.
Võtame nüüd ette teise teema: suitsetamise kahjulikkuse. Rahvusvahelised tubakahiiud kaotavad igal aastal miljardeid dollareid seetõttu, et inimesed ei suitseta. Milline tohutu huvitatus peitub vastupidise taga! Ma ei ole kindel, et minu postituse lugejad on mõelnud sellele, kui palju soovitava tulemusega uuemaid tulemusi on tubakafirmade poolt rahastatud. Võib ainult ette kujutada, mida teevad tubakahiiud selle õudusunenäo tõrjumiseks. Mõne miljoni eest kanges rahas võib osta mistahes uurimistulemuse, ja seda päris kindlasti tehakse.
Niisiis on ühel pool hästi organiseeritud ja põhjatu rikas tubakatööstus. Teisel pool on halvasti organiseeritud mittesuitsetajad, kelle organisatsioone (kui neid üldse olemas on) õieti ei rahastata ja kes seetõttu pole suutelised kuigi tugevat tubakavastast lobi kinni maksma. Kust tulevad järjest uurimused, et suitsetamine tekitab kümneid haigusi, aga uurimusi, et suitsetamine on ohutu, justkui ei avaldata, ehkki tubakatööstus oleks neid valmis kasvõi fabritseerima ja reklaamihinnaga kinni maksma? Kollane ajakirjandus niikuinii kontrollida ei viitsi, kas uurimus on ehtne või ei. Kas saab ikka raha eest mistahes tulemusi osta?
@inz – Esiteks. Nagu ravimifirmadel on ka akupunkturistidel omad ärihuvid. Teiseks. Kvaliteetse uuringu tulemused ei sõltu selle uuringu rahastajast. Vastupidisel juhul poleks uuring kvaliteetne.
Argumenteerid, et kui me ei saa usaldada akupunktuuri toetavaid uuringuid, siis ei saa me usaldada ka akupunktuurivastaseid uuringuid. Proovid demoniseerida ravimihiide ja sellega seoses ka vastvaid ravimiteste, mille eesmärk näikse sinu järgi olevat pelgalt alternatiivmeditsiini kõrvaletõrjumine. Ma ei näe siin ratsionaaset mõtlemist.
Ravimitestide eesmärk on tagad see, et ravimitootjad tarbija tervist oma ärihuvidest ette ei seaks. Samuti peavad ravimitootjad tagama, et nende ravimid platseebost efektiivsemad oleksid. Miskipärast, aga, proovib nö alternatiivne “meditsiin” kulukate eksperimentide läbiviimse oponentide kaela veeretada. Paistab, et akupunktuur toimib sarnaselt platseebuga, kuid me pole veel päris kindlad. Ent enne kui me kindlad olla ei saa, tuleks see meetod turult kõrvaldada või vähemalt suitsupakiga sarnaselt hoiatussiltidega varustada.
OK, räägime siis asjast ka.
Martin Vällik ütles:
Ja:
Oleks sa ometi jätnud oma korduva väite allika udusse! Just Cochrane kokkuvõtted ei kinnita sinu väidet ühegi parameetri järgi. Minul õnnestus märksõna “acupuncture” alt leida ainult kaks juhtumit (värskeimad seejuures – nö “selle nädala” kokkuvõtted), kus endiste tulemuste asemel uute ja täpsemate saabudes, uute järeldusteni jõuti. Järeldused ise on sellised:
“In the previous version of this review, evidence in support of acupuncture for tension-type headache was considered insufficient. Now, with six additional trials, the authors conclude that acupuncture could be a valuable non-pharmacological tool in patients with frequent episodic or chronic tension-type headaches.” (siin)
ja
“In the previous version of this review, evidence in support of acupuncture for migraine prophylaxis was considered promising but insufficient. Now, with 12 additional trials, there is consistent evidence that acupuncture provides additional benefit to treatment of acute migraine attacks only or to routine care. There is no evidence for an effect of ‘true’ acupuncture over sham interventions, though this is difficult to interpret, as exact point location could be of limited importance. Available studies suggest that acupuncture is at least as effective as, or possibly more effective than, prophylactic drug treatment, and has fewer adverse effects. Acupuncture should be considered a treatment option for patients willing to undergo this treatment.” (siin)
Ei ole mõtet lauset, mis teises näites mainib platseebot, kontekstist välja rebida. Esimese näite puhul platseebot isegi ei meenutata ja teise puhul on kandev mõte ikkagi see, et akupunktuur on vähemalt sama mõjus kui ravimid. Platseebo puudumist ei ole suudetud tõestada, aga selle olemasolu ka ei rõhutata.
Väga suur hulk kokkuvõtete järeldusi on katsete puudulikkuse taga, ent neid ei saa tõlgendad kuidagi teisiti, kui et tulemused on paljulubavad, aga tõestada pole veel õnnestunud. Minimaalselt, kui üldse, esineb neid, mis võimaldaks tõlgendada, et on negatiivsed tulemused, aga pole veel leitud selle kinnitamiseks korrektseid katseid. Seega ei ole sinu toodud järeldust sinu enda viidatud andmebaasi põhjal võimalik teha absoluutselt mitte mingil muul juhul, kui seda ikka väga-väga soovides.
Ma ei taha aga jääda nokkima purukesi sinu toidulaualt. Järgmises tutvustan siis esimest korda ka üht enda valikusse kuuluvat kokkuvõtet.
Nüüd siis noppeid kokkuvõttest, millele ma omalt poolt tahaks osundada:
– “Diseases, symptoms or conditions for which acupuncture has been proved—through controlled trials—to be an effective treatment:
27 nimetust (ei jõua esitada siin, igaüks võib ise lugeda)
– “Diseases, symptoms or conditions for which the therapeutic effect of acupuncture has been shown but for which further proof is needed”
63 nimetust
– “Diseases, symptoms or conditions for which there are only individual controlled trials reporting some therapeutic effects, but for which acupuncture is worth trying because treatment by conventional and other therapies is difficult”
9 nimetust
– “Diseases, symptoms or conditions for which acupuncture may be tried provided the practitioner has special modern medical knowledge and adequate monitoring equipment”
7 nimetust
Suure osa dokumendist modustavad tabelid katsetulemustega, millistest leiab muu hulgas sellised faktid:
– näidustused, mille korral akupunktuur on tugevam kui tavaravi
– näidustus (vist üks), mille korral akupunktuuri ravieffekt on 100%
jne jne. Keda tõeliselt huvitab, võib ise lugeda.
Oma järgmise ja viimase kommentaariga seostuvana lisan veel otsetsitaadid: “As mentioned previously, acupuncture is comparable with morphine preparations in its effectiveness against chronic pain, but without the adverse effects of morphine, such as dependency.” “For example, the proportion of chronic pain relieved by acupuncture is generally in the range 55–85%, which compares favourably with that of potent drugs (morphine helps in 70% of cases) and far outweighs the placebo effect (30–35%).”
Dokument ise asub siin (soovitan sealt alla tõmmata pdf-formaadis) ja, nagu näha, on see Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO ametlik dokument.
Muuseas, WHO soovitab kõikide riikide valitsustel kaaluda akupunktuuri lubamist oma riigi meditsiiniarsenali.
WHO ega tema avaldatud dokumendi (dokumentide – neid on mitu) eesmärk ei ole millegi teaduslik tõestus, kuid on kindlasti inimeste tervise eest kontrollitult hoolitsemine ja – juba 100% kindlasti – inimeste tervise kahjustamisest hoidumine.
Siit avaneb sulle, Martin, tõeline väljakutse, võimalus saada ülemaailmselt tuntuks ja jätta see pisike peenramaa siin teistele. Sest kui sina tõesti usud, et akupunktuur on fake ja sellisena kahjulik, siis ei ole magusamat latentset skandaali kui see, et WHO ohustab maailma rahvaste tervist ja mõistust. On vaja vaid see skandaal lõkkele puhuda. Ja sa tõused komeedina maailma meditsiini tähistaevasse. Kui sa aga leiad, et äkki on parem mitte torkida, siis kerkib tõsiselt küsimus, kas mitte nõiajaht akupunktuurile ei ole akupunktuuriga tegelejate asemel see, mis takistab inimestel jõuda kaasaja parima teadmise võimaldatava ohutuma ja tihti mõjusama ravi juurde?
Ja veel. Ükskõik milliste sõnadega süüdistatakse siin uskujaid keskaegses vaimupimeduses, siis täiesti unustatakse, et keskaegne vaimupimedus ei olnud ainult nõidade privileeg. Selle võib-olla veelgi kahjulikumat poolust esindas inkvisitsioon. Vahel tundub, et ka selle roll on edukalt kaasaegseks muteerunud.
Ja kõikide, eelkõige minu enda, suurimaks heameeeleks siis minu poolt viimane kommentaar teema juurde.
Martin Vällik ütles:
Sa ei ole ise. Sa ei tea millest sa räägid. Sul pole isegi aimu sellest, millest sa räägid. Kui sa nii ütled, siis ei oska sa halvimas unenäoski ette kujutada, millest sa nii kergelt üle sõidad. See on midagi taolist, kui mina räägiks sulle ajukasvajast ja sina vastaks: hähh, mul on ka vistrik ninal! Sa tõesti ei võigi ette kujutada (hoidku kestahes, kellesse sa usud, sind seda ka teada saamast), mida tähendab katkine luukild, mis tungib kahe selgroolüli vahelt närvikimpu. See on 24 x 7 x 3 tundi sellist valu (pluss nädal alguses ja nädal lõpus veidi kergemat valu), millest haigel pöörduvad silmad pahempidi ja teadvus hakkab kaduma. Valu igas asendis: püsti, pikali, istakil… Mitte millelegi alluv, peale morfiini või noa. Ja peale nõelravi. Ütlen veelkord: kui nõelravi platseebo on nii vägev, et suutis sellise häda puhul sandistamisriskiga operatsiooni tavameditsiiniga võrreldes kolm aaastat edasi lükata, siis ma tahaks seda platseebot igaks elujuhtumiks. Ja nõelravi mõjususe võrdluse morfiiniga ning platseeboga leidsid tsitaadina minu eelmises kommentaaris.
Kahtlemata on sul sinu teemas õigus. Ja eks te Robert Imriega kunagi leiate ka selle uusima uuringu, mis teie väidet tõestab.
“Kahjuks” on inzi viidatud töödes selgelt näha, et niikui on kasutatud nn valeakupunktuuri, nii kohe on tulemuslikuse-mõju vahe reaalse ja feigi vahel vähenenud u 10%ni. Sellistes väikestes katsetes on see vabalt metoodika ebakorrektsuse tulemus – osad taipasid siiski ära, et neile “õiget” nõelravi ei tehtud. Isegi kui see pole ka mõõtmisviga või mingil viisil tahtlik tulemustega manipuleerimine, näitab nii pisike erinevus platseebost ainult üht – kindlustustel pole mõtet selle töö eest eriarsti tasemel tööd kinni maksta, sest mõne muu käehoidmise-silitamise-tasemel meetodiga on sama tulemus saavutatav.
Ravimite katsetamisel selliste tulemustega preparaat küll läbi ei läheks…
WHO kodukatel leidub muidugi igasugust materjali, sh ka selget p…ka. Aga akupunktuur on igal pool lubatud – kes sul keelab seda teenust tarbida?
Probleem on selles, et akupunkturnikud tahavad saada riigi jm avalikus huvis tegutsevate ühingute rahastust võrdselt ennast ka teaduslikult/ reaalselt tõestatud efektiivsusega meetoditega…
Niiet akupunkturnikud on asunud hoopis ise nõiajahtijate – inkvisiitorite asemele – kes meie loba ei usu, see on kitsarinnaline, äraostetud, bla-bla-bla jne
kuivõrd arstid on sageli ringkaitses ja soovitavad rohtusid mis tegelikult ei aita, nt süstivad silma sooltevähi vastast rohtu, eeldusega et see võibolla aitab tegelikult silma jaoks disainitud rohust paremini kuigi ravifirma ise teavitab arste ohust antud tegevusel, mille tulemusena võib olla ka nn “PLATSEEBO” imeparanemine, st silmast pimedaks jäämine, siis ma näen, et ei ole vahet tõestamata alternatiivmeditsiinil, kus esineb sarnane platseebo, täiesti tasuta :)).
Enamgi veel, kui tavameditsiinist leiab hordide viisi lolle (on ka toredaid) ja ükskõikseid arste, kes inimliku käitumise asemel sulle näkku karjuvad, siis paraku on õigustatud alternatiivravi otsimine.
Lisaks on veel selline asi nagu arstide ringkaitse, mis vastupidiselt paljude arvamustele on täiesti olemas ja üsna julm patsientide vastu.
inz pajatas:
See on üks kõige hullemaid postmodernismist johtuvaid teadusvastaseid jamasorte. :-(
Uurimus ei tähenda seda, et valge kitliga onkel kirjutab paberile “Uurimus. Ats on loll.” Uurimus tähendab reaalset maailma puudutavate faktide avastamist ja analüüsimist. Aga teadusele huvipakkuvad faktileiud on sõltumatult kontrollitavad — ja kui kontrollimine ei õnnestu, siis ei ole tegemist faktileiuga.
Lisaks sellele, et uurimust korrata saab, on teadus väga tihedalt iseendaga seotud. Näiteks puudutab väide “Ramses I ihuarst teostas akupunktuuri terasnõeltega” nii arheoloogiat, metallurgiat, meditsiini, egüptoloogiat, antropoloogiat kui mitut muud huvitavat teadust — ja kuna arheoloogia räägib meile, et rauaaeg ei saanud Egiptuses jalgu alla enne 25. dünastiat ja metallurgia räägib meile, et sepisrauda on terasest oluliselt lihtsam toota, on päris mitu põhjust sellist väidet jamaks pidada. Ja niimoodi on *kõigi* teadusharudega. *Mitte üheski* teadusharus ei võeta tõsiselt tegelasi — olgu neil siis valged kitlid või pikkade varrukatega särgid –, kes teevad seosetuid avaldusi, mida pealegi tõendid ei toeta.
Niipalju siis teooriast. Praktilisest katsest ülalmainitud jama ümber lükkamiseks oli juba üleval juttu, tubakafirmade juures.
Akupunktuur ja ravimtaimed on minu arvates asjad, millesse võib veidsa tõsisemalt suhtuda. Tean 2 inimest kes olevat saanud abi, kui arstid neid ei suutnud ravida. Üks neist sai mashaasi ja kõhumäärimisega lahti mao alahappesusest, teisel kadusid teist tüüpi diabeedi nähud kaheks aastaks, pärast nõelravi ja mingit sorti mashaasi, mida nimetati kätega ravimiseks. Palju need inimesed oma juttu ilustasid, ei tea. Ühe valuaistingu varjutamist teisega on aga kasutatud kogu aeg. Näiteks plaksuga süstid, mis on praegu vist keelatud õhumulliriski tõttu.Üht ravimeetodit olen proovinud isegi ja kuigi ilma nõelteta, võib toimepõhimõte olla isegi samalaadne. Nimelt olid mul algava kurgupõletiku nähud ja seda vahetult enne aastavahetust, mida sugugi ei tahtnud haigena veeta. Võtsin siis õpetuse peale küüslauguplödiga täidetud kreekapähkli koored, surusin need vastu pöidlapäkkasid ja hoidsin 15min. Midagi ei juhtunud. Hoidsin veel ja lõpuks tüdinesin ära. Ülejärgmisel päeval olin täidsa OK ja pidu võis alata. Päkkadelt tuli hiljem nahk maha, näidates, et küüslauk siiski põletas veidi.
dig kirjutas:
Tõenäoliselt on primitiivse tehnoloogiaga terast isegi lihtsam toota – et kütusena kasutati peamiselt sütt, siis võis süsinik kergesti raua sisse lipsata ja muuta selle teraseks (mõnikord , kui teda palju sai, ka malmiks). Sepisraua tootmiseks pidi algmaterjali kõvasti nätsutama ja see oli aega ning energiat nõudev.
Ramses I ajal võis Egiptuses vabalt ka rauast esemeid olla, isegi kui rauaaeg veel jalutu oli. Kas just nõelu ja kas just Ramsese tokimiseks, on omaette küsimus.
@kuivõrd
taas on asjatundmatud inimesed asjad jalgadelt pea peale pööranud.
On tõesti vähivastane ravim, mis ka teatud ränga silmahaiguse vastu aitab – kuid mitte niihästi, kui spets silma jaoks tehtud sama firma väga sarnane ravim.
Vahe on molekuli suuruses – sooles toimib vähivastane prep hästi ja seal pole molekuli suhteliselt suur suurus oluline,
aga silmas on! Ehk siis esimene põhjus on toime tõhusus, mis spets silmale tehtud ravimil on praegustel andmetel suurem.
Vähiravimit kasutatakse aga sellepärast, et spetsravim on väga kallis…
Samas – haigus ise teeb pimedaks…
kui ravida vähivastase ravimiga, siis ei pruugi suuta protsessi õigeaegselt peatada või piisavalt aeglustada,
silmaravimiga võib aga saavutada ka protsessi tagasipööramise!
valdek ütles:
njah, kui järele mõelda, siis me kõik teame kedagi, kel selja taga seletamatu või “imeline” paranemine. kui see pole just imeline, on see vähemasti seletamatu s.t. et pranemine tuli ilma mingi sekkumiseta.
kõik see võib pealtnäha hämmastav tunduda ent üldjuhul pole seda teps mitte. hetkel on skeptikute ühispingutuse tulemusel valmimas järjekordne umbluuvastane raamat, mis heidab sellistele teemadele valgust. poodidesse peaks jõudma paari kuu jooksul, hoiame rahvast täpsemalt kursis.
@inz – WHO kokkuvõtte kriitikast tasuks lausa eraldi looke teha, aga nii kiirkorras kommentaariks, et kõik pole sugugi kuld, mis hiilgab.
Martin Vällik ütles:
Loomulikult. Ma ju ülal tegingi sulle selle ettepaneku. Kui WHO postitsiooniga organisatsioon levitab väärõpetust, mis seab ohtu võib-olla miljonite inimeste tervise, siis väikest, aga tõepärast, lookest sellest ootab rahvusvaheline press hundinäljaga. Siin on sinu tõeliselt suur šanss.
MIllegipärast unustatakse sellega seoses jatkata, et kõik see, mis ei hiilga, on veelgi harvem kuld. Ja kui on, siis enamasti väga määrdunud selline.
Näide sidruniga on iseenesest hea ja piltlik, kuid kahjuks samuti ebateaduslik. Müüdile kõrgest vitamiin C sisaldusest sidrunis on küllap aluse andnud selle hapu maitse. Paraku aga tuleneb see maitse esmajoones sidrunhappe sisaldusest. Kahtlemata on rohkelt sidruneid tarvitades võimalik skorbuuti vältida, kuid vaene magu… Hoopis ohutum on tarvitada sel puhul tomateid, kus vitamiini C sisaldus umbes samasuur.
Sidrun säilib paremini.
@Ain – tomateid ju alles mindi pikkade merereisidega avastama. Ja läks aega, kuniks nende kasvatamist õpiti. Säilivuse probleem muidugi ka.
Omal ajal üritati ka sidrunist seda kõige paremini säilivat osa kätte saada, aga see protsess sisaldas kuumutamist, mille tulemusena askorbiinhape muidugi lagunes ja sidrunitesse skeptiliselt suhtuma hakati.
Ain ütles:
Tsitrusviljad olid esimene koht, kust skorbuudi vastu abi leiti. Edasine on ajalugu.
Martin Vällik ütles:
Selleks ajaks, kui skorbuuti ravima õpiti, oli nendest merereisidest juba sajandeid möödas. Ka Inglismaal oli neid juba üle saja aasta kultiveeritud.
Otsing sõnaga “acupuncture” Cochrane uhhuukogumikus annab täna vasteks 329 uuringut, osaliselt võib-olla kordused, suures osas lõpetamata, valdav enamik ei kuuluta nõelravi tõestatult mõjutuks vaid selle mõju vähe tõestatuks. Aga vähem või rohkem positiivseid tulemusi on jällegi lisandunud:
Acupuncture for migraine prophylaxis
Acupuncture for neck disorders
Acupuncture for primary dysmenorrhoea
Acupuncture for tension-type headache
Acupuncture-point stimulation for chemotherapy-induced nausea or vomiting
Stimulation of the wrist acupuncture point P6 for preventing postoperative nausea and vomiting
Meenutagem, et tegemist ei ole spetsiaalsete uuringutega vaid kokkuvõtetega publitseeritud uuringutulemustest. Seega tulemuste puudumine ei tõesta nendes uuringutes muud kui uuringute puudulikkust.
@inz:
Kui keegi viitsiks teha uuringuid selle kohta, kas vasakul jalal silmad kinni seismine peletab mingeid tüüpi valusid, siis võib arvata, et saadaks samalaadseid “positiivseid” tulemusi. See on ammutuntud asi, et valu on väga subjektiivne nähtus ja hinnang sellele on muutlik sõltuvalt paljudest asjaoludest – nt tähelepanu kõrvalejuhtimine, kõrgendatud ootused, teatraalne toimetamine jne.
Paneme tähele ka seda, et akupunktuuri on suhteliselt keeruline topeltpimedalt platseeboga kontrollida – nahka läbivat nõelatorget või selle simuleerimist on tehniliselt keerukas korraldada sedasi, et ei patsient ega torkaja saaks aru, kummaga tegu.
Aga akupunktuuril oleks jumet siis, kui sellega saaks nt vähki või südamepuudulikkust ravida (aga selliste uuringute tegemine oleks vist eetiliselt lubamatu) või kui sellega mingit muud päris haigust ravida õnnestuks, kuna filosoofia järgi peaks sellest abi olema igasuguste organite funktsioonide parandamisel ja üldise toonuse tõstmisel, aga sellisteks puhkudeks pole ilmselt näidata isegi nõrgalt positiivse kallakuga uuringutulemusi.
@Martin Vällik:
Martin, minu arvamuse järgi on sinu jutus paar pisut vale mõtet.
Valu on oma olemuselt tõesti subjektiivne. Kas see teeb mõttetuks ka kõik teised valu vaigistamise meetodid? Ravimid, peale puhumine, käe hoidmine ja aeg ka leevendavad valu. Kui on uuringuid, mis ütlevad, et asi X annab leevendust valule Y, siis miks tuleb need maha kanda kui „subjektiivsed“ lihtsalt seetõttu et nad tegelevad „subjektiivse“ teemaga?
Seega väide et konkreetselt akupunktuuri valu leevendavad uuringud on jamad ja valuravimite omad mitte, on minu hinnangul jama. Korrektselt teostatud uuringute tulemused (Cochrane korjab kokku tema standarditele vastavaid, ehk siis suure tõenäosusega korrektseid uuringuid) võiksid olla tõsikindlad tulemused.
Ning kui inimene „subjektiivselt“ tunneb, et tal ongi parem/vähem valu, kas see siis ei olegi osade ravimeetodite puhul peamine eesmärk?
Kui miski Sinu (indiviidi) valu leevendab, siis ei ole ju vahet, on ta üldiselt tõenduspõhine, või mitte. Sinu jaoks on Sinu enda kogemus vähemalt võrdselt oluline võrreldes ühiskonna tasandi/teadusalase kogemusega. Või peaks teadus alati ja igal pool eitama individuaalse kogemuse tähtsust?
@Martin Vällik:
Topeltpimedat randomiseeritud katset peetakse ravimeetodite puhul kuldstandardiks. Selles on sul õigus. Ent teadusüldsus on aru saanud seda tüüpi uuringute kasutamise piirangutest. Akupunktuur ei ole tablett. Seega ei saa seda uurida tabletiuurimise meetodiga, vaid võib-olla on vaja välja töötada mingi talle sobivam uurimismeetod. Meetod, mis piisavalt võtaks arvesse inimeste individuaalsust ja nähtuse toimimise mehhanismi keerukust. Analoogia võiks olla näiteks tähtede uurimineteleskoobi asemel mõõdulindiga. Kiire guugeldamine pakkus ühe võimaliku katsetamisel oleva meetodi kohta järgmise artikli (http://linkinghub.elsevier.com.....9905000464 ).
Sarnane probleem on ka näiteks sellistel tervisega seotud tegevustel, nagu tervisekäitumise mõjutamine kogukonna, ühiskonna tasandil. Näiteks alkoholi tarvitamise vähendamise meediakampaaniad või liiklusohutuskampaaniad. Need ei ole küll üldse seotud akupunktuuriga, ent näitavad, et RCT on hea ühe konkreetset tüüpi asja uurimiseks. Analüüsitav nähtus aga võib-olla ei ole päris sobiv selle instrumendiga uurimiseks.
@Martin Vällik:
Kas siit saab järeldada, et Martini arvates on organi funktsiooni parandamine põhimõtteliselt sama kui mingi patoloogilise protsessi kaotamine? Ei, Martin, need ei ole samad. Need on erinevad asjad.
Kui me sinu tsitaadi sees asendaksime sõna „akupunktuur“ näiteks sõnaga „paratsetamool“, siis saaksime me ka üsna jama olukorra, kus apteekides müüdaks ravimi nime all asja, mis ei ravigi mõnda päris haigust (vähki, infarkti, luumurdu), vaid kõigest alandab palavikku ja leevendab palavikuga seotud valusid. Selliseid näiteid leiaks ilmselt teisigi. Mõelda, haavaplaaster ei ravi ka ühtegi päris haigust (vaid kõigest ennetab mikroobide sattumist haava) – jama ravim!
Kõik tervisega seotud asjad ei saa ravida kõiki „päris“ haigusi, mõned ongi seotud sümptomite ja seisundite „subjektiivse“ leevendamisega. Kas see teeb nad mõttetuks ja jamaks?
Imeline Teadus räägib, et 16-aastane neiu “lahendas nõelravi saladuse”. Saladus on adenosiin.
Ain ütles:
Sidrunis ongi kõrge vitamiin C sisaldus, kui teda hiliskeskaegse/varauusaegse laevaküpsisega võrrelda. Ei ole tegemist müüdiga …
… ja sidrunite skorbuuti ennetava ning raviva toime tõendas laevaarst James Lind 18. sajandi keskel ära ka. Juhtumisi pidi ta selleks kliinilise katse leiutama, sest keegi ei olnud seda varem teinud.
Isegi eriti “rohkelt” ei lähe neid sidruneid tarvis, nagu praktika näitas.
Martin Vällik ütles:
Kui katsetamiseks mingi alus oleks, küllap siis õnnestuks eetikanõukogust läbi saada eksperiment uurimaks akupunktuuri tõhusust ja ohutust hiirtel, kellel teadlased vähi või südamepuudulikkuse indutseerinud on. Ja kui too eksperiment korratavalt õnnestuks, ei oleks varsti enam inimeste peal katsetamine ka eetiliselt must.
Liina ütles:
Too näide mittenakkuslikust patoloogilisest protsessist, mis ei seisne mõne(de) organi(te) tüsilikus funktsioonis.
@dig:
Vähkkasvaja
Kui ma õigesti mäletan, siis sa midagi umbes sellist hiljuti väljendasidki seoses külmetusravimitega.
Liina ütles:
Ja mida me sellest järeldada võime?
dig ütles:
Ma igaks juhuks küsin, kas dig ikka tahtis siinkohal kasutada sõna “tüsilik” (keerukas, komplitseeritud)?
Mart K. ütles:
Jah, aga mitte seda tähendust. Nüüd enam ei taha, õigele tähendusele vastab paremini sõna vigane. Aitäh parandamast.
Fung PC.
Lahendas nõelravi müsteeriumi.
Probing the mystery of Chinese medicine meridian channels with special emphasis on the connective tissue interstitial fluid system, mechanotransduction, cells durotaxis and mast cell degranulation.
Fännidele. Ainult.
Üks artikkel (Advances of studies on the biophysical and biochemical properties of meridians. Liu F, Huang GY.) andis sellise lehekülje.
vice versa ütles:
Humanitaar olen, ja muidugi bioloogias võhik, aga Fungi jutus äratas tähelepanu hüpotees, et tulemusi saadakse läbi “tsütoskeleti mehhanotransduktiivse ümberkorraldamise” (cytoskeletal remodeling through mechanotransduction). Kas tsütoskelett pole mitte rakusisene struktuur? Kui tõenäoline on, et nõelravinõelaga saab tegelikult sihipäraselt torkida rakusiseseid struktuure?
Kurb tõsiasi on muidugi ka, et hiinlaste teadust ei saa TAA küsimustes täiel määral usaldada: kehtiva režiimi ideoloogia taunib kuuldavasti negatiivsete tulemuste avaldamist, kuna see olla “nõrkuse märk”. See selgitab ka, miks paljusid nõelravi positiivseid mõjusid “tõestavad” tööd ei anna mujal maailmas korrates samu tulemusi.
dig ütles:
Täpsusta, mida sa siin ootad vastuseks?
Mulle esialgu tundus, et sa võiksid oodata haiguse nimetust, mille puhul haiguse põhjuste seas (etioloogias) ei ole olulisel kohal häire mingi organi funktsioonis. Või teisiti öeldes – haigus, mille puhul patoloogiline protsess võib vabalt tekkida täiesti terves organis. Sellest tulenes ka minu vastus. Siin oleks hea näide ka trauma, näiteks luumurd autoõnnetusest või sporditrauma. Eristame seda siis osteoporoosiga inimesel juhtunud luumurrust.
Sellele järgnevate märkuste järel tundus mulle, et etioloogia ilmselt su huvi fookuses ei olnud. Et siis patoloogiline protsess, mille käigus mingi organi funktsioon “läheb vigaseks”/ “ei lähe vigaseks”. Siin tekib minul hoopis küsimus, et kuidas defineerida vigase-mittevigase piir. Näituseks depressioon (mittenakkuslik, mõjutab aju, aga vaid ilmselt mingit konkreetset osa/süsteemi, sedagi ilmselt mitte kõikidel depressiooni juhtudel). Kas see on piisav ütlemaks, et inimese “aju (tervikuna) funktsioneerimine on vigane”? Kui ükskõik milline kõrvalekalle “normaalsest” on “vigane”, siis ilmselt pole olemas haigust, mille kohta sa küsisid (mingi “vea” ikka leiaks). Aga siis ei ole olemas ka “täiesti terveid” inimesi.
Kui see vastab sinu küsimusele, siis hästi. Sellel teemal edasi trollerdamisel ei näe ma mõtet. Mõte, millele sa reageerisid seisnes hoopis muus – ennetamine/tugevdamine/parendamine versus patoloogilise protsessi ravimine/eemaldamine/vähendamine.
Liina ütles:
Venni diagramm olnuks kena. Näiteks mõistetega “patoloogiline protsess”, “organi töö häire”, “organi funktsiooni parandamine” ning “patoloogilise protsessi kaotamine”.
