Bussijuht keeldus reklaami pärast bussi juhtimast

BBC annab teada, et kristlasest bussijuht keeldus oma tööpostile asumast ja läks koju, kuna bussil on ateistide poolt kinni makstud reklaam loosungiga

Tõenäoliselt pole jumalat olemas. Lõpeta muretsemine ja naudi elu.

Härra Heather ütles raadiosaates, et ta oli just bussi astumas, kui ta nägi seda reklaami endale otsa vahtimas. Teda valdasid hirm ja šokk. Härra Heather teatas oma ülemustele, et tema seda bussi juhtida ei saa, aga ülemustel polnud talle teist bussi anda ning härra Heather läks koju.

Bussifirma teatas hiljem, et nad püüavad igati bussijuhile vastu tulla ja anda talle sõitmiseks mingi muu reklaamiga bussi.

Reklaamikampaania on Briti humanistide ettevõtmine ja seda on rahaliselt toetanud ka teaduse populariseerija ja raamatute autor Richard Dawkins.

Eri usuorganisatsioonid suhtuvad ateistide reklaamikampaaniasse erineval moel. Üks kristlik rühmitus nimega Christian Voice kaebas reklaami üle vastavale järelvalveasutusele, kuna reklaamides esinevad väited peavad olema tõesed. Nende arvates on jumala olemasolu kohta tõendeid ülekülluses.

Metodisti kirik aga tervitab ateistide kampaaniat, kuna see ärgitab inimesi mõtlema kõige sügavamate elu puudutavate küsimuste üle.

Be Sociable, Share!

51 Replies to “Bussijuht keeldus reklaami pärast bussi juhtimast”

  1. Kui elus oleks kõik juhuslik, kuidas me siis tunneksime ette (rõhuva tundena hinges) õnnetusi, haigusi mis tabavad meid ja meie lähedasi, muidugi mitte alati, kuid siiski enamasti. Ka ette nägevaid unenägusid nähakse tihti.(olen ise sageli näinud).
    Muidugi võite selle peale öelda ja ütletegi, et see kõik on umbluu ajamine. Jah, teoreetiliselt muidugi, kuid praktiline elu näitab siiski midagi muud. 15-lt olin minagi täielik materialist ja kõige sündiva juhuslikkuses veendunud, kuid elukogemused on mind selles vähemalt kahtlema pannud.

  2. Minu arvates on küsimus, kas “elus on kõik juhuslik” või kas niiöelda kõrgemad võimud vahel tegutsevad ka üks asi ja kõnealuse bussijuhi probleem hoopis teine asi.

  3. Olen nõus, ei leidnud lihtsalt paremat kohta postitamiseks.
    Mis puutub bussijuhti, siis vaevalt näiteks Martin nõustuks sõitma bussiga, mis kannaks reklaami:”Jumal võib vabalt ka olemas olla, mõelge järele!”

  4. @salvey – ei, Salvey, mul ei ole sellise bussiga sõitmise vastu mitte vähimatki :-) Absoluuutselt.

    Mis juhuslikkusse puutub, siis mina ei väida, et kõik juhuslik on. Elus on küllalt protsesse, mis suure tõenäosusega kulgevad etteantud rada pidi. Kasvõi siinse teema kohane bussisõit – kui ikka astud kesklinnas nr 1 bussile kavatsusega Meriväljale sõita, olgu tal reklaam küljes või mitte, siis saad sellega Meriväljale.

    Kindlasti on ka elulisemaid olukordi, kuid lähedaste pärast muretsemine on inimloomuse osa, eriti emad oma laste pärast, ja ikka juhtub, et mõni mure realiseerub (muidugi mitte muretsemise enda pärast, vaid haigused ja hädad käivad ikka inimesi pidi).

    Seega mitte umbluu ega ettenägemisvõime, vaid psühholoogia ja statistika.

  5. @salvey

    Isiklikud kogemused ei ole väga usaldusväärsed sest on olemas ”confirmation bias” – soov tõlgendada fakte nii ,et need sobituksid juba olemasolevate veendumustega.
    Palju igapäevasemalt toob elu näiteid ,et meie kartused ja hirmud ei osutu tõeks ja on lihtsalt need mis nad on.

  6. Mis selles bussijuhi loos siis midagi kummastavat. Kui oleksid ise ateistist bussijuht ja bussi kannaks reklaami ´Jesus saves´,siis tõenäoliselt sooviksid esimesel võimalusel teist transpordi vahendit, kuhu oleks mida iganes peale võõbatud. Mees talitas vastavalt oma veendele,veel enam- ta julges proklamatiivselt avaldada oma uskumust, kartmata seejuures avalikku survamist. Arvan,et inglased ise ei poleemitseks nii palju,kui eestlased ise häirekella löövad. Eestimaalgi võib näha bussidel selliseid jaburaid meedia üllitisi,et arusaadav kui mõni bussijuht ebakaines olekus rooli keerab sest eesti tööolud ei luba tööandja tülitamist sellise tillukese küsimusega, kas Freudi hallihabemega vanamees on olemas või kas maakera pöörleb vastupäeva või päripäeva. ´Minu elu see ju ei muuda ja mis ta mulle annab´ vastab üks eesti rehepapist küünik.

  7. Nojahh, siiski on tegu inimesega, kes ei suuda vist üleüldse
    mõistagi, et eksisteerivad inimesed kes jumalat ei usu. Kui ta vaid teaks kui paljusid ketsereid ta päevast päeva ringi sõidutab. Ettemääratud asjadega on ikka nii, et nemad lähevad
    täide. Määramata asjad, aga loomulikult mitte.

  8. Filosoof ütles:

    […] Kui oleksid ise ateistist bussijuht ja bussi kannaks reklaami ´Jesus saves´,siis tõenäoliselt sooviksid esimesel võimalusel teist transpordi vahendit, kuhu oleks mida iganes peale võõbatud. […]

    Nagu ma ülalpool (nr 18772) juba ütlesin, ei kotiks mind reklaam bussi küljel ega sees absoluutselt. Kui vaja sõita, siis sõidan. Kui oleksin bussijuht, siis oleksin bussijuht ja juhiksin bussi, mis oleks mu töö. Ka reklaamipinna müügist makstakse bussijuhile palka.

    Ja ega ateist olla ei tähenda seda, et ma igal võimalusel šokeeritud ja solvunud oleksin ja keelduksin näiteks Tallinna vanalinnas kõndimast, kuna kirikuid seal äkki liiga palju ja liiga kõrged on ja nõuaksin endale uut Tallinnat, kus kirikud madalamad ehk lausa olemata oleksid :-)

    Huvitav, kas see bussijuht Colgate hambapasta tarvitajana keelduks juhtimast bussi, millel on Blend-a-medi reklaam?

  9. Bussijuht oleks ehk sellist silti kandva bussiga ringisõitmisest stressi sattunud ja võinuks isegi avarii põhjustada. Sellepärast on minu meelest kõigiti tänuväärne ja kaaskodanikele turvalisem et ta
    sellest loobus.
    Kui oled 100%materialist, võib sinu jaoks silt muidugi ainult silt olla. Paljude jaoks see aga pole nii.

  10. @salvey – näedsasiis, kuipalju asjatud stressi ja jama mingisse väljamõeldisse uskumine võib inimestes tekitada. Mina aga julgeks sel juhul püstitada küsimuse sellise inimese professionaalsusest.

    Iga inimene on võimeline endale mõttelisi, põhimõttelisi, ideoloogilisi, religioosseid ja muid kunstlikke takistusi tekitama ja siis nõuab sinna juurde, et just tema eripära arvestataks. Aga inimesed jällegi on arvestanud sellega, et liinibuss neid teatud kellaajaks kohale viib, olgu see buss siis sildiga või mitte.

    Kujuta olukorda, kus lapsel on verekaotus ja vaja teha vereülekanne, aga arst on jehoovatunnistaja ja tema südametunnistus ei luba lapse saatusega sellisel moel riskida.

  11. Arvan, et bussijuht oleks võinud isiklike vaadete erinevuse tõttu reklaamiostja omadest loobuda bussi juhtimisest ka veidi tagasihoidlikumal kombel.
    Rääkimata sellest, et sellise inimese usaldusväärsus langeb järsult, kui tema vabanduseks on “ei suuda religioossete veendumustega seotud stressi tõttu oma tööülesandeid täita”, sest kes teab, millal või kust tekib järgmine vastuolu.

  12. Inimesed ei võta religioosseid uskumisi omaks mitte selle tõttu, et need elu raskemaks teevad vaid sageli hoopis selletõttu, et need muudavad selle kergemaks ja talutavaks . Näiteks: Igal ühel on oma eluülessanne ja kõigi elu ülessanded on võrdselt tähtsad.
    Meie Isa palve lugemisest võib raskel hetkel abi ja lohutust leida ka siis kui muidu päris nö. puhas kristlane ei ole. Aga muidugi võib ennast vahatevahel lohutada ka sellega, et me pole nagu nii muud kui ainult tähetolm. Eks see on nagu kõige ülejäänugagi, usk võib su nii päästa kui ka hukutada.

  13. Huvitav… Kas see on ka meie ajakirjanike professionaalsuse näitaja, et nad ei protesti Esmeralda reklaamide vastu ajalehtedes? Või on meditsiinikõrgkooli direktori professionaalsus see, et ta ei jäta kasutamata võimalust koolile raha teenida, olgu või homöopaatia loengutega?

    Minule isiklikult see bussijuht meeldib. Nimelt sellepärast, et tal on isiklik seisukoht ja ta seisab ise omaenese töökoha ja palgaga riskides oma seisukoha eest. Kui ma tahan arvamuse ja isikliku seisukohata töötajat või teenindajat, siis võtan ma roboti või muidu masina. Kui ma sellega hakkama ei saa ja pean inimese abi kasutama, siis olen ma paratamatult sunnitud leppima sellega, et ta on inimene ja tal on oma inimlikud kiiksud ning täielik õigus nendele.

    Ma ei näe mingit probleemi ka selles, kui antud bussijuht oma töökoha kaotab või lihtsalt jääb vähemate töötundide ja väiksema palgaga (pole õrna aimugi, milline tööleping neil olla võib). Tõesti, keegi ei pea meie isiklikke kiikse kinni maksma.

  14. Miks peaks meditsiinikooli direktor andma loenguid teaduses, mille kasutegurit pole minu teada just eriti edukalt tõestatud? Kas antud artikli mõttel ja sellel, miks meditsiinikooli direktor homöopaatiat ei õpeta, pole väike vahe sees – nimelt, kas arvamust avaldas siiski üks inimene või algas ateistide poolt üles seatud loosungi materdamine ja kisamine teemal “Jumala olemasolu on väga eduliselt tõestatav, võtke kohe silt maha, meie ei talu seda enam hetkekski!” Kui esimese näite puhul on tegemist…noh, terade sõkaldest eraldamisega, sest miks peaks üks haritud inimene teisi inimesi pettusega lõksu püüdma, siis teise juhtumiga seoses küsiks kohe – “kui Jumala olemasolu on tõestatav, siis miks te seda ikka veel ei tee?, miks peavad ateistid, budistid, krishnad jne. aktsepteerima nende privaatsust rikkuvaid jumalasõna kuulutajaid, kelle pärast peab uksele suisa keelava kleepsu kinnitama ja loosungeid, flaiereid, brožüüre teemal – sa veel põled?, miks pahandatakse ateistide peale, kes samuti arvavad ja seda üldsegi mitte ähvardaval kombel, kui kellelgi just reklaamide suhtes mingit foobiat pole?”
    On ju kristlasi, kes julgevad isegi ateistide ja satanistidega ühes lauas istuda ja juttugi rääkida, vaevalt neid nende kindlas usus ka üks reklaamike häiriks.

    Sellega võib isegi nõus olla, et igal inimesel on isiksus ja sellega arvestab ka tööandja. Samas leidsin selle kohta ühe kergelt humoorika alatooniga blogisissekande:

    Let’s salute the brave stand taken by Ron Heather, a devout Christian bus driver who is refusing to drive any bus which carries that patronising (and equivocal) atheistic advert: “There is probably no God . . .” It is Ron’s human right to drive only those nice buses which rejoice in the blood of Christ.

    It is probably also his human right not to pick up atheists, Satanists, etc if he doesn’t want to, and not to drive past that new mosque on the high street. Maybe if his bosses immersed the bus in a pond and told him it was born again (thank you Jesus) he’d be happy to drive it; who knows?

    But then the Sikh conductor would probably object. How shall we keep everyone happy?

  15. Pigem oli asi selles, et too bussijuht teadis, kust trass jookseb, mida mööda tema söitma peab… Et sel liinil ehk oleks peale tulnud tema usukaaslasi: no kuhu ometi sa oma silmad peidad? Seega psyhholoogiline värk. Mees on ikka madala enesehinnanguga: “Jumala eest, mida teised minust kyll arvavad, kui ma sellise loosungiga bussi juhin? Oh my God…”
    Ei ole midagi imestada: Klerikaalide ajuloputustöö on selle mehe puhul väga pöhjalik olnud.

  16. (tere, sattusin esimest korda täna siia lehele, aga pean juba sõna võtma:)
    Kas keegi teist ei arva, et kui tegemist oleks ateistist bussijuhiga ja bussi peal oleks kirjas “Praise the lord!” ja siis bussijuht keelduks bussi juhtimast, vastataks talle, et “Nalja teed vä?”. Ja kui ta siis minema jalutaks, lastaks ta lihtsalt lahti, sest arvataks, et ta lihtsalt ei viitsinud tol päeval tööd teha ja vabanduseks oli see “vahva silt bussi peal”. Muidugi oleneb olukord väga palju sellest, mis rahvuse ja riigiga on tegemist. Aga kindlasti oleks see nii Inglismaal ja ammugi USAs (kus on protsentuaalselt kõige rohkem usklikke). Eestis vastataks talle “Nalja teed vä” sellepärast, et kedagi ei huvita, mis seal kuradi bussi peal kirjas on. Aga mujal sellepärast, et “kuidas sa siis jumalasse ei usu”, “see on ju kõige positiivsem sõnum, mida rahvale edasi anda” jne jne. Niisiis kas te näete seda ebavõrdsust, millele ma osutan. Kui bussifirma omanik on ateist ja bussijuht paduusklik, siis omanik peab alandlikult tal laskma minema kõndida ja mitte teda lahti laskma, sest “ta usk kõigevägevamasse on lihtsalt nii suur ja see ei lase sõita bussiga, millel on nii paganlik sõnum” ja kui ta bussijuhi lahti laseks, sis ta kaevataks ilmselt kohtusse ja lastaks ise ka lahti(ja bussijuhist saaks pühak). Aga kui bussijuht on lihtsalt niii jumalavastane ja väga tõsine ja kindel ateist, siis öeldakse talle, et “see on su enda probleem” ja ta peab minema uut tööd otsima.

  17. Igaüks usub midagi.See vabastab vastutusest,teeb elu lihtsamaks ja võibolla veel midagi.Aga religioon mõeldi välja ühtede jaoks,et teistele ära teha.See on üks väärt leiutis!Jeesus olevat olnud puusepp-amet kus näed erinevaid inimesi ja sõltud sellest,kui hea jutumees oled.

  18. Nii, nagu elu ei loodud, nii ka religiooni ei loodud ega mõeldud välja, vaid see arenes pika aja jooksul lihtsamatest uskumustest keerukamate suunas. Alles XX sajandil hakati religioone looma (saientoloogia).

  19. Kristlikust Teadusest ei tea ma midagi (häbiasi) ja mormonism läks minu jaoks loomuliku arengu kilda. Vastasel juhul tuleks vist ka islam kunstlikuks leiutiseks lugeda. Või kas sinu jaoks ongi?

  20. Noh, islamiga on natuke keerukam, kuna ajaloolisi andmeid on väga raske kätte saada. Mõningad sarnased tunnused on olemas küll, samas on aga ka loomuliku arengu tunnuseid olemas.

    Mormonism aga on väga selgelt Joseph Smith noorema leiutatud religioon.

  21. Religiooni teke on muidugi veidi keerukam ja pikem protsess kui “keegi tegi valmis”, samuti on sel nähtusel tunduvalt rohkem allikaid ja põhjusi kui “oli vaja masse valitseda”.

    Lühidalt öeldes kasutab religiooni meem ära meie aju loomulikke omadusi, et nende varal oma asja ajada, samas pakkudes vastu ka mõningat meelitust või tasumehhanismi, et asjal mingigi mõte sees paistab olevat.

    Loomulikult on nüüdseks olemas ka sellised tegelased, kes asju teadlikult ja tehnoloogiliselt suunavad.

    Religiooni loomulikule arengule võiks kõrvale panna selle suunatud arengu. Näiteks animistlikud usundid ja saientoloogia.

  22. Minu ülalvihjatud käsituses peetakse religiooni loomulikuks arenguks sotsioloogilis-evolutsioonilisi protsesse, mille tulemuseks on religiooni teke.

    Kui religiooni tekitab sotsioloogilise protsessi asemel (peaasjalikult) prohvet üksi, siis on tegemist religiooni väljamõtlemise protsessiga.

    Loomulikult ei ole religiooni ilma sotsioloogiliste protsessideta, nii et see piir ei ole alati päris selge.

  23. Kui kasutada analoogiat,siis Inimese valmisolek uskuda on kui sulalumi,kõige jaoks avatud.Kuid kellegi jaoks on see ka RESSURSS!TEED LUMEKUJU VALMIS JA KUULUTAD SELLE JUMALUSEKS!Kui osa religioone justkui arenesid,mida kindlasti tõestavad leiud,siis teisest küljest on alati olemas olnud ka see autoritaarne külg.Ehk siis areng toimus piitsa ja prääniku kooskasutamisena.Ja kui usuittuskist sirgus võimas religioon,siis trummipõristajast sai kunni parem käsi(või vasak).Omaltpoolt pakun,et asjal on ka positiivne külg.Nimelt need kes on altid kõike uskuma vajavadki mingit tuge,et mitte nö.halvale teele sattuda.

  24. Kriku,minu teada olid puunukkude isad puusepad.Ma arvan,et usklikud teadsid sellist elementaarset asja,kui mulle seda Jeesuse kohta väitsid.Ma ise ei viitsi praegu vaadata,pole mu jaoks oluline info.

  25. nö väljamõeldud uske on ikka varasemast ka teada – islam on üks neist…kui ühe mehe eesmärgipärane looming – autor täitsa teada…
    muidugi oli selleks ka sotsiaalne “tellimus”, aga ikkagi.

  26. Ma arvan,et usklikud teadsid sellist elementaarset asja,kui mulle seda Jeesuse kohta väitsid.Ma ise ei viitsi praegu vaadata,pole mu jaoks oluline info.

    Äkki hoiduks kõige edasi lobamisest, mida kuskil kuuled?

  27. Mul pole tolle bussijuhi kohta kah halba sõna. Oleks ma bussijuht ja leiaks oma bussi küljest jumalasõna, siis ma ilmselt minema ei jalutaks, vaid riputaks näiteks juhikunku külge sildi “Vabandust selle jama pärast seal bussi küljel”. Vat kui ülemus selle pärast irisema hakkab, kaaluksin küll ameti ülesütlemist.

  28. No kui seda bussijura nüüd laiemas kontekstis vaadata, siis meil Ida Euroopas on asjad veel natukegi kontrolli all, aga Lääne Euroopas on valge inimese elu väga nutune.

    Kellelgi sai sellest lõpmatust andeks palumisest ja vähemuste diktaadist lihtsalt kõrini. Lihtsa töömehe spontaanne protest.

    Nagu meil oli kunagi fosforiidisõda. Too aeg polnud ju net,i ega rahvusraamatukogu, nii et enamusel protestijatest oli tollest fosforiidist ja kaevandustehnoloogiatest ilmselt väga ähmane ettekujutus. Probleem oli mujal. Aga keegi ei julgenud too hetk seda välja öelda. Ega osanud.

  29. @KrikuKriku ütles:

    Ma arvan,et usklikud teadsid sellist elementaarset asja,kui mulle seda Jeesuse kohta väitsid.Ma ise ei viitsi praegu vaadata,pole mu jaoks oluline info.

    Äkki hoiduks kõige edasi lobamisest, mida kuskil kuuled?

    Vaatasin järgi. Tõsi, Joosep oli puusepp. Jeesuse kohta ei leidnud. Aga nüüd MILLEENIUMIST. Nimelt aasta null puudumine on vaid üks põhjus, miks meil sajandivahetust aasta varem tähistati. Põhiküsimus seisneb aga rooma ja araabia numbrite erinevuses, mis inimestele eriti korda ei lähe, kuid mis tekitab paradokse. Nimelt araabianumbrid on punktid, roomanumbrid, aga vahemikud. Seesama nähtus tekitab ka väärkasutusi, kui räägitakse kümnendatest, kahekümnendatest, jne. eluaastatest.Tavaline inimene, kes ei süvene arvuteooriatesse, ütleb, et kahekümnendad eluaastad algavad aastanumbriga 20, sest kümneline muutus kahekümneliseks. Kui jälgite meediat, siis seal sama jama.Paraku AASTAD EI OLE PUNKTID ajavektoril ja esimesele kümnendile järgneb teine,kolmas…Õige oleks öelda, et kui inimene on 16 aastane, siis on ta kahekümnendates, mitte kümnendates eluaastates. Üldsusega on aga raske vaielda.Teadlased niisugust viga ei tee, sest juba lihtsad tehted tuleksid vigased.Looduses on just vahemikud need reaalsed tegijad.Punktid, seevastu on asendamatud teooriates.Niisiis, kui ma kuulen, et mõni naisterahvas on kolmekümnendates, siis tean, et tegelikult käib tal neljas aastakümme…

  30. Üle 100 000 briti on hiljuti kristlusest taganenud

    Üle 100 000 Suurbritannia elaniku on viimasel ajal internetist alla laadinud ristimisest lahtiütlemise tõendi ja loobunud kristlusest.

    Rahvusliku sekulaarse seltsi initsiatiiv on seotud ateistide kampaaniatega. Näiteks pandi Londoni bussidesse üles plakatid kirjaga „Tõenäoliselt pole jumalat olemas”, vahendab AFP.

    Mida aga see tähendab:

    Anglikaani kirik teatas, et nende seisukoht on oma liikmete nimekirjas parandusi mitte teha, sest ristimisest lahtiütlemine on isiku ja jumala vaheline asi.

    Et kui mu vanemad on mu kunagi ristinud ja mu nimi täidab kiriku liikmete nimekirja, siis tehku ma mida tahes – öelgu lahti, salaku avalikult jumalat, kirjutagu kirjalik avaldus, jätku vastav maks maksmata – siis ikkagi saab kirik igavesti uhkustada minu kohaloluga ning mu nimi täidab statistilisi andmeid, mida kirik oma liikmete kohta peab. Meenutab veidi juba seda, kuis mormoonid ammu surnud inimesi oma sekti kirjutavad.

  31. Pärast pikka avalikku survet annab kirik järele ja nõustub inimesed nimekirjast maha võtma, kui nad Jumalalt lepingu lõpetamise aktile allkirja võtavad.

  32. Mind torkis CivIV juures ka. Aga CivIV usulevitamine ja Pühade Linnade süsteem kaaluvad kummalised tsitaadid kindlasti üles.

  33. Nii inimene, kes kurdab foorumis piiblitsitaadi pärast kui inimene, kes ülaltoodud sinise sildi pärast kuhugi helistab ja kaebab, vajavad mu meelest professionaalset abi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga