Mina kasutan 100% oma ajust. Kuidas sinuga on?

Homer Simpson BrainRahvapsühholoogias on liikvel hulk arusaamu, mis aitavad inimesel justnagu oma olemust paremini mõista, seejuures asju liiga keeruliseks ajamata. Liigne lihtsustamine on aga tihtipeale tõe väänamine ja asja esitamine sellises valguses, et saaks hoopis mingit toodet või teenust müüa. Skeem on lihtne — mõtle välja ning räägi targa näoga ja enesekindlalt mingi lugu millestki, mis meil kõigil on (nt aju), ütle sugereeriva ja kaastundliku häälega, et sellega on tavaliselt mingi jama, siis too lagedale hea uudis, et see jama on õnneks lahendatav ja just sinu käeulatuses selle raamatu või kursuse näol. Mõtle välja näiteid, kuidas tavalised inimesed on sinu lahendusest abi saanud või millised kuulsused just tänu sinu imerohule nii edukaks on kujunenud.

Üks sellistest müütidest väidab, et me kasutame oma ajust 5 või 10 või misiganes protsenti. Ülejäänud on siis kasutamata potentsiaal. See müüt võis alguse saada mõne 20. sajandi algupooles tehtud ajualase teadusuuringu väärtõlgendusest. Nimetatakse ka Einsteini, kes olla aju kasutuse kohta üht-teist arvanud.

Protsendi eeldusest järeldub, et kui me saaksime seda protsenti suurendada, siis avaneb meile tee õnne, tarkuse, külluse, armastuse ja kõige muu hea juurde. On räägitud ka sellest, et paranormaalsete võimetega inimestel töötabki aju palju suurema protsendiga (või kõrgemal võnkesagedusel) ja kui teha vastavaid protsendisuurendamise harjutusi, siis avaneb kolmas silm ja ilmnevad telekineetilised võimed.

Selles järeldub omakorda, et inimestele saab vastavaid kursuseid korraldada, raamatuid müüa, kus lubatakse protsenti kasvatada. Ikka selle nimel, et saada rikkamaks, õnnelikumaks, võimekamaks. Sellest pajatavad meile Saladuse-Kaido, saientoloogid, Silva-Kersti lubab ajuvõnkeid tuunida, NLP tahab aju uue programmiga rebuutida, muidu oleme ikka ühed õnnetusehunnikud või igavad ja “tavalised” inimesed. No kes meist tahaks “tavaline hall mass” olla?!

Teinekord on kange kiusatus arvata, et mõni inimene tõepoolest kasutab oma aju osaliselt, nagu näiteks eelpool nimetatud pseudoteooriate levitajad, kuidas nad muidu nii jaburat juttu saaksid rääkida, aga isegi nende puhul ei vasta see protsendijutt tõele. Evolutsiooniliselt on inimajust kujunenud suur ja väga energiajanune organ ja oleks totrus selle suuremat osa siis mitte kasutada. Samuti ei saaks me 90% oma ajust lasta välja lõigata, kui see mõne arvates koormuseta on. Ajuoperatsioonid nõuavad suurt ettevalmistust ja täpset kätt, et olulised piirkonnad kahjustatud ei saaks, vastasel korral võib palju paha juhtuda. Samuti näitavad ajukuvameetodid, et me aju toimetab üsna pidevalt isegi siis, kui me omaarust millelegi ei mõtle.

Kui kuulete kedagi seda protsendijuttu rääkimas, siis küsige, kes ja kuidas selle protsendi kindlaks tegi — kuidas määrati tervik, millest protsenti saab arvutada ja milliste katsetega see töötav osa välja mõõdeti. Teiseks võib küsida, et kuidas on võimalik mõõta, kas peale mingit kursust see protsent paremuse suunas muutunud on.

Loe veel: Neuroscience For Kids: Do We Use Only 10% of Our Brains?

Ajust skeptik.ee küljel:
Jaan Aru: Teadvus on ajus
Müüdid ajust, teadvusest, alalävisest mõjutamisest

Be Sociable, Share!

126 Replies to “Mina kasutan 100% oma ajust. Kuidas sinuga on?”

  1. Kel oma ajust väheks jääb, saab varsti hakata seda vastava kiibi vahendusel laiendama:

    Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada
    Novaator

    Teoreetiliselt võiks ühest konkreetsest asjast mõtlevate inimeste aju töötada sama moodi ning sellest lähtudes saaks ajuaktiivsust lahti mõtestada ja konkreetseteks käskudeks kodeerida. Siiani aga pole teadlastele päris selge, mis moodi aju töötab, nii et Inteli ees seisab märksa enam tööd kui vaid seadme väljatöötamine. Inteli teadlased on siiski optimistlikud, sest siiani läbiviidud katsetused vabatahtlike peal on andnud paljulubavaid tulemusi.

  2. Ma arvan, et keegi ei usugi seda müüti reaalselt nii, et ülejäänud 10% ajust võiks füüsiliselt välja lõigata. Pigem ehk on tegemist ütlusega, millega illustreerida meie ajutegevuse vähest eesmärgistatust. Sest aju võib ju töötada küll koguaeg täiel jõul, aga mõne tegevuse puhul on sellest tööst ilmselgelt rohkem kasu kui teise puhul.
    Ja seda eesmärgistatust on võimalik küll ilmselt oluliselt parandada, võibolla isegi olulisemal määral kui see 90%. Selleks muidugi head teaduslikku tõestust mul praegu pole, vaid kõigest isiklik kogemus :)

  3. Yks segadusttekitav tõik on, et suur osa meie ajutegevusest ei kulu teadlikult algatatud protsessidele. Juba kogu kere käigushoidmine neelab kõvasti jõudlust, ylejäägist hea hulk läheb alateadvusele ning ega seda osa, mis teadvust ennast n-ö tyhja kesta või opsysteemina käitab, me ka kuigi yksikasjaliselt ei taju. (Kui Immanuel Kant jts välja arvata.)

    Nii tekibki mulje, et oi, kui ma kogu selle võimsusega suudaksin korrutustabelit või “Kalevipoega” pähe õppida, kyll siis oleks… oleks… vinge, noh! Ainult et siis ei töötaks jälle mõni muu jupp, näiteks keel või loogika.

  4. See 10% jutt näib juba evolutsioonilisest vaatevinklist kahtlasena – aju nõuab ropult palju energiat ja kui mingi liik/isend on juhtumisi endale sellise lolli ja energiat raiskava elundi hankinud, siis mis saab temaga võrdluses teise liigi/isendiga, kel seesama ajuvõimsus aga väiksema aju tõttu väiksem energiavajadus?
    Õigus. Välja sureb.

  5. Toomas Krips ütles:

    See 10% jutt näib juba evolutsioonilisest vaatevinklist kahtlasena – aju nõuab ropult palju energiat ja kui mingi liik/isend on juhtumisi endale sellise lolli ja energiat raiskava elundi hankinud, siis mis saab temaga võrdluses teise liigi/isendiga, kel seesama ajuvõimsus aga väiksema aju tõttu väiksem energiavajadus?
    Õigus. Välja sureb.

    Sügaval maailmamere põhjas elab mitmeid kalaliike, kelle kaugetel esivanematel olid silmad ja ajuressurss visuaalse info töötlemiseks, aga kes tänaseks säärastest kallitest ja kasututest riistadest loobunud on.

  6. Stargate frantšiis on teadupärast kõikvõimalikke pseudoteaduslikke kontseptsioone süstemaatiliselt läbi käinud. Üksvahe näitasid nad isegi riistapuud, mis Suurte ja Sõbralike Numbritega(tm) patsiendi ajukasutusprotsenti näitas. Patsient istus haigevoodis ja punnitas, protsent aga muudkui kasvas.

  7. Mõni päev tagasi trehvasin EPL-i kaudu siinsele lehele, lugesin, lugesin.. ja lugesin.
    Imestasin.
    Mõtlesin, et mis vahe on nn vandenõuteoreetikutel ja skeptikutel? Selle lehe põhjal ei muud kui seda, et esimesed kasutavad oma aju mõtlemiseks hoolimata nn peavoolust,
    teised seevastu oma aju vastu voolu ei kasuta, nende eest mõtlevad spetsialistid, keda võib seejärel refereerida.
    Niipalju siis tõe võimalikkusest äärmustes.
    Kokku võtab selle jura üpris hästi lause eelmisest kommentaarist:

    “Patsient istus haigevoodis ja punnitas, protsent aga muudkui kasvas..”

  8. Koit Üle teised seevastu oma aju vastu voolu ei kasuta, nende eest mõtlevad spetsialistid, keda võib seejärel refereerida.

    kui sind tabab ootamatult tugev kõhuvalu nabast allpool, mida on eriti tunda liikudes, köhides, palpeerides, kui sa sinna kõrvale iiveldad ja oksendad, mida sa siis teed? kas sa avad interneti, otsid sümptomeid, kõrvutad neid ühelt ja teiselt lehelt, lähed seejärel mõnda akadeemilisse raamatukokku, laenutad mõne abdominaalkirurgia õpiku, loed selle läbi ning sooritad endale apendektoomia või suundud spetsialistide juurde, kelle hooleks jätad diagnoosimise ja vajadusel ka ravimise?

    minu arvates ongi arenenud ühiskonna üheks tunnuseks spetsialiseerumine. keegi ei suuda enam igal alal asjatundja olla, igast asjast natuke teadmisest jääb aga nende asjade praeguse keerukustaseme tõttu ilmselgelt väheks. niisiis teebki inimene arenenud ühiskonnas küsimuste ja kahtluste tekkides endale selgeks, kes on spetsialistid ning uurib, mida neil selle asja kohta öelda on. skeptikust eristab teda see, et samal ajal kui tavainimene kaldub kuulama neid spetsialiste, kelle arvamus talle rohkem sümpatiseerib, teab skeptik tänu oma kogemustele reeglina tavainimesest paremini, kes on usaldusväärsed spetsialistid ning vaatab, mida neil öelda on.

  9. PS! peaks veel lisama, et enamus skeptikutest, keda mina tean, on mingi minule teadmata ühisnimetaja tõttu üsna humoorikad (ilmselt seetõttu, et rumalust on kõige parem esile tuua selle üle nalja heites), mistõttu juhtubki, et mitteskeptik loeb kuskilt lauset “Patsient istus haigevoodis ja punnitas, protsent aga muudkui kasvas.” ning, olles vastaspoole sümpatiseerija, kes mingil teisel minule teadmata põhjusel on tavaliselt keskmisest tundlikumad, tunnetab selles isiklikku rünnakut ja solvub. aga sellest pole midagi, sest rumalust tulebki rünnata. siis rumalus kapseldub ja ei aja enam nii agaralt oma kombitsaid laiali.

  10. Vabandust, unustasin tõepoolest jutumärgid kui “spetsialistidest” rääkisin.
    Kõik pole kuld, mis hiilgab. Ei maksa olla idealist.

  11. Jason kirjutas-
    “.PS! peaks veel lisama, et enamus skeptikutest, keda mina tean, on mingi minule teadmata ühisnimetaja tõttu üsna humoorikad (ilmselt seetõttu, et rumalust on kõige parem esile tuua selle üle nalja heites..”
    Ha-haa, aga pole vaja pingutada, rumalus kukub teil ka ilma nalja heitmata hästi välja. :D

  12. Kas inimesed kasutavad tõesti kogu aju? Kõikidest võimalikest asjadest ja seostest korraga mõelda ei ole võimalik ja tulemus oleks üsna skisofreeniline.

  13. Vabandust, unustasin tõepoolest jutumärgid kui “spetsialistidest” rääkisin.
    Kõik pole kuld, mis hiilgab. Ei maksa olla idealist.

    Väga õige – väga paljudel juhtudel reklaamivad ennast “doktoritena” või muul sarnasel viisil isikud, kellel puudub igasugune teaduslik tagapõhi, aga kes sellest hoolimata ei häbene väga autoriteetsel viisil kõiksugu nõu anda, rääkides “energiatest”, “pH tasemest” ja muust sellisest. Igati asjakohane hoiatus.

  14. mis vahe on nn vandenõuteoreetikutel ja skeptikutel?

    Mõtlen juba pikemat aega, et lehe ülaserv igatseb järgmist sinist lipikut, kolme K-tähega. Kasvõi selle ühe küsimuse jaoks.

  15. Palun väga, kallid kaasskeptikud, olete teretulnud vastavat KKK-d tekitama, sest tõepoolest mõned küsimused ja etteheited korduvad ning vastused, kui neid on, on laiali väga erinevate teemade all.

    Teen Mis on skeptik.ee juurde vastava alajaotuse ja palun teie reibast kaasalöömist, et see ka sisuga täidetud saaks :-)

  16. Koit Üle ütles:

    Mõtlesin, et mis vahe on nn vandenõuteoreetikutel ja skeptikutel?

    Vandenõuteoreetikud mõtlevad uusi ja absurdseid teooriaid välja, skeptikud torkavad vanade absurdsete teooriate sisse auke. Muud vahed on vähemtähtsad — näiteks on nii keskmisel vandenõuteoreetikul kui keskmisel skeptikul umbes kaks silma, umbes kümme sõrme kui peaaegu terve pimesool.

  17. Jason ütles:

    mistõttu juhtubki, et mitteskeptik loeb kuskilt lauset “Patsient istus haigevoodis ja punnitas, protsent aga muudkui kasvas.” ning, olles vastaspoole sümpatiseerija, kes mingil teisel minule teadmata põhjusel on tavaliselt keskmisest tundlikumad, tunnetab selles isiklikku rünnakut ja solvub.

    See koer, kes pihta sai, võib nüüd valmi lugeda:

    Sa ikka õige nimi lisa,
    kui kellelegi vihjad valmis.
    Ei tee sa seda, tõuseb kisa.
    Ja näitab eeslile su salmis
    parv halle narre: “Mind sa tõrvad.
    Need on ju minu pikad kõrvad…”

  18. dig ütles:

    Koit Üle ütles:

    Mõtlesin, et mis vahe on nn vandenõuteoreetikutel ja skeptikutel?

    Vandenõuteoreetikud mõtlevad uusi ja absurdseid teooriaid välja, skeptikud torkavad vanade absurdsete teooriate sisse auke.

    Et aga ajapikku lähevad kõik teooriad revideerimisele, siis on skeptikud peamiselt kriitikud ja need nn vandenõuteoreetikud lihtsalt rohkem või vähem edukad teoreetikud.
    Teatavasti on iga uuem teooria ebameeldiv vanasse teooriatesse uskujatele. Seepärast on mugav uut teooriat väljapakkunud teoreetikut marginaliseerida ja nimetada teda muuhulgas ka vandenõuteoreetikuks.

  19. @KL:
    Su jutu sisu käiks nagu teadusteooriate kohta (pressides selle mõiste sisse ka kõik, mida me siin üldiselt para- või pseudoteaduseks tituleerime), aga räägid vandenõuteooriatest. Viimased seisnevad väites, et keegi väga suure võimuga isik kuskil teeb midagi ja varjab seda meie eest; pole näha, et ükski selline pretendeeriks mõne loodusseaduse väljavahetamisele.

  20. Ingmar ütles:

    @KL:
    Viimased seisnevad väites, et keegi väga suure võimuga isik kuskil teeb midagi ja varjab seda meie eest; pole näha, et ükski selline pretendeeriks mõne loodusseaduse väljavahetamisele.

    Loodusteadused on teadusfilosoofias omaette teema, eriti nn füüsikasarnased teadused.
    Ühiskonnateadus on sellele vaatamata ka teadus, ehkki paljuski erinev nendest loodusteadustest. Ja kas saab üldse kuidagi arvata, et ühiskond ei ole looduse osa?
    Võibolla saab? Kuid sel juhul miks?

  21. @KL:
    Okei, unustasin ühiskonnateadused, aga see ei muuda tegelikult asja. Ühiskonnateadustes on oma teooriad (millest ma jagan vähe, aga toome näiteks ajaloolise materialismi – tõesed, väärad ja kõik seal vahel), millega vandenõuteooriatel, väidetel millegi konkreetse toimumise kohta, jällegi pistmist pole.

  22. Ingmar ütles:

    @KL:
    (millest ma jagan vähe, aga toome näiteks ajaloolise materialismi – tõesed, väärad ja kõik seal vahel), millega vandenõuteooriatel, väidetel millegi konkreetse toimumise kohta, jällegi pistmist pole.

    Võibolla siiski on?
    Mina pole ka mingi ühiskonnateaduste spets, aga midagi ikka justkui tähele olen pannud.
    Näiteks võtame sellise ühiskonnateaduses ja riigiteaduses küllalt levinud seisukoha, et riik ja ühiskond püsivad ühiskondlikul leppel. Selline lepe on siis demokraatliku riigikorra aluseks ning keegi kedagi otseselt ei valitse – kõik alluvad nn üldrahvaliku demokraatliku tahteavalduse alusel moodustatud valitsusorganite tahtele.
    Teiselt poolt on ühiskonna teadaolevast ajaloost teada, et valitsejate juhitud riik ja ühiskond on olnud valdavaks riigivormiks kuni valgustusaja alguseni, mil see justkui vägisi lagunema hakkas ja mida mitte kuidagi ei õnnestunud enam toimivana hoida.
    Need vandenõuteoreetikud toetuvadki sisuliselt seisukohale, et ühiskondlikku lepet ei ole, see on väljamõeldis, ning tegelik ühiskonda kooshoidev ja juhtiv riik põhineb vägivallal, mida koordineerib ühiskonna tahtele allumatu riik.
    Seega minu arvates nad eitavad justkui ühiskonnateadustes omaks võetud ühiskondliku leppe põhimõtet või sellist omamoodi ühiskonnaseadust, ning esitavad oma, vägivallale rajatud ühiskonna seaduse, mis on ajalooliselt jägitav, aga ka näiteks loomade sellise käitumisega võrdlust võimaldav.