Ermöhh?
Luumurd ja enamik sporditraumasid häirivad päris ilmselgelt mõne konkreetse organi, näiteks luu, lihase või liigese tegevust. Samamoodi nagu osteoporoos. Nõeltega torkimine ei paranda kumbagi.
Nõeltega torkimine ei aita ei luumurdu ega osteoporoosi ennetada, tugevdada, parendada, ravida, eemaldada ega vähendada.
Mart K. ütles:
Et kui uuringud ei sobi isiklike eelarvamustega, võtame kohe appi vandenõuteooria.
Muide, artiklis (16-aastane tüdruk lahendas jne.) on kirjutatud:
vice versa ütles:
Kas ma saan õigesti aru, et Sa väidad, et Hiinas ei rakendata teaduse suhtes poliitilist tsensuuri ja ideoloogilist mõjutamist, eriti sellises rahvusliku uhkuse teemas nagu TAA?
vice versa ütles:
Noh, mina olen kasvanud üles kultuuriruumis, kus toas vilistamist ja musta-kassi-üle-tee-mineku peale kolm-korda-üle-vasaku-õla-sülitamata jätmist seostatakse õnnetusjuhtumite sagenemisega, aga see ei anna ometi põhjust uskuda, et holataig tegelikult töötab.
dig ütles:
Esita siis järgmine kord küsimus segaduste vältimiseks täpselt ja üheselt mõistetavalt.
dig ütles:
Sinu esialgse küsimuse ja ootuse vahel on kummalised vastuolud.
Liina ütles:
Jah, ma olen optimist.
Mart K. ütles:
Ilmselgelt pinutad üle. Poliitilist tsensuuri rakendatakse juhul, kui hakkad teaduse asemel tegelema poliitikaga.
Pealegi, Fung töötab Hong Kongis.
Totalitaarsetes ühiskondades politiseeritaksegi paljusid asju, mis iseenesest ei ole poliitikaga seotud. Mis alusel sa seda Hiina puhul välistad?
Martin Vällik ütles:
Martin, see tekst, nagu ka sinu viide ükssarvikute suguelule käesoleva lõime varases nooruses, on kindlasti arvestatavad teaduslikud argumendid. Siiski jatkasin ma vaid seda, millele sa ise alguse panid. Sina tõid Cochrane raportid sisse arvestatava tõe allikana. Kui mina nüüd viitan nendes raportites leiduvatele nõelravi puudutavatele uutele positiivsetele tulemustele, siis äkki osutub, et sa kahtlustad raportite autoreid võimetuses teha vahet nõelravi mõjususel ja silmad kinni vasakul jalal seismisel, samuti ka võimetuses välistada tervet rida subjektiivseid tegureid. Kui nüüd just pole nii, et Cochrane raportid on arvestatavad ainult neil juhtudel, kui nende järeldused vastavad sinu (eel)arvamustele, siis ma eeldaksin, et nende autorid ikka on võimelised vahet tegema ja on võimelised välistama. Seda peaks tõestama sadades nimetustes pikk nimekiri raportitest, kus tulemust on nimetatud olemasolevate andmete põhjal ebausaldusväärseks.
lääne meditsiin keskendub rohkem haigusele, hiina oma inimesele. väär on arvata, et hiina meditsiin on akupunktuur. see on kogu süsteemist ainult üks osa, ehk siis kui on tekkinud mingi probleem, siis selle lahendamiseks. peatähelepanu on haiguste ennetamisel läbi eluviiside, toit, liikumine, elurütm vastavalt aastaegadele ja kohalikule kliimale. meditsiini edukuse määrab ära mitte nii võrd tervenemiste arv, vaid haigestumiste madal näitaja. ja siin on olnud hiina meditsiin edukam. lääne elustiili pealetungil on see näitaja muidugi ka seal alla käimas. südamehaigused ja kasvajad ei olnud mingi probleem. on lühinägelik naruvääristada sm mao korraldust rakendada massiliselt hiina traditsioonilist meditsiini, sest odavam on haigusi ära hoida, kui neid ravida. nii kaua, kui meie meditsiini kontrollivad kasumiahned ravimifirmad ei pöörata haiguste ennetamisele piisavalt tähelepanu. on ju haige, aga eriti krooniline haige hea lüpsilehm.
Ravimifirmad ju ometigi ei keela kellelgi tervete eluviisidega haigusi ennetada. Riiklikult propageeritakse küll ju nii tervislikku toitumist, liikumist, õiget elustiili jne, arvan ma.