Hiina kvantmeetod, Gabriele Eckert ja teised posijatest koolitajad
Ainuüksi sõnapaar “hiina kvantmeetod” viitab kõigi oma häälikute, silpide ja tähtedega suurejoonelise udujutu poole. Kaalu lisab asjaolu, et “hiina kvantmeetod” tugineb sellistel suurepärastel kuid millegipärast tunnustamata distsipliinidel nagu meditatsioon, kaasaarvatud Neurolingvistiline programmeerimine (NLP), EMDR, Kvant puudutus (Quantum Touch), hüpnoteraapia, Silva meelekontroll meetod, kaugnägemine (remote viewing), hiina energeetiline tervendamine jpt.
Teate saatja Tõnu Nael võtab asja kokku:
Hiina Kvantmeetod (CQM) ühendab teadmisi inimese energiakehast 5000 aastat vanade hiina ning idamaiste tarkustega ja uusima kvantfüüsikaga.
Õppimiseks pole vaja eelteadmisi, see on jõukohane igaühele meist!
Lisame sellele karismaatilise guru tüüpi Gabriele Eckerti (pildil), kes oma kohaloluga Eestit juba mitmendat korda õnnistab, siis saamegi sobiva kompoti neile, kes usuvad “mingisuguse vaimu” olemasolusse.
Tegu pole mingi odava koopiaga ja ärge laske end 25-kroonisest osalustasust eksitada — see on vaid sissejuhatav tutvustus, kus demonstreeritakse rakenduskinesioloogiast tuttavat käevajutamise testi ja kutsutakse üle 8000-kroonisele kursusele. Vähemalt selline pakkumine tehti Priidule, kes ühel eelmistest Gabriele üritustest kohal käis ja mulle oma kogemustest kirjutas:
Põhimõtteliselt selle põhjal, mis mina nägin, väitis ta otsivat inimese energiasüsteemis nõrkusi ja “turbulentse” (mingi talle enda teadaoleva skeemi järgi, mida vist siis tasulisel kursusel õpetati). Iga energeetiline häire ja nõrkus kõrvaldati konfirmatsiooniga stiilis “corrected”. Sellele tegevusele visuaalse füüsilise tagasiside saamiseks vajutati siis patsiendi käele, mida too pidi enda kõrval õhus hoidma. Käe läbi vajudes energeetiline nõrkus eksisteeris, kuid peale konfirmatsiooni imekombel enam läbi ei vajunud. Meenub veel ka see, et korrigeeritav inimene pidi jalalabasi hoidma kord pöiad sissepoole, kord otse, kord väljapoole suunatult, jällegi mingi temale teadaoleva salajase skeemi põhjal, mis tasulistel kursustel avaldati.
Seekordsed sissejuhatavad ja vähese rahaga tutvustused toimuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus aprillis ja põhjalikum töötuba (540 EUR = 8450 kr) 2.-3. mail Tallinnas. Plaanis paistab ka kursus edasijõudnutele.
Igaks juhuks olgu selguse mõttes ära märgitud, et see teave ja lingid ei ole mõeldud reklaamina, kuigi see mõnele sedasi tunduda võib. Siinse teksti autor suhtub hiina kvantmeetodisse kriitiliselt.
Huvitav või siis kummastav on asjaolu, et ETV hommikuprogramm on ka sellele loodusõnnetusele tasuta reklaamiaega andnud:
Hiina Kvantmeetodi looja Gabriele Eckert Terevisioonis, 05.02.2008
Jutt algab süütult Silicon Valleyst ja sealsest innovatiivsest keskkonnast, aga 6. minuti juures kaob vestlus kvantmüstikasse. Saatejuhtidel puudub vist igasugune oskus esitada küsimusi, mis teeniksid vaatajat ja kaitseksid teda ilmselge jama eest. “Töötab küll!” kiidab saatejuht Toomas Luhats takka.
Teine asi, mis teemat uurides silma jäi, on asjaolu, et meil tegutseb selline ettevõtmine nagu Spirituaalne Lektoorium, mis tegutseb tihedalt Arigato klubi ruumes ja mille juhil Aivar Halleril on suured plaanid meie lapsi pühade tõdedega valgustama hakata. Vaevalt, et Arigato Indrek Pertelsoni juhtimisel just Halleri konsulteerimisel suurejooneliselt vastu kirsipuud sõitis, aga tont seda teab… Need “vaimuinimesed” on paljukski võimelised, aga suure raha teenimisega saavad vähesed hakkama, kui sa just The Secret tüüpi grand woo-master pole.
Aga kas usaldaksite oma lapsi nende inimeste ja ideede mõjusfääri: maakiirguste mõõtja Kalju Paldis, reiki õpetaja Tõnu Aru, Silva meetodi koolitaja Reigo Reinmets, kullaärimehest vaimuärimeheks hakanud Alar Tamming (Jure Biechonski võitluskaaslane), new age maaletooja Peeter Liiv, neurolingvistiline programmeerija Katrin Aedma ja muidugi peamees Aivar Haller ise, kes “on otsustanud järgneva 43 aastaga aidata rajada 10 uuele vaimsusele tuginevat üldhariduskooli. Tema igapäevatöö on seotud juhtimisproblemaatikaga. On mentoriks mitmetele tippjuhtidele ja -sportlastele.” (Tippjuht ja tippsportlane Pertelson sobiks profiili poolest küll tema huviorbiiti.) Lisaks on seesama Aivar Haller Lastevanemate Liidu juhatuse liige ja tal on plaanis filmiga The Secret teha promotuur üldhariduskoolides.
Mina muidugi hoian end sellistest asjadest ohutus kauguses, aga radari vaateväljas. Nii mõnigi vanasti posijaks või šarlataniks peetu on tänapäeval viisakamalt kõlava konsultatsiooni- ja koolitusteenuse osutajaks hakanud. Mõni on ka “visionäär”, varasema nimega selgeltnägija, vahepeal kanaldaja.
Tsiteerin lõppu iseennast:
Enesekindlus ja sõnamaagia on tänapäeva posijatel ja ussiõlimüüjatel kenasti selgeks õpitud. Kes valitseb sõnu, see valitseb meeli.
Tõe kohta on veel sihuke tore tsitaat Tundmatult Autorilt:
“Ah et tõde ei olegi olemas? No see küll tõsi olla ei saa!”
tq ütles:
Kui on olemas vale, siis on olemas ka tema vastand – tõde. Kuid need on selle duaalse maailma, kus me elame, kaks äärmust ja üks ei saa eksisteerida ilma teiseta, sest muidu kaotaks ta mõtte.
Ja nende äärmuste vahele jääb suurem osa meie igapäevaelust.
Aga asjade liigitamine ja lahterdamine kategooriatesse “tõde” ja “vale”, on sama lapsik kui maailma kirjeldamine kahe värviga – must ja valge”.
ADS-i vassimist ja väänamist ei viitsigi vist ette võtta.
Siin aga üks tore tükike taas Aivar Hallerilt, kes, selgub, on veel ka “kohalik rakubiloogia huviline”:
http://vks.imelaps.ee/archive/4165.html
Alusta naistepäeva koos Lektooriumiga.
Pühapäeval, 8.märtsil algusega kell 10:45 Arigato majas (Rannamõisa tee 3):
– USKUMUSTE BIOLOOGIA –
Tutvustame kirjastuselt Pilgrim värskelt eesti keeles ilmunud raamatut
“Uskumused ja bioloogia”, mis on rakubioloog dr. Bruce Liptoni
revolutsiooniline teos, mis muudab nii inimeste elusid kui ka
teadusmaailma vaateid elu olemusele. Päeva juhatab sisse kohalik
rakubioloogia huviline Aivar Haller millele järgneb dr Liptoni
video-seminar “Uskumuste bioloogia” ning arutelu.
Tore, ma olen juba ammu oodanud, et millal see raamat eesti keeles ilmub:-)
Veel niipalju, et tegemist on teadlasega, kes oma aastakümnete pikuste teaduslike uuringutega jõudinud üsna tõsiselt võetavate tulemusteni, mis lükkavad ümber terve rea seni kehtinud teaduslikke arusaamasid geenidest kuni inimpsüholoogiani.
Kui Liptoni publikatsioone vaadata, siis on selge, et tema tõsiselt võetav teaduslik töö lõppes eriliste saavutusteta varastes 80-ndates. Sellest alates on ta tegelenud peamiselt njuueidzh woo-ga ja avaldanud artikleid kiropraktikaajakirjas. Ja mingit “revolutsiooni” pole bioloogias tema “avastuste” alusel millegipärast toimunud. Küll on ta aga kõigi njuueidzhreeglite alusel loonud oma kodulehe, kust vaatab vastu reklaam (enesekirjeldusega “internationally recognized authority”), tema kaupade ostu võimalusega jne. Ühesõnaga tundub olevat lihtne ja tavaline njuueidzh-usklike soovmõtlemisel baseeruv äri a la siin veeruilgi palju kirjeldet Emoto veekristallid.
Vaadake, ADS ja Haller, revolutsiooni ja “terve rea seni kehtinud teaduslike arusaamade ümberlükkamisi” ei tehta ilukirjanduslike raamatutega, mille tõeväärtus seisneb ainult soovis seda tõeseks pidada, kuna see jutt “meeldib”.
sorry, tahtsin öelda varastes 90-ndates. Kuigi ega see “varastes 80-ndates” ka väga vale polegi, sest sealt edasi ei paista tal tõsisemates peer reviewed ajakirjades midagi avaldatud olevat…
Loeng scribd.com-is:
The Theory of Belief
Minu arust väärib see teema eraldi artiklit.
Tarvo Kruus ütles:
Mis puutub küsimusse “revolutsioonist bioloogias”, siis sellega näitad sa väga selgelt välja , et sa antud teemast mitte halligi ei tea(bioloogia on siin üldse teisejärguline). Kaldun arvama, et su “teadmised” Bruce Liptoni tegemistest piirduvad “kiire Googeldamisega”, et ennast “teemaga kiirelt kurssi viia” ja siis sõna võtta.
Aga sama põhjus, miks kõik tõsiseltvõetavamad alternatiivkütustel põhinevate autode projektid on naftakompaniide poolt ära ostetud ja kalevi alla pistetud(“sobivat” aega ootama), on ka Bruce Liptoni puhul. Ainult naftakompaniide asemel on Farmaatsiatööstus ja KAASAEGNE meditsiin, kelle arusaamad ja tuluallikad tänu Liptonile, suurde ohtu sattuda ähvardavad. Seepärast üritatakse teda maha vaikida ja mitte avaldada. Alles viimase paari kolme aasta jooksul on ta suutnud oma seisukohti laiemale avalikuselt tutvustada ja tulemused on olnud muljetavaldavad.
Kuigi need tulemused olid tal valmis juba u. 15 aastat tagasi, ei julgenud ta lihtsalt neid avaldada, sest ühiskond polnud selleks valmis.
Muidugi googeldasin, kust mujalt ma peaksin niimoodi jooksu pealt kellegi vaid njuueidzhringkondades tuntud teadlaseks peetu teaduslike publikatsioonide kohta midagi leidma? Kuigi ega palju polnud vaja googeldada, tema näiliselt impressive aga sisult tühi teadlasekarjäär on kirjas tema enda lehel olevas CV-s.
Nii et taas tuntud konspiratsiooniteooriad… Aga olen siin varemgi küsinud, miks just (tava)meditsiin see kurjuse kehastus on, kes enda üliedukaid võistlejjaid ei salli ja keda usaldada ei tohi? Kas sa elektroonikuid usud, või on sul ka alternatiivtelekas? Kuidas on ehitusinseneridega – kas lased oma maja ehitamisel tugevusarvutused teha “luuleviilmatel” ja “bruceliptonitel”? jne.
Aga aitab küll, aeg taas vähe targema ja sisukama tegevuse kallale asuda…
Tarvo Kruus ütles:
Ehitusinsener lajatab selle maja südamerahus otse veesoone peale või kõrgepingeliini lähedale(niipalju kui seadus seda lubab). Temal pole sellest ei sooja ega külma , ega ka vastavaid teadmisi. Samas meie esiisad ei ehitanud kunagi omale maju ega kõrvalhooneid enne „soolapuhujast” sptesialistiga konsulteerimist – huvitav miks? Kas rumalad ja harimatud?
Lubasin küll lahkuda, aga olgu pääle, korra veel:
Aga muidugi!
Kunagi ammu on keegi siin imestanud maailmavaate üle, mille kohaselt inimarengu peamiseks olemuseks paistab olevat väga kasulike ja heade asjade pidev unustamine?! Ja miks sa ainult nii vähe tagasi lähed? Kunagi elasid inimesed koopas… Kunagi arvasid nad, et maakera on lapik, kunagi oli peamiseks raviviisiks aadrilaskmine. Kas südameoperatsioonid ja penitsiliin ka peagi “unustatakse”? Või näiteks jalgratas? Usun küll, et unustatakse, aga vaid juhul kui midagi hoopis paremat neid asendama tuleb. Kui palju on keskmine elueaootus tõusnud ja elukvaliteet arenenud koos kaasaegse (TÕENDUSPÕHISE!) meditsiiniga?
Aga ulmades elamiseks ei olegi midagi muud vaja kui SOOVI. Informatsiooni tuleb aktsepteerida tõesena vaid meeldivuse alusel – et mis ei sobi, tuleb kas prügikasti visata või vähendada-sobitada. Samasse kategooriasse kalduvad ka need konspiratsiooniteoreetilised seletused.
noh, OK, ootame ära ja vaatame, kas tema “revolutsioon” tõesti njuueidzhringkonnist kaugemale avardub, või jääb sinna konnatiiki hulpima nagu Emotod, kõrvaküünlad ja reikid…
Tarvo Kruus ütles:
Ole palun kena ja veelkord – ära võta sõna teemadel, millest sa mitte kõige vähematki ei tea.
Reiki näiteks on üle 100 aasta vana ja teda njuueidziks tembeldada on sulaselge võhiklikus.
Oh, selliseid “revolutsioone bioloogias”, milles bioloogia on “üldse teisejärguline” on küllalt nähtud. Näiteks sobib hästi akadeemik Lõssenko oma.
Eksid, ADS, reikist tean ma paraku väegagi palju. See sinu lause aga viitab hoopis sellele, et sul endal puudub arusaamine, mis on New Age?!
ADS ütles:
Palun ära laima minu esiisasid! Minu esiisad teadaolevalt küll sellise soolapuhumisteenuse kasutamisega ei tegelenud, kuigi maju ja kõrvalhooneid on hulgem ehitatud.
Aga eks sedalaadi teenuste kasutamisega oli nagu kuufaaside järgi külvamisega – kui paremat ja teaduslikku meetodit veel polnud, siis oli enesekindluse suurendamisel abiks misiganes meetod, mis oma sisetundele väljastpoolt mingit kinnitust andis.
See ei tulenenud mitte meie esiisade rumalusest ja harimatusest, vaid tolle aja üleüldisemast teadmiste tasemest.
Tarvo Kruus ütles:
Kui palju on väga palju?
Kas sama palju nagu sa teadsid Bruce Liptonist, kelle puhul sulle piisas mõneminutilise googeldamise et teda pärast seda maatasa tampida, või oled sa vähemalt mõned aasta asjaga otseselt tegelenud ja omad vähemalt esimese ja teise astme häälestust, või piirdub “väga palju teadmine” millegi kolmandaga?
Mina ju kõrvaltvaatajana seda ei tea…
@ADS – inimene võib ju mingi alaga aastaid tegeleda, ega see seda ala kuidagimoodi usaldusväärsemaks ei tee.
Näiteks astroloogiaga tegelevad mõned inimesed meil igapäevaselt pikkade aastate jooksul, aga astroloogia püsib ikka pseudoteaduste riiulis. Selleks ei pea ise astroloogiaga aastate kaupa tegelema, et mõista selle pseudoteaduslikkust. Samamoodi on libateadmiste hulgas astroloogiast tuletatud muud tegevused, näiteks astroloogiline meditsiin. Selleks ei pea ma astroloogilist meditsiini aastate kaupa uurima, et selle jamasusest aru saada ja piisab eelteadmisest, et astroloogia on jama.
Analoogiliselt saab suhteliselt kiireid hinnanguid teha ka paljude muude tegevuste kohta, näiteks reiki. Kuivõrd müstilist elujõudu või eluenergiat või muud säärast pole vaatamata teadusüldsuse pingutamisele tuvastatud, siis selle “energia” manipuleerimine – kuidas iganes seda ka nimetatakse, olgu või reiki – on samamoodi tühikargamine nagu astroloogia.
ADS,
a) tean piisava põhjalikkusega reiki ajalugu, tema väiteid ja seda, millele need väited põhinevad. Samuti tean reikiga seotud objektiivseid uuringuid. Tean ka, et need sinu viidat esimese ja teise astme “häälestused”, mida tihtipeale tegelikult hoopis “pühitsusteks” nimetatakse, on mõlemad saavutatavad vaid väikeste nädalavahetuskursustega, mis, tõsi küll, palju raha maksavad. Eriti palju maksab samasiugune lühikursus kolmanda astme omandamiseks, mille järel saab ise sedasama suurt raha kasseerima hakata. Tean ka, millega seda rahavõtmist põhjendatakse. Tean, mida tähendavad esimene, teine ja kolmas aste jne. jne. Nagu Martingi kirjutas, ei ole selleks teadmiseks vaja asjaga nö. ise tegeleda, nagu ka astroloogia ja kõrvaküünalde puhul.
Bruce Liptonit pole ma maha teinud. Tegin maha tema nö. scientific credential-eid, mida isehakanud “internationally recognized authority” endale koos järgijaskonnaga külge on pookinud. Ja seda saab, tõepoolest, tänapäevamaailmas lihtsasti ka internetivahendusel selgitada. Ja selle minu selgituse sisu vastu polnud sul midagi muud pakkuda kui vanad konspiratsiooniteooriad ja Big Pharma?!
ADS küsis, miks meie esiisad kunagi oma maju kõrgepingeliini juurde ei ehitanud.
Armeenia raadio vastab: sellepärast, et neil polnud televiisoreid.
@ADS – ADS ütles:
PoMoBabble tuleneb sõnadest
PoMo = PostModernism
Babble – loba, lalin
kokku “postmodernistlik loba”
Humanitaarkallakuga inimesed, palun ärge solvuge, aga selline termin on tõepoolest kasutuses ja tähistab muu hulgas (aga mitte ainult) seda, kui humanitaariale omaste meetoditega hakatakse täppisteadustele lähenema.
Näiteks ütles ADS:
PoMoBabble jõudis elegantse dekonstruktsioonini seoses Sokali afääriga (eesti keeles kajastab seda Laur Järv oma loos BOGDANOVITE AFÄÄR).
Aga tsiteerime ka targemaid:
Ja samast üks ka näide:
Arvatakse, et see tähendab tegelikult:
Tahaksin ütelda kahte asja.
1.
Väide, et “teadus on religioon, kus jumalaks on fakt”. See võib tunduda tabav, aga ei ole õige. Teadust eristab religioonist ja uskumuslikust maailmavaatest meetod – ning seda nii sotsiaal-, humanitaar- kui loodus- ja täppisteaduste puhul. Esimestes on lihtsalt lihtsam oma ebateadusliku loba ära peita ning lugeja peab rohkem tööd tegema.
Aga teadusliku ja uskumusliku mõtte eristamiseks soovitan ma (ikka ja jälle) lugeda Ernest Gellneri “Legitimation of Belief”, kus ta selgitab, et usukumusliku maailma mõttemall põhineb teistele reeglitele, kui teadusliku maailma oma. Argument, nagu Gellneril tavaks, on raamatupikkune, aga mõningane ekstrakt edasimõtlemiseks ja huvitekitamiseks.
Gellner kasutab terminit “savage mind” – metsik mõtlemine ja nimetab selle oluliste osadena võimetust eristada kognitiivseid funktsioone teistest, looduse [nature] ja kultuuri, teadmise ja sotsiaalsete kommete kokkusegamist. Selline paradigma loob maailma, mis on “tähenduslik”, pigem inimlik kui külm ja mehhaaniline (vt. kõik “posijad”, kes loovad “emotsionaalset tervikut “ükskõikse teaduse” vastu). Gellner eristab veel nelja olulist tunnust:
1. idiosünkraatiliste normide kasutamine Usud sisaldavad vähemalt üht üldist normi selle kohta, mis on “normaalne”. Normaalne ei vaja õigustust või vajab mittenormaalsest radikaalselt erinevat õigustust. Teadus samuti eristab seda, millele on vaja õigustust ning millele ei ole – kuid erinevalt usust on teaduslikud alusjooned pigem ajutise loomuga ja kritiseeritavad, kui sotsiaalselt juurdnud
2. madal kognitiivse tegevuse eristus. Kaasaegset mõtet karakteriseerib teatud mõtlemisviiside eristus:
– väited, mis faktilist tõestust
– väited, mis vajavad teoreetilis-formaalset tõestust
– väited, mis vajavad kooskõla väitja tunnetega
– väited, millel ei ole mingit alust
Seega on teaduslikus mõttes olemas funktsioonieristus.
Metsikut mõtlemist karakteriseerib, vastupidiselt, kirjelduste, hinnangute, identifikatsioonide kokkusulatamine
3. Juurdnud klauslid on hajusad ning kõikehaaravad. Juurdnud või peamised eeldused või klauslid on niisugused, mis märkimisväärselt muudavad esitatavat tervikpilti. Näitena: inimese teadmine trammiaegadest võib osutuda vääraks, kuid see ei mõjuta tugevalt tema igapäevast toimimist. Kui poliitiline partei, mida ta toetas, osutub läbinisti kriminaalseks ja ebamoraalseks, siis see nõuab temalt kindlasti ümbermõtlemist. Ka teaduslikes süsteemides eksisteerivad juurdunud klauslid, kuid seal ei oma need tähtsust kõigis väiksemates eluaspektides, vastupidiselt metsikule mõttele.
4. Tunnetusel [cognition] on väike või väline staatus.
Siin blogis kirjeldatud ebateaduslikud voolud paistavadki silma selle poolest, et valitakse välja autori jaoks “tähenduslik”, valitakse välja kultuuri mõningad osad ja nähtused ning määratletakse sõnad endale mugaval moel, kasutades erinevaid ja kohati vastukäivaid mõisteid. Pärast seda võib aga järeldada suvalisi asju.
Gellner joonistab välja ka neli väga üldist eeldust, millele võiks vastata teaduslik mõtlemine:
1. maailm ei põhine usul, oma uskumusi peab pidevalt hindama mitte selle usu raamidele põhinev (empiiriline) tõendamissüsteem. See nõue haarab endasse ka näiteks Popperi falsifitseeritavuskriteeriumi.
2. mehhanitsistlikkuse nõue:eksisteerivad impersonaalsed, strukturaalsed seletused. Meil ei ole muidugi mingit garantiid, et maailm peab sellistele seletustele alluma, me saame ainult näidata, et inimestel ei ole võimalik teisiti mõtelda.
3. “elu vormide” aktsepteerimine – alates toidutüüpidest, viisakusvormelitest kuni poliitiliste rituaalideni ja isiklike suheteni. Teatud osa kultuurist on valitav, selle osa sees on võimalik olla relativistlik.
4. asjade arengu eeldus Me ei vaatle suvalist arengut, vaid meie industriaalse maailma areng, millest me oleme sõltuvad.
Miks on oluline falsifikatsioon? Kui me nõuame, et uskuja määratleb tingimused, millisel juhul tema uskumus ei vasta tõele, siis me vaikimisi sunnime ta looma maailma, kus nende usk on kohtu all, mingi teise fakti või muu võimuses. Aga seda usud süstemaatiliselt väldivad. Nad täidavad oma järgijatele maailma mingil oma viisil ja siis interpreteerivad tunnetusprotsesse viisil, et kõik otsused peavad lõpuks tehtama nende kasuks. Võitlus falsifikatsiooni vastu on üks indikaatoreist, mis mind paneb teooria teaduslikkuses kahtlema (jah, falsifikatsioonil on omad rakendusprobleemid, aga siiski)
2.
Teadlased on inimesed. Nagu kõik teised võivad nad ihata võimu, raha, kuulsust või tahta lihtsalt nalja teha. See, kui inimene on teadlane, valdab oma eriala meetodeid ja tunneb kirjandust, ei tähenda, et ta ei võiks olla pettur või äraostetav või lihtsalt vigu teha (otsige üles kõik need viiekümnendate teadusuuringud, mis kinnitasid tubakasuitsu kasu inimorganismile). Aga nagu ka siin blogis on kunagi varem mainitud, aeg eraldab üldjuhul terad sõkaldest (seesama tubakasuitsu näide). Kuid see, et leidub äraostetavaid teadlasi, ei täheda, et teaduslik meetod kuhugi ei kõlbaks. Vastupidi, tänu sellele meetodile on meil võimalik kahtluse korral kontrollida, kuidas nende uuringutega ikka oli.
Big Pharma ja naftaäri mõju vastavalt teatud ravimite propageerimisele, alternatiivkütuste või elektriautode tootmisele ei tõesta, et iga suvaline “alternatiiv” töötaks. Jah, teaduses, eriti ravimi ja energiatootmises on raha oluline ja kui mingeid uuringuid ei rahastata, siis on seal raske tulemusi saada. Kui mingid uuringud on poliitiliselt ebasoovitavad, võib juhtuda, et sa ei saa oma tulemusi antud ajahetkel avaldada. Aga see ei täheda taas, et kõik, mida ei ole avadatud, vastaksid tõele. Tasub lihtsalt nõuda, milliseid uuringuid on tehtud ja vaadata, kas meetod on usaldusväärne.
Nanana. Oh jah.
Sama asi oli meil juba 90ndate alguses TM-i näol täiesti olemas. TM läks edasi ajurveda vms. nimeliseks õpetuseks. TM ise ei maksnud kuigi palju, järgnev pulsidiagnostika oli kallis. Seal tegeleti haiguse kollete tuvastamisega, lahendusi vist otseselt ei pakutudki. Kui kehast väljumist ja muid sarnaseid tehnikaid otseselt lahendusega mitte seostada.
Protsessi mõttes kordub samalaadiline asi. Vaadake, ka Sõnajalad on aktiviseerunud, kristlased korraldavad suuri koosolekuid jne. Sama käekiri täiesti. Mida meil oleks eelmistest kogemustest pea 20 aastat tagasi õppida? Kes kasutab majanduskriisi ära ja kes tuleb abi pakkuma? Kes suudab lahendusi anda ja kes niisama nokitseb massistseenidega?
Mida on öelda haritlastel?
Aga kui näiteks mingeid asju saadavad siia kaela mingid globaalsed eliidid teistele konkurentsiks, siis skeptikute foorumis muidugi asja arutada ei saa. Vandenõuteooria ikkagi jne.
Oudekki
Millisest teadusest on konkreetselt juttu? Mis distsipliinist, mis koolkonnast?
Muidu ei ole võimalik neid väiteid edasi arutada.
Antud juhul on juttu sellest, mille põhjal on võimalik ütelda, kas mingi teooria kuulub üldse teadusse või mitte ehk mis eristab teadust ebateadusest, ilma konkreetsetesse distsipliinidesse minemata.
keegi “Viimasest” kirjutas:
Tegelikult on lugu keerulisem.
TM(r) on NewAge jama, Ayurveda (ilma (r)’ita) on iidne jama. Kuna aga Ayurveda kui idee NewAgelaste seas populaarne on, on tolle iidse jama ümber küll mitut sorti mitmekihilisi pealisehitusi jamatatud, aga see ei tähenda, et Ayurveda TM’ist välja kasvanud oleks.
Nii et siis Gellneri koolkond. Mehhanitsism jne.
Aga see, et Ayurveda jama on… Eriteenistused kasutavad ka väljaõppes mehi, kes tegutsevad mingis võitluskunstis manipuleerides ja muid viise kasutades võivad teise ilma puudutamata rivist välja viia. Samal ajal pole ühtki tõendit reaalsest elust, et see mujal töötaks.
Mõnele inimesele ei sobi igasugused metoodikad, ta ei ole nendes osav. Paremad üritatakse mõnes kohas koondada mingitesse eriprojektidesse. Mine sa tee sõjaväelastele selgeks, et ekstrasensoorsete ja muude erivõimetega inimesi on jama kasutada. KGB mehed usuvad siiamaani, et nad CIA meestega kuskil astraaltasandil lahinguid pidasid. Jamaloogidele kõlab huumorina nagu bensiinijaam “Veevalaja” aga nemad on naljast kaugel.
Kunagi mäletan, et TM ajal läks keegi naisterahvas (vist) sellega tegelemisel hulluks. Ju tal siis olid eelsoondumused. Aga millist mõju tagant järgi kõik need liikumised on avaldanud rahva kaldumises posijaid uskuma, seda pole kas eriti uuritud või siis on uuringud kuskil arhiivides ja pole neist palju räägitud.
Viimasest, kuidas sina eristad teadust mitteteadusest?
Viimasest ütles:
Tasub vähem filme vaadata ja rohkem võitluskunstidega tegeleda, siis on selge ka, miks neid tõendeid ei ole.
Oleme näinud selliseid KGB mehi. Teate seda anektooti, “…siiamaani jookseb ringi, kiiver peas ja naerab”.
Mart O:
Ma pakun, et sa oled palju filme vaadanud? Tõenäoliselt mingeid netis levivaid. Lääne inforuum on selles osas väga alla käinud. Kõige elementaarsemaid fakte esitatakse ülisuure tõe pähe. Hariduse probleem. Üha enam saadakse tootmispõhist haridust ja baas (see Humboldti ideaal Saksa ülikoolidele) jääb andmata.
Oudekki:
Oleneb mis valdkonnas. Reaalia ja humanitaaria on kohati ka mõtteviisidelt üsna erinevad, nii et reaalia peab humanitaariat pseudoteaduseks. Tiit Kändler kirjutas hiljuti ühe artikli, mis läheb kokku kõigi mõistlike tähelepanekutega. Ärgem pidagem teadlaseks vaid kapi- ja arhiiviteadlast, vaid seda, kes kuskil istunud ja kogemusi saanud, pakub välja uusi lahendusi. Väliseestlasi kuulates saab ka mingi pildi humanitaariast ette aga kodueestlased tihti ei julge üldse mingit uut asja välja käia.
Ma eristaks muide semiootikat ja muud humanitaariat, kuna semiootikas on levinud Venemaalt tulnud formalism ja see hakkab kanduma juba rohkem täpse poole.
Mul ei ole ühtegi teadusfilosoofist lemmikut.
Keegi “Viimasest” kirjutas:
Noh, Ayurveda on rahvapärimus nagu rahvapärimustele kombeks on. Mõnedel pärimuses mainitud ravimtaimedel on tõepoolest mingisuguseid meditsiiniliselt huvipakkuvaid omadusi — aga kuna rahvapärimuse kokkupanijatel teadusest kuigivõrd aimdust pole, on too pärimus nagu teisedki samalaadsed kaunis suure jamasisaldusega. Ja siis, kui teadlased nood üksikud kasulikud taimed üles leiavad, saavad neist pärismeditsiinilised medikamendid — siis ei kleebi keegi neile enam nende tähtsuse rõhutamiseks Ayurveda silti külge.
See on juba jama. Kui Sa just ei klassifitseeri viske- või tulirelva kasutamist vaenlase allutamiseks teda puudutamata, muidugi mõista.
dig irvitab.
Noh, seda mis jama on ja mis mitte, seda küsi nende käest, kes neid legende lendu lasevad. Luure laseb legende sageli mingil põhjusel lendu.
Viimasest – selle pärast mulle Gellneri lähenemisviis meeldibki, et uurimisobjekt ei määra seda, kas tegemist on teadusega, vaid abstraktne meetod. Ja see on humanitaar-, sotsiaal- ja loodus/täppisteadustel ühine. Mõtlemisparadigma, mis lähtub mõistlikust selgitamisest, tõestamisest ja õigustamisest.
Kui valdkonniti läheneda, siis üldiselt on pähkliks, et näidata, et teaduseks on teaduseks on matemaatika, filosoofia ja ajalugu, aga ka Gelleneri lähenemine seda võimaldab (seepärast mulle tundubki see mõistuspärane argument). Ja seepärast ei ole teaduseks ayurvedism, maalikunst ning kunstikriitika – kuigi see kõigub seal servas :) Mainimisväärne osa semiootikast (aga mitte kõik voolud) on minu arvates umbes samal tasemel ayurveda või astroloogiaga, peamiselt empiirilise tõendamissüsteemi puudulikkuse pärast, aga mõnikord on neil probleeme nii “normaalsusega” kui juurdunud klauslite kõikehaaravusega….
Oudekki ütles:
Üldiselt proovitakse teadust siiski nii määratleda, et matemaatika ja filosoofia teaduse alla ei kuuluks. Filosoofia üle võib veel vaielda, kuid kui matemaatika nende kriteeriumite järgi teaduse alla paigutatakse, siis on ilmselgelt tegemist liiga üldise kriteeriumiga.
Vaimuvärk ja umbluu ajamine on ilmselgelt hea äri, et õiged ärimehed sellest kõrvale jääda võiks. Pilgrimi kirjastusel läheb arvatavasi hästi, kasvõi vaadates, kuidas raamatukauplustes nende kaup on välja pandud on. Sprituaalsetes lektooriumides jms kasvatatakse lugejaid, kes pärast lähevad ja ostavad veel kirjandust ja registreerivad end järjest kallimatele koolitustele. Ei imestaks, kui kõik see kompott kuidagi seotud oleks äriühingute omandisuhete kaudu.
Nii ja nüüd võtame kätte ja ilgume kooris näiteks Feng Shui kallal :)
Iga asja kallal saab võtta ja mitte vähe.
Hiinas on muide enamus parke rajatud Feng Shui põhimõtetel.
@Viimasest – kas on põhjust Feng Shui kallal mitte ilkuda?
Mis omal ajal ehk aitas hiinlastel maailma mõtestada ja oma ehitisi mingi korra järgi rajada, on tänapäevaks paljuski tänu siretseederitele saavutanud samasuguse udujutu taseme nagu astroloogia, numeroloogia, homöopaatia ja paljud muud “teadused”.
Mis ajaloolise filosoofiana, elukäsitlusena huvitav ja tähelepanuväärne, on tänapäeva ellu rakendatuna tihtipeale labastatud tavaliseks šarlatanluseks, pseudoteaduseks, eksootikajanuseks õhkamiseks “vanade heade aegade” poole.
@volli – Ee – mis üldsusest siin juttu on?
@volli – ja lisandus: kui matemaatika ei ole teadus, miks seda rahastada avalikust riigieelarvest ja näiteks astroloogiat mitte? Kui matemaatika on kunst, siis samadel alustel võiks ka astroloogia kunst olla :)
Kui mingist asjast tehakse äri, siis kas see äri muudab tolle asja olemust? Kui vaimsetest teadmistest tehakse äri, siis kas see muudab vaimseid teadmisi ja nende aluspõhja?
Oudekki ütles:
erinevalt astroloogiast on matemaatikst KASU
Vabandan vahelesekkumise pärast, aga –
Oudekki, dig või ehk keegi veel targem skeptik – Kas te oskate viidata tõsiseltvõetavamale Popperi falsifitseeritavusprintsiibi kriitikale?
Sest eneselerakendatav see printsiip ei tundu olevat.
Celtic ütles:
Kuidas vaimne teadmine muust teadmisest erineb?
Äri võib kõigest teha ja ilmselt tehaksegi, kuid inimesi petta ja neile pakutavast teenusest või tootest salakavalalt sõltuvust tekitada on aga kurjast.
Enamus inimesi vajavad aeg-ajalt oma asjadega hakkamasaamiseks tõuget või “äratust” aga minumeelest on see ebanormaalne, kui inimene veab end läbi elu vaid eneseabiraamatute ja -koolituste abil. Minu tähelepanekud on kahjuks näitanud, et need, kes kes sellisele teele on läinud, sinna ringi tammuma ka jäävad.
No muidugi on see ebanormaalne. Aga kuna sinu kogemused näitavad, et selline ebanormaalsus ongi antud temaatikas ainuvõimalik lahend, siis on see temaatika ka automaatselt üdini negatiivne. Sest sinu kogemused ei näita et antud temaatikaga võib olla sina-peal ka ilma sinna langemata või ilma selle pealt raha teenimata.
Paabu ütles:
Oudekki ja dig ehk täiendavad :).
Hõlpsasti mõistetava ülevaate falsifikatsionismi piiridest saab näiteks Chalmersi teaduse-raamatu 6. peatükist. Kolmandas editsioonis on see jutt 7. peatükis. Falsifikatsiooniprintsiibist on juttu ka Rosenbergi õpikus, kuigi seal läheb jutt veidi abstraktseks kätte ära.
Stanfordi filosoofialeksikoni Popperi artikkel sisaldab natuke kriitikat. Selles mainitud kogumik “The Philosophy of Karl Popper” tasub põhjalikumalt uurimist, seal on ära trükitud näiteks Kuhni “Logic of Discovery or Psychology of Research?” koos Popperi vastusega. Lakatosi “Falsification and the Methodology of Scientific Research Programmes” sisaldab falsifikatsionismi kriitilise käsitluse.
Salmoni artikkel “Rational Prediction” väärib samuti lugemist, eriti teooriate valiku kontekstis. See on antologiseeritud näiteks selles kogumikus. Curdi ja Coveri antoloogias on lisaks originaalartiklitele ka koostajate poolsed põhjalikud kommentaarid, nii et soovitan soojalt.
Võtta võib iga asja kallal.
Näiteks kui palju on kaks pluss kaks korda kaks? Kõige algelisem taskuarvuti annab tehete sisestamisel samas järjekorras 8, lauaarvuti 6. Ka see võib olla teadlaste omavaheline vaidlus. Mõnele teadlasele on vahest arusaamise seletamiseks vaja psühhoterapeuti, kuna see kummutab ta maailmavaate :)
Ärge palun ainult sellel tasemel teadust eeskujuks tooge.
@Viimasest –
Eriti mõttetu probleem! Kas (2+2)X2 või 2+2X2 . Siin pole rohkem midagi rääkida.
Sellised argumendid töötavad pigem lasteaias :S
Ma arvan, et priitp, need on sul head soovitused, eks sealt edasi võivad kõik vaadata viidatud kirjandusse, Popperi vastusele teatud kriitikate osas (ja seesama viidatud Gellneri teos sisaldab ka falsifikatisoonipõhimõtte kriitilist analüüsi, nii palju kui konkreetsesse argumenti puutub).
Viimasest ütles:
See sõltub, kuidas tehted (ja nende järjekord) on defineeritud.
Jason ütles:
Aga miks on kasu? Sest rahajagamisel me eeldame, et matemaatika toob teadmisi. Kui matemaatika oleks lihtsalt kunstivorm, mida nautida suudavad ainult üksikud, siis ei ole selge, kui suures ulatuses selle vormi loomist ja edasiandmist peaks tingimata avalikust rahastusest toetama. Filosoofiaga on sama asi – me eeldame, et filosoofia toob juurde uusi teadmisi (ka teadmine mingi põhimõtte õigustatavuse kohta on teadmine), astroloogia puhul seda aga ei eeldata. Seega on küsimine teadusliku/mitteteadusliku paradigma kohta oluline.