  23. Ja ometi ma väidan, et see vandenõuteooria on siin konkreetse väite rollis (ingliisi keeles fact; eestikeelne sõna fakt on kitsama tähendusega), mitte teadusteooriale pretendeerija. Nagu mistahes (põhimõtteliselt) empiiriliselt kontrollitav väide: et α Centauri on tegelikult kolmiktäht (järeldusena gravitatsiooniteooriast, kogu sest optikateadmisest, mis on teleskoopide taga, ja viimaste kasutamisel saadud arvandmetest) või et Raiateas on elujõuline eesti kogukond (järeldusena saare kogu elanikkonna paiknemisest rannikul, ühe ameeriklase väitest vähemalt ühe eestlase kohta seesugustes asustet kohtades ja minu poolt just praegu formuleeritud teooriast, et eestlased kunagi ühekaupa ei esine).

    Seejuures ma ei kipugi väitma, et vandenõuteooriad kõikvõimalike väidete seas mingil erilisel häbipositisioonil seisaksid. Erinevalt väitest “Põlva kandis on 2000-meetrine mäeahelik” ei ole nad enamasti kättesaadavate andmetega vähemalt karjuvas vastuolus. Pole ju põhimõtteliselt mõeldamatu, et inimesed ei käinudki Kuul – õigupoolest ainsad lisaeeldused võrreldes selle tavalise versiooniga on (1) et keegi pidas vahvaks mõtteks asendada fantastiline tehniline väljakutse mingi teatriga ja (2) mingi vägi on tekitanud kümneid tuhandeid näitlejaid, kes on üle neljakümne aasta perfektselt rollis püsinud.

    See näide demokraatia olematusest on päris vahva mõtteharjutus; pole kuulnudki. Kas loos on üks üleilmne valitsus või on igal riigil oma (mõlemal juhul on probleeme selle nähtuse nii vaikse tekkimise ja funktsioneerimisega, et keegi midagi märganud pole) või on see lihtsalt üks versioon templirüütlite-vabamüürlaste-finantsoligarhide-paganteabveelkelle “pehmest” võimust nukuvalitsuste taga?

  24. Mina pean maailmavalitsuse olemasolu siiski hüpoteesiks, mille paikapidavust ei ole võimalik väga lihtsalt kontrollida.
    Näiteks võib tuua siin intervjuud Hermann Simmiga, pärast temale kohtuotsuse langetamist. Simm väidab neis, et ta ei teadnud, kellele ta allus. See võib olla vale, aga see võib olla ka õige, mida ta räägib, sest luureorganisatsioonides on tavaline praktika, et luuraja ei tea, kes on tema ülemus, ega tegelikult ei tea järelikult ka seda, milline on see luureorganistatsioon, kelle kasuks ta töötab. Hea on öelda vene luure või ameerika luure. Milliseid luureorganisatsioone siis veel on, kui mitte need!
    Öeldakse sulle: oled vene luure teenistuses. Aga luurajal kontrollida seda ei ole võimalik.
    Luuramine ei pruugi siin olla erand: teatavasti need samad luurajad on oma ametiredeli teatud etapil ka näiteks kasvõi presidendid. Kui see luuraja enne ei teadnud oma alluvusstruktuuri, siis kas ta pärast presidendiks saamist peaks seda kuidagi teadma?
    Siiski see vandenõuteooria ei ole ainult väide fakti mõttes. See on ikkagi teatud selline asjaolu, mille eeldamise najal, osade arutlejate arvates kaotavad väga paljud poliitiliselt ja majanduslikult absurdsed nähtused oma absurdse iseloomu ja omandavad seega arukama ning otstarbeka tähenduse.

  25. Ingmar ütles:

    See näide demokraatia olematusest on päris vahva mõtteharjutus; pole kuulnudki.

    See lugu demokraatia olematusest meenutab kahtlaselt Kalev Jaigi heietusi sellest, kuidas pärast Napoleoni on riikide asemel satraapiad.

  26. Skeptikute lahkel loal muundub Koit Üle nüüdsest uitlaseks. Lihtsalt teadmiseks.. uitlane on ta ennegi olnud ja usun, et te ei pahanda..:)

  27. KL ütles:

    Mina pean maailmavalitsuse olemasolu siiski hüpoteesiks, mille paikapidavust ei ole võimalik väga lihtsalt kontrollida.

    Nojah. Kui mingi väite (olgu hüpoteesi) paikapidavust on lihtne kontrollida, siis me teeme seda ja tulemusena kas avastame, et asi on vale (misjärel ta ei kõlba enam isegi vandenõuteooriaks) või õige (misjärel me ei nimeta teda vandenõuteooriaks). Probleemide korral katsume lihtsama seletusega hakkama saada – mitte sellepärast, et see tingimata õige on (ma pean Occamist väga lugu, aga palvetunde ei korralda ka tema poole), vaid sellepärast, et maailmapildile põhjendamatult keerukuse lisamisel ei ole mingit ülempiiri, nii et see on kindel tee absurdini.

    …luureorganisatsioonides on tavaline praktika, et luuraja ei tea, kes on tema ülemus, ega tegelikult ei tea järelikult ka seda, milline on see luureorganistatsioon, kelle kasuks ta töötab.

    Mis me sellega peale hakkame? Eelduse kohaselt on meil on allikas, mis ei saa anda mingit informatsiooni, sest ta ise ka ei tea seda.

    Siiski see vandenõuteooria ei ole ainult väide fakti mõttes.

    Okei, ma olen tegelikult nõus, et väite ja teooria vahel ei ole nii väga selget piiri.

    See on ikkagi teatud selline asjaolu, mille eeldamise najal, osade arutlejate arvates kaotavad väga paljud poliitiliselt ja majanduslikult absurdsed nähtused oma absurdse iseloomu ja omandavad seega arukama ning otstarbeka tähenduse.

    Kujutan ette. Kui keegi teeks mulle selgeks, miks tahavad paljud inimesed oma ülejääva raha veel rohkemaks ülejäävaks rahaks teisendada ja miks paljud inimesed võimu selleks kasutavad, et rohkem võimu saada, saaksin ma ühiskonnast vist täiendavate selgitustetagi aru.

  28. KL ütles:

    See võib olla vale, aga see võib olla ka õige, mida ta räägib, sest luureorganisatsioonides on tavaline praktika, et luuraja ei tea, kes on tema ülemus, ega tegelikult ei tea järelikult ka seda, milline on see luureorganistatsioon, kelle kasuks ta töötab.

    See on absurdne jama. Luuraja allub käsuliinile ja teab loomulikult, kes tema ülemus on, rääkimata sellest, missuguses organisatsioonis ta töötab.

    Need, kellel võib kahtlusi olla, on sihtriigist värvatud agendid. Ka nemad teavad, kes nende ülemused on, kui mitte spionaažiasjanduseks siis igapäevatööks. Kontaktisik ei ole värvatud agendi jaoks ülemus mitte mingisuguses mõttes.

  29. Ingmar ütles:

    Mis me sellega peale hakkame? Eelduse kohaselt on meil on allikas, mis ei saa anda mingit informatsiooni, sest ta ise ka ei tea seda.

    Ilmselt on tegemist new age spiooniga, kes mõtleb selle, mida ta ise ei tea, kohapeal välja. Kuna new age riigis sõnadel tähendust ei ole ja ühtki väidet kontrollida ei saa, ei ole sellest hullu, jama ei tule kunagi välja.

  30. Ingmar ütles:

    … miks paljud inimesed võimu selleks kasutavad, et rohkem võimu saada …

    Võim tekitab sõltuvust. Sõltuvusega kaasneb tolerants. Tolerantsi kasvades läheb suuremat doosi vaja.

    Mõnedes riikides, kes end demokraatlikuks hüüavad, on rahvas nii õel, et teeb iga kolme-nelja-viie aasta tagant tervele hulgale poliitikutele selles osas külma kalkunit.

  31. dig ütles:

    Ilmselt on tegemist new age spiooniga

    Ma pidasin tegelt silmas seda, et spiooni teadmatus oma ülemuse kohta on na’ vilets tõend sellest, et ta ülemus on tegelikult Keegi Kolmas.

    külma kalkunit

    Teeme me jah, kirevamad kuked valitakse kindlalt tagasi kuni surmani (ja küllap valitaks ka pärast seda, kui seadused kandideerimast ei takistaks); vahetuvad need väikesed nuumtõugu isendid, kel mingit võimu pole ega tule. Mul ei ole sellega tegelikult mingit probleemi, keegi peab seda kupatust juhtima ja kuna mina ei viitsi, tehku need, kes tahavad (ja nad tulevad mu hinnangul keskeltläbi enam-vähem toime).

  32. @dig:
    Mkmm, juhul, kui tegemist on mingi organisatsiooni liikmega a’la CIA, GRU, KAPO, siis jah, ta teab, kelle palgal ta on. Palgatud informaator (a’la Simm) ei pruugi tõesti teada (ja tegelikult enamasti ei teagi), kelle heaks ta töötab. Isegi juhul, kui talle midagi väidetakse, siis puudub tal võimalus selle väite tõesuse kontrollimiseks.

  33. poleoluline ütles:

    @dig:
    Palgatud informaator (a’la Simm) ei pruugi tõesti teada (ja tegelikult enamasti ei teagi), kelle heaks ta töötab.

    Võib juhtuda. Aga too ei ole luuraja, too on allikas. Ingliskeelsetes põnevusromaanides asset. Sun Tzu räägib küll oma viie spiooniliigi seas kohalikest spioonidest, aga Sun Tzu on paar aastatuhandet vana ka, tänapäevaks on klassifikatsioon natuke edasi arenenud.

    Aga Simm ei olnud tingimata palgatud, küll aga kindlasti värvatud. Kurjad keeled räägivad, et allikad kipuvadki rahale eelistama muid motivaatoreid. Näiteks nonde seas, kelle USA endavastases spionaažis süüdi mõistnud on, on teadaolevalt üksnes viis inimest, kelle salatulud miljoni dollarini jõudnud on: Ames, Chin, Conrad, Hanssen ja Walker.

  34. Ingmar ütles:

    külma kalkunit

    Teeme me jah, kirevamad kuked valitakse kindlalt tagasi kuni surmani (ja küllap valitaks ka pärast seda, kui seadused kandideerimast ei takistaks);

    Tore, et Sa kummutad ülalmainitud juttu demokraatiasse sisse ehitatud õelusest. Juba mu usk inimlikku headusesse taastubki!

  35. @dig:
    Oi, kas ma pidin midagi kummutama? Unustasin. Aga muide, mida? Keegi pole rääkinud demokraatiasse sisse ehitatud õelusest, oli üks jutt demokraatia olematusest ja sellegi vahendaja on mõistliku inimesena ilmselt magama läinud. Omavahel öeldes, mu arvates ei saa demokraatiasse idee poolest midagi sisse ehitada.

  36. Kurat mulle meeldib see järgmine avastatud aspekt digi juures – lisaks suurepärastele termodünaamika, tuumafüüsika, psühholoogia ja praktiseeriva psühhiaatria teadmiste laitmatule valdamisele on ta ennast tõestanud ka kui spetsialisti luure- ja spionaašimaailmas.

    Peaaegu nagu Sherlock Holmes, ainult et viimane oli veidi kahvatum kuju – too näiteks ei teadnud heliotsentrilisest maailmapildist miskit.

  37. @Celtic
    Vanasti kleebiti silte pudelitele ja plankudele. Kleepijateks olid robotmõtlemisega simpsoniajude omanikud. Nüüd on nad siis siia jõudnud. Ei tea, kas pudelid-plangud on otsa saanud?
    Juhuks, kui peaks jälle olema vaja see keeruline välismaine luuresõna kuhugi üles kleepida, siis kirjaoskuse teadmise laitmatu valdamise spetsialistid on harjunud seda sõna kirjutama kokkuleppeliselt nii: spionaaž. (Viimane täht on katusega sikk-sakk nagu esimene täht Žiguli õlles, ainult väiksemat sorti.) Lisaks on kokku lepitud kasutada koma pöördumise järel: Kurat, mulle meeldib see… Erinevate teadmiste laitmatud valdajad seostavad vigast keelekasutust vigase mõtlemisega.

    Ajukasutusest kah. 100%-line kasutus peaks normaalsel inimesel olema tagatud. Seda %-i vähendavana võiks arvesse tulla simpsonistumine ehk mõistusliku osa väljalülitumine erinevatel põhjustel, nagu traumadest ja/või verevarustushäiretest tingitud üleujutused või kuivalejätmised elutegevust mitteohustavates ajukäärudes.

    Iseenesest ei ole välistatud ka ülemõtlemine ehk sajaprotsendilist kasutust ületav ajukasutus. Nähtus ilmneb hea mõttekaaslase leidmisel sünergilise mõtteproduktsioonina. Ehk kaks pead võivad kahe peale anda rohkem tulemust kui kumbki pea eraldi. Samuti võiks mõeldav olla skisofreenilise isiku vaimse kollektiivi ühistoodangu arvestamine kui sadat protsenti ületav vaimne saavutus.

  38. Ei tea mitut % ma ise kasutan, aga hea oleks ju mõelda, et mingi väike kasvu potensiaal oleks veel olemas. Või siis oleks võimalik olemasolevat otstarbekamalt kasutada.( Inimene õpib kuni elab, ütles minu vanaema alati).

  39. dig,
    ole hea selgita seda alluvusliini küsimust luurorganisatsioonides.
    Minu sellist väidet, et luuraja ei tea oma tegelikku ülemust, võibolla ei pea tõepoolest paika.
    Seda väidet toetaks aga asjaolu, mille kohaselt luureorganisatsioon, mis peab enda tegevust ja ka olemasolu laiemalt võimalikult varjama, peaks kasutama meetmeid, et ühe tema luuraja tabamisel, ei õnnestuks paljastada selle organisatsiooni alluvusliine.
    Luuraja ülemus on aga alluvusliini osa, ja seega kinnipüütud luuraja ülemuse väljaselgitamine tundlik teave, mille leke hakkab mõjutama luureorganisatsiooni edasisi võimalusi.

    Teema kahjuks ei haaku enam artikliga otseselt.

    Teemasse niipalju, et mina oskaksid ka tuua ühe näite selle kohta, et inimese aju ei pruugi olla 100% hõivega.
    Teadaolevalt on olemas inimesed, kes on paremakäelised, ja on need, kes on vasakukäelised.
    Kolmandana on aga olemas ka need, kes on mõlemakäelised.
    Minul on juhus ühte sellist tunda, ja ka oma tegevust tema tegevusega võrrelda.
    Näiteks saab tuua marjakorjamise. Alati on tulemus selline, et kui metsas näiteks maasikaid, vaarikaid või soos jõhvikaid korjatakse, siis suudab tema korjata umbes kaks kuni kolm korda rohkem, kui suutsid teised, ja see on praktiliselt reegel. Ma ei tea ühtegi vastupidist olukord umbes 20 aastase sellise asjaolu talumise jooksul.

  40. Ma kahtlen, kas on olukordi, kus inimene kasutab korraga kogu aju, aga ma pole muidugi neuroloog. Kuskilt müüdikummutajate kodulehelt lugesin kunagi oletust (hetkel ei leidnud üles…), et selline kuulujutt on lahti läinud sellest, et keegi kunagi kusagil oleks nagu näidanud, et normaalses töörežiimis ei kasuta inimene aktiivselt palju rohkem kui kümnendikku ajust, ainult et see pole mitte kindel protsent, vaid pigem nagu pidevalt kogu aju piires fluktueeriv aktiivsuse määr.

  41. Poliitilise korralduse kohta veel niipalju, et väga õpetlik näide sellise korralduse ülesehituse kohta on minu arvates televisioonis näidatav saade nimega “Vilde tee”, see kuidas stsenaarium ei ole näitlejatele enestele teada, aga nad alluvad sellele kohe, kui sellest teada saavad.

  42. Üldiselt olen ma skeptikute seisukohtadega päri, aga selle aju jutu kohta käib minu loogika natuke teistiti. Üks asi, mis justkui räägib aju mitte 100% kasutamise kasuks on see, et ka suure ajukahjustusega inimene on võimeline taastuma ja funktsioneerima praktiliselt samade võimetega kui enne kahjustuse tekkimist. Talupojamõistus ütleb, et järelikult oli mingeid kasutamata varusid, mida sai vajadusel mobiliseerida või äärmisel juhul ümber spetsialiseerida. Samuti ei tahaks ma nõustuda, et aju energiatarve väga madal oleks. Erinevad allikad annavad erinevaid vastuseid, niiet ma väga viidata ei tahaks kuhugi. Samuti ütleb mingi loogika, et seadeldis, mis on võimeline nii suures koguses andmeid läbi töötama ja talletama ei saa tulla odavalt.

    Kui see 100% jutt käib selle kohta, et aju on igal hetkel 100% “vooluvõrgus”, siis ma olen nõus. Aga, et igal teadvusel oleval momendil kasutatakse 100% võimsust, ma ei usu millegi pärast. Artikkel polnud ka eriti veenev. Või pidigi see olema rohkem hala soolapuhujatest, kui konkreetsest näitest?

  43. Celtic ütles:

    Peaaegu nagu Sherlock Holmes, ainult et viimane oli veidi kahvatum kuju – too näiteks ei teadnud heliotsentrilisest maailmapildist miskit.

    Spetsialiseerituse varjukülg.

  44. salvey ütles:

    Ei tea mitut % ma ise kasutan, aga hea oleks ju mõelda, et mingi väike kasvu potensiaal oleks veel olemas. Või siis oleks võimalik olemasolevat otstarbekamalt kasutada.( Inimene õpib kuni elab, ütles minu vanaema alati).

    Kasvupotentsiaal ei ole füsioloogiliste protsentide suuremaks punnitamises. See on vilumuse ja paremate tehnikate omandamises.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga