Teadusuudiste portaal Novaator täitsa uues kuues

novaator.ee
Teadusuudistest meie veebiportaalidest on saanud omaette žanr, mis kord rõõmustab, kord vihastab, kuna sageli tõlgivad ja vahendavad neid inimesed, kel arusaam teaduse asjadest kasin. Rõõmustada võib see seepärast, et hobi korras saab kokku lugeda, mitu väärtõlgendust, tõlkeviga ja faktiapsu ühest lausest on võimalik kätte saada, kuid pikas perspektiivis õõnestab selline hõlmaalune vahendustegevust üldisemat arusaama teadusest, kuigi meie tänapäevane igapäevane elu ei toimiks kohe mitte üldse, kui ei kasvaks peale uusi teadusest teadlikke inimesi.

Teadus on samamoodi kultuuri osa nagu muusika, ballett, maalikunst ja samavõrd kui me peame kultuurituks mitte teada Arvo Pärti või Jüri Arrakut, on kultuuritu olla mitte kuulnud LHC eksperimendist või Jaan Einastost.

Niipalju näägutamisest. Kuid tänase uudise sisu on selles, et Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator, mis seni ilmus koostöös Äripäevaga ja mille häid tekste ka skeptik.ee esile on tõstnud, on alustanud uut eluringi uues kodus. Edastan vastavasisulise pressiteate.

Tartu Ülikool annab teadusportaalile Novaator uue stardi

Teadusuudiste portaal Novaator on tänasest saanud endale uue kodu www.novaator.ee, kus on senisest laiem teemadering ning rohkem võimalusi teaduse põnevat maailma avastada. Huvilisteni tuuakse nüüd uudiseid nii loodus-, täppis- kui sotsiaalteaduste valdkondadest, nii Eestist kui välismaalt.

Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta, räägib, kuidas Eestis on levinud psühholoogiliste testide kasutamine, mis ei näita midagi testitava isikuomaduste kohta ja palju muud põnevat.

Novaatori peatoimetaja Villu Päärti sõnul on portaali eesmärgiks tutvustada lugejatele, kuidas maailm toimib. „Novaator on tavaline uudisteportaal, millel on vaid see vahe, et me kirjutame teadusest ja tehnoloogiast, eesmärgiks tõestada, et see, mis teadusmaailmas toimub, on pööraselt põnev,“ rääkis Päärt, kes kutsub Novaatorit lugema kõiki, kel sooviks silmaringi laiendada.

„Novaator.ee on eeskätt mõeldud just neile inimestele, kellel pole vastavas valdkonnas spetsiaalset eriharidust, aga kes soovivad end mingi valdkonnaga kurssi viia või lihtsalt silmaringi laiendada,“ selgitas peatoimetaja.

Äripäeva veebikeskkonnast ära kolinud Novaator on nüüd oluliselt laiema teemaderingiga, kuhu on lisandunud näiteks ühiskonnateadused ning lood Tartu Ülikoolis tehtud ja tegemisel olevatest doktoritöödest. „Oma portaal annab rohkem võimalusi teemaderingi laiendada ja on interaktiivsem. Igaüks võib endale tellida uudiskirja, mis tuleb kahel korral nädalas e-mailile samuti on Novaatori lugejatel võimalik otse teadlastele küsimusi esitada jne,“ kirjeldas Villu Päärt Novaator.ee uue keskkonna võimalusi.

Avasta maailma! www.novaator.ee

Lisainfo: Villu Päärt, novaator.ee peatoimetaja, tel 514 8933, villu.paart@ut.ee

Be Sociable, Share!

16 Replies to “Teadusuudiste portaal Novaator täitsa uues kuues”

  1. Njaa… huvitav leht tundub olevat, igati tänuväärne ettevõtmine.

    Ainus kummaline asi tundub olevat teemat lugedes külgmiste alade automaatne udutamine, saan aru põhimõttest, ent tegelikkuses sunnib säärane lahendus hoopis rohkem uurima mis seal “varju taga” peidus on.

  2. Tõlkevigadest: on huvitav, kuidas on päris vana eesti sõna tehnika asendunud sõnaga tehnoloogia, ainsaks põhjenduseks see, et „inglise keeles on ju technology”. Mitu aastat veel läheb, kui Tallinna Tehnikaülikoolist saab „tehnoloogiaülikool”? Kaks, kolm?

  3. Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta…

    Antagu andeks, aga ma ei leidnud küll sellist artiklit sealt hetkel. Oli ainult midagi happelise osoonvee kohta, mis H1N1-viirust tapma pidavat.

  4. @Andres Valdre

    Tegemist on siiski kahe eritähendusliku sõnaga, pealegi esinevad ka inglise keeles sõnad “technique” ja “technics”, mis ei tähenda tingimata sama, mis “technology”.

    tehno+.loogia tootmismenetlus v -menetluste kogum; tootmismenetluste õpetus; ei soovita tähenduses: tehnika.
    Link: http://www.eki.ee/dict/qs2006/.....0&E=0

    tehnika (masinate, seadmete, mehhanismide jms kogum üldises tähenduses); ei soovita tähenduses: masin v seade v mehhanism vms.
    Link: http://www.eki.ee/dict/qs2006/.....0&E=0

  5. @Mart K. – Tore, seda räägingi, et ÕSi järgi on neil vahe, aga tegelikus elus on üldmõistena „tehnika” väärtõlkega peaaegu välja tõrjutud. ÕSi järgi on tehnoloogia midagi, millega tegeleb tehnoloog (st tehnika teatud valdkond), ning loodaks lugeda, et Novaator ei unustaks ka teisi tehnikavaldkondi peale tehnoloogia! ☺

  6. Andres Valdre ütles:

    Tõlkevigadest: on huvitav, kuidas on päris vana eesti sõna tehnika asendunud sõnaga tehnoloogia, ainsaks põhjenduseks see, et „inglise keeles on ju technology”. Mitu aastat veel läheb, kui Tallinna Tehnikaülikoolist saab „tehnoloogiaülikool”? Kaks, kolm?

    “Tehnika” on paha kõlaga sõna. Teadupärast ei tee tehnika midagi muud, kui veab pensionäre, sportlasi, valitsusametnikke ja presidente alt. Aga vaat’ “tehnoloogia” on hea sõna! Isegi sõna sees on “-oloogia” lõpp, mis sõna tähendab. Neljasilbilisena on see sõna enamike sportlaste jaoks liiga pikk, nii et tehnoloogia kaela nad oma ebaedu ajama ei hakka, mis vähendab riski, et sõna tulevikus paha kõla omandab.

    Sellepärast tulebki Tehnikaülikool kohe Tallinna Tehnoloogiate Ülikooliks ümber nimetada. Tegelikult, “ülikool” on ka kahtlane sõna — vihjab, et mõned koolid on ülemad kui teised. Parem nimetame ta Tallinna Ülikooli Tehnoloogiakolledžiks. Algus on juba tehtud.

  7. Tõele au andes alati ei veagi spordis alt tehnika. Kui põhjanaabri suusatajatel läks Naganos kehvasti, leiti selgituseks, et Jaapanis on lumi teistsuguse ehitusega kui Soomes.

  8. Kuna terve maailm läheb üle taastuvenergia kastusele siis Novaatorilt ootaks enam lugusid Rooftop tuulikute ja päiksepaneelide kohta sest elektrit saab tasuta…
    Äripäeva artikkel:
    Elekter peaks olema tasuta
    Enn Kaljo
    innovaatiliste lahenduste uurija
    30.04.2008 00:00

    Me väärime seda, et õhk, mida me hingame, oleks puhas saasteainetest, et meie tänavad oleksid puhtad heitgaase õhku paiskavatest autodest ja meil oleks puhas joogivesi, mida poleks vaja puhastada kemikaalidega. Me väärime ka tasuta elektrienergiat. See töötab meie laste tuleviku ja ka meie enda hüvanguks.

    Uusi energialahendusi saab kasutada uut tüüpi autode puhul, kas või selleks, et töös hoida suruõhukompressorit, mis laeb suruõhuballoone. Suruõhuga liikumist kasutavad nii prantslaste MDI õhuautod kui ka Austraalias Angelo DiPietro poolt välja töötatud õhumootoriga töötavad autod.

    Küllusel meie ümber saab olla vaid üks allikas – tasuta ehk vaba energia. Kui edumeelsed teadlased ja leiutajad kinnitavad meile, et tasuta elekter on meie käeulatuses, siis miks meil sellest ei räägita? Miks eitatakse nende lahenduste olemasolu?

    Eks üks vastus peitugi selles, et mainstream-teadus on mugavas positsioonis ega soovi olulisi muutusi näha; eriti neid, mis võiksid nende enda teooriad pea peale keerata.

    Kui aga võtaksime kasutusse need lahendused, mida meile uus teadus ja leiutajad pakuvad, võiks meil ollagi tasuta elekter igas majas, tasuta elektriküte neis kohtades, kus muud võimalused puuduvad.

    Praegu aga tehakse aina suuremaid kulutusi fossiilsesse energiatootmisse, mis on tagasiminek ega vasta arenguparadigmale. Areng seisneks selles, et igal aastal ilmuks uusi ja lihtsamaid lahendusi, mis oleksid ka eelmistest odavamad ja võimaldaksid suuremat kokkuhoidu.

    Kokku hoidma peaks iga majapidamine, iga inimene. Kui me muudame inimesed sõltuvaks elektrist, on inimene nagu ori riigi lõa otsas. Riik aga peab olema inimese teenija. Riik peab tegema kõik selleks, et inimesel oleks rohkem vabadust ja võimalusi ennast teostada.

    vaata ka
    Kuidas nihutada paradigmat energiatootmises

    elektritsaabtasuta.blogspot.com

  9. Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA?
    1.http://ehra.ee/veebikiri1/taas.....noloogiad/
    on kirjas tekst:
    Kui kiire on tasuvusperiood?
    Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
    On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
    puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.

    2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
    vaatleja 06.10.09 09:41
    Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik …. sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale … päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale … nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust … mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes …

    3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER !?!

    Ühes veebis on kirjas tekst:

    ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI

    Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.

    5 kW:ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000…6000 kWh aastas
    4.Kõikse odavamalt saab tuuliku siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com
    USA-s on tuulikute valmistamise buum,elanikud ise ehitavad tuulikuid autogaraazides.
    5.www.maassen.ie :
    The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.

    Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.

    1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.

    4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves – 837euro

    3000kW @ 19cent paid from ESB for your export – 570euro

    12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export – 1125euro

    Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro

    2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.

    4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves – 837euro

    3000kW @ 19cent paid from ESB for your export – 570euro

    8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export – 765euro

    Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro

    (As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)

    6.Narva elektrijaamades raisatakse aastas 10 miljardi väärtuses põlevkivi-Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab? http://www.delfi.ee/news/paeva.....=fpOpinion
    Milline erakond on vastutav nende 10 miljardite raiskamises?
    TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE…
    TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND…
    elektritsaabtasuta.blogspot.com

  10. Ohjah… Elu on näidanud, et kilomeetripikkuste postituste tegijatega on tavaliselt mõttetu vaielda, aga esiteks ei ole tuulikud ja päikesejaamad ka päris hooldusvabad ja teiseks võiks postitaja välja arvutada, kui suure pindala peaks tuulikutega katma, et Eestit energiaga varustada. Kui igaüks endale tuuliku katusele seab, eeldab see jälle hunnikut akusid kuuri alla jne. ning ei lahenda peamise tarbija, suurtööstuse probleemi.

  11. Ära parem hakka üritamagi, Kriku. “TASUTA ELEKTER”, mujal ka nime all “ZEITGEISTMOVIE”, ei ole tõenäoliselt üldse inimene, või kui ikkagi on, siis kindlasti mitte tavatähenduses vaidlemisvõimeline. Seilasime, teame.

  12. Mart K. ütles:

    Ära parem hakka üritamagi, Kriku. “TASUTA ELEKTER”, mujal ka nime all “ZEITGEISTMOVIE”, ei ole tõenäoliselt üldse inimene, või kui ikkagi on, siis kindlasti mitte tavatähenduses vaidlemisvõimeline. Seilasime, teame.

    Mis ei tähenda loomulikult, et tegemist oleks Russalka juures maandunud rohelise mehikesega. Tõenäolisem inimese-alternatiiv on spämmirobot.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga