Mis see haiguste happeline-aluseline teooria siis tegelikult on?
Üleeile kirjutasin sellest, mida haiguste happeline-aluseline teooria endast eestikeelsete allikate põhjal kujutab ja kuidas toiduaineid headeks aluselisteks ja halbadeks happelisteks jagatakse. Pealkirjas küsisin, et mis see haiguste happeline-aluseline teooria on. Lühikese ja kokkuvõtva vastuse leiate siinse loo lõpus.
Pikemalt vastamiseks refereerin dr Gabe Mirkini artiklit Quackwatch.org kodulehel.
Ta alustab küsimusega, et kas olete kohanud reklaame, mis lubavad Teie vere happesust ehk pH väärtust neutraliseerida leeliselise vee või korallkaltsiumiga ja ütleb kohe, et sellisel moel ei ole võimalik vere happesust mõjutada ja kes vastupidist väidavad, ei mõista toitumise olemust.
Samuti ei pea me muretsema selle üle, kas toit on aluseline või happeline, sest ükski toit ei muuda peale uriini su kehas ühegi asja happesust. Magu on ise nii happeline keskkond, et sinna sattuvad toidud ei muuda suurt midagi. Tsitruselised, äädikas, vitamiinid (nt askorbiinhape) ei muuda mao ega vere happesust. Terve purk kaltsiumitablette muudab mao happelisust vaid mõneks minutiks.
Iga toit lahkub maost happelisena. Seedekulglas neutraliseerivad pankrease nõred happelise maomahla. Seega ükskõik, mida sa sööd, on toit maos happeline ja seedekulglas aluseline, räägib dr Mirkin.
Muutused toiduvalikus ei muuda su keha happe-alustasakaalu, väljaarvatud uriin. Vereringe ja siseorganid hoiavad pH väärtuse väga kitsastes piirides. Igasugune asi, mis muudaks su keha happesust, teeks su väga haigeks ja võib isegi surma põhjustada. Happesust väidetavalt vähendavate toodete müüjad väidavad, et vähirakud ei suuda leeliselises keskkonnas ellu jääda. Neil on õigus, kuid sellises keskkonnas ei suudaks ka ükski muu rakk su kehas ellu jääda.
Kõik keemilised reaktsioonid kehas algatatakse ensüümide poolt. Kõik ensüümid töötavad väga kitsas happesuse piires. Kui keha pH tase mingil põhjusel muutub, siis need reaktsioonid seiskuvad ja pH tase muutub taas normaalseks. Näiteks kui hinge kinni hoida, muutub veri süsihappegaasi tõttu happelisemaks, inimene tunneb end ebamugavalt ja võib teadvuse kaotada. Kõik see sunnib taas hingama hakkama, mille tulemusena pH tase kiiresti normaliseerub. Kui neerud on rikkis ja ei suuda vere happesust reguleerida, siis koguneb verre hulk mürgiseid jääke, eluks vajalikud keemilised reaktsioonid peatuvad ja inimene sureb.
Teatud toitudest tekkivad lõpp-produktid (ingl. ash) võivad muuta uriini aluselisemaks või happelisemaks. Aluselise jäägiga toiduainete hulgas on värsked puu- ja köögiviljad, happelise jäägiga on näiteks loomse päritoluga toiduained, täisterad, oad ja teised seemned. Need toiduained võivad muuta uriini happelisust-aluselisust, kuid see ei oma kuigipalju tähtsust, kuna uriin asetseb kuni väljalaskmiseni põies ja ei mõjusta muude kehaosade pH-d.
Kui inimene sööb rohkem valku kui keha vajab, ei saa organism seda kuhugi talletada ja liigsed aminohapped muundatakse orgaanilisteks hapeteks, mis muudaksid vere happelisemaks. Kuid veri ei muutu sellest happelisemaks, kuna luudest võetav kaltsium neutraliseerib tõusnud happelisuse kiiresti. See on põhjuseks, miks osad teadlased arvavad, et liigne valgu tarbimine võib põhjustada luude hõrenemist.
Kui keegi räägib Teile, et Te keha on liiga happeline ja pakub Teile kaltsiumilisandit või leelistatud vett, siis targem oleks seda inimest mitte uskuda.
Allikas:
Acid/Alkaline Theory of Disease Is Nonsense, Gabe Mirkin, M.D.
Mõned faktid Wikipediast ja mujalt:
- Inimese vere normaalne pH tase on vahemikus 7,34-7,45, mis on destilleeritud veest (7,0) veidi aluselisem.
- pH tase alla 7,1 on meditsiiniline hädaolukord.
- Uriini pH on umbes 6,0 ringis.
- Maohappe pH on vahemikus 1-2 (väga happeline).
- pH tase näitab lahuses lahustunud vesiniku ioonide aktiivsust. Mida madalam on pH number, seda rohkem on lahuses aktiivseid vesiniku ioone.
- pH skaala on võrdlev logaritmiline skaala. Võrdluseks kasutatakse standardiseeritud lahuseid, mille pH tase on rahvusvaheliselt kokku lepitud. (vaata ka kuuba kommentaari)
- Peamine pH tasemega seotud ainevahetushäire on atsidoos, mille puhul on vere pH tase langenud alla 7,35. Selle põhjuseks on vereplasma bikarbonaadi (HCO3–) sisalduse vähenemine näiteks mürgistuse tagajärjel.
- PubMedis leidsin täpselt ühe inimeste kohta käiva uuringu, kus sisaldus sõnapaar “alkaline diet”, selle uuringuga selgus, et uriini pH järgi saab järeldada, milliseid toiduaineid (aluselisi-happelisi) inimene söönud on.
- Inglisekeelne internet on paksult täis alkaline diet võtteid ja asju tutvustavaid lehekülgi ning raamatututvustusi, kuid adekvaatse ja kriitilise materjali leidmiseks peab palju vaeva nägema või tutvusi kasutama.
- Üks pH libateooria populariseerijatest Robert O. Young, keda ka meie kohalikud jüngrid ohtralt tsiteerivad, laseb end doktoriks nimetada. Tema “doktorikraad” ja muud tähed (M.S., N.D., D.Sc., Ph.D.) nime ees on pärit akrediteerimata diplomiveskist nimega American Holistic College of Nutrition. Samuti pole tema nimega nähtud ühtki meditsiiniteaduslikku artiklit eelretsenseeritavas teadusajakirjas. Lisaks sellele tunnistas “dr” Young end 1996. aastal süüdi ilma litsentsita meditsiini praktiseerimises, mis on USAs kuritegu. Allikas: ncahf.org.
Head inimesed, kes te asjast oma hariduse ja ameti tõttu rohkem teate, palun parandage siinseid võimalikke ebatäpsusi.
Ja midagi on minumeelest ikka totaalselt lahti meie naisteajakirjade toimetajatega, kes süüdimatu järjekindlusega lasevad oma lehekülgedele igasuguseid “revolutsiooniliste terviseteooriate” veel süüdimatumaid propageerijaid ilma igasuguse taustauuringuta. Näiteks lastakse joogaõpetajal Ragnar Kurmil ajakirjas Naised jutlustada järgmist:
Toksiliste happeliste jääkainete kuhjumine tipneb degeneratiivsete haigustega, nagu vähk, diabeet, multiskleroos jne.
Näiteks kulub ühe tassi piima põhjustatud happesuse neutraliseerimiseks 20 tassi aluselist jooki, ühe tassi jäätise puhul 240 tassi aluselist jooki.
Ja toimetajal ei helise peas ühtki kellukest, et selline jutt võiks olla ilmselge umbluu ja äkki küsiks mõnelt päris asjatundjalt üle?! Vat see on tõeline müstika ja paranähtus, kuidas inimesed, kes on võtnud endale vastutuse kirjasõnaga üldsust teenida, tallavad häbitult lillepeenras murtudsüdametel ja jätavad maltsa ning ohaka võidukalt vohama.
Magustoitu koos pisukese ajaloolise taustaga pakub kuulus Orac:
- Your Friday Dose of Woo: Acid, base, or woo?
- Your Friday Dose of Woo: Acid, base, or woo (revisited)
- Sepsis is not caused by bacterial infection?, selle loo üheks peategelaseks on Robert O. Young.
Lisalugemist meditsiinilistest tõsiasjadest huvitatutele:
Infusioonravi, kirjastus Medicina
——————
Lühidalt ja kokkuvõtvalt on haiguste happeline-aluseline teooria jama.
Väga head lugemist neile, kes huvituvad teaduslikust lähenemisest vee omaduste uurimisel: Philip Ball “H2O – a biography of water”. Alates vee keemilistest ja füüsikalistest omadustest kuni homöopaatiani. Eriliselt huvitav osa skeptikule on vee struktuuri puudutav osa, kuna võimaldab põrmustada igasugused väited vee “mälust” ja klastritest jne. Mulle pakkus raamat huvi seetõttu, et otsisin raudpoltkindlat põhjendust oma sugulasele, miks ta EI peaks ostma 6400 krooni maksvat kristallpulkade komplekti vee “kristallstruktuuri” uutmiseks, Mis pidavat sduurendama vaimset võimekust, avama kõik energiatasandid (võnked!) ja ravima vaat et kõike, surmani välja.
@talairach – Vere analüüsi tulemuses oli päris pikk jutt. Sain ise ka mikroskoobist neid asju jälgida. Tütre vereplasmas oli baktereid, pärmi- ja hallitusseeni, nende happelisi jääkaineid ja happekristalle. Siis veel mingeid imelikke tundmatuid kahte sorti elukaid mille kohta ei osatud kohe nagu midagi tarka öelda.
Meie tark tavameditsiin ei suutnud 4 eelnenud aasta jooksul kahjuks midagi:( Seetõttu me selle analüüsi ja pH “teooriani” jõudsimegi. Ja aitas üpris kähku:-)
Dieedi kohta nii palju, et vastavalt sellele tabelile 80% värsket ja värvilist, 20% muud (see ju samuti toit ). Blenderdatud kurk ja avokaado:öäkk!! Toit tuleb valmistada nii, et see ka maitseks!
Endelile nii palju, et usun sellesse, et kui pH dieedi tulemusel seedimine saab perfektselt korda ja veri puhtaks, siis kaovad ka need hädad. Pöördumatuid muutusi ei keera tagasi ei aspiriin, diclofenac ega ka muud keemiat täis preparaadid, mida “ravimina” kasutatakse. Ateroskleroos – seda võib mõista ka kui organismi mõningast kaitsereaktsiooni.
80% millest? Mahust? Kalorsusest?
@Kriku – Mida rohkem värsket seda parem. Niikuinii Sa ei söö 80% ulatuses värsket ja värvilist, arvestad siis kalorsuse või koguse järgi. Kalorsuse järgi on tülikam, hakka veel kaaluma ja tabeleid uurima:-(
Aga antud juhul, millest ikkagi 80%…?
Teiseks, mismoodi ikkagi soovitus süüa võimalikult palju värsket pH umbluuga seotud on? Sedasama soovitavad ju ka peavoolu meedikud ja toitumisteadlased? Miks peaks eelistama peehaatajate loodusteaduslikult alusetuid väiteid?
Aga öelge siis palun, kas eksisteerib sellist asja nagu “pärmseen” organismis… no ei oska kohe seisukohta võtta… aga need tunnused, kuidas pärmseene vohamist organismis ära tunda (kirjutati naistelehes)??? Kust see siis võetud on? Palun seletage…
Jah, eksisteerib.
http://en.wikipedia.org/wiki/Y.....nic_yeasts
Naistelehes väljatoodud tunnuste kohta ei hakka midagi arvama. Üldiselt on palju targem küsida selliseid küsimusi oma perearstilt, mitte foorumitest.
Kõrvalt vaatajana on silma jäänud peamiselt kahte tüüpi inimesi.Need kes pole kunagi koolis käinud ja arvavad et on kohutavalt targad ja need kes käivad kogu elu koolis ja arvavad endast sama.Niimoodi kõrvalt vaadates tundub,et nad on sama pulga peal.Miks siis otsekui teemaväline mõtteavaldus? Aga seepärast ,et kui kogu see kommide joru läbi lugeda see ainult kinnitab seda.
Ühed tuginevad ainult valemitele ja omaenese egomaniakaalintelligentsile ja teised patravat kuuldud populaarteaduslikust hiiinamuunast segamine teadusliku terminoloogiaga.Milleks?
OK OK.OK.
Kui see ph jama peale hakkas mõtlesin ilma ,et mul midagi viga oleks proovida. Ainult toitumist.Olles suurel määral “kiskja” sest pigem eelistan tooremat liha ja palju, sundisin ennast poole aasta jooksul rangele taimsele ph dieedile
tulemused:
paranes tunduvalt füüsiline suutlikus ja vastupidavus.
peale lõunasööki ei olnud kunagi häirivat unisust
kadusid ebameeldivad kehalõhnad ja gaasid.
paranes üleüldine vaimne seisund.
ja veel hulgaliselt pisiasju.
Alludes siiski oma ihadele ei suutnud lihast täielikult loobuda…pigem olen oma harjumusliku rämpstoidu juures tagasi ja kõik need ilmingud on kadumas.
Ehk siis peeretan nagu siga …
Samuti tean väga lähedast pereliini pidi diagnoositud kasvaja kadumist sarnasel viisil tv s näidatule.
Ehk siis miks eirata reaalselt toimuvat??? Sest kurat võtaks minu sisetunne on mulle 100x tähtsam kui raamatukogu täis valemeid ja hullunud teadureid olgu neil niipalju tiitleid kui galaktikas tähti.
Milleks plärada mingit teaduslikku umbluud ja meelega mitte puudutada küsimusi mida see umbluu ei suuda lahendada.
Teadusliku lähenemise üks ilmekamaid näiteid muidugi on kurikuulus “Seagripp” ja võltspandeemia.
Kokkuvõtteks ei tohi mitte midagi ega mitte kedagi tõsiselt võtta.
No eks pöördu siis oma taimetoitluse juurde tagasi,kes keelab, vahepeal aga söö liha, kui liha järgi vajadust tunned. Lihtne, vähemalt teoreetiliselt :)
Sellega võin subjektiivselt peaaegu nõustuda, liiga tõsiselt ei maksa tõesti võtta :)
Gabriel, asi on selles, et rasvase liha söömise vähendamise tagajärjel tekkivatel positiivsetel muutustel on palju loogilisemaid ja tõenäolisemaid põhjusi kui mingi pH jutt. Happelisuse teooria on katse kleepida ammutuntud tõsiasjadele külge mingisugust uudset silti ja siis seda silti müüa.
Kui hakkad oma kaine peaga mõtlema, siis kui toidulaual on rohelist (juurivlija, köögivilja) 70-80%, liha ja makarone/kartuleid 20%, siis saab iga laps ka aru, et see on tervislik toit. Ja rafineeritud suhkur on üleüldse paras mürk pikas perspektiivis, kuna on täilikult toitainevabaks töödeldud kemikaal.
Mille üle siin vaielda.
Pigem usun, et kui tervislikult toituda, süüa rohkem rohelist.. vähem liha ja keedetud/praetud/küpsetatud tooteid on ka tervis parem.
Polegi vaja midagi tõestada, nii lihtsalt on ja haigused kibutavad vähem. Kuna rohelises on vitamiine rohkem ja vsjoooo.
Seda et aluselised toidud on paremad kui happelised ja tervistavad pikemas perspektiivis, seda usun ka !!!
SIILILEGI SELGE !
Miks üleüldse peab normaalsetele tervisliku toitumise soovitustele aluselise-happelise juttu juurde pookima?
Olgem ausad, see pH jutt on ju vaid müügiabivahend (raamatud, koolitused, pulbrid-pillid…).
Ei ole. Vaata näiteks siia.
Nii.
Inimesed kes hakkasid tervislikult toituma ja ostma ilgelt kalleid toidulisandeid ja “green stuffi” said tervemaks
Inimene kes tervislikust toitumisest ei suutnud väidetavalt korralikult kinni pidada
( http://www.delfi.ee/news/paeva.....#038;no=60 ” ) kuid sõi neid ülikalleid preparaate ikka sisse, jäi haigeks.
Gabriel siin kommentaariumis hakkas tervislikult toituma, kuid nagu ma aru saan mingeid mega-green-drinke ei ostnud – sai tervemaks.
I see a pattern here.
M ütles:
Fun and games. Ju pakub tolle jutu järgi koostatud reeglite järgimine ja achievement’ide rehkendamine inimestele rohkem lõbu kui “niisama” tervislikult toitumine — ja see annab hästi välja töötatud mängulisele jamale memeetilise evolutsiooni võitlustandril teatava konkurentsieelise.
Ly ütles:
Vabandust, ma olen enamuse ajast kaine, aga sellist heinahunnikut ei aja mulle peksuga ka sisse. Lapsena ka ei ajanud (õnneks keegi ei proovinudki). Inimesed on muidugi erinevad.
Oeh. Rafineeritud suhkur on peaaegu puhas sahharoos, mis on väärtuslik toitaine. Kahjulikud kõrvalmõjud, nagu hammaste lagunemine, on tingit sellest, et me seda väärtuslikku toitainet suurtes kogustes tarbime. Tõepoolest, ülearugi tarbime. Viimane omakorda on tingit sellest, et meil selle väärtusliku toitaine suhtes teatav tugev tõmme on evolutsioonis välja kujunenud. Nii palju, kui mina tean, on ka näiteks enamus koeri valmis magusa eest mõrvama.
Mitte-rafineeritud sahharoos, nagu näiteks fariinsuhkur või roosiirup, sisaldavad lisaks sahharoosile veel mingit raskestimääratletavat sodi. Praktika näitab, et mingit arvestatavat kahju see sodi meile ei tee, nii et kui maitseb, võib süüa küll. Kas sahharoos seguneb muu sodiga taimes, vabrikus, taldrikul, suus, maos või üldse mitte kuskil, on ainult esteetilise tähtsusega.
Pean ennast korrigeerima. Sahharoosil on ebasoodsad mõjud olemas muidugi sõltumata kogustest, milles me teda tarbime; me lihtsalt tähendame neid kõrvalmõjusid tänu sellele, et me teda suurtes kogustes sisse sööme. Viimast teeme me selle pärast, et ta on väärtuslik, kergesti kättesaadav ja hästi omastatav energiaallikas.
Midagi hoopis muud guugeldades sattusin müügilehele http://www.sango.lv/et/ph.html, mille strateegiaks oletan jama kumulatsiooni, st teaduslikena näivate faktide valingu, millel ei ole reaalsusega suurt pistmist. Kohe esilehelt („Avastamise ajalugu”) võib näiteks järeldada, nagu võetaks Jaapanis joogivett merest (Jaapanis on imeline joogivesi, sest meres elavad imelised korallid). Eesti „tõlge” paneb tavalise lugeja väänlema naeru- ja elukutselise tõlketoimetaja valukrampides.
dig tõstab siinkohal esile, et “mineraalide rattal” on esindatud hõbe ja alumiinium. Orgaanilised mineraalid on ka põnev leidus.
“Kaltsiumi leidub tugevates, kõvades asjades nagu seemnete koored ( suure proportsionaalsusega koor seemne suhtes on näiteks seesamiseemnel ja seesam on üks kõige kõrgema Ca sisaldusega seemnemaailmast), samuti kiudainerikkad aedviljad (kapsas on üks suurema sisaldusega, äratuntav oma rabeduse poolest). Samuti leidub kaltsiumi – muidugi – lehmapiimas, niiöelda „parimas” allikas. Kui sa mõistad paari fakti kaltsiumi ja lehmapiima kohta, saab selgeks, et see väide on tõest väga kaugel.
Esiteks, kaltsium on väga aluseline mineraal ja iga kord kui sööme toitu, mis sisaldab kontsentreeritud valke, siis maosekreedid hakkavad eraldama happeid, et algatada selle toidu lagundamist. Maks seejärel peab tootma aineid, mis neutraliseeriksid happelisust, et see ei põletaks seedesüsteemi ja põhielement hapete kahjutuks tegemiseks sapisoolades sel puhul on kaltsium.
Nii, et iga kord kui sööme tihket, valgurikast toitu, võtab meie keha osa varutud kaltsiumist, et neutraliseerida maos toodetud happeid. Kui toit saab seeditud, toitained imendunud, saame osa kaotatud kaltsiumist tagasi. See toimiks hästi kui a) meie toitumine oleks mõistlikult madala valgusisaldusega b) kui kogu kaltsium oleks kättesaadav. Aga tänapäeval, enamus tihketest valkudest, mida sööme on küpsetatud. See teeb keha jaoks kaltsiumi kätte saamise toidust väga raskeks ja tulemuseks on puhtalt kaltsiumikaotus”
http://www.paikesetoit.ee/kaltsiumist/
Kaltsiumist
7. aprill 2010
Kaltsiumi küsimus
Dao Ear
Reeli ütles:
Tõsijutt, kaltsiumi peetakse leelismetalliks.
Ee… möhh?
Paljude inimeste toidus on liiga vähe valke, mitte liiga palju. Peale selle on korras neerudega inimesel nii kaltsiumi kui lämmastiku liiast suhteliselt hõlbus automaatselt lahti saada, valgupuuduse parandamine aga automaatselt ei käi.
Üks asjalik artikkel selle kohta:
http://www.paikesetoit.blogspo.....ne-ja.html
@Madis:
„Asjalik”?? Pigem on siin pisuke asjalik iva (füsioloogiline puhverdamine) peidetud muu lora vahele.
Puuvili olevat aluseline:
Seedimise üldistus:
Toitumise üldistus:
Kuidas püsib vere pH samas vahemikus ka toitu teadlikult valimata, jääb kahjuks ütlemata. ;)
Ma arvan, et kogu selle väitluse võib kokku võtta sellega, et igaüks söögu mida tahab. Mina ise valin, mida suhu pistan ning tunnen end väga hästi, paremini, kui minust 20 aastat nooremad. Asja mõte on selles, et meie ei ole kohanenud selliste söökidega, mis viimase 50 aasta jooksul on tekkinud.