aug 05 2009

Saladuse-Kaido ja teisi lugusid Eesti ajakirjandusest (augusti leiud)

Autor: kell 14:53 teemas lugusid. 197 kommentaari.

Saladuse-Kaido. Pilt: Daisy Lappard

  • Pankrot tõi ärimees Kaido ellu õnne
    Gerda Kaupmees, ajakiri Naised

    Me ei suutnud töölisi firmas hoida, mis tingis lõpptähtaegade nihkumise ja tellijatelt nii suured trahvid, millest tekkinud auku me enam täita ei suutnud. Lumepall hakkas veerema ja käis pauk. Pankrot. Kõik läks. Alates säästudest kuni perele soetatud kinnisvaraga.

    Tegu siis meilegi tuttava Saladuse-Kaidoga, kes oma blogis minu kommentaari ei avaldanud, kuigi nimetas oma blogiloos (11.mai 2011:uus link) skeptik.ee-d. Varjamise ja udujutuga võib su karmavõlg lahendamata jääda, Kaido.

  • Ravimiamet: kodune HIV-proov on petukaup
    Õhtuleht

    Ravimiamet kontrollis firmat, kes soovis aprillis kodust HIV-proovi Eesti turule tuua. Selgus, et toote pakkujal ei ole Euroopa Liidus volitatud esindajat, samuti on sertifikaat võltsitud ning proov ei vasta nõuetele.

  • Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere: kliimamuutuste mehhanismid selgumas
    Rein Vaikmäe, Tarmo Soomere, Postimees

    Jääpuursüdamikes salvestunud aastakihtide detailne analüüs näitas aga veel, et on esinenud terve rida kliimaperioode, mil suure amplituudiga muutused on toimunud uskumatult kiiresti. Viimased kiired muutused leidsid aset üleminekul viimaselt jääajalt praegusele jäävaheajale. Seejuures ei ole salvestustes märke globaalsetest kataklüsmidest.

  • Solaarium tekitab vähki. Tõestatud!
    WHO, Delfi

    Nüüd on leitud, et ohtliku nahavähi risk tõuseb ligi 75%, kui alustada solaariumivannidega alla 30-ndat elusaastat.

  • “Kui Kaidole oleks õigel ajal abi antud, oleks ta praegu paranemas.”
    Arvo Uustalu, Õhtuleht

    “Nende üheksa raske päeva jooksul saime aru, et sa võid ise kogu väest püüda enda või lähedase elu päästa, aga kui eluteele satub ebaprofessionaalne arst, siis on lõpp teada.”

    Tartu ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael: Ilmselgelt on tegemist juhtumiga, mida osakonnas väga tõsiselt arutatakse.

  • Õnnemeistri lahkumine
    Eve Heinla, Õhtuleht

    [Peeter] Kaberi viimane suur ettevõtmine oli hääle-, naeru ja õnneteraapia õpetamine. Ta tavatses end siis õnnemeistriks nimetada.

  • Enn usub vähihaige tervenemist puhastumise kaudu
    Aive Antsov, ajakiri Naised

    Enn Kaljo on uurinud sügavamalt vähihaigusest tervenemise võimalusi ning tema teooria kohaselt tuleb kasvajaga maadleval inimesel alustada kindlasti nii keha kui ka vaimu puhastamisest.

    Päris Aigar Sädeme tasemeni Enn Kaljo küll vist ei küündi, aga väga kaugel just ka ei ole.

  • Vitamiinidega aidsi raviv arst kaebas Eesti riigi kohtusse
    Eesti Ekspress

    Šarlatani renomeega tohter väidab, et apteegiravimid on tervisele kahjulikud. Seevastu tema enda väljatöötatud multivitamiinid, mida interneti kaudu müüakse, aitavad ravida vähki, HIV-nakkust ja aidsi, samuti diabeeti ning südame-veresoonkonnahaigusi. See olevat koguni teaduslikult tõestatud.

  • Uurimus: mahetoit ei ole tervislikum
    Siim Sepp, Novaator

    Londoni teadlased kirjutasid, et tarbijad on valmis mahetoidu eest maksma oluliselt kõrgemat hinda kui tavapäraselt toodetud toidu eest, uskudes, et mahetoit on tervisele kasulikum.

  • Kraanivesi pole kehvem kui pudelivesi
    Tiina Jõgeda, Eesti Ekspress

    Poevesi on ligi 500 korda kallim kui kraanivesi. On siis pudelivesi oma hinda väärt – kas see on 500 korda kasulikum, parema maitsega, lõhnaga, värviga? Või on ta maitsetu, lõhnatu, värvitu ja mõttetu?

Tänan juba ette kõiki, kes omalt poolt huvitavaid leide lisavad! Tõstsin siia ümber Rathi ja mahetoitu puudutavad kommentaarid.

Be Sociable, Share!

197 kommentaari

197 kommentaari loole “Saladuse-Kaido ja teisi lugusid Eesti ajakirjandusest (augusti leiud)”

  1. dig 30. juuli 2009 kell 10:45

    Eesti Ekspress: Vitamiinidega aidsi raviv arst kaebas Eesti riigi kohtusse

    Eesti riik keeldus andmast kaubamärgikaitset kõmulise saksa tohtri toidulisandile, mis pidi ravima aidsi ja vähki.

    Matthias Rath on meditsiinimaailma üks tuntumaid teisitimõtlejaid, kelle liikumine tahab enda sõnul “vabastada inimkonna ravimikartellide türannia alt”.

    Šarlatani renomeega tohter väidab, et apteegiravimid on tervisele kahjulikud. Seevastu tema enda väljatöötatud multivitamiinid, mida interneti kaudu müüakse, aitavad ravida vähki, HIV-nakkust ja aidsi, samuti diabeeti ning südame-veresoonkonnahaigusi. See olevat koguni teaduslikult tõestatud.

  2. Martin Vällik 30. juuli 2009 kell 16:50

    See Rath on üks igavene pind perses, kelle tegevuse kaasabil on hinnanguliselt paarsada tuhat inimest aidsi tõttu surnud, kuna tema ja temasugused eitavad asjaolu, et hiv tekitab aidsi, mistõttu keeldutavad valitsused ostmast tõendatud toimega ravimeid oma inimeste elu päästmiseks ja makstakse Rathi-sugustele surmakutsaritele miljoneid toimeta vitamiinide ostmiseks.

    Seesama Rath kaebas kohtusse ka arst-ajakirjaniku Ben Goldacre’i ja ajalehe The Guardian, kuna Ben kritiseeris ajalehe veergudel jõuliselt Rathi pseudoteaduslikku tegevust. Rath küll taganes oma kaebusest ja peab asjaosalistele õigusabikulud kinni maksma.

    Rath on seniloetu järgi otsustades üks kõige ilgemaid kombinatsioone pseudoteadusest, paranoiast, võimumängudest, kulukatest ähvardustest, tsensuurist, teadusvastasusest, aktiivsest surma põhjustavast tegevusest, kus surevad inimesed üksikisiku rahahunniku suurendamise nimel. Jälk värk.

  3. dig 30. juuli 2009 kell 22:23

    Seesama Rath kaebas kohtusse ka arst-ajakirjaniku Ben Goldacre’i ja ajalehe The Guardian, kuna Ben kritiseeris ajalehe veergudel jõuliselt Rathi pseudoteaduslikku tegevust. Rath küll taganes oma kaebusest ja peab asjaosalistele õigusabikulud kinni maksma.

    Arvestades, kuivõrd hageja kasuks Briti laimuseadused ajaloolistel põhjustel kiivas on, on selles kontekstis hagi kaotamine üsna tugev point.

    Aga see, et muidu mõistlik artikkel teda “meditsiinimaailma teisitimõtlejaks” hüüab, ei lähe mitte.

  4. M 30. juuli 2009 kell 22:59

    Täitsa kohe huviga ootan, et kas mõni Eesti ajakirjandusväljaanne neid uurimusi ka meie rahvani tuua võtab, mida nendes uudisnuppudes kajastatud on:
    Organic food has no health benefits
    Organic has no benefits
    Uuringud ise siin

    Üks veidi varasem päris hea teemakohane ajakirjanduslik ülevaade

  5. M 30. juuli 2009 kell 23:01

    Üks link ei avane, proovin uuesti

  6. Arko Olesk 30. juuli 2009 kell 23:40

    M ütles:

    Täitsa kohe huviga ootan, et kas mõni Eesti ajakirjandusväljaanne neid uurimusi ka meie rahvani tuua võtab, mida nendes uudisnuppudes kajastatud on:

    Novaator igatahes kajastas ja mu meelest on ta sealt juba mujale ka levinud. Kas ka kusagil paberisse jõuab, on raske ennustada.

  7. anu 31. juuli 2009 kell 23:43

    Mahetoidu juurde tagasi tulles, väljavõte artiklist:

    He made clear, however, that he had not looked at pesticide and herbicide residues in food produced by organic and conventional farming methods.

    Pestitsiidid ja taimekaitsevahendid aga on ju kõige põhilisem põhjus, miks üldse mahetoitu tarbitakse!
    Miks nad seda ei uurinud? Uurivad mingit teisejärgulist asja. Endal mul poleks pähe tulnudki arvata, et mahetoit kuidagi toiteväärtuselt võiks erineda.
    VB on Inglismaal ka mittemahe puuviljad (õunad nt) nii pestitsiidi ja muu keemiavabad, et küsimus pole oluline, aga mul siin Eestis on ikka küll soovitatud poe õunu koorida enne söömist. Ja see käib pinda.

  8. volli 01. august 2009 kell 11:47

    @anu – Osingusõnad “organic food health” andis google esimese vastena sellise lehekülje, kus on nüüdseks ümberlükatud väide täiesti olemas. Samuti ei taha ma nõus olla sellega, et toiteväärtus toidu juures teisejärguline on.

  9. Tõnu 02. august 2009 kell 15:26

    volli ütles:

    @anu – Osingusõnad “organic food health” andis google esimese vastena sellise lehekülje, kus on nüüdseks ümberlükatud väide täiesti olemas. Samuti ei taha ma nõus olla sellega, et toiteväärtus toidu juures teisejärguline on.

    Raske öelda, kas see väide on nüüdseks kindlalt ümber lükatud. Üks uurimus väidab seda, ilmselt võib leida ka vastupidiseid seisukohti.

    Hoopis kummalisem on aga Anu toodud lõik artiklist – meenutan, et pealkiri oli “Organic food has no health benefits, study finds” või “Organic ‘has no health benefits’”

    Kui pestitsiidide sisaldust ei vaadatudki, kuidas saab nii kindlalt väita, et vahet pole?
    Lisaks:
    Dr Dangour, said: “Our review indicates that there is currently no evidence to support the selection of organically over conventionally produced foods on the basis of nutritional superiority.”

    He added that better quality studies were needed.

    Mulle küll tundub, et “toiteväärtus” ja “tervislikkus” ei ole täielikult kattuvad mõisted.
    Ohh – ja kvaliteetsemaid uurimusi on vaja:)

  10. Arko Olesk 02. august 2009 kell 19:07

    Tänane Observer on sellest orgaanilise toidu uurimusest kirjutanud hea ülevaate, kus juhib tähelepanu selle nn looduslikkuse mõiste väärastunud alusele.

    For a start, the idea that organic fruit and veg contain no harmful chemicals compared with non-organic produce is simply wrong, scientists argue. Certainly, there are pesticide residues in the latter but there is no evidence these are cumulatively harmful.

    More to the point, organic crops – because they are untreated with chemicals – have correspondingly high levels of natural fungal toxins. Thus they balance out: artificial pesticide residues in non-organic crops, natural fungal toxins in organic. The only real difference is that the former are cheaper to grow – and this takes us to the heart of the issue, according to Professor Ottoline Leyser of York University.

    “People think that the more natural something is, the better it is for them. That is simply not the case. In fact, it is the opposite that is the true: the closer a plant is to its natural state, the more likely it is that it will poison you. Naturally, plants do not want to be eaten, so we have spent 10,000 years developing agriculture and breeding out harmful traits from crops. ‘Natural agriculture’ is a contradiction in terms.”

    Lisaks on mahetoidu liikumine isegi ohtlik, kuna seisab põllumajandusmeetodite arenemise vastu. Nood on aga väga vajalikud kasvava rahvaarvu jätkuvaks toitmiseks.
    Mahetoidulikumise head küljed on aga saavtatavad ka tavafarmides.

    As Professor Jules Pretty of Essex University and a UN agricultural adviser says, the practice – with pesticide restrictions – has clearly been of benefit to the country in terms of maintaining biodiversity and encouraging animal welfare.

    “However, there are plenty of standard farms that now score well on these issues,” he added.

  11. Kriku 02. august 2009 kell 20:45

    Kogu selle asja juured on ilmselt DDT paanikas, mis oli lõppude lõpuks täiesti põhjendatud paanika. Läheb ilmselt veel hulk aega, enne kui järellainetus vaibub.

  12. Mart K. 03. august 2009 kell 14:27

    Spetsialistid ehk oskavad öelda — kui poest ostetud õuna söömisest tekib suhu lööve, siis kas mul on allergia nende ainete vastu, millega õuna kaitseks parasiitide eest on pritsitud, või on mul allergia hoopis väetiste vastu, mille peal õun on kasvanud, või on mul lihtsalt kerge mürgitus (eeldades, et taimekaitsevahendid ja/või sünteetilised väetised on mürgised)?

    Oma aiast või üldse Eestist puu otsast korjatud õuntega sellist jama ei teki.

    Ma sellepärast küsin, et loogika väidab mullegi: kultiveeritud toit on mitmel põhjusel mõistlikum kui naturaalne mahetoit. Ometi on tihti nii, et mittemahe toit (eriti just puuvili) tekitab tüsistusi ja allergianähte, mida sama vilja maheversioon ei põhjusta. Jääb mulje, et minu organism keeldub teadlaste juttu uskumast :)

  13. Tonda 03. august 2009 kell 14:31

    Sellele küsimusele oskab vastata kõige paremini allergoloog. Õuna koorimine aitab ka. Isegi psühholoogilist tegurit ei saa välistada.

  14. Anonyym2 05. august 2009 kell 15:59

    Kas keegi skeptik kommenteeriks, mismoodi artikkel “Kui Kaidole oleks õigel ajal abi antud …” siia nimekirja sattus?
    Või on skeptikute arvates arstid ALATI eksimatud, nii et igasugune teisitimõtlemine on uhhuu rubriiki kuuluv?

  15. Martin Vällik 05. august 2009 kell 16:33

    @Anonyym2 – oled asjast veidi vildakalt aru saanud. Siia rubriiki ei satu lood mitte ainuüksi seepärast, et see ilmtingimata umbluud või uhhuud peaks sisaldama. Sageli olen siia lisanud lugusid ka leidudest päris teaduse mailt.

    Sinu poolt nimetatud lugu on minumeelest lugemist väärt ja seepärast ma selle siia ka lisasin. Justnimelt sellepärast, et arstid ei ole eksimatud ega kõikvõimsad inglid ja kui neil nende töös mingi jama juhtub, siis üldjuhul arutatakse selle üle vägagi kriitilisel meelel. See on arstiteaduse ja ka muu teaduse vältimatu osa.

    Selle “ALATI eksimatud” võib endale kaenla alla pista, kui soovid, aga teaduse tegemise ja tutvustamise juurde sellised absoluutsed väited loomu poolest ei sobi.

  16. Kriku 05. august 2009 kell 17:37

    Jee, Enn Kaljo endale uue hobuse leidnud!

    Mõni aasta tagasi lõppes periood, mil ta “Kesknädala” üle külvas oma põhiseaduse-tõlgendustega. Millest üks kummalisemaid oli mõte, et kuna PS-is on kirjas, et “igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt”, ei ole lapsel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud, sellist õigust… Ja vist tema oli ka see, kes arvas, et kuna KarS-is on kirjas, et “teise inimese tapmise eest karistatakse…”, ei ole esimese inimese tapmine karistatav.

    http://www.leiel.ee leheküljel ripub siiani tema referaat E. V. Saksa teooriatest.

    Kodulehekülg on mehel ka täitsa olemas.

    On olnud Sai Baba ühenduse esimees. Loomulikult ei ole ta kõrvale jäänud ka aspartaamiteemast. Kandideerinud Iseseisvuspartei ridades KOV valimistel.

    Üsna hiljuti püstitas suurejoonelisi äriplaane.

    Nüüd siis on hakanud vähi ravimisega tegelema. Huvitav, et oma CV-s artiklite hulgas ta “Kesknädala” omi ei maini…

  17. Martin Vällik 05. august 2009 kell 20:16

    Haljala firma valmistab USA-le nõialuudasid
    Andres Reimer, Eesti Päevaleht

    Iga luua juurde kuulub pilooditunnistus, mille juhtnööre järgival ostjal on õigus luuaga pidustustele lennata.

  18. dig 05. august 2009 kell 20:51

    “Kui Kaidole oleks õigel ajal abi antud …” on selles mõttes klassikaline lugu, et ilmutab ridade vahel mitmesuguseid märke aegsasti üles kerkinud konfliktisarjast patsiendi lähedaste ja meditsiinirahva vahel, millest enamik aga ajakirjanikule märkamata jäänud on. Paraku müüvad säherdused lood hästi.

  19. dig 05. august 2009 kell 20:53

    Kui ma õigesti mäletan, oli isand Kaljo veerandsada aastat tagasi tunnustatud humorist. Kes teab, äkki on tegemist lihtsalt perföömänsiga?

  20. Martin Vällik 05. august 2009 kell 23:00

    Pimesool, põrn ja rööpne vereringe polegi kasutud
    Delfi Forte

    Ussjätke, mandlid, mitmed ülemäärased veenid — need kõik on kehaosad, mida kunagi peeti jäänukiteks: ebavajalikeks või lausa kasututeks rudimentideks.

    Tõik, et meie organism arenes välja ajal, mil inimeste eluiga oli lühike ja sisustatud peamiselt küttimise-korilusega, on üks võti paljude “kasutute” kehaosade tähtsuse mõistmiseks, ütleb Laitman. Evolutsioonilisest vaatevinklist oleme me kaasaegsel moel elanud võrdlemisi lühikest aega, osutab ta. “Meie tingimused on palju muutuda jõudnud, kuid meie kehad mitte.”

  21. dig 05. august 2009 kell 23:03

    Positiivne näide ka: Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere: kliimamuutuste mehhanismid selgumas.

    On huvitav, et too positiivne näide on postimees.ee brandiga varustatud kui klassikalist jama publitseerib Postimees tarbija24.ee all. Mul on kuri kiusatus järeldada, et Postimees oskab tegelikult jamal ja tõsisel uudisel vahet teha, aga ei hooli sellest, et ta jama ära trükib.

  22. Kriku 06. august 2009 kell 9:56

    Seda, et põrn on kasutu, võib arvata ainult väga rumal inimene.

    Aga “Postimehe” haiglaukseküsitlus näitas, et suur osa vastajatest arvas, et inimesel polegi põrna, nii et mis sealt ikka tahta.

  23. Kriku 06. august 2009 kell 9:58

    Kui ma õigesti mäletan, oli isand Kaljo veerandsada aastat tagasi tunnustatud humorist.

    Siis ta oleks pidanud seda 25-aastaselt olema. Oled sa kindel, et tegu on sama isandaga?

  24. dig 06. august 2009 kell 11:43

    Kriku ütles:

    Kui ma õigesti mäletan, oli isand Kaljo veerandsada aastat tagasi tunnustatud humorist.

    Siis ta oleks pidanud seda 25-aastaselt olema. Oled sa kindel, et tegu on sama isandaga?

    Ei ole. Aga Nõukogudemaal ei olnud see põrmugi võimatu.

  25. dig 06. august 2009 kell 11:49

    See ei ole küll Eesti ajakirjandusest, aga illustreerib kenasti mitut klassikalist fenomeni, millega skeptika-ilmas kokku puutuda tuleb: MSNBC’s Interview With Obama “Birther Queen” Orly Taitz

  26. Kriku 06. august 2009 kell 12:23

    Enn Kaljo tõlge: Vana-Egiptuse papüürus uriiniteraapiast (“Terviseleht” 16/2000)

    Veel on kodanik Eesti Ron Pauli mitteametliku tugigrupi liige.

    2005. aastal avaldas aga artikli energeetikast:

    Eesti Nokia leitud

    28. märtsil 2005. aastal toimus Washingtonis, Rahvuslikus Pressiklubis pressikonverents, mille Joseph W. Newman andis ajakirjandusele, tutvustamaks oma enneolematult efektiivset masinat, mille mootor töötab vaid 30 voldilt (5 kuue voldist patareid), näidates lõpptulemusena 11400% efektiivsust. Masina käivitamiseks on vaja vaid minuti jagu sädet ja siis see käivitub. Uus masin on Newmani eelmiste energiamasinatega võrreldes kvantum-hüpe edasi. Masin ise on elektromagneetiline mootor, mis nii üllatav kui see ka ei oleks, töötab külmalt (erinevalt tavalistest masinatest) rakendades tööle universumi elementaaljõud, täielikus harmoonias esimese termodünaamika seadusega.

  27. Martin Vällik 06. august 2009 kell 12:48

    PM Elu24:

    Portaali Totalscifionline.com poolt koostatud parimate ulmefilmide edetabel:

    1) Blade Runner (1982)
    2) 2001: A Space Odyssey (1968)
    3) Star Wars (1977)
    4) Alien (1979)
    5) Metropolis (1927)
    6) The Day The Earth Stood Still (1951)
    7) The Terminator (1984)
    8) Planet of the Apes (1968)
    9) E.T. (1982)
    10) Solaris (1972)

  28. Martin Vällik 06. august 2009 kell 13:35

    Keelatud kanep mõjub ohutumalt kui seadustatud alkohol ja tubakas
    Maris Sander, Eesti Ekspress

    Meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid kirjeldab kanepi teaduslikult uuritud toimeid ning järeldab: ranged keelustajad pingutavad üle.

  29. Jason 06. august 2009 kell 13:50

    Kriku ütles:

    Enn Kaljo tõlge: Vana-Egiptuse papüürus uriiniteraapiast (“Terviseleht” 16/2000)

    tekstistn küll kahjuks ei ilmne, et just uriini mõeldakse aga eks see ole muidugi maitse asi.

  30. Mart K. 06. august 2009 kell 14:59

    Seda, et põrn on kasutu, võib arvata ainult väga rumal inimene.

    Seda artikkel ei väidagi. Tsiteerin:

    Muidugi on teada, et põrn — neerukujuline elund kõhuõõne vasakus ülemises nurgas — aitab leida nakatunud piirkondi ja sõelub kahjustunud või vanu punaseid vereliblesid. Üldiselt on seda organit aga peetud mõttetuks. Kui see välja lõigata, elab patsient edasi. Ajakirja Science värskes numbris avaldatud uurimus on sellele leidnud aga veel ühe, märksa olulisema rolli.

    Uudise point on, et leiti põrna uus ja veel tähtsam funktsioon: südamelihase taastamine monotsüütidega pärast rabandust.

  31. dig 06. august 2009 kell 16:46

    See on kaunis kahtlane. Südamelihase infarkt on inimestes võrdlemisi haruldane sündmus; on ebatõenäoline, et see põrna väljakujunemiseks piisavalt evolutsioonilist survet sai avaldada.

    Pigem on uudise point, et põrnal leiti uus ja tähtsam funktsioon, mis on monotsüütide hoidmine. See, et monotsüüte palju oleks, on arvatavasti kasulik veel mitmesugusteks muudeks protsessideks, mitte ainult südamelihase lappimiseks.

  32. Kriku 06. august 2009 kell 16:50

    Artikli pealkiri kõlas: “Pimesool, põrn ja rööpne vereringe polegi kasutud”.

  33. dig 06. august 2009 kell 18:40

    Ilmselt on tegemist multipoint-uudisega. Innovatsioon!

  34. Martin Vällik 07. august 2009 kell 9:59

    @dig – lühidalt kokku võttes on lugu siis selles, et osad kodanikud ei suuda misiganes põhjusel leppida sellega, et Barack Obama on USA president. Hetkel on üheks võtteks üritada teda presidendiametist kõrvaldada see, et äkki ta pole USA pinnal sündinud, seega ei tohiks ta ka olla president.

    On olemas igati ontlik sünnitunnistus, millel on kirjas, et Barack Obama sündis Havail 4. augustil 1961.

    Kui on tehtud ka selline sünnitunnistus, kus sünnikohaks on Keenia. See paistab küll väga Austraalia omaaegse sünnitunnistuse moodi, aga mulli puhumiseks sobib ikka.

    Osade meelest pole muidugi ka Havai mingi korralik USA osariik.

    The Daily Show With Jon Stewart Mon – Thurs 11p / 10c
    The Born Identity
    http://www.thedailyshow.com
    Daily Show
    Full Episodes
    Political Humor Spinal Tap Performance
  35. Martin Vällik 07. august 2009 kell 11:22

    Säästa loodust – urineeri duši all!
    Delfi Forte

    Aktivistid leiavad, et kui iga leibkond kasvõi ühest vee pealetõmbamisest loobuks, säästaks see keskmiselt 4380 liitrit vett aastas.

  36. Kriku 07. august 2009 kell 12:14

    See globaalselt vee säästmise jutt on mulle arusaamatu. On riike, kus on vett palju ja riike, kus on vett vähe. Näiteks Malis on vett vähe ja seda tuleb tõesti kasutada säästlikult. Eestis on vett palju ja veekasutus sõltub ainult puhastusseadmete võimsusest. Ei Eesti ega Mali ei saa midagi teha selleks, et ühes oleks vett vähem või teises rohkem, sest see sõltub globaalsest kliimast.

    Ei ole ühtegi viisi – peale kosmosesse lennutamise, mida on seni tehtud väga väikses mahus – kuidas Maa pealt vett vähemaks saada. Veel enam, ilmselt on suur osa Maal loksuvast veest maavälist päritolu.

    Kui näiteks “Roheline Värav” kirjutas, et

    Inimene koosneb enamjaolt veest nagu ka mis tahes muud elusolendid. Kui vesi ära kaob, oleme kõik omadega õhtul. Hullem veel – abi ei ole igasugusest veest, vaid vaja on vett, mida meie organism suudab omastada. Sellist vett ei ole Maa peale jä rele jäänud just ülemäära palju.

    siis on see küll täielik jama. Globaalses plaanis ei kao vesi kuhugi ja sama käib vihmapilevede kaudu puhastumise ja pinnase kaudu mineraalidega taasrikastumise tsükli kohta.

  37. Kriku 07. august 2009 kell 13:06

    Naine nuumas koeri ja müüs nende rasva

    Loomakaitsja Renata Mizera sõnul said nad koerte karmi kohtlemise jälile, kui koerakasvataja kiitis koerarasva tervislikke omadusi ning lisas, et paneb iga päev ühe supilusikatäie koerarasva oma tütre toidu sisse.

    Mozera sõnul maksis pool liitrit koerarasva 37 eurot (578 krooni).

    Politsei saatis naise koerakasvatusfarmist leitud rasvapurgid laboratooriumisse uurimiseks.

    37-aastasele naisele esitati süüdistus loomade julmas kohtlemises ning tervisekaitse poolt mitte heaks kiidetud aine müümises. Teda võib kuni kahe aasta pikkune vanglakaristus ees oodata.

  38. Ingmar 07. august 2009 kell 14:17

    Kriku ütles:

    See globaalselt vee säästmise jutt on mulle arusaamatu.

    Sekundeerin sulle kätega vehkides ja üles-alla hüpeldes. Ma olen aegade jooksul öelnud inetult mitmele inimesele, kes veekulule viidates lihakasvatust keskkonnavaenulikuks nimetavad. Eestis, kust suurem osa allasadavast veest mulinal välja voolab ilma, et inimene teda iial käe või torujupiga katsuks, ja kus sõna “põud” esineb tõsimeelselt ainult põllumajandustoetuse taotlustel! Rääkimata sellest, et lihakilo tootmiseks kuluvale veele summeeritakse uskumatu nürimeelsusega juurde lehmade poolt nahkapandud taimede transpiratsioon.

    Kui me hakkame endal ülejäävat vett tasuta Süüriasse eksportima, siis ma muidugi muudan meelt ja soovitan kõigil püha ürituse nimel vett kokku hoida.

  39. Mart K. 07. august 2009 kell 17:49

    Teadlased: homosid ei saa ravida

    Inimesed, kes eeldavad, et homoseksuaalsus pole muud kui elustiili-valik, on soovitanud geidel ja lesbidel sugulist sättumust teraapia või muude ravimeetodite abil muuta. Sellistel nõuannetel pole aga kaasaegses maailmas enam kohta, väidavad psühholoogid.

    Ameerika psühholoogialiidu APA värske resolutsiooni kohaselt peaksid tervishoiutöötajad vältima klientidega suheldes väiteid, et nood saavad oma seksuaalset orientatsiooni teraapia või muu ravimeetodi abil muuta. Põhjus on organisatsiooni ühisel hinnangul lihtne: ravi ei tööta

    , vahendab LiveScience’i artiklit Forte.ee

  40. Kriku 08. august 2009 kell 13:21

    Muidugi ei saa. Pedofiilide puhul on seda palju põhjalikumalt uuritud. Kõik katsed on kas liiva jooksnud või piirnenud keemilise kastreerimisega.

  41. Martin 08. august 2009 kell 14:39

    Umbluu häire: Tõnis Mägi – Mees, kes teab vastuseid – http://www.postimees.ee/?id=150382

  42. Kriku 09. august 2009 kell 11:35

    Ah, see on niisama sellise keskmise külafilosoofi targutus, mitte täisvereline umbluu.

  43. Martin Vällik 09. august 2009 kell 18:42

    Sõber Celtik ajab oma blogis segast ja põhjendamatut vaktineerimisvastast juttu:

    Mürgitades laste keha

    Mis kõik vaktsiinide süü ka pole: autism, aids, ajutöö häired, sotsiaalsed hälbed, vägivaldne käitumine, imikute äkksurmad… Aafrikas teostatakse vaktsineermise sildi all genotsiidi… Muidugi on kõige taga ravimifirmade kasuahnus.

    Celtic on teadusvaenulik, paranoiline vandenõuteoreetik, vaktsiinivastase hüsteeria õhutaja ja sellega potentsiaalselt oht rahva tervisele, kuigi ta mõju on üsna lokaalne.

    Celticule sekundeerib seal teine umbluumeister nimega Sekeldaja ja anekdootlikke pajatusi leiab ka teistelt kommenteerijatelt.

  44. M 09. august 2009 kell 21:39

    Seda blogipostitust on raske teisiti kommenteeridagi, kui et uinuv mõistus sünnitab koletisi.

  45. Jason 09. august 2009 kell 23:11

    Martin Vällik ütles:

    Mis kõik vaktsiinide süü ka pole: autism, ajutöö häired, sotsiaalsed hälbed, vägivaldne käitumine

    tundub, et härra Celticut on elu jooksul eirit palju vaktsineeritud….

  46. Celtic 10. august 2009 kell 11:53

    Martin Vällik ütles:

    Muidugi on kõige taga ravimifirmade kasuahnus

    Kelle oma siis veel? Isegi lasteaialaps saab aru lihtsast loogikast – et firmal jätkuks turgu, on tarvis see turg kindlustada. Ravimifirmad ei ole mingid head samariitlased, kes halleluuja karjudes appi sööstavad. Kõigepealt tehakse sind haigeks ja siis müüakse terve elu tablette.

    WHO bioterrorism

    Ravimifirma Baxter levitas tavaravimites linnugripi elusaid tüvesi

    Baxter on seesama, kes hetkel 500 miljoni seagripivaktsiini doosi raha tasku pistab.

  47. Kriku 10. august 2009 kell 12:19

    Celtic, kui vaktsiinide asemel oleksid epideemiad, läheks ju veelgi rohkem ravimeid vaja?

  48. Arko Olesk 10. august 2009 kell 12:27

    Pean ilmselt lasteaeda tagasi minema, no ei saa aru. Kasvõi sellest, mis huvi on silm kinni pigistada riikidel, kelle eelarvest need ravimid ju tihti kinni makstakse ja kelle majandus kannatab, kui töövõimelised inimesed on haiged. Pakutav loogika ju eeldab, et riigid vaid mahitavad maailma valitsevate ravimifirmade tegevust. Ei ole põhjust uskuda, et checks-and-balances selles äris ei toimi.

    Ja sellest, kust on ravimifirmad leidnud sellised suurepärased ained, millest teavad ainult nemad ja mis toimivad täpselt ootuspäraselt haigusi tekitavalt ja nimelt selliseid, mille vastu sellel firmal on välja pakkuda parim ravim (no kes siis konkurentidele kliente kasvatada soovib). Minu mõistuse jaoks tundub see liiga kaheldava kasuteguriga ettevõtmine. Märksa mõttekam – ja seda ravimifirmad tõesti pidevalt üritavad teha – on lihtsalt välja mõelda uusi haigusi mõnele ravimile, mis käepärast. Aga firmade väidetavat mõjuvõimu arvestades ei lähe seegi neil kuigi libedalt.

  49. Celtic 10. august 2009 kell 12:41

    Asi selles ongi ju, et inimesed ei ole niisama haiged. Milles seisneb näiteks praeguse seagripi oht? Mille poolest erineb seagripp tavalisest gripist? Aga paanikat tekitatakse küll nagu oleks maailma lõpp käes kohe ja viimase abinõuna saab kuskilt süsti tellida.
    Ajakirjandus on täis artikleid, kus karjutakse et arengumaad võivad vaktsiinist ilma jääda, Prantsusmaa tellib kohe kaks doosi elaniku kohta, Eestisse äkki ei jõuagi vaktsiini, sügisel hakkab seagripi pandeemia pihta jne jne. Millest toitub selline paanika ning miks seda toidetakse?

  50. dig 10. august 2009 kell 12:41

    Vandenõuteooria on väga lihtne!

    Ilmselgelt eelistavad kurjad ravimifirmad stabiilseid kliente, kes kaua elavad. Inimesed, kes epideemiatesse ära surevad, jätavad ju näiteks enamiku geriaatrilistest ravimitest pruukimata! Sellepärast propageerivad kurjad ravimifirmad epideemiaid ära hoidvat vaktsineerimist, päästes seeläbi lugemata arvul elusid täiesti omakasupüüdlikel ja seega jälkidel motiividel. Aga ükski sünnis isemõtleja ei saa niisugust asja lubada; sellepärast peabki Celtic hoolitsema, et kurjad vaktsiinitootjad tema lapsi ei päästaks. Muidu hakkavad veel vanuigi ravimifirmadelt teenust ostma …

  51. dig 10. august 2009 kell 12:52

    Celtic pajatas:

    Mille poolest erineb seagripp tavalisest gripist?

    Mõnedel andmetel on praegusel “seagripil” vastik omadus tüsistusena tugevama immuunsüsteemiga inimestes tsütokiinahelreaktsiooni (aka hüpertsütokineemiat) põhjustada. Selle nähtuse tagajärjel võib patsient ära surra.

    Kuna ühelegi riigile ei oleks epideemia puhul kasuks, kui märkimisväärne osa tööealisest elanikkonnast gripitüsistustesse ära sureksid, kaldusid paljud riigid täiesti ratsionaalselt üles näitama pigem ettevaatlikkust kui hulljulgust.

    Aga paanikat tekitatakse …

    Kas keegi peale minu on veel tähele pannud, et professionaalsed paniköörid á la Celtic armastavad kaudset kõneviisi kasutada? Võib-olla on vihjamisi vihjatud vandenõuteooriavihjed hirmuäratavamad.

  52. Arko Olesk 10. august 2009 kell 13:06

    Celtic ütles:

    Mille poolest erineb seagripp tavalisest gripist?

    Selle poolest, et tüvi on piisavalt uudne, et suurel osal inimestest (välja arvatud mõned 1918. aastat mäletavad vanurid) puuduvad selle vastu antikehad ehk immuunsus. Ja ka selle poolest, et hooajalise gripi tüved on igal aastal suuresti ennustatavad ja see võimaldab gripihooaja alguseks sobiva vaktsiini välja töötada. Seagripp hüppas inimesele ootamatult ja vaktsiini valmistamine sai alata alles siis, kui tüve omadused kindlaks tehti. Pluss veel mõned erisused kliinilises pildis. Muidu on seagripp tõepoolest vaid üks paljudest maailmas ringlevatest A gripi tüvedest.

    Esimestel hetkedel kui Mehhikost tulevad teated lubasid karta suurt surevust viirusse nakatunute seas, oli tõesti väike paanika. Aga need, kes räägivad mingist jätkuvast paanikast, jätavad vist kahe silma vahele kogu maailma tervishoiuametnike jutu, mis manitseb rahulikkusele ja palub arsti poole pöörduda vaid neil, kel on varasemaid terviseprobleeme.

  53. Kriku 10. august 2009 kell 13:20

    Asi selles ongi ju, et inimesed ei ole niisama haiged.

    Haigused on eluslooduse loomulik osa. Inimestel on tänu viimaste sajandite teadussaavutustele õnnestunud neid oluliselt kärpida. Enne 18. sajandit oli lihtinimese keskmine eluiga suurjusjärgus 25-35 aastat. Täpselt sama asja võib näha ka vangistuses loomade puhul, kes elavad oluliselt kauem, kui nende veterinaaridest eemal vabas looduses toimetavad liigikaaslased.

    Sa ei vastanud mu küsimusele. Kui vaktsiinide asemel oleksid epideemiad, läheks ju veelgi rohkem ravimeid vaja?

  54. Kriku 10. august 2009 kell 14:12

    Ameeriklanna sai alkoholijoobes imetamise eest vanglakaristuse

  55. volli 10. august 2009 kell 14:52

    Celtic ütles:

    WHO bioterrorism

    Esimene uudis räägib Austria ajakirjanikust, kes WHO epideemia planeerimise kavatsuses kohtusse kaebas. Tema mõttelõng sarnanes ilmselt Celticu omaga: eeldati, et klientuuri hõrendamise läbi kiire raha teenimine on ärile kasulik, eeldati, et kõik ravimifirmad on tohutult ahned, ent järeldati, et ravimifirmad võivad mõelda viiruse levitamise peale. Oletati, et ravimifirma suudab oma ressursside abil sünteesida sobiva viiruse ent seda salaja levitada. Järelikult on ravimifirmal olemas motiiv ja võimalus ning oletati, et on toimunud ka tegu. Eeldati, et kõik eeldused ja oletused on ainuvõimalikud ning WHO kaevatigi kohtusse. Näib, et ainus, mida too ajakirjanik on spekulatsioonidest ajendatud aktivismiga saavutas oli oma töö kaotamine ent seegi ei pruugi kirjeldatud oletuste ahelega seotud olla.

    Seda artiklit lugedes jääb mulje, et autor on WHO juba süüdi mõistnud. Soovitan lugemiseks kvaliteetsemat ajakirjandust ning samuti natuke tugevamat skepsist mitte-nii-kvaliteetajakirjanduse suhtes.

    Ravimifirma Baxter levitas tavaravimites linnugripi elusaid tüvesi

    Teine uudis räägib sellest, et Baxter saatis laiali nakatunud raviminäidised. Need näidised olid mõeldud erinevatele laboritele ning tarbijani ükski näidis ei jõudnud. Viga said vaid mõned laboris elavad linnud. Tegemist oli õnnetusega.

  56. Tonda 10. august 2009 kell 15:28

    Celticule.
    Tänapäeva riigid tavatsevad mõelda üsna pragmaatiliselt ehk siis kõik rahasse ümberarvutatuna. Võtame näiteks seagripi. Eesti keskmine palk statistikaameti järgi on 12 373 EEK. Mis nädala palgaks teeb laias laastus 3000 eeki. Järelikult läheb riigile maksma keskmise inimese haigusnädal 2500 krooni ( tänapäeval riik seda enam ei maksa, maksab töövõtja ise ja tööandja ) Lisaks läheb veel 2 arstivisiiti ( haiguslehe avamine ja lõpetamine + uuringud) ja seda kõike ilma tüsistusteta. Ehk siis korralik epideemia paneb riigi sotsiaalrahale sellise matsu et hoia alt. See seletab üsna üheselt sotsialismi poole hoidvate riikide nagu Rootsi ja Prantsusmaa tõsist huvi elanike vaktsineerimise vastu.

  57. dig 10. august 2009 kell 19:24

    @Kriku – Selles kontekstis on ehk huvipakkuv niisugune uuring:

    Automated diagnosis of fetal alcohol syndrome using 3D facial image analysis.

    Fang S, McLaughlin J, Fang J, Huang J, Autti-Rämö I, Fagerlund A, Jacobson SW, Robinson LK, Hoyme HE, Mattson SN, Riley E, Zhou F, Ward R, Moore ES, Foroud T; Collaborative Initiative on Fetal Alcohol Spectrum Disorders.

    Department of Computer Science, Purdue University, Indianapolis, IN, USA.

    OBJECTIVES: Use three-dimensional (3D) facial laser scanned images from children with fetal alcohol syndrome (FAS) and controls to develop an automated diagnosis technique that can reliably and accurately identify individuals prenatally exposed to alcohol. METHODS: A detailed dysmorphology evaluation, history of prenatal alcohol exposure, and 3D facial laser scans were obtained from 149 individuals (86 FAS; 63 Control) recruited from two study sites (Cape Town, South Africa and Helsinki, Finland). Computer graphics, machine learning, and pattern recognition techniques were used to automatically identify a set of facial features that best discriminated individuals with FAS from controls in each sample. RESULTS: An automated feature detection and analysis technique was developed and applied to the two study populations. A unique set of facial regions and features were identified for each population that accurately discriminated FAS and control faces without any human intervention. CONCLUSION: Our results demonstrate that computer algorithms can be used to automatically detect facial features that can discriminate FAS and control faces.

    Haigusi, mis iseloomulikul viisil näokuju mõjutavad, on rohkem. Kaunis põnev näide on Williams’i sündroom; seda põhjustab teatud spetsiifiline deletsioon seitsmendas kromosoomis.

  58. .-. 10. august 2009 kell 21:12

    Mnjaa.

    Minuarust on vana ütleus, et võõrasse kloostrisse oma piibliga ei minda. Meie nn ‘skeptikud’ ja ‘teadlased’ seda just teevad.

    Naerma ajab see veeb, ehkki kurvalt naerma. Sellist teadusestablishmenti promo ei ole just palju Eesti veebimaastikul.

  59. Martin Vällik 10. august 2009 kell 21:53

    @.-. – ehk suudad ise veidi paremini esineda ja oskad ehk lausa konkreetselt välja tuua, mis sind naerma või kurvastama ajab või milles sinumeelest see teadusestablishmenti promo seisneb. Või millele sa täpselt vihjad selle kloostri ja piibliga?

    Konkreetsust, palun! Meie kloostri põhikiri näeb ette konkreetsust ja täpsust vähemalt mõne oma väite esitlemise puhul.

  60. Kriku 10. august 2009 kell 22:08

    Ega skeptik kloostrisse tükigi. Skeptik tegeleb nendega, kes väidavad, et neil on mõnes teadusharus – näiteks meditsiini alal – teadmisi või saavutusi, mida neil tegelikult ei ole ja niimoodi rahvast petta üritavad.

    Kloostrid ja kirikud las jääda usklikele edasi.

  61. .-. 10. august 2009 kell 22:47

    Ega skeptik kloostrisse tükigi. Skeptik tegeleb nendega, kes väidavad, et neil on mõnes teadusharus – näiteks meditsiini alal – teadmisi või saavutusi, mida neil tegelikult ei ole ja niimoodi rahvast petta üritavad.

    Kloostrid ja kirikud las jääda usklikele edasi.

    Jahah. Kes on palunud teid tulla inimeste ajusid komposterima? Nagu keegi midagi muud väidab, kui teadus siis on kohe jama majas ja skeptikutel kisa kui palju.

    Irooniast ja allegoriast ei ole, nagu näha, teil ka aimugi.

  62. Martin Vällik 10. august 2009 kell 23:11

    Celtic ütles, et inimesed ei ole niisama haiged. Dig tutvustas üht haigust – Williamsi sündroomi. Keegi ei ole niisama Williamsi sündroomiga haige.

    Ja siin põrkuvad kaks vaadet maailma peale laupamisi. Jah, Williams-Beureni sündroomil on konkreetsed põhjused – üle 20 geeni deletsioonid 7. kromosoomis. Põhjus? Tont seda teab, kas seda ongi. On olemas aga üsna head juhised ja tugivõrgustikud, kuidas sündroomiga lapsi ja nende peresid toetada.

    Mida aga mõned kisakõrid teevad? Autismi näitel oleme teada saanud, et pinnale ujub mingi hulk selle, kes teavad kindlalt, mis seda põhjustas – vaktsiinid, raskemetallid, ravimifirmade vandenõu, hoolimatud arstid ja vastutustundetud valitsused, illuminaadid, juudid ja vabamüürlased.

    Teised teavad, et geenid ei määra midagi, on vaid usk, andestamine, armastus, pühendumus, õiged mõtted, palve, meditatsioon, meele puhtus. Mida mõtled, seda saad, halb karma tuleb läbi töötada. Teised, ka su haige laps on sulle õpetuseks, hoiatuseks või karistuseks, samuti on eluraskused sulle puhastustuleks halbade mõtete, allasurutud häbitunde, seksi nautimise või eelmiste elude pattude eest.

    Mida teha? Andestada, paluda andestust, palvetada, mediteerida puhastada meeled ja detoxida keha. Laps ka kindlasti detoxida igasuguste ebateaduslike meetoditega ja teha muid protseduure, mida iganes eksootilist mõni nurgatohter ka välja pole mõelnud. Igal juhul on tõenduspõhine lähenemine saatanast, kuna see on ravimifirmade finantskontrolli all ja ei tunnista oma materialistlikust kitsarinnalisusest lähtudes haiguste ja sündroomide sügavamaid, vaimseid ja tegelikke põhjuseid.

    Willimasi sündroomiga on seis konkreetne, kuna on ette näidata konkreetsed geenid konkreetses kromosoomis. Ilmselt seepärast ei hüppa guugeldades esimeste seas ette libaravitsejate imeravimeid. Autismi puhul pole sellist konkreetsust ette näidata, seetõttu on iga fantaasia ühtemoodi legitiimne, praegu siis vaktsineerimine, raskemetallide mürgistus ja muu säärane. Tavalised vandenõuteooriad ja paanikakülvamine veel kauba peale.

  63. Martin Vällik 10. august 2009 kell 23:12

    @.-. – ära üldista, vaid räägi konkreetselt. On seda palju palutud?

  64. Kriku 11. august 2009 kell 11:13

    Jahah. Kes on palunud teid tulla inimeste ajusid komposterima? Nagu keegi midagi muud väidab, kui teadus siis on kohe jama majas ja skeptikutel kisa kui palju.

    Ei komposteeri me siin midagi. Aga seda arvame küll, et iga väidet peaks selle esitaja põhjendama. Siis, kui inimeste elu ja tervis mängus, kohe kindlasti, aga muidu ka.

  65. Kristen 11. august 2009 kell 15:16

    Enne 18. sajandit oli lihtinimese keskmine eluiga suurjusjärgus 25-35 aastat.

    Keskmine eluiga ei tähenda seda, et inimesed nimetatud vanuses maha surevad. Keskmist eluiga kahandas suuresti väikelaste suur suremus. Täiskasvanute suremuse suurimad põhjused olid: naistel sünnitus (ca iogas kümnes sünnitus lõppes surmaga) ja meestel sõdadega seotud tegevused. Kes elas üle 35-40, elas sageli üsna kõrgesse ikka. Ja põdes sageli samu hädasid, mis vaevavad kaasaja vanureid.
    Keskmise eluea suurim tõus ongi põhustatud laste surmade vähenemisest. Kindlasti mängib siin suurt rolli massiline vaktsineerimine, kuid ei tohi alahinnata ka üldist hügieeni tõusu ja elutingimuste paranemist.

  66. Tonda 11. august 2009 kell 15:25

    Tegelikult võib lisada ka antibiootikumide kasutuselevõtu, mis paljud surmahaigused kekspäraste terviserikete klassi lennutasid. Aga nii hügieen, imikute vähene suremus, naiste vähene surevus sünnitusel, antibiootikumid, vaktsineerimine jne võib kokku võtta ühise nimetaja alla – tänapäevameditsiin.

  67. dig 11. august 2009 kell 15:59

    Miks ei õnnestu leida woolasi, kes hügieeni vastu sõdiksid? Antibiootikumide vastu sõdivaid on ka vähevõitu.

  68. Kriku 11. august 2009 kell 16:15

    Kristen, muidugi on sul õigus (vastasel juhul ei saanuks neil kasvõi nii palju lapsigi olnud olla). Siiski ei elanud ka vanad inimesed nii kõrgesse ikka, kui tänapäeval. Albertus Magnust austati muuseas ka tema kõrge ea pärast ja raugad üldse olid keskajal suures lugupidamises muuseas ka seetõttu, et neid vähe oli. Mediaan oli tõenäoliselt 50-55 juures. Umbes samal ajal tulevad ka tänapäeva meestel esimesed tõsisemad hädad kallale.

  69. Kriku 11. august 2009 kell 16:16

    Dig, kas sa pole kunagi kuulnud väidet, et “sita surma pole veel keegi surnud”?

  70. Tonda 11. august 2009 kell 16:29

    dig ütles:

    Miks ei õnnestu leida woolasi, kes hügieeni vastu sõdiksid?

    Äkki ei taha keegi nendega lähemalt tegemist teha? ;)

  71. dig 11. august 2009 kell 16:30

    Mitte woo kontekstis koos suurte ja karvaste veebilehtedega nagu whale.to’s näha võib.

  72. Kriku 11. august 2009 kell 16:48

    Rikkus soodustab sündivust

    Alo Lõhmus

    Elanikkonna majandusliku heaolu kasv ning haridustaseme tõus toovad reeglina kaasa sündimuse kahanemise. Värske uurimus näitab aga, et kui jõukus ja haridus muutuvad väga suureks, siis hakkab ka lapsi taas rohkem sündima. Eesti on just selle piiri peal.

  73. Kristen 11. august 2009 kell 23:14

    dig ütles:

    Miks ei õnnestu leida woolasi, kes hügieeni vastu sõdiksid? Antibiootikumide vastu sõdivaid on ka vähevõitu.

    Neid on. Kusjuures tasub ka meeles pidada, et üha rohkem on hakatud rääkima liialt steriilse ümbruse ohtudest. Tervishoiutöötajadki räägivad, et kuna sünnitushaiglad on nii steriilsed, siis on imikul vähe võimalusi normaalse keskkonnaga kokku puutuda (ja esimene kokkupuude on väga tähtis oma ümbrusega kohastumisel) ja see omakorda soodustab allergiate jm immunsusüsteemiga seotud hädade ohtu. Ehk teisisõnu – tuleb leida kesktee liigse steriilsuse ja räpasuse vahel.
    Antibiootikude liigtarvitamise ohtudest räägivad tohtrid ise. Kunagi arvati,, et on võimalik valmistada piiramatu hulga tüvedega antibiootikume, nüüdseks on aru saadud, et see pole nii. Kõige ohtlikumad nakkused haiglates tulevad teistest haiglatest (kust saadakse antibiootikumidele resistentseid baktereid), mitte tavakülastajatelt. Teine häda on see, antibiuootikum on kui suurtükk, mis jätab endast järele lageda maa, tegemata vahet vajalike ja kahjulike bakterite vahel. Vaja oleks aga antibiootikum-kirurgiskelpelli, mis hävitaks kahjulikud, aga jätaks kasulikud alles. Ja siis veel see probleem, et alati polegi selge, mis on kahjulik-kasulik, see kõigub.

  74. Martin Vällik 12. august 2009 kell 10:49

    Delfis ilmub aegajalt blogiülevaade ja seekord on ka skeptik.ee sisse lingitud, aga:

    [...] ning skeptiku blogi teatab astroloogiahuviliste tulevasest kokkusaamisest.

    No midaaa!!!

  75. Celtic 12. august 2009 kell 11:12

    Saite nüüd, mis tahtsite!

  76. dig 12. august 2009 kell 11:47

    Coming up next: Inno & Irja tunnistatakse kroonikakirjutajateks.

  77. Mart K. 12. august 2009 kell 12:19

    Ma ei tea, kes on woolased, aga on olemas selline subkultuur nagu crustied, kes ideoloogilistel põhjustel seepi ja raha vihkavad ning samadel põhjustel elavad kommuunides, skvotivad ning hangivad taimset toitu ja asju prügikastidest (vt dumpster diving).

    Paljudes küsimustes, eriti mis puudutavad ühiskonnakorda, on nad mõnede ökofašistide ja NWO-vandenõukuulutajatega ühes paadis. Samas, erinevalt straight edge-liikumise rahvast ei põlga nad ära narkootikume, ka mitte neid kõige kangemaid. See olla ka kuidagi ideoloogiline.

  78. Martin Vällik 12. august 2009 kell 12:27

    Oma eelmise loba jätkuks:

    Raske haigusega võitlev kunstnik: vähk ei tähenda veel surma!
    Karoliina Vasli, Õhtuleht

    Kas julgeb keegi “tarkpea” öelda, et tema haigus on mingi müstilise trallallaa tulemus, et sel on mingi sügav tähendus ja kindel eesmärk kangelannale midagi erilist õpetada, et ta peaks hakkama oma karmat puhastama, positiivsemalt või õigesti mõtlema?

    Üks kommenteerija seal peaaegu julges ja soovitas seda Säde poolt vahendatavat raamatut Maailm ilma vähita. See raamat on ilmselt küll veidi teisest ooperist (vandenõuteooria), aga täpselt sama tõhus ajaraiskaja nagu igat masti hingepuhastamised ja elu mõtte müütamised.

  79. .-. 12. august 2009 kell 21:18

    @Martin Vällik

    Mida ma siin ikka vastan. Siinsed skeptikud on ju selgelt teaduse-usku.

  80. dig 12. august 2009 kell 21:24

    Just-just. Ja teadusepreestrid peavad teadusemissasid ja loevad teadusepalveid, mille peale teaduseinglid leegitsevate teadusemõõkadega taevast alla sajavad ja teaduseketseritele teadusekättemaksu jagama asuvad.

    Kas endale ei tundu naeruväärne?

  81. volli 12. august 2009 kell 21:52

    @.-. – Teadus on selline ebamäärane mõiste. Ehk oleks veidi täpsem öelda, ratsionaalsete-argumentide-usku ja empiiriliselt-kontrollitavate-faktide-usku.

    Ma ei soovi küll teiste eest rääkida, kuid tõesti, kui kellegi jutus iga kolmas lause loogiliselt vigane või lihtsalt sisutu on, siis ma ilmselt ei usu teda. Kui keegi katseliselt kontrollimata hüpoteese faktidena esitab, siis suhtun ma tema juttu siiski kui tühipaljastesse spekulatsioonidesse.

  82. volli 12. august 2009 kell 21:56

    @.-. – Teadus on veidi ebamäärane mõiste. Räägin küll vaid iseenda eest, kuid ehk oleks täpsem öelda ratsionaalse-mõtlemise-usku ja empiiriliselt-testitud-faktide usku.

  83. väike My 12. august 2009 kell 22:37

    http://elukultuur.wordpress.co.....wini-muut/

    elukultuurlased kiruvad Darwinit. Õnneks see pole ajakirjandus…

  84. Martin Vällik 13. august 2009 kell 10:52

    @väike My – artiklis on selline lõik:

    Nagu selle olulise raamatu autor demonstreerib, on ideedel tagajärjed. Või, nagu antud juhul: halbadel ideedel on halvad tagajärjed.

    Kui seda loogikat nüüd katoliiklusele rakendada, siis on katoliiklus ikka üks väga-väga halb idee väga hirmsate tagajärgedega. Juudivastasus, mille natsid ajalooliselt üle võtsid, on otsejoones Piiblist ja pikast ning viljakast katoliiklikust traditsioonist tulenev asi. Darvinismi kasutati oma kristliku idee õigustamiseks uue aja valguses.

    Aga elukultuurlastelt on muidugi raske paremat oodata.

  85. Kriku 13. august 2009 kell 11:01

    Juudivastasus, mille natsid ajalooliselt üle võtsid, on otsejoones Piiblist ja pikast ning viljakast katoliiklikust traditsioonist tulenev asi.

    See on nüüd küll veider väide. Kuidas sa selle peale tulid?

  86. dig 13. august 2009 kell 11:13

    Kriku ütles:

    Juudivastasus, mille natsid ajalooliselt üle võtsid, on otsejoones Piiblist ja pikast ning viljakast katoliiklikust traditsioonist tulenev asi.

    See on nüüd küll veider väide. Kuidas sa selle peale tulid?

    Ei sugugi.

    Hakatuseks võib Sulle huvi pakkuda sihukene lõim tuntud rassistide ja antisemiitide veebifoorumis, mida StormFront’iks hüütakse.

    Korralikuma ülevaate koos rohkete piiblitsitaatidega leiad loomulikult ateistide kirjanurgast.

    Ka kristlased ise on selle probleemi üle kurtnud. Õpetlik raamat on näiteks Christian Antisemitism: A History of Hate William Nicholls’i sulest.

  87. Kriku 13. august 2009 kell 11:48

    Stromfronti väidetesse tasub skeptiliselt suhtuda :) Ärme nüüd kuuluta pühakirjade kõige autoriteetsemateks tõlgendajateks Stormfronti, Talibani ja muid selliseid, eks.

    Mis “jeesusetapjatesse” puutub, siis Jeesus ise oli ju samuti juut. Joh. 8:44 tsiteerimine sinu poolt viidatud artiklis

    In the crowning accusation, John depicts Jesus as accusing “the Jews” as follows:

    “Ye are of your father the devil, and the lusts of your father ye will do. He was a murderer from the beginning, and abode not in the truth, because there is no truth in him. When he speaketh a lie, he speaketh of his own: for he is a liar, and the father of it.”

    on tüüpiline ateistlik propaganda, milles väide püstitatakse kahe lause kontekstist välja rebimise ning iseseisvana esitamise teel. Tegu on ühe repliigiga pikast vaidlusest Õlimäe templis traditsiooniliste usumeeste ja Jeesuse vahel ja see pole käsitletav üldistusena juutide kui rahvuse kohta.

    Matteuse 27:24-25 pole ka otseselt juudivastane. Kõik kohaolijad möönsid oma osa Jeesuse tapmises. Ilmselt olid nad tõesti suuremas osas juudid, aga see on ikkagi isikliku vastutuse teema.

  88. Starker 13. august 2009 kell 12:31

    @väike My – Nietzsche on muidugi täiesti sobiv Stalini ja Marxiga ühte patta panna. See filosoofia õppejõud tundub küll olevat Nietzschet lugenud vaid oma kahtluste kinnitamiseks. Järgmisena hakkab veel Einsteini moraalses relativismis süüdistama.

    Kusagil oli tal veel selline huvitav mõttekäik: vabaabielude tunnustamine viib homoabielude seadustamiseni –> homoabielude seadustamine viib polügaamia legaliseerimisele –> polügaamiast omakorda on vaid poisike samm grupiabieludeni –> traditsiooniline abielu visatakse prügikasti nagu naksti.

    Ühesõnaga padukristlane.

  89. Martin Vällik 13. august 2009 kell 13:15

    Raamatud raamatuteks ja piiblitsitaatide tõlgendused tõlgendusteks, aga kristlik-katoliiklik juudivastasus on ajaloo jooksul väljendanud vastvates tegudes.

    Wikipedias vast räägitakse lähemalt.

  90. Kriku 13. august 2009 kell 14:02

    Ajaloo jooksul on kõigi religioonide puhul väljendunud sallimatust teiste religioonide vastu – mõnikord leebemas, mõnikord radikaalsemas vormis. Üldistav väide, et katoliiklased oleksid justkui kuidagi eriliselt juudivaenulikud, on väär.

  91. dig 13. august 2009 kell 20:04

    Kriku ütles:

    Stromfronti väidetesse tasub skeptiliselt suhtuda :) Ärme nüüd kuuluta pühakirjade kõige autoriteetsemateks tõlgendajateks Stormfronti, Talibani ja muid selliseid, eks.

    Kes Sulle ütles, et huvi tuleb üles näidata Stormfront’i väidete uskumise läbi? Pigem on mõistlik neid vaadelda näitena trobikonnast inimestest, kes oma eelarvamusi ühe konkreetse pühakirja kaela ajavad. Täpselt samamoodi nagu mõned varakristlased tegid.

    Muide, kui mingisugune Talibani tegelane peaks veebifoorumis pajatama, et tema arvates peab koraan eesli seljas ratsutamist rüvedaks teoks, siis on täiesti mõistlik teda uskuda — arvatavasti ta tõesti arvab, et koraan peab eesli seljas ratsutamist rüvedaks teoks. See, mida koraan tegelikult kirjutab, on omaette teema ja see, kuidas seda tõlgendada, kolmas teema. Aga miks ma kolmele väga erinevale allikale viitasin?

  92. Aleksander 13. august 2009 kell 21:35

    Piiblit allikana tuleb käsitleda ikkagi kontekstis – poliitilises, ajaloolises jne
    N on väga kahtlane kogu Piibli tekst selles osas, kes ja millistel ajenditel Jeesuse risti lõi.
    Teatavasti ei kasutanud juudid hukkamiseks eales ristilöömist – küll oli see igapäevane roomlastele e okupantidele.
    Juba siis polnud surmanuhtlus juutide seas enam levinud karistus – seda peeti äärmuslikuks karistuseks – reeglina piirduti mitmesuguste kergemate karistustega. Seda enam, et Jeesuse näol oli tegemist täitsa tavalise usulahu liikmega – tõen oli ta kas variser või esseen või veel midagi sarnast…
    Ja muidugi tuleb arvestada tuntud fenomeni – esimeste “pöördunute” erilist fanatismi ja erilisuse rõhutamist pluss poliitilist tellimust – Piibel formeerus ja kirjutati ikkagi ajal, kui Rooma võttis vastu ristiusu – ja siis tuli ju vastutus kellegile teisele veeretada.

  93. Kriku 13. august 2009 kell 21:48

    Pigem on mõistlik neid vaadelda näitena trobikonnast inimestest, kes oma eelarvamusi ühe konkreetse pühakirja kaela ajavad.

    Nõus. Aga see ei puutu ju kuidagi pühakirja, et seltskond segaseid sealt kõiki loogikareegleid rikkudes oma luuludele katet otsib? Neid, kes mõne üksiku lause pühakirja tekstist välja kisuvad ja sellest endale kuldvasika moodi asja teevad, on ju lõpuks hulgem (jehoovakad jt).

  94. Starker 14. august 2009 kell 11:00

    @Kriku – Aga tuhandeid aastaid vanadest pühakirjadest on ju ka väga lihtne mingeid asju välja noppida. Otse loomulikult ei vastanud inimeste moraal tol ajal meie tänapäeva ettekujutlusele. Pauluse kirjadest üksi võib leida õigustusi tervele reale ebamoraalsetele seisukohtadele.

  95. Kriku 14. august 2009 kell 11:52

    Konkreetselt juudivaenulikkuse jutt tundub küll olevat igasuguse aluseta.

  96. Starker 14. august 2009 kell 12:22

    Kriku ütles:

    Konkreetselt juudivaenulikkuse jutt tundub küll olevat igasuguse aluseta.

    Mida siis arvata järgnevast:

    http://en.wikipedia.org/wiki/H.....ainst_Jews

    Üldistavad laused on kahtlemata kohatud, aga ei saa ka väita, et kristlased pole juudivaenulikud olnud. Näiteks 20. sajandi alguses polnud Saksa kristlastele juudivastasus küll mitte marginaalne, veel vähem tundmatu nähtus.

  97. Starker 14. august 2009 kell 13:05

    Teisest küljest on ka Martini väide, et:

    Juudivastasus, mille natsid ajalooliselt üle võtsid, on otsejoones Piiblist ja pikast ning viljakast katoliiklikust traditsioonist tulenev asi

    kui mitte otseselt vale, siis vähemalt väga ühekülgne ja kitsas vaatepunkt.

    Suur osa Saksa juudivastasusest, millele ka natsid hiljem toetusid, oli ikkagi osaliselt Martin Lutheri teene. Liiatigi oli 20. sajandi alguseks saanud popiks mittereligioosne juudivastasus, mida, tõsi küll, katoliiklased takka õhutasid.

  98. salvey 14. august 2009 kell 13:26

    `Vaenlase kuju`loomine on üldinimlik nähtus. Vaenlaseks sobib juut, tulnukas, kristlane, ateist, naaber jne. Leiab igale maitsele.

  99. volli 14. august 2009 kell 14:32

    Kriku ütles:

    …see ei puutu ju kuidagi pühakirja, et seltskond segaseid sealt kõiki loogikareegleid rikkudes oma luuludele katet otsib?

    Täpselt. Räägin küll kellegi teise eest, kuid ma sain Vällikust aru nii, et ta kasutas elukultuurlaste argumenti mõnevõrra erinevas kontekstis:

    Martin Vällik ütles:

    Kui seda loogikat nüüd katoliiklusele rakendada, siis on katoliiklus ikka üks väga-väga halb idee väga hirmsate tagajärgedega.

  100. dig 14. august 2009 kell 17:46

    Starker ütles:
    Suur osa Saksa juudivastasusest, millele ka natsid hiljem toetusid, oli ikkagi osaliselt Martin Lutheri teene.

    Luther mängis siin teatavat rolli küll, aga ta ei olnud kaugeltki esimene kristlik antisemiit. Nii näiteks elas kord 13. sajandil Inglismaal kuningas Edward I, kes 18. juulil 1290. aastal väljastas dekreedi, mis käskis kõikidel juutidel Inglismaalt lahkuda, kuna need “ikka veel” tegelenud liigkasuvõtmisega, kuigi kirik selle ammu ära keelanud olnud. Lutheri sünnini jäi siis veel peaaegu kakssada aastat.

    Edwardi majanduslikud motiivid majanduslikeks motiivideks, kristlik antisemitism oli 13. sajandi Inglismaal juba pikemat aega vindunud. Nii näiteks oli juba 1282. aastal Canterbury peapiiskop keelanud juudi arstidel kristlastest patsiente tohterdada.

    Muide, rahaliste motiivide kontekstis on Prantsusmaa juutide karjatamise lugu huvitav. 1305. aastal käskis Prantsusmaa kuningas Philippe Ilus juutidel oma vara maha jätta ja Prantsusmaalt lahkuda, kurtes “ebapiibelliku liigkasuvõtmise” üle. Kuningas lootis mahajäänud nõudeõigused ise üle võtta ja ratsa rikkaks minna. Osutus aga, et kuninglikud maksukogujad ei olnud eriti head pankurid ning Prantsusmaa rahandussüsteemi kokkukukkumise järel lubas Louis X armulikult juutidel 1315. aastal Prantsusmaale tagasi tulla. 1323. aastal käskis Charles IV juutidel jälle lahkuda, seekord väites, et juudid olevat kaeve mürgitanud ning plaaninud “kõik Prantsusmaa kristlased” ära tappa. Tegemist olevat olnud juutide ja moslemite vandenõuga kristlaste vastu. 1359. aastal lubas Charles V — jälle rahahädas — juutidel esialgu 20 aastaks Prantsusmaale naasta. Charles V pikendas toda tähtaega veel enne surma, aga Charles VI ajas 1394. aastal jälle juudid Prantsusmaalt välja. 1567. aastal lubas Charles IX juudid tagasi; 1615. aastal ajas Louis XIII juudid jälle välja. Kuna ajad olid leebemaks läinud, seadis ta armulikult tähtajaks terve kuu, mitte enam üksikuid päevi; pärast tähtaja möödumist Prantsusmaale jäänud juudid pidid kuninga käsu kohaselt tapetama.

    Kindlasti ei olnud Inglis- ja Prantsusmaa üksikud pahad õunad; katoliiklik keskvõim näitas samamoodi korduvalt antisemitismi üles (ja sageli ilma otsese kasumilootuseta). 1240. aastal pidas paavst Gregorius IX Pariisis maha kohtuprotsessi talmudi üle, süüdistades seda muuhulgas pühaduseteotuses. Neli aastat hiljem andis Prantsusmaa kuningas Louis X tolle protsessi alusel välja dekreedi, millega ta käskis 17. juunil 1244 kõik kättesaadavad talmudi eksemplarid ära põletada. Kakskümmend aastat hiljem kutsus teine paavst, Clementius IV, kokku talmudi tsensorite komitee. Kõik Aragón’i (asub tänapäevase Hispaania kirdeosas, toona oli vahelduva eduga iseseisev kuningriik Navarre kuningriigi naabruses) juudid pidid paavsti käsul oma talmudid komiteele tsenseerimiseks andma.

    1463. aastal kuulutas paavst Nicolaus V, et lugemata hulga Ibeeria hädade põhjuseks on inimesed, kes muidu ontlikud välja näevad, aga salaja juudid on, ning käskis Inkvisitsioonil enam-vähem tänase Hispaania idaosast säherdusi tegelasi usinasti otsima asuda. Martin Lutherini oli veel aastakümneid (Lutheri pamflett Juutidest ja nende valedest valmis alles 80 aasta pärast, 1543. aastal); Joseph McCarthy’ni peaaegu viissada aastat. Isegi Hispaania Inkvisitsioonini (mida mitte keegi ei oota) jäi veel 18 aastat oodata.

    Loomulikult ei jätnud katoliiklased antisemiitlust lihtsalt sellepärast maha, et protestandid enam katoliiklased ei olnud. 1586. aastal keelas paavst Sixtus V ära hiljuti leiutatud trükitehnoloogia abil talmudi paljundamise. 1611. aastal keelas paavst Paulus V juutidel ja nende järglastel viienda põlveni kristlikku kirikusse astumise; selle keelu tühistas alles järgmine paavst, Gregorius XV.

    Kirikuajaloo hindamisel on abiks meeles pidada, et enne reformatsiooni võis kirikuid küll isesuguseid olla, aga Lääne-Euroopas pesitsevad kirikud olid üldjuhul sellegipoolest katoliiklikud ning allusid paavstile. Nendel sajanditel, millest üleval lugeda võib, oli (katoliiklik) kirik nii tugev, et kuningate iseseisvus usuga isegi nõrgalt kokku puutuvates küsimustes — nagu juutide Prantsusmaalt välja või Prantsusmaale sisse ajamine — oli pea olematu. Antisemitism idakirikutes on omaette teema.

  101. dig 14. august 2009 kell 17:54

    salvey ütles:

    `Vaenlase kuju`loomine on üldinimlik nähtus. Vaenlaseks sobib juut, tulnukas, kristlane, ateist, naaber jne. Leiab igale maitsele.

    See, millise vaenlase märatsev rahvahulk on nõus omaks võtma, sõltub kultuurist ja põlistest vihavaenudest. Muidugi sõltuvad järgmise põlvkonna põlised vihavaenud sellest, mida eelmise põlvkonna kuningad tegid, ka. Niimoodi surnud ring veerebki.

  102. salvey 15. august 2009 kell 9:59

    http://www.epl.ee/artikkel/475701
    peaks olema kõigiti sobilik artikkel

  103. Martin Vällik 16. august 2009 kell 9:53

    Müütidega tegeletakse siingi:

    Seksuaalsusega seotud müüdid
    Siiri Rebane, Elukiri, vahendab PM 24tundi

    Kui müüdid puudutavad seksuaalsust, siis tegelevad need nii teadliku kui ka alateadliku aspektiga. Rõhutakse käitumisele ja moraalile, sellele, mis on õige ja mis vale, antakse suuniseid, kuidas peaks käituma.

  104. Kriku 17. august 2009 kell 8:57

    Üldistavad laused on kahtlemata kohatud, aga ei saa ka väita, et kristlased pole juudivaenulikud olnud.

    Seda pole keegi väitnudki. Jutt oli konkreetselt piiblist.

  105. Kriku 17. august 2009 kell 9:08

    Edwardi majanduslikud motiivid majanduslikeks motiivideks, kristlik antisemitism oli 13. sajandi Inglismaal juba pikemat aega vindunud. Nii näiteks oli juba 1282. aastal Canterbury peapiiskop keelanud juudi arstidel kristlastest patsiente tohterdada.

    Nagu öeldud, kõik religioonid on ilmutanud salimatust teiste religioonide – eriti kui need vähemuses on – vastu. Keskaegses Euroopas vaheldus suhtumine nii moslemitesse, juutidesse, paganatesse kui mustlastesse üsna suuresti – kord oldi päris leebed kuni nendele eraldi seaduste ja kohtualluvuse kehtestamiseni välja, kord taheti neid kõiki orki ajada. Minu teada ei ole alust väita, et kristlus oleks juutide vastu kuidagi eriliselt sallimatu olnud. Ajaloos on olnud perioode, kus kristluse peavool oli kõigi teiste religioonide vastu silmatorkavalt sallimatu. Sellel on kindlasti omakorda poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed jne. põhjused.

    Juudid kerkivad Euroopa kontekstis esile kui kõige suurem vähemusgrupp, kelle liikmeid leidus enamvähem igal pool (moslemeid peale Balkani ja Ibeeria eriti mujal ei olnud ning paganad on 12.-13. sajandil ida pool hõivatud alade teema), kellel oli tugeval kirjalikul kultuuril põhinev identiteet ning kristlastevahelise liigkasuvõtmise keelu pärast ka silmapaistev majanduslik mõju. Kristlastevahelise liigkasuvõtmise keeld aga tähendas igasuguse intressiga laenamise keeldu, mis oli suurte kristlike riikide ja arenenud kaubanduse olemasolul ammuilma anakronismiks muutunud.

  106. Starker 17. august 2009 kell 11:39

    Kriku ütles:

    Üldistavad laused on kahtlemata kohatud, aga ei saa ka väita, et kristlased pole juudivaenulikud olnud.

    Seda pole keegi väitnudki. Jutt oli konkreetselt piiblist.

    Ma vastasin järgmisele lausele:

    Üldistav väide, et katoliiklased oleksid justkui kuidagi eriliselt juudivaenulikud, on väär.

    …ja ma tahtsin vastu väita, et kristlased on olnud silmatorkavalt juudivaenulikud ja religioossed veendumused on olnud selle üheks põhjuseks. Ka antud lõik, mille ma wikipediast illustratsiooniks tõin, oli otsitud sel põhjusel, et jeesuse ihu rüvetamine on oma olemuselt väga religioosne ettekääne.

    Kindlasti on kristlik-katoliiklik religioon olnud vaid üks põhjustest terve rea teiste seas, aga inimeste usulised veendumused ja katoliikliku kiriku poliitika on selles osas märkimisväärset rolli mänginud.

  107. Kriku 17. august 2009 kell 12:24

    Esiteks rääkisin mina katoliiklastest, mitte kristlastest üldiselt.

    Teiseks oli mu jutu mõte selles, et juutide vaenamine religioossetel põhjustel ei erine vähemalt katoliku pealiini puhul kuidagi märkimisväärselt teiste religioonide esindajate vaenamisest (või kui erineb, siis on proportsionaalne juutide suurema osa ning mõjuga vaadeldaval maal).

    Kolmandaks ei ütle väide kujul “kristlased on olnud…” ühegi kristliku õpetuse kohta midagi. Üks maausklik sektant üritas kunagi samamoodi väita, et kristlus on kõige verejanulisem religioon, sest et ajaloo kõige ohvriterohkemad sõjad I ja II ms peeti maha kristlaste vahel.

  108. Kriku 17. august 2009 kell 12:26

    Uus söömishäire – orthorexia nervosa

    Toitumisspetsialistide sõnul on hakanud levima uus söömishäire, mille all kannatajad söövad ainult väga tervislikuks kuulutatud toiduaineid.

    «Selle all kannataja kinnisideeks on, et ta ei sööks midagi, mis tema arvates on ebatervislik ning selle tõttu boikoteerib lausa teatud toiduaineid,» selgitasid spetsialistid.

    Asjatundjate sõnul on orthodoxia nervosa samasugune haigus nagu buliimia, anoreksia ja emotsionaalne liigsöömine.

    Suur osa selle haiguse all kannatajad on taimetoitlased, kes on oma menüüst jätnud välja näiteks soola, suhkru, piimatooted, soja ja loomsed valgud. Uue söömishäire all kannatajad koostavad oma menüü ja toiduportsjonid lausa milligrammi täpsusega ning kontrollivad üle palju üks või teine komponent kilokaloreid sisaldab.

    Tervisliku toitumise asjatundjate kinnitusel uut söömishäiret ei teadvustata, kuna praegu on moes toituda neist toiduainetest, mida propageeritakse kui tervisetoitu.

  109. dig 17. august 2009 kell 14:39

    Kriku ütles:

    Esiteks rääkisin mina katoliiklastest, mitte kristlastest üldiselt.

    Euroopa kontekstis olidki “kristlased üldiselt” katoliiklased kuni Reformatsioonini. Samas aga oli katoliiklik maailm väga mastaapne ning kuni kiire kommunikatsiooni segamiseni oli katoliiklikke kultuure väga erisuguseid. Kaugeltki kõik katoliiklased ei võtnud näiteks omaks Sedlec kostnice kombeid, aga sellest hoolimata on too katedraal täiesti katoliiklik ilma igasuguste reservatsioonideta.

  110. Kriku 17. august 2009 kell 14:49

    Starker ei täpsustanud, et rääkis Reformatsiooni-eelsest perioodist – vastupidi, ta tõi samas lõigus näite 20. sajandist.

  111. Martin Vällik 17. august 2009 kell 15:28

    Vatikan: liitlased olid juutide hävitamisest teadlikud

    Vatikani ametlik ajaleht süüdistas Suurbritanniat ja USA-d selles, et kuigi neil olid olemas üksikasjalikud andmed Adolf Hitleri kava kohta juudid hävitada, ei võetud selle takistamiseks midagi ette.

    Vatikan üritab Pius XII mainet puhtaks pesta. Paavsti on süüdistatud selles, et ta ei mõistnud natside tegevust kunagi avalikult hukka ning teda on nimetatud Hitleri paavstiks.

  112. Kriku 17. august 2009 kell 16:08

    Ise küsimus on muidugi see, mida nad 1942. aastal olnuks suutelised tegema.

  113. PH 17. august 2009 kell 18:31

    Martin Vällik ütles:

    Vatikan: liitlased olid juutide hävitamisest teadlikud

    Vatikan üritab Pius XII mainet puhtaks pesta. Paavsti on süüdistatud selles, et ta ei mõistnud natside tegevust kunagi avalikult hukka ning teda on nimetatud Hitleri paavstiks.

    Pius XII-le on natsimainet aastakümneid püüdnud luua KGB. Kunagine Rumeenia julgeolekušeff rääkis sellest mõned aastad tagasi avameelselt: KGB and the plot to taint ‘Nazi pope’

  114. Starker 18. august 2009 kell 6:28

    Vabandust — näpp lipsas eelneva kommentaari puhul “eelvaate” asemel kogemata “avalda kommentaar” nupu peale.

    Selline oleks pidanud see kommentaar välja nägema tegelikult:

    Kriku ütles:

    Esiteks rääkisin mina katoliiklastest, mitte kristlastest üldiselt.

    Ma ei tahaks katoliiklasi eriliselt välja tuua, sest see jätaks välja kristluse teised harud. 17. sajandist alates oleks lihtsalt kohatu protestante välja jätta. Minu arusaamise kohaselt kohaselt on kristlased läbi ajaloo (sh. katoliiklased) olnud eristatavalt juudivaenulikud ja mitte üks või kaks korda, vaid mitmeid kordi ajaloo jooksul pikemate perioodide vältel.

    Kriku ütles:

    Teiseks oli mu jutu mõte selles, et juutide vaenamine religioossetel põhjustel ei erine vähemalt katoliku pealiini puhul kuidagi märkimisväärselt teiste religioonide esindajate vaenamisest (või kui erineb, siis on proportsionaalne juutide suurema osa ning mõjuga vaadeldaval maal).

    See pole küll mingi argument, et kristlased on olnud vaenulikud ka teiste religioonide suhtes. Juudivastasus ei olnud mingi tavaline garden variety sallimatus teiste religioonide suhtes ja seda näitab juba selline religioonispetsiifiline süüdistus nagu jumalatapp.

    Kriku ütles:

    Kolmandaks ei ütle väide kujul “kristlased on olnud…” ühegi kristliku õpetuse kohta midagi.

    Küll aga ütleb see midagi kristluse kohta eri ajalooperioodidel. Loomulikult pole juudivastasus olnud kristlust katkematult läbiv joon. Ülaltoodud väites on rõhk sõnal “on”.

  115. Kriku 18. august 2009 kell 9:46

    Ma ei tahaks katoliiklasi eriliselt välja tuua, sest see jätaks välja kristluse teised harud.

    Sellega väljud sa Martini repliigi kohta käiva diskussiooni raamidest. Maailmas on üle 30 000 või umbes nii kristliku usulahu ja kindlasti kuulub nende hulka ka täielikke segaseid. Sellest, et ka nemad kristlased on, ei saa kristluse suhtes mingeid järeldusi teha (eelnevalt on viidatud Stormfrontile ja Talibanile).

    See pole küll mingi argument, et kristlased on olnud vaenulikud ka teiste religioonide suhtes. Juudivastasus ei olnud mingi tavaline garden variety sallimatus teiste religioonide suhtes ja seda näitab juba selline religioonispetsiifiline süüdistus nagu jumalatapp.

    Ma ootan, et sa oma väidet rohkem põhjendaksid. Selleks peaksid sa näitama, et juute on just usulistel põhjustel taga kiusatud ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes moslemite, mustlaste või paganatega.

    Mis jumalatappu puutub, siis esiteks Jeesus ei ole Jumal (kolmainsuse teemal on eelnevalt juttu olnud) ja teiseks minu teada juutide kollektiivne vastutus Jeesuse surma eest ei kuulu ega ole kuulunud ühegi suurema kristliku kiriku dogmaatikasse. Paranda mind, kui ma eksima peaksin.

  116. dig 18. august 2009 kell 11:38

    Kriku ütles:

    Mis jumalatappu puutub, siis esiteks Jeesus ei ole Jumal (kolmainsuse teemal on eelnevalt juttu olnud) ja teiseks minu teada juutide kollektiivne vastutus Jeesuse surma eest ei kuulu ega ole kuulunud ühegi suurema kristliku kiriku dogmaatikasse. Paranda mind, kui ma eksima peaksin.

    Püha Istekoha ametlik Interneti-toru kirjutab:

    Finally, two points are repudiated which in the past were the roots of persecution: the accusation that the Jewish people were collectively and forever responsible of the death of Christ (the so-called deicide) and anti-Semitism.

  117. Kriku 18. august 2009 kell 12:31

    Ja mis siis?

  118. Martin Vällik 18. august 2009 kell 12:39

    Teade Briti ajakirjandusest, mis vääriks ka siinset tähelepanu:

    Campaign to win official apology for Alan Turing

    Alan Turing oli matemaatik, koodumurdja ja arvutiteaduse üks alusepanijatest. Briti tollaste seaduste kohaselt mõisteti ta aga süüdi homoseksuaalse suhte eest, vangla vältimiseks nõustus ta keemilise kastreerimisega, kuid sooritas enesetapu. Nüüd on algatatud kampaania, et Briti valitsus esitaks avaliku vabanduse.

  119. Kriku 18. august 2009 kell 12:44

    Turingi lugu on muidugi väga kurb, aga surnute ees vabandamise mõttekusse suhtun ka skeptiliselt.

  120. dig 18. august 2009 kell 13:13

    Kas postuumne rehabilitatsioon oleks parem?

  121. Starker 18. august 2009 kell 13:29

    Kriku ütles:

    Sellega väljud sa Martini repliigi kohta käiva diskussiooni raamidest. Maailmas on üle 30 000 või umbes nii kristliku usulahu ja kindlasti kuulub nende hulka ka täielikke segaseid. Sellest, et ka nemad kristlased on, ei saa kristluse suhtes mingeid järeldusi teha (eelnevalt on viidatud Stormfrontile ja Talibanile).

    Ma juba põgusalt mainisin, miks ma Martini väitega nõus ei ole ja järeldusi ei tee ma sugugi mitte kristluse kui sellise kohta vaid ajaloolise kristliku juudivastasuse kohta.

    Ma ootan, et sa oma väidet rohkem põhjendaksid. Selleks peaksid sa näitama, et juute on just usulistel põhjustel taga kiusatud ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes moslemite, mustlaste või paganatega.

    Ma ei taipa miks ma peaks näitama, et juute on rohkem kiusatud? Kui neid on ka vähem kiusatud, see ei tee ju kiusamist olematuks? Minu väide oli, et neid on kiusatud ja kiusamisel on olnud religioosed põhjused. Et ajalooliselt on kristlik judaismivastasus olnud juutide taga kiusamise üheks teguriks.

    Mis jumalatappu puutub, siis esiteks Jeesus ei ole Jumal (kolmainsuse teemal on eelnevalt juttu olnud) ja teiseks minu teada juutide kollektiivne vastutus Jeesuse surma eest ei kuulu ega ole kuulunud ühegi suurema kristliku kiriku dogmaatikasse. Paranda mind, kui ma eksima peaksin.

    Süüdistuse tõesusel või väärsusel (mitteuskliku jaoks kahtlemata absurdne väide) pole midagi pistmist sellega, kas see süüdistus on eksisteerinud või mitte. Jumalatapp pole kuulunud küll ametlikku dogmasse, aga see esines nii vaimulike kui ka ilmalike veendumustes. Näiteks Aurelius Augustinuse ja mitmete teiste vaimulike kirjutistes ning Jeesuse kannatusi kujutavates näidendites.

  122. Kriku 18. august 2009 kell 14:17

    Ma ei taipa miks ma peaks näitama, et juute on rohkem kiusatud? Kui neid on ka vähem kiusatud, see ei tee ju kiusamist olematuks?

    Sest et kui juute on taga kiusatud võrdselt teiste mittekristlastega – ja kristlike ketserite ning skismaatikutega – on tegu üldise religioosse sallimatuse, mitte antisemitismi või juudivihaga. See, kui öeldaks, et kõik mittekristlased peaksid põrgus põlema ja õige kristlase kohus on nad sinna võimalikult kiiresti aidata, ei oleks antisemitism.

    Jumalatapp pole kuulunud küll ametlikku dogmasse, aga see esines nii vaimulike kui ka ilmalike veendumustes.

    Nagu ka väga palju muud rumalust. See, et suur osa kristlastest on mingit rumalust uskunud, ei anna veel alust seda rumalust kristlusele külge pookida. Suur hulk kristlastest usub Jõuluvana, õnnevalamist, horoskoope jne. ka.

  123. Mart K. 18. august 2009 kell 14:29

    Forte.ee: Usulised kombetalitused treenivad isegi ateistide aju

    Ehkki nii Buddha mungad kui katoliiklikud nunnad võimendavad mõtluse ja palve kaudu oma aju, võivad vaimseid hüvesid, mida usklikud usust ammutavad, nautida ka ateistid, kirjutab populaarne neuroloog Andrew Newberg.

    Newberg väidab uues raamatus “Kuidas Jumal Sinu aju muudab” (How God Changes Your Brain), et vastus peitub mõtteid koondavates ja rahustavates mõjudes, mida meditatsioon või sügav palve meie peade sisemuses tekitavad, vahendab Reuters.

    Ajuskanner (tomograaf) näitab, et sügav mõtlus muudab meie hallollust, forsseerides piirkondi, mis teravdavad mõistust ja kasvatavad empaatiavõimet, ning rahustades samal ajal teisi piirkondi, mis seonduvad hirmu ja vihaga.

    Hoolimata sellest, kas mediteerija usub üleloomulikku või on vaadetelt uskmatu ja lihtsalt kordab vormelit, võib tulemus olla sama — kasvab kaastundevõime, mida jutlustab peaaegu iga usund, ning kahanevad negatiivsed tunded.

    “Põhimõtteliselt võib öelda, et kui mõtleme tõeliselt suurtest, elulistest küsimustest — olgu need usulised, teaduslikud või psühholoogilised —, hakkab meie aju kasvama,” kinnitab Pennsylvania ülikooli vaimsuse ja meele keskuse juhataja Newberg.

  124. Mart K. 18. august 2009 kell 14:36

    Link pikema artikli juurde ka.

  125. Starker 18. august 2009 kell 16:11

    Kriku ütles:

    Nagu ka väga palju muud rumalust. See, et suur osa kristlastest on mingit rumalust uskunud, ei anna veel alust seda rumalust kristlusele külge pookida. Suur hulk kristlastest usub Jõuluvana, õnnevalamist, horoskoope jne. ka.

    Sama võib öelda ka nõidade põletamise ja inkvisitsiooni kohta siis?

    Aga see selleks… Tegelikult, kui aus olla, ei paku religiooniteemaline vaidlus mulle kuigi palju huvi ja ma ei soovi sel teemal eriti midagi lisada. Jäägu sulle viimane sõna.

  126. Kriku 18. august 2009 kell 17:17

    Sama võib öelda ka nõidade põletamise ja inkvisitsiooni kohta siis?

    Nõidadesse suhtub piibel halvasti ning nõidusega tegelemine oli ja on katoliku doktriini kohaselt paha asi.

    Inkvisitsioon on hoopistükkis ise teema. Kõige jubedamana ajalukku läinud Hispaania inkvisitsioon oli hilisest 15. sajandist alates suurel määral poliitiline repressiooniaparaat. Üldiselt inkvisitsioonilise protsessi sisseseadmine keskaegse vormeliprotsessi asemel oli positiivne areng. Inkvisitsioon ei tähenda ju muud, kui uurimist, tõenditele tuginevat uurimist (vastandina kivistunud voremilte leelotamisele, kahevõitlusele, mis pidi jumaliku sekkumise abil süüdlase selgitama jne.). Lõppes see kõik aga jah niimoodi, et “uurija” sõnagi ära neeti. Täpselt nagu nõukogude võimugi puhul.

    Inkvistisoonilise protsessi sisseseadmist võib vaadelda ka kui kirjaliku õiguse asumist kirjutamata õiguse asemele (kirjutamata õigusel tugineva keskaegse vormeliprotsessi imedest võib igaüks lugeda “Njalli saagast”).

  127. väike My 18. august 2009 kell 20:21

    See kuulub pigem augusti leidude kui antud konteksti juurde aga:

    http://www.tarbija24.ee/?id=153875 amway on jälle välja ilmunud geniaalse nohurohu-suuloputusvedelikuga.

  128. dig 19. august 2009 kell 2:40

    Rikkakssaamise-skeem, kus müügimees halvaksläinud toidust elab ja toidumürgituse ennetamiseks suuvett joob, on muidugi põnev. Huvitav, kas halvaksläinud toitu saab ka võrkturustust pidi osta ja edasi müüa?

  129. dig 19. august 2009 kell 3:06

    Kriku ütles:

    Nõidadesse suhtub piibel halvasti [...] Inkvisitsioon on hoopistükkis ise teema. [...] Üldiselt inkvisitsioonilise protsessi sisseseadmine keskaegse vormeliprotsessi asemel [...]

    Ok, see on juba selge demagoogia. Või kõige paremal juhul professionaalne kretinism.

    See asi, mida juristid inquisitorial legal system‘iks hüüavad, on äärmiselt nõrgalt seotud sellega, miks kristlased seadsid nõidade kiusamise mehhanismi üles või miks too mehhanism paha on.

    Lõpuks, “keskaegne vormeliprotsess” on jama. Keskaeg oli pikk ja lai; üksnes ainult Euroopas praktiseeriti üsna dispuutide lahendamiseks üsna mitmesuguseid põnevaid (ja sageli jaburaid) protsessiviise. Kirjutatud õigust jälle on Euroopa kandis juba vana-Kreekas pruugitud; isegi pärast keskaja alguse pimedust ning enne katoliku inkvisitsiooni Inglismaal väljakujunenud tavaõigus evib mitmeid olulisi kirjutatud õiguse tunnuseid.

  130. Martin Vällik 19. august 2009 kell 9:29

    Andke andeks, aga kui kristlased arvavadki sedasi nagu ajakirjanik Toivo Tänavsuu end Eesti Päevalehe arvamusloos väljendab, siis pole ju midagi imestada, et neid veidrikeks peetakse:

    TOIVO TÄNAVSUU: Jumala armastus ja seltskonnastaaride kiim

    Näiteks:

    Aga Saagim ütleb, et ta on ateist. Tegelikult on ta veel suurem usklik kui mina, sest Jumalat mitte uskuda on palju keerulisem kui Teda uskuda. Vaimumaailma Saagim vist ei tunnista, kuid endal on hing ikka sees – kas see on ka arenenud mingeid evolutsiooniradu pidi ja pärineb ahvist?

  131. Kriku 19. august 2009 kell 11:11

    Ok, see on juba selge demagoogia. Või kõige paremal juhul professionaalne kretinism.

    Kes teisele ütleb, see ise on.

    Suurema osa inimestest – Dig ilmselt kaasa arvatud – jaoks on inkvisitsioon umbes selline, nagu E. A. Poe “Kaevus ja pendlis” kirjeldatud. Et siis tulekumas kelder, kus piinatute oiged segunevad nende liigeste purunemise ragina ning kõrbeva liha lehaga. Nagu öeldud, sinna see süsteem tõesti jõudis – aga alustati Innocentius III eestvõttel mitu sajandit varem ja ma julgen arvata, et ratsionaalsema ja õiglasema protsessiga, kui senine.

    Nagu öeldud, eriti Hispaania inkvisitsioon on Nõukogude võimu poolt kordasaadetuga sarnane – mõlemad süsteemid kasutasid õiglase kohtumõistmise atribuute, aga olid oma tegevuse sisult kohutavalt ebaõiglased. Kui poliitiline tahe on rõhuda, rõhuda ja rõhuda, aitab vähe see, et teoreetiliselt on õiguskaitsesüsteemi aluspõhimõtted head.

    See asi, mida juristid inquisitorial legal system‘iks hüüavad, on äärmiselt nõrgalt seotud sellega, miks kristlased seadsid nõidade kiusamise mehhanismi üles või miks too mehhanism paha on.

    Nõus – aga Starker küsis nii inkvisitsiooni kui nõiaprotsessi kohta.

    Lõpuks, “keskaegne vormeliprotsess” on jama. [...] Kirjutatud õigust jälle on Euroopa kandis juba vana-Kreekas pruugitud [...] Inglismaal väljakujunenud tavaõigus evib mitmeid olulisi kirjutatud õiguse tunnuseid.

    Selle peale oskan vaid nii palju öelda, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde… Sinu postitusest kumab läbi täielik ignorantsus teemal, millel kirjutad. Rooma õigus jäi Lääne-Euroopa jaoks sajanditeks kättesaamatuks kõrguseks. Kreekas kehtis Justinianuse koodeksi edasiarendus kuni 1940. aastani. Keskajal aga mandus õigusemõistmine Lääne-Euroopas rituaaliks ja minetas ratsionaalsuse. Briti saartest, Skandinaaviast, Islandist või Gröönimaast pole inkivisitsiooniga seoses üldse mõtet rääkida.

  132. Mart K. 19. august 2009 kell 11:30

    Pendli-Veeliks: võidusammast painab surnute energia!

    “Siin on kuus vaimhinge, seal taga nurgas neli.Ja sammast mõjutavad ka kaks elavat meest, kellest üks on kõrge võimuesindaja,” loetleb pendliguru Veeliks Jalakas halba energiat, mis sambale üha uusi õnnetusi kaela toovad.

    Ka astroloogil on sambaküsimuses oma arvamus:

    “Oleks pidanud ootama kella 11.14ni! Siis läksid planeetide seisud soodsaks,” arvab [Edda] Paukson, et häda sai alguse juba kopa maasselöömise hetkest. Nimelt oli aasta tagasi 4. juuli hommikul, kui algas vundamendi ehitus, Kuu ebasoodsas märgis.

    “Kuu oli Vähis ja kasvav. Oleks tahtnud, et Kuu olnuks kindlas märgis,” kahetseb Paukson, et ehituse algusega ei mallatud lõunani ehk Kuu seisu muutumiseni oodata. Siis jäänuks hilisemad hädad ehk olemata.

  133. salvey 19. august 2009 kell 12:46

    23.augustil kl 15 esineb raamatukogu konverentsisaalis Eesti tuntumaid maage Aigar Säde loenguga “Kuidas korrastada oma hingeterritooriumi ja seeläbi ka suhteid ja tervist?”. Osalustasu 100 kr. Registreerumine ja info: tartu.loengud@gmail.com

    Mul pole plaanis reklaami teha, tundub lihtsalt huviäratav kuulutus olema :)
    leitud Tartu Postimehest.

  134. dig 19. august 2009 kell 17:29

    Kas raamatukogul ei ole poliitikat, et igasuguse jama jaoks tema saale kasutada ei kõlba?

    See on muidugi huvitav, et pärast Vanaküla pensionile jäämist nüüd isand Säde tema maagimantli üle võtab.

  135. Andres Valdre 19. august 2009 kell 18:08

    @dig – Mõningase keskaja-huvilisena (eelkõige olmeajaloo-huvilisena) ei ole ma nõus keskaja nimetamisega pimedaks muus kui otseses füüsilises tähenduses :) See nimetus mõeldi välja eelolnud ajastu halvustamiseks hilisemal ajal (vt allpool), nagu ka üldse nimetus “keskaeg”, [pime] aeg hiilgava antiikaja ning hiilgava uusaja vahel. Jah, ainus valgusküllane siseruum oli kirik, aga samas oli üksvahe (vähemasti Umberto Eco teatel) arusaam, et universum on täis valgust, ilu ja harmooniat.

    Samuti olid keskajal nõidade tagakiusamisega lood “halvad”, sest nõidusesse uskumist võidi lugeda ketserluseks ja kes siis tahtis olla ketser. Nõidu hakati taga kiusama pigem uusajal (nii XVI saj keskel – Eesti oludes on keskaja tinglik lõpp mitte Kolumbuse merereis 1492 ega reformatsioon 1520. aastatel, vaid Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561, mis ajaks Euroopas üldiselt oli keskaeg ammu läbi), kui saadi aru, et maailm võib olla keerulisem, kui seni arvatud.

  136. dig 19. august 2009 kell 21:14

    Andres Valdre ütles:

    @dig – Mõningase keskaja-huvilisena (eelkõige olmeajaloo-huvilisena) ei ole ma nõus keskaja nimetamisega pimedaks muus kui otseses füüsilises tähenduses :)

    Keskaja algus Euroopas on pime selles mõttes, et Tsivilisatsiooni suure C’ga ei olnud. Rooma oli juba kokku kukkunud, Bütsants oli kaugel ja frankide kuningas Karl ei olnud veel uuele Impeeriumile alust pannud. Ilma tsivilisatsiooni ühe olulise hüveta — kroonikakirjutamis-infrastruktuurita — aga ei paista too ajajärk tänapäeva ajaloolastele kuigi heasti kätte. (Mäletatavasti oli üks Karli nime ajalukku jäädvustanud saavutusi standardse minuskelkirja leiutamine, et kirjatundjad igast keisririigi nurgast üksteise kirjutisi lugeda suudaksid. Enne Karli saavutasid nii Þiudareiks kui Attila riigiedendamise alal nii mõndagi, aga kroonikaga jäid mõlemad jänni. Nomaadlikku impeeriumi arendanud Attilal läks koguni nii kehvasti, et tema nime tuleb tänapäeval paratamatult rooma moodi kirjutada.)

    Tollesse pimedasse perioodi jääb hulka rahvasterändamist ja mitmete “barbarlike” kultuuride tõus. Kuna isegi barbarid ilma konfliktide ja dispuutideta ei saanud, leiutasid nii keldid, germaanlased kui ka slaavlased omi jurisprudentse — frankide esimestest arglikest katsetustest kuni keeva verega põhjamaa poegade viisakate ning vormipäraste solvanguteni välja. Kuna Suurt Tsivilisatsiooni, mis kohtuhierarhia kaudu seadusi üksteisega sarnasena hoidnud oleks, veel ei olnud, arenes iga niisugune õigussüsteem omasoodu, äärmisel juhul vahetute naabritega meeme vahetades.

  137. Mart K. 20. august 2009 kell 7:31

    Minuni jõudis selline info; ehk on huvilisi, keda Lina mingil põhjusel erutab. Tsiteerin:

    Reedel, 4. septembril kell 19 Tallinnas Rävala pst. 8 voldiksaalis
    Laupäeval, 5. septembril kell 15 Tartus Jalaka t. 48
    Pühapäeval, 6. septembril kell 14 Pärnus hotellis “Viiking”

    toimuvad Jüri Lina ettekanded teemadel “Tervislikust allakäigust” ja “Majanduskriisi telgitagustest”.

    Jüri Lina tutvustab organiseeritud põhjusi, mistõttu inimkonna tervis pidevalt viimastel aastatel on halvenenud. Paljastab motiive, miks vaktsiinid sisaldavad vähiviirusi. Räägib loomulikult “seagripi” vaktsineerimiskampaania taustast. Lisaks näitab ta filmilõike erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks tehtavatest ettevalmistustest. On tarvis vaid ettekäänet, et sõjaseadused
    kehtestada ja see annaks USA presidendile Barack Obamale diktaatorliku võimu uue maailmakorra alustamiseks.

    Kas teate, et USA-s on valminud 800 koonduslaagrit “ebastabiilste” elanike isoleerimiseks? Kas teate, et Ameerika Ühendriikide võimurid on oletatavatele “gripi” ohvritele juba tellinud pool miljonit plastkirstu ja miljon laibakotti. Jüri Lina näitab reportaazhi Madisoni (Georgia) rajatud kirstulaost. Paik asub ühe USA suurima lennuvälja Atlanta lähistel.

    Jüri Lina vahendab andmeid selle kohta, kuidas majanduskriisi ette valmistati ja kelle huvides kriis süveneb. Tutvustab neid asjaolusid, mile tõttu varjatakse majandusraskuste tekitamise taotlusi. Annab ajaloolise ülevaate sarnastest ettevõtmistest minevikus.

    Üritus kestab kaks tundi.

    On ilmunud Jüri Lina omaaegse menuraamatu “Varjatud tervisevalem” teine, täiendatud trükk. Maht 160 lk, kõvad kaaned, hind 120 EEK.

    Müügil teisedki Jüri Lina raamatud, filmid (DVD-l) ja CD-plaadid.

    Tere tulemast!

    Sissepääs 50 krooni Tallinnas.
    Pärnus ja Tartus 40 krooni.

  138. dig 20. august 2009 kell 9:17

    Andres Valdre ütles:

    Samuti olid keskajal nõidade tagakiusamisega lood “halvad”, sest nõidusesse uskumist võidi lugeda ketserluseks ja kes siis tahtis olla ketser.

    Aga see on ju sekundaarne. Maagilise mõtlemisega ning ilma süstemaatilise hariduseta varakeskaegse agraarrahva esimene motivaator nõidu taga kiusama oli kartus, et nõiad neile arusaamatul viisil kahju teevad — näiteks ikaldust esile kutsuvad. Kellel on tõeline hirm selle ees, et naabrimutt ta talveks nälga jätta võib, ei sel ole aega Õige Dogma peensustesse süveneda. Ikka sõnnikuhark ühte ja tõrvik teise kätte ning koos naabritega naabrimutti lintšima!

    Mis keskaja lõpupoole juhtus, oli pigem see, et kirik kasvas piisavalt ühtseks, et ise nõidade (ja ketserite) tagakiusamine tõsiselt ja süsteemipäraselt käsile võtta. Säärane imperiaalne kampaania nõudis loomulikult institutsioonilist ühtsust; kuna vanad jurisprudentsid igas Euroopa nurgas isesugused ja imelike kiiksudega olid, kujundaski kirik välja oma standardprotsessi omaenese kiiksudega. Küll jälle geograafiliste variatsioonidega, aga arenenuma kommunikatsioonitehnoloogia ning valitsus-infrastruktuuri tõttu juba märgatavalt väiksematega. Oleks sõdu vähem olnud, hüütaks seda tänapäeval võib-olla föderaalinkvisitsiooniks.

  139. dig 20. august 2009 kell 9:37

    Mart K. ütles:

    Kas teate, et USA-s on valminud 800 koonduslaagrit “ebastabiilste” elanike isoleerimiseks?

    Nii seda kui teisi põnevaid vandenõuteooriaid saab lugeda wannabe-mainstream-allikast, mida hellitavalt WingNutDaily’ks kutsutakse.

  140. Kriku 20. august 2009 kell 10:08

    kuna vanad jurisprudentsid igas Euroopa nurgas isesugused ja imelike kiiksudega olid, kujundaski kirik välja oma standardprotsessi omaenese kiiksudega.

    Maagiliste ja rituaalsete toimingute asemele asus kohtumõistmine, milles kohtunik püüab tõendite kogumise ja uurimise teel tõde tuvastada ja selle alusel otsustada.

  141. dig 20. august 2009 kell 13:53

    Kriku ütles:

    kuna vanad jurisprudentsid igas Euroopa nurgas isesugused ja imelike kiiksudega olid, kujundaski kirik välja oma standardprotsessi omaenese kiiksudega.

    Maagiliste ja rituaalsete toimingute asemele asus kohtumõistmine, milles kohtunik püüab tõendite kogumise ja uurimise teel tõde tuvastada ja selle alusel otsustada.

    Dispuutide lahendamise metoodikate asemele asus keskideoloogia tahet kehtestav metoodika.

    Tüli lahendamine duelli teel ei ole mingist otsast maagiline ega rituaalne. See on lihtviisiline tugevama õiguse kehtestamine formaalsel viisil, mis tagab võitjale ettevõtmisest maksimaalse võimaliku feimi maailmas, kus odavad idamaiste maagide seebikarpkaamerad isegi hullu metsanõia veidramates unedes ei figureeri ja blogipostitused raiutakse hauasammasteks.

    Samamoodi ei ole tüli lahendamine kuninga juurde mineku teel maagiline ega rituaalne, aga tal on see häda, et ainult väikesed kuningad jaksavad kõiki oma alamate probleeme ise lahendada.

    Ja nii on ka enamike teiste varakeskaegsete Euroopa dispuudilahendamisvõtetega. See, et dispuudi lahendamine ei pruukinud mingisuguses iidses kontekstis nõuda ei tõde ega õigust, ei puutu siin kuigivõrd asjasse.

  142. Andres Valdre 20. august 2009 kell 18:46

    @dig – Just, ja kroonikakirjutamise puudumisega kaasnes algusepoole ka kalendrinõrkus. On jäänud mulje, nagu olnuks nii kalendri kui üldse mõõtmise arengu oluliseks motiiviks vajadus pidada lihavõttepühapäeva kõikjal samal päeval, mis vajas arvutusi, kuivõrd see on liikuv püha ja sõltub Kuu faasidest. Keegi saksa ajaloolane, kelle nimi mulle muidugi hetkel meelde ei tule (aga ta kirjutas raamatu kalendrist ja mõõtmisest keskajal, kust mu teadmised pärit), väidab, et ainus matemaatikatehe, millega keskajal enam-vähem hakkama saadi, oli liitmine.

    Nõidade tagaajamises ärgem unustagem ka selle meelelahutuslikku poolt: veel uusajal olid avalikud hukkamised populaarsed vabaõhuüritused, mida tuldi vaatama kogu perega (allik: Kaari Utrio, “Perhekirja: Eurooppalaisen perheen historia”, 1998)

  143. dig 20. august 2009 kell 19:21

    Andres Valdre ütles:

    @dig – Just, ja kroonikakirjutamise puudumisega kaasnes algusepoole ka kalendrinõrkus. On jäänud mulje, nagu olnuks nii kalendri kui üldse mõõtmise arengu oluliseks motiiviks vajadus pidada lihavõttepühapäeva kõikjal samal päeval, mis vajas arvutusi, kuivõrd see on liikuv püha ja sõltub Kuu faasidest. Keegi saksa ajaloolane, kelle nimi mulle muidugi hetkel meelde ei tule (aga ta kirjutas raamatu kalendrist ja mõõtmisest keskajal, kust mu teadmised pärit), väidab, et ainus matemaatikatehe, millega keskajal enam-vähem hakkama saadi, oli liitmine.

    Noh, kindlasti polnud too ainus motivaator. Küll aga on aastate loendamine asi, mida on eeskätt vaja infrastruktuuril enesel ning mille toetamiseks jälle infrastruktuuri tarvis on. Üksi tegutsev vararauaaegne küla või nomaadide salk saab kenasti hakkama, kui ta oskab lehtedele, pungadele ja õitele otsa vaadates aru saada, millal on sobiv aeg otri külvama hakata ja millal tuleks porgandid maa seest välja kaevata. Pangandus oli rauaajal iseenesestmõistetavalt problemaatiline.

    Selleks, et aastate, kuude ja päevade loendamisel mitte aeg-ajalt sassi minna (või külavanema survel mõnikord päevi lisada/eemaldada), on tarvis kas redundantset või veatolerantset loendamismehhanismi. Esimene nõuab suuremat loendajate hulka, teine mingisugust sõltumatut resünkroniseerimisvõtet (nagu astronoomia). Mõlemad neist nõuavad umbes niisugust tugimehhanismi, mis Roomaga koos kokku kukkus, tasapisi kerkiva kirikute, kloostrite, alkeemikute ja usukoolide võrguga koos aga Euroopas jälle kättesaadavaks muutus. Ja kui mitu sajandit olid peaaegu ainsad Euroopas aega arvestada suutvad tegelased otseselt kirikutega seotud, siis ei olegi imestada, et märkimisväärne osa ajaarvestamisressursist kiriku iseäralikele vajadustele kulus.

    Tänapäeva eurooplasele on loendamine tänu olemasolevale infrastruktuurile niivõrd omane, et mõnikord unustab ta ära, et ilma teadmata, kuidas üht konkreetset päeva nimetada tuleb või oskamata kindlaks teha, kui palju jahukotte virnas on, saab tegelikult ka ära elada. Sellepärast ongi leiud nagu Pirahã hõim eurooplase jaoks nii kummalised.

  144. Kriku 20. august 2009 kell 19:46

    Tüli lahendamine duelli teel ei ole mingist otsast maagiline ega rituaalne.

    On küll – arvati, et jumal aitab seda, kellel on õigus. Vormeliprotsessi ajal muuseas lubati ka enda asemel eestvõitlejaid kahevõitlusse saata.

  145. dig 20. august 2009 kell 20:48

    Kriku ütles:

    Tüli lahendamine duelli teel ei ole mingist otsast maagiline ega rituaalne.

    On küll – arvati, et jumal aitab seda, kellel on õigus.

    See on tõenäoliselt hilisem post hoc tõlgendus. Esiteks, aukultuuris on õigus märgatavalt tagasihoidlikum mõiste, kui meie kandis tänapäeval levinud õiguskultuuris. Teiseks, enne kristlust olid enamik Euroopa usundeid polüteistlikud ja/või animistlikud ning ei sisaldanud palju jumalaid, kelle abile iga tühise kakluse puhul loota võiks. Abstraktne lahinguõnn või karjaõnn oli nondele jumalatele palju käepärasem müügiartikkel. Kolmandaks, dispuutides, mida duellidega lahendati, ei olnudki sageli õigust. Olid huvid, nagu tänapäeval rahvusvahelistes suhetes. Kellel on õigus, kui kaks viikingit naise pärast kaklema lähevad? Sellel, kes võidab. Ja õigus on tal sellepärast, et ta võidab, mitte ei võida ta sellepärast, et tal õigus oleks.

    Vormeliprotsessi ajal muuseas lubati ka enda asemel eestvõitlejaid kahevõitlusse saata.

    Vormelid ei puutu siingi asjasse. Esindaja on lihtsalt Suur ja Tugev Sõber, kes Tugevama Õigust(tm) kehtestada aitab. Eurooplaste jõukuse akumuleerumine sellisele tasemele, kus esindajat rutiinselt palgata õnnestuks (as contrary to värbamine reputatsiooni ning sidemete baasil), võttis mäletatavasti sajandeid aega. Muide, kultuurid, kes sedasorti esindamist lubasid, võtsid seda tavaliselt automaatselt märgina, et esindatav on vana ja võitluskunstis töntsiks jäänud; esindatus toetus sel puhul ajaloolise respekti peale.

  146. Kriku 20. august 2009 kell 22:30

    See on tõenäoliselt hilisem post hoc tõlgendus.

    Seda arvad sina.

    Esiteks, aukultuuris on õigus märgatavalt tagasihoidlikum mõiste, kui meie kandis tänapäeval levinud õiguskultuuris.

    Mis sajanditest sa räägid?

    Teiseks, enne kristlust olid enamik Euroopa usundeid polüteistlikud ja/või animistlikud ning ei sisaldanud palju jumalaid, kelle abile iga tühise kakluse puhul loota võiks.

    Ja mis see kristluse-eelne aeg asjasse puutub?

  147. volli 21. august 2009 kell 11:47

    Kriku ütles:

    Tüli lahendamine duelli teel ei ole mingist otsast maagiline ega rituaalne.

    On küll – arvati, et jumal aitab seda, kellel on õigus.

    Kui see nii oligi (seda tuleks näidata), siis ei muuda see duelli veel rituaaliks (ega rituaalseks).

  148. Kriku 21. august 2009 kell 12:46

    Trial by combat

    Wager of battel was founded on the belief that God would give victory to the party who was in the right.

    Trial by battle

    Like the ordeal by fire or by water, it belonged to the time when men sought miraculous proof for doubtful facts, and thought that by these means God would defend the right.

    Mis rituaalsusesse puutub, siis kasutasin seda sõna mõistes “asja sisuga mitteseonduv kindlate reeglitega tegevus, mida sellistes olukordades traditsioonidest, uskumustest ja kommetest lähtuvalt tehakse”. Näiteks rituaalne karistus ei pruugi olla karistus selle tegelikus mõttes ning praegu kõnealusel tegevusel puudub igasugune ratsionaalne seos tegeliku õigusemõistmisega (erinevalt inkvisitsioonilisest protsessist). Rituaalse ravivõtte näiteks sobib samamoodi soolapuhumine.

  149. väike My 22. august 2009 kell 19:40

    Saladuse-Kaido lubab oma blogis põnevaid asju:”See on teadus. Isegi kui skeptikud seda ei usu, võin ma igale skeptikule 30 minutiga teadusele tuginedes näidata, kuidas tema mõtlemine loob tema elu. Ja ma ei pea selleks olema selgeltnägija või professor. Ma olen üks täiesti tavaline inimene, kes otsustas teadlikult enda elu muuta.”

  150. Jaan 22. august 2009 kell 21:43

    Võiks ehk siinkohal (väikese My kommentaarist ja Kaido sõnadest lähtudes) mainida, et see Saladuse filmis propageeritav teooria selle kohta, kuidas meie mõtted Universumit mõjutavad, on tänase päeva ajuteaduse seisukohast vaadatuna puhas ulme, olgugi et filmist jääb mulje, justkui rajaneksid vastavad ideed “uutel teadmistel ajuteadusest (ja muidugi kvantfüüsikast)”.

    (NB: See, et Saladuse filmis arendatav teooria jura on, ei ütle veel iseenesest midagi Kaido väite kohta – ehk tal on teistsugused argumendid ja faktid, mille abil ta oma seisukohta skeptikule näidata sooviks; minu kommentaar käis ainult filmis esitatud ideestiku kohta, millega ma olen tuttav ja mida seetõttu hinnata saan)

  151. Kriku 23. august 2009 kell 20:45

    Martin, tee siis Saladuse-Kaidole ettepanek 10 000 välja teenida?

  152. Martin Vällik 24. august 2009 kell 9:34

    Miks kirik võiks toetada homoabielusid
    Meelis Süld, TÜ religiooniantropoloogia doktorant, Delfi

    Piibliga võib põhjendada peaaegu kõike: demokraatiat, diktatuuri, parempoolseid ja vasakpoolseid poliitilisi vaateid, orjapidamist ja vabadust, naiste võrdõiguslikkust ning meesšovinismi – see raamat (või pigem raamatukogu) on nii mahukas, et kirjakohti leiab igasuguste mõtteviiside, liikumiste ja väärtushinnangute toetuseks.

    Geid võiksid näiteks tuua piiblist esile Taaveti ja Joonatani sõpruse: “Mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis. Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu.” (2Sm 1:26).

    Piiblile tuleb läheneda kriitiliselt, mõista selle kaasaega, kultuuri ning oma aja teaduslikke avastusi. Piiblikriitikat õpivad kõik tulevased vaimulikud, et nad ei räägiks leerikoolis, kuidas jänes on mäletseja loom ega jutlustaks Vanale Testamendile tuginedes mitmenaisepidamise võludest. Hämmastama paneb vaid piiblikriitika valikulisus, mis pehmendab näiteks küll piiblis esinevat soolist diskrimineerimist, lubades tänapäeval ka naisi vaimuliku ametisse, kuid unustab ära diskrimineerimise seksuaalse sättumuse alusel.

  153. Kriku 24. august 2009 kell 11:20

    Karta siiski on, et 1. Kr. 13:13 ei mõelda teps mitte seksuaalset armastust.

  154. Kriku 24. august 2009 kell 14:32

    Anna-Maria Penu: perevägivalla ohvrid vajavad eraldi kaitset

    Üldiselt on A.-M. Penu üks demagoogilisemaid arvamuslugude autoreid (võrreldav Rein “ulguv pioneer” Veidemanni ja veel mõnega). Käesoleval juhul konstrueerib ta endale jällekord õlgedest nuku ja materdab seda, reaalsusega kontakti otsimata. Mitte ükski Eesti poliitik pole öelnud, et Eestis perevägivalda ei ole. Loomulikult on – täpselt samuti, nagu Eestis on näiteks pangarööve, aga ei ole pangaröövidevastast seadust.

    Justiitsminister on vaid väitnud, et nii pere- kui mitteperevägivald on praegu Karistusseadustiku alusel karistatavad. Ses osas on Langil täiesti õigus. Probleem on selles, et nende tegude toimepanek peresuhtes ei pälvi sellist politsei ja prokuratuuri tähelepanu kui peaks. Aga see ei puutu seadustesse ega üleüldse seadusandlikku, vaid täidesaatvasse võimu.

    A.-M. Penu vale puu all haukumine ei too kahjuks ühelegi perevägivalla all kannatajale lahendust lähemale. Enne kui politsei selles lõigus korralikult tööle ei hakka, ei muutu midagi – olgu oma abikaasa peksmine keelatud nii rangelt kui tahes.

  155. dig 24. august 2009 kell 14:56

    Kriku ütles:

    Karta siiski on, et 1. Kr. 13:13 ei mõelda teps mitte seksuaalset armastust.

    Ketser! Või piiblisse oma mõtet panema!

  156. Kriku 24. august 2009 kell 15:15

    Tõlkeprobleem pigem.

  157. Martin Vällik 24. august 2009 kell 16:37

    Homoarmastajad loogu oma kogudus
    Urmas Viilma, EELK kantsler, IRL, Delfi

    „Kõik EKN liikmeskirikud, tuginedes Piibli autoriteedile, peavad ühtviisi taunitavaks nii samasooliste abielu kui ka vastava partnerlussuhte seadustamist või tunnustamist kiriku poolt aktsepteeritud kooseluvormina. Kõnealust seksuaalpraktikat käsitlevad piiblitekstid kinnitavad, et homoseksuaalsus on patt selle erinevates avaldumisvormides — sugukirena, seksuaalsuhtena ja legaalse partnerlusena.“

    Ühelt poolt mõtlen justnagu sedasi, et keda see veidrate uskumistega klubi ikka peaks tänapäeval kuigivõrd huvitama või nende seisukohad midagi määrama. Samas on nende käpakene riigipiruka juures päris lähedal ja nad üritavad suunata protsesse, mis üldse nende asi ei peaks olema.

    No kui ei soovi samasoolisi oma kirikus laulatada, siis noh – oma asi. Aga taunida mingi iidse muinasjuturaamatu pärast samasooliste abielusid üleüldse ja püüda mõjutada kogu riigi protsesse selles suunas, pole minumeelest enam viisakas. Pigem juba õel. Ebaviisakust veel talun, aga õelus on kole mis kole. Patt, nagu mustakuuemehed ütleksid. Või jäledus.

  158. Kriku 24. august 2009 kell 16:45

    Aga taunida mingi iidse muinasjuturaamatu pärast samasooliste abielusid üleüldse ja püüda mõjutada kogu riigi protsesse selles suunas, pole minumeelest enam viisakas. Pigem juba õel.

    Neil on õigus oma seisukohale abielu definitsiooni küsimuses täpselt nagu sinulgi. Püüd lülitada kedagi otsustusprotsessist välja ainult sellepärast, et ta oma samme piibli järgi seab, on jällegi minu meelest õel.

  159. dig 24. august 2009 kell 17:01

    Postimees pajatab:

    Suurbritannias sündisid kaksikud 51-tunnise ajavahega.

    Kaksikuid oodanud Hayley Philips sünnitas ühe lapse, kuid teine laps sündis kaks päeva hiljem, kirjutab Daily Mail.

    Noh, hüva. Piisavalt ebatavaline juhtum, et temast uudis teha.
    Kolmas lõik jätkab oluliste järelmitega:

    Aasta tagasi sündinud lapsed on selle tõttu horoskoobimärkidelt erinevad: esimesena sündinud Ryan on Lõvi ja teine poeg Lewis aga Neitsi.

    :-O

  160. Martin Vällik 24. august 2009 kell 18:30

    @Kriku – las nad oma kiriku sees peavad kehtivaks abieluks kasvõi mittemasturbeerinud inimeste täpselt päikesetõusul sõlmitud liitu, kui tahavad. Aga kui nende enesekindlust, mis üritab normi luua ka nende tarbeks, kes sellist maagiat miskiks ei pea, ei kõiguta, siis oleksid kivid siiani abielu- ja kasvatusprobleemide lahendamisel abiks.

    Katoliku kirik ei tunnista tänaseni eriti abielu lahutamist, aga mis tal üle jääb, kui elu omad korrektiivid teeb. Rasedusest hoidumisega abielus inimeste puhul ja ka muidu on neil probleem tänaseni. Aga inimesed elavad oma elu ikkagi ja hoiduvad rasedusest sellisel moel, mis neile sobib. Eurooplasi neil niipalju enam hirmutada ei õnnestu, aga aafrika inimesi küll.

    Häda on aga selles, et oma puipäisuse ja mõjuvõimuga inimeste üle põhjustavad kirikud ja nende tegelased inimestele põhjendamatuid kannatusi. Olgu see siis avalik hukkamõist, inimese olemuse pahakspanek ja häbivääristamine, organisatsiooni eelistamine üksikinimesele ka siis, kui organisatsiooni liige on üksikisikule kurja teinud jne.

    Vat mulle ei meeldi sellised asjad ja mina kobisen nende asjade üle. Vaiki olemine tähendaks nõustumist, aga seda ainult muidugi minu jaoks.

  161. Kriku 24. august 2009 kell 21:18

    Häda on aga selles, et oma puipäisuse ja mõjuvõimuga inimeste üle põhjustavad kirikud ja nende tegelased inimestele põhjendamatuid kannatusi. Olgu see siis avalik hukkamõist, inimese olemuse pahakspanek ja häbivääristamine, organisatsiooni eelistamine üksikinimesele ka siis, kui organisatsiooni liige on üksikisikule kurja teinud jne.

    Inimesed ise otsivad kiriku rüpest neid niiöelda kannatusi. Vähemalt kristluse puhul on tänapäeval küll väga vähe kohti, kus inimesel puudub võimalus kirikust lahti öelda (islamiga muidugi on lugu karmim, aga võimatu pole seegi). Ju siis religioossuse head küljed kaaluvad nende isikute jaoks halvad üles. Väide, et homo sapiens on kümnete, kui mitte sadade tuhandete aastate jooksul en masse ebaotstarbeka tee valinud, pean isiklikult küll äärmiselt julgeks.

    Mis puutub organisatsiooni eelistamisse üksikisikule, siis ma muidugi mõistan, et liberaali jaoks on see ideoloogiline tabu, aga tuleks siiski tunnistada, et paljudel juhtudel on organisatsioonist saadav ja tulevikus saadaolev summaarne kasu suurem, kui üksikisiku kannatused. Lääne kriminaalõigus on päästepaadi dilemma puhul (5-kohalisse päästepaati on sattunud 6 inimest) küll seisukohal, et ühe merreviskamise puhul vastutavad ülejäänud igal juhul tahtliku tapmise eest, kuid me ei pääse samas üle ega ümbert tõsiasjast, et me ise viskaks ka sellises olukorras kellegi merre. Mina vähemalt viskaks ja julgen seda ka tunnistada. Kuidas sinuga on?

    Vat mulle ei meeldi sellised asjad ja mina kobisen nende asjade üle. Vaiki olemine tähendaks nõustumist, aga seda ainult muidugi minu jaoks.

    Igati mõistetav seisukoht – aga piiri ületama kipud sa siis, kui teed vihjeid, et sinu oponendid ei tohiks ka kobiseda. Kui sinu jutu mõte seisnes selles, et usklikud kodanikud tuleks ühiskondlike kokkulepete kujunemisest eemal hoida, siis on see religioosse sallimatuse ilming.

  162. Starker 24. august 2009 kell 23:30

    @Kriku

    Inimesed ise otsivad kiriku rüpest neid niiöelda kannatusi. Vähemalt kristluse puhul on tänapäeval küll väga vähe kohti, kus inimesel puudub võimalus kirikust lahti öelda (islamiga muidugi on lugu karmim, aga võimatu pole seegi). Ju siis religioossuse head küljed kaaluvad nende isikute jaoks halvad üles.

    Kuidas jääb ühiskondliku survega? Pere, sõbrad, tuttavad, karjäär, ühiskondlik positsioon — kõigest sellest on inimesel praktiliselt võimatu loobuda. Eestis õnneks seda probleemi pole, aga ühiskonnas, kus üheksa inimest kümnest on usklikud, võrdub see sotsiaalse enesetapuga. Ju siis teisitiarvajatel pole lihtsalt muud valikut kui kaasa mängida.

    Väide, et homo sapiens on kümnete, kui mitte sadade tuhandete aastate jooksul en masse ebaotstarbeka tee valinud, pean isiklikult küll äärmiselt julgeks.

    Otstarbekas ei tähenda, et see oleks kasulik või mõttekas. Selle loogikaga võiks õigustada ka sõdu, aadrilasmist või ümberlõikamist, mida inimesed on en masse tuhandeid aastaid teinud.

    Mis puutub organisatsiooni eelistamisse üksikisikule, siis ma muidugi mõistan, et liberaali jaoks on see ideoloogiline tabu, aga tuleks siiski tunnistada, et paljudel juhtudel on organisatsioonist saadav ja tulevikus saadaolev summaarne kasu suurem, kui üksikisiku kannatused.

    Eesmärk ei pühitse abinõud. Madalad abinõud madaldavad ka eesmärgi.

  163. Kriku 25. august 2009 kell 0:25

    Kuidas jääb ühiskondliku survega? Pere, sõbrad, tuttavad, karjäär, ühiskondlik positsioon — kõigest sellest on inimesel praktiliselt võimatu loobuda.

    Igal inimesel on õigus läbi käia sellega, kes talle meeldib, tähendagu see siis tema usu jagamist või ükskõik mida muud. Kui keegi kardab usule selga pöörates kontakti ülejäänud kogudusega kaotada, siis see on osa valikust, eksole. Täpselt samuti nagu kõigi muude elustiilivalikute puhul. Sel juhul peaks küsima, et kui usu pärast tülli minnakse, kas siis midagi peale usu neid inimesi üldse koos hoidis?

    Elus on vaid üsna harva nii, et mingil valikul on ainult plussid ja miinuseid polegi. Meeldigu see meile või ei.

    Otstarbekas ei tähenda, et see oleks kasulik või mõttekas. Selle loogikaga võiks õigustada ka sõdu, aadrilasmist või ümberlõikamist, mida inimesed on en masse tuhandeid aastaid teinud.

    Usk kõrgemasse võimu näib siiski olevat inimese liigispetsiilifiline omadus, mida sõjad või aadrilaskmised teps mitte ei ole. Sõdu peavad ka teised liigid, putukamaailmast alustades, ja aadrilaskmine on lihtsalt üks vananenud protseduur.

    Eesmärk ei pühitse abinõud. Madalad abinõud madaldavad ka eesmärgi.

    Nii et siis 5 päästepaadist pääsenut madalduvad oma teo tõttu vähemaks kui 1, kes üle parda visati? Või mida sa täpsemalt öelda tahtsid?

  164. Celtic 25. august 2009 kell 8:17

    dig ütles:

    Postimees pajatab:

    Suurbritannias sündisid kaksikud 51-tunnise ajavahega.

    Kaksikuid oodanud Hayley Philips sünnitas ühe lapse, kuid teine laps sündis kaks päeva hiljem, kirjutab Daily Mail.

    Noh, hüva. Piisavalt ebatavaline juhtum, et temast uudis teha.
    Kolmas lõik jätkab oluliste järelmitega:

    Aasta tagasi sündinud lapsed on selle tõttu horoskoobimärkidelt erinevad: esimesena sündinud Ryan on Lõvi ja teine poeg Lewis aga Neitsi.

    :-O

    So what?

  165. salvey 25. august 2009 kell 17:30

    Kuid Kriku, millistel tingimustel oleksid ise nõus üle parda hüppama ja kas üldse?

  166. Kriku 25. august 2009 kell 19:51

    Kahtlane.

  167. Starker 25. august 2009 kell 23:42

    Kriku ütles:

    Igal inimesel on õigus läbi käia sellega, kes talle meeldib, tähendagu see siis tema usu jagamist või ükskõik mida muud. Kui keegi kardab usule selga pöörates kontakti ülejäänud kogudusega kaotada, siis see on osa valikust, eksole. Täpselt samuti nagu kõigi muude elustiilivalikute puhul. Sel juhul peaks küsima, et kui usu pärast tülli minnakse, kas siis midagi peale usu neid inimesi üldse koos hoidis?

    Aga kõik see ei tähenda sugugi, et inimestel oleks usust kerge lahti öelda. Praktiliselt on ikka tegemist emotsionaalse väljapressimisega. Mõnel pool aga loetakse usust loobumist koguni kuriteoks.

    Usk kõrgemasse võimu näib siiski olevat inimese liigispetsiilifiline omadus, mida sõjad või aadrilaskmised teps mitte ei ole. Sõdu peavad ka teised liigid, putukamaailmast alustades, ja aadrilaskmine on lihtsalt üks vananenud protseduur.

    See, et usk on meile omane (olnud), ei näita kuidagi, et see oleks kasulik, veel vähem tõene.

    Nii et siis 5 päästepaadist pääsenut madalduvad oma teo tõttu vähemaks kui 1, kes üle parda visati? Või mida sa täpsemalt öelda tahtsid?

    Jutt käis organisatsioonidest ju? Aga ega see, kes teise inimese oma naha päästmiseks üle parda viskab, ei tee seda ju mingil õilsal eesmärgil. Samamoodi võiks võrdluseks tuua kellegi, kes teise inimese neid taga ajavale metsloomale ette tõukab.

  168. Jason 26. august 2009 kell 8:53

    @salvey – ise kah üle parda ei hüppaks. tugineksin iidsele põhimõttele, et tugevam jääb ellu aga kui juhtubki selline kurb tõsiasi, et ülejäänud 5 on yokozunad, siis paluksin mul enne vettevistamist pea lõhki lüüa vmt – mulle ei meeldiks eriti uppuda.

  169. salvey 26. august 2009 kell 9:08

    @Jason – nii et loobiksid naised, lapsed üle parda? Kui juhtumisi peaksin sinuga ühes paadis viibima, siis paluks küll mitte mul pead puruks lüüa. Kes teab, veest võib veel mingil ime kombel pääseda. Jumala abiga :)

  170. Gatzby 26. august 2009 kell 11:10

    Mingi hetk on see teema väga möda läinud ja isegi UFO pildistamine paar nädalat tagasi jäi vahele.

    Inna-Katrin Hein on aga leidnud Telegraphist aga sellise loo.

    Google Earth tabas Loch Nessi koletise?

  171. Kriku 26. august 2009 kell 11:11

    Aga kõik see ei tähenda sugugi, et inimestel oleks usust kerge lahti öelda. Praktiliselt on ikka tegemist emotsionaalse väljapressimisega.

    Midagi teha pole – kui me tunnustame ühtede inimeste võõrandamatut õigust mõelda, nagu tahavad ja uskuda, mida tahavad, siis me peame tunnustama ka teiste inimeste võõrandamatut õigust läbi käia nendega, kellega tahavad. Usu üks olulisemaid funktsioone on inimesi üksteisele lähemale tuua, millega tihtipeale kaasneb aga terve grupi kaugenemine mitteusklikest. Nagu öeldud, elus ei saa oodata, et mingil valikul on ainult head küljed. Tavaliselt on igal võidul oma hind – ja eks igaühel olegi võimalik otsustada kõiki külgi kaaludes.

    Mõnel pool aga loetakse usust loobumist koguni kuriteoks.

    Nagu öeldud, kristluse puhul on see harv nähe, aga islami puhul tõepoolest paljudes riikides normiks.

    See, et usk on meile omane (olnud), ei näita kuidagi, et see oleks kasulik

    Karta on, et igal sellisel kohastumisel on ka oma evolutsiooniline põhjus.

    Nii et siis 5 päästepaadist pääsenut madalduvad oma teo tõttu vähemaks kui 1, kes üle parda visati? Või mida sa täpsemalt öelda tahtsid?

    Jutt käis organisatsioonidest ju? Aga ega see, kes teise inimese oma naha päästmiseks üle parda viskab, ei tee seda ju mingil õilsal eesmärgil

    5 pääsenut võib vabalt organisatsioonina vaadelda. Nende eesmärk on maksimaalselt palju inimelusid päästa. On väärtushinnangute küsimus, kas seda pidada õilsaks või ei.

  172. Kriku 26. august 2009 kell 11:12

    nii et loobiksid naised, lapsed üle parda?

    Kui 5 lapsega paadis olev ainuke täiskasvanu üle parda hüppab, siis määrab ta ka kõik ülejäänud sellega hukule. Teisest küljest, 5 last ja 1 täiskasvanu tõenäoliselt mahuvad ära 5-le täiskasvanule mõeldud paati.

  173. Jason 26. august 2009 kell 11:51

    @salvey – vaata, raske on öelda, kuidas olukorras käituksin, aga võimalusel püüaks üle parda visata eelisjärjekorras need, kes edasise elu osas teistest mõttetumad tunduvad (vanad jorsid, mõttetud jobud, sandid jmt) ning üritaks iseennast ikka paatijääjate sekka soetada.

    aga, salvey, mis siis, kui paadis pole ühtki naist, ega last vaid üksnes täies elujõus mehed? või kui paadis on 4 last, üks vanamutt ja sina ja üks teist on üleliigne?

  174. salvey 26. august 2009 kell 12:16

    Kas pole mingit võimalust nöörijupist kinni hoides paadi küljes triivida? Minu meelest tasuks proovida mõlema variandi puhul.
    Võiksin ju selle muti üle parda heita küll, kuid ma ei tea, kui hästi mul ülejäänud elu selle teadmisega veeta õnnestuks. Ja ka vaesed lapsed võiks sellest vaatepildist eluaegse psühhotrauma saada.

  175. Starker 26. august 2009 kell 12:17

    Kriku ütles:

    5 pääsenut võib vabalt organisatsioonina vaadelda. Nende eesmärk on maksimaalselt palju inimelusid päästa. On väärtushinnangute küsimus, kas seda pidada õilsaks või ei.

    Ma millegipärast hästi ei usu, et päästepaati sattunu võtaks endale eesmärgiks “maksimaalselt palju inimelusid päästa”. Kui neil see eesmärgiks oleks, siis nad pigem hoiaks kordamööda paadi servast kinni või veaks köie otsas järele vms.

  176. Kriku 26. august 2009 kell 13:01

    Kas pole mingit võimalust nöörijupist kinni hoides paadi küljes triivida?

    Kui neil see eesmärgiks oleks, siis nad pigem hoiaks kordamööda paadi servast kinni või veaks köie otsas järele vms.

    Sellega kaugenetakse küsimuseasetusest. Antud küsimuse kontekstis on otsus must-valge – kas 6 täiskasvanud inimest hukkuvad või 5 täiskasvanud inimest ei hukku. Kui lapsed sisse tuua, siis võib arutada nende laps-olemisest tulenevate nüansside üle, aga igasuguseid paadi sabas tolknemisi või lisaparvede ehitamisi või kuidagimoodi kalapüüdimisi ja ikkagi kuuekesi äraelamisi ei ole.

  177. Mart K. 26. august 2009 kell 13:24

    Kas tõesti on William Sterni vastuolulise leiutise teaduspõhisus kõikuma löönud?

    Forte.ee: IQ-test saadetakse ajaloo prügikasti?

    Vaimsete võimete mõõtmiseks pole enam tarvis teha intelligentsustesti — tõhusam on uurida lühiajalist mälu, mis reedab inimese suutlikkuse infot talletada ja töödelda, väidavad Briti teadlased.
    Aastakümneid on psühholoogid, pedagoogid ja tööandjad inimese õppimisvõime hindamiseks kasutanud IQ-testi, mis mõõdab ülesannete lahendamise ja abstraktse mõtlemise oskust, kirjutab ajaleht Times.

    Ühendkuningriigis asuva Stirlingi ülikooli teadlased aga väidavad, et lühiajalise mälu testimine on parem ja lihtsam viis mõõtmaks võimeid, mida tänapäeva noortel koolis ja edaspidises elus tarvis läheb.

    Ülikooli mälu- ja õppekeskuse juht Tracy Alloway väidab värskele uuringule tuginedes, et laste lühiajalise mälu kontrollimine aitas õppeedukust täpsemalt ennustada kui IQ-testid.

  178. dig 26. august 2009 kell 13:54

    Jason ütles:

    @salvey – ise kah üle parda ei hüppaks. tugineksin iidsele põhimõttele, et tugevam jääb ellu aga kui juhtubki selline kurb tõsiasi, et ülejäänud 5 on yokozunad, siis paluksin mul enne vettevistamist pea lõhki lüüa vmt – mulle ei meeldiks eriti uppuda.

    Yokozunadel on veel see häda, et nad kipuvad keskmisest inimesest märgatavalt rohkem kaaluma. Nii et keegi tuleb Sulle kohe varsti järele …

  179. Jason 26. august 2009 kell 15:38

    @salvey – tjah, kogu ülejäänud elu silmini vees hulpides kaugeneva paadi ahtrit vahtida on tõesti selles mõttes parem lahendus, et kannatused kestavad oluliselt vähem aega :-) samas arvan ma siiski, et ma eelistaks seda pikemat varianti. mis puutub aga laste psühhotraumasse, siis vaevalt sinu eneseohverdus neid sellest oluliselt säästaks.

  180. Kriku 26. august 2009 kell 17:35

    Venemaa president kuulutati jumalannaks

  181. Martin Vällik 26. august 2009 kell 20:12

    @Martin Vällikkristlikel geidel on oma suhtlusring vähemalt Ameerikas olemas, kirjutab Washington Post:

    Good News for Gay Christians
    By Joel P. Engardio

    Paljude suhtes on üritatud “teraapiat” teha, kuid see ei anna tulemusi ja võib hoopis inimesi traumeerida. APA (Ameerika psühholoogide liit) on hiljuti välja andnud juhised, kus öeldakse, et eetiline terapeut ei tegele homoseksuaalsuse ravimisega, kuna see ei ole haigus. Paljud võrgustikus osalejad jälle pelgavad, et nende vanemad saadavad nad “korrektsioonilaagritesse”.

  182. salvey 27. august 2009 kell 9:46

    @Kriku – “Eesmärk pühitseb abinõu”, jesuiitide moto minu mäletamist mööda. Kuid elu on ju kompromisside kunst. Ühe mehe merre heitmist saab muidugi ka kompromissiks nimetada, kuid teda paadijärel köiega vedada oleks seda samuti, miks siis peaks selle võimaluse kõrvale jätma. Vähemalt teoreetiliselt peaks üritama. Aga kui see mees ei lepi sellega, et just tema peab oma elu organisatsiooni/ülejäänud 5(või palju neid oligi) heaks jätma? Hakkab vastu, paat läheb ümber ja kõik upuvad ikkagi. Ei või iial teada, millised jõuvarud kellegis peidus on.

  183. Aleksander 28. august 2009 kell 23:06

    lihtsalt remargi korras – eesmärk pühitseb abinõu – pole jesuiitide moto ega lausung.

  184. Kriku 29. august 2009 kell 0:48

    Jah, Macchiavelli minu teada.

  185. salvey 29. august 2009 kell 7:52

    Säilitan lootuse, et Macchiavelli võis ikkagi jesuiit olla? Noh, arvata võib et siiski mitte :) Ilukirjanduses on jesuiitidest päris palju juttu, Macchiavellist kahjuks mitte. Eks siit minu vale mulje pärineb. Vabandan jesuiitide ees. (kui mõni juhtub lugema) :)

  186. Martin Vällik 29. august 2009 kell 10:02

    @salvey – Machiavelli ei olnud jesuiit. Tema suhe tollal valitsevasse katoliku kirikusse oli sageli kriitiline ja ta ise kalduvat eelistama pigem antiikühiskondade paganlikke vaateid, mida pidas linnaühiskondadele sobivamateks.

    Tema raamat Il Principe leidis koha kiriku keelatud raamatute nimekirjas – Index Librorum Prohibitorum.

  187. salvey 29. august 2009 kell 10:27

    Jah, lugesin ka ise just Machiavelli kohta. Igaljuhul oli huvitav teada saada.
    Jasonit pole vist mõtet machiavellismis kahlustada. Ta on liiga otsekohene. Krikuga on iseasi, ta on ju jurist :)

  188. Martin Vällik 29. august 2009 kell 11:16

    President: me võitleme Afganistanis tuleviku nimel

    Au langenutele – veebel Eerik Salmus ja seersant Raivis Kang – ja kaastunne omastele.

    Miks aga toimetatakse neid asju järjepidevalt Kaarli kirikus? Kas tõesti on Eesti sõdurid EELK koguduste liikmed?

  189. Kriku 31. august 2009 kell 10:31

    Sümfooniliselt võimas müüdikinnitaja

    Olev Remsu sõnum näib olevat, et igasugune tõde on suhteline ja et faktipõhine ajalookäsitlus pole võimalik.

    Aastakümneid olime sunnitud koolides õppima valet, meie hulgast kerkisid esile need, kes seda eriti libedal keelel tegid. Meile tehti ülekohut. Ainult kas see ülekohus annab meile õiguse oma versiooni teistele peale suruda? Ega me ometi taha muutuda Moskva propagandistide sarnaseks?

    Minu meelest on nõnda, et ükski lurjus ei tao endale vastu rinda ega kuuluta: „Ma olen tohutu suur lurjus, ma teen ainult jõhkraid sigadusi!”. Inimene, ka kõige suurem mõrtsukas, teeb (kui ta on psühhiaatriliselt terve) enda meelest ainult head.

    Autor pole vist eriti retsidega kokku puutunud.

    Küsime, kes olid roomlased, kelle suurust ja vägevust me nüüdki hardalt imetleme. Tänasest punktist vaadatuna tavalised fašistid, ei muud.

    Vana-Rooma ei olnud üles ehitatud rahvaste või rasside vahelisele sallimatusele – Rooma kodanik olemine andis kõigile ühesugused õigused olenemata päritolust. Lisaks on ülaltoodud paralleel veel ses mõttes tobe, et Rooma kestis Lääne-Euroopas üle 1200 aasta ja selle aja jooksul jõudis paljusid erinevaid riigikordi läbi teha. Võib-olla autor imetleb tõesti Rooma riigi toorest jõudu, kuid ma julgen arvata, et suurem osa Rooma imetlejatest imetleb siiski ehitisi, inseneritehnikat, kunsti, kirjandust, õigussüsteemi.

    Küsime, mida arvata Napoleonist, kes Egiptuses kogu oma armeega islami usku astus

    Ei astunud.

    Ometi võinuks siiski rõhutada Hitleri ja Stalin erinevust. Esimene tõusis liidriks altpoolt, Weimari vabariigi kõigi seaduste järgi…

    Ei tõusnud.

    Mina arvan, et Saksamaa kaotuses oli süüdi ainult Hitler, Nõukogude Liidule tõi võidu aga ainult Stalin oma ülima brutaalsuse ja halastamatusega. [...] Oleks Stalin olnud pisut-pisutki leebem, oleks kõik olnud teistmoodi, Hitler pidanud võiduparaadi Punasel väljakul.

    Kõiki ajalookäsitlusi “müütideks” nimetav Remsu ei kõhkle ise kuulutamast üht bolshevistlikku müüti – müüti Stalinist kui geniaalsest väejuhist. Tegelikkus on siiski teine ja tervema mõistusega juht oleks võinud saavutada rohkem vähemate ohvritega. Näiteks sobivad nii puhastus Punaarmee juhtkonnas kui Talvesõja fiasko kui keeldumine uskumast, et Hitleri Saksamaa on NSV Liitu ründamas kui Solzhenitsõni jt. poolt kirjeldatud mõttetud pealetungid, milles diviiside kaupa mobiliseerituid ilma igasuguse edulootuseta otseteed hävingusse aeti. Rääkimata sellest, et Stalin tegi kõik, mis tema võimuses, et sakslaste kätte läinud alade elanikud neid tervitaksid kui vabastajaid.

  190. Kriku 31. august 2009 kell 14:48

    Siberis on esile kerkinud uus Jeesus

  191. Andres Valdre 31. august 2009 kell 15:45

    Kriku ütles:

    Rääkimata sellest, et Stalin tegi kõik, mis tema võimuses, et sakslaste kätte läinud alade elanikud neid tervitaksid kui vabastajaid.

    Aga üks asi, mida N. Liit ei osanud teha, oli propagandafilm. Võrrelgem: ühelt poolt „Aleksander Nevski” ja teiselt poolt umbes samal ajal „Triumph des Willens” (ehkki esimene oli just nagu ajaloofilm ja teine tõsielufilm). Hea võrdlusmoment on filmiarhiivis olevad kroonikafilmid vägede saabumisest Tallinna ja saartele 1941. aastal ja 1944. aastal. Saksa film (kuhu on sattunud natuke ka vist Norra rannikut) on hoogne, pill mängib, rahvas hõiskab Raekoja platsil, Reaalkooli esine kuju võetaske peidukohast välja ja veeretatakse vankril üle Vabaduse väljaku; vene filmis (mille heli on kas kaduma läinud või mis oli üldse tumm) veerevad roomiksõidukid linna ja ainult üks kõhn vanamees tahab vatikuuelist sõdurit loiult emmata.

    Lisalugemist: D. S. Hull, Film in the Third Reich; O. Angelus, Tuhande valitseja maa.

  192. dig 31. august 2009 kell 16:37

    Machiavelli kaela ei saa toda kena lausungit ajada.

    Teadaolev esmakasutaja peaks olema üks teine itaallane mõniteistsada aastat varem, nimelt Publius Ovidius Naso. Tema versioonis kõlas see Exitus acta probat.

    Machiavelli ei saanudki kirikuga hästi läbi saada. Tema uskus realismi ajal, kui kirik dogmaatilist epistemoloogiat propageeris.

  193. Kriku 31. august 2009 kell 16:54

    Tjaa, kaugeks on tänapäeva noortele jäänud Ovidius, kaugeks…

  194. salvey 02. september 2009 kell 14:46

    http://elukultuur.wordpress.co.....pagandale/

    Kuna religiooni järel paistab enam kirgi kütvat sooliste eelistuste teema, siis panen lootusrikkalt lingi üles.

  195. Kriku 02. september 2009 kell 15:50

    Sellest Leedu kummalisest seadusest on ülalpool juba juttu olnud.

  196. Martin Vällik 10. september 2009 kell 17:40

    Keegi Lilit mingist printsessi saatest kirjutab Kroonikas oma lemmikraamatust:

    Kuid, kui lugema hakkasin, sain aru, et see on väga tark raamat. Põhimõtteliselt räägib ta külgetõmbeseadusest. Külgetõmbeseadus on, et sarnane tõmbab sarnast. See millest sa mõtled, seda tõmbad sa ka endale ligi…. ja tegelikult…nii see ka on. Kui mul on halb päev, mõtlen halbadele asjadele, ja ega midagi paremaks ei lähegi. Kui ma aga suudan leida midagigi, mis selles halvas on head ja hakkan mõtlema headele asjadele, võib muutuda palju. End halvasti tundes, meelitad ligi veelgi enam negatiivsust ja langed veel rohkem masendusse. Kui tunned end hästi, tõmbad tugevalt ligi veel rohkem häid asju. Lihtne tegelikult eks!

    Olgu noore inimese arvamusega nagu on, küllap ta kasvab veel, jõuab ka targemaid raamatuid lugeda ja nii edasi, aga mida sellised pseudoparateaduslikud jamapropageerijad oma optimistliku näo taga tegelikult teevad, on masendunud inimeste juurdetootmine utopistlike, saavutamatute, ebareaalsete ootuste tekitamise ja kogu vältimatu ebaõnnestumise vastutusekoorma sellesama inimese kaela suramisega:

    Kuigi ma siiralt usun, et kõike, millest see raamat räägib, saab tõesti ka oma elus toimima panna, lihtsalt mina pole veel seda suutnud. Kogu see asi nõuab väga suurt tööd iseendaga ja ülioptimistlikku meelt kogu aeg ning see pole nii lihtne.

  197. Martin Vällik 11. september 2009 kell 16:11

    @Martin Vällik – seoses II maailmasõja alguse mälestusüritustega on Briti peaminister esinenud avaldusega, kus kahetseb Turingile ja teistele gay-meestele osaks saanud ülekohtu pärast ja ei õigusta mitte mingist otsast seda, et “tolle aja seadused olid sellised ja järelikult pidi nii tehtama”, vaid kuulutab homode tollase kohtlemise selgelt ebainimlikuks.

    Treatment of Alan Turing was “appalling” – PM

    we’re sorry, you deserved so much better

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: