Mina kasutan mõlemat ajupoolkera. Aga sina?

ajupoolkeradEelmine ajujutt rääkis sellest, kui palju me oma ajust ikka kasutame ja kas on mingit faktialust juttudel, et me kasutame oma ajust või selle potentsiaalist 5 või 10 protsenti. Selgus, et ei ole — need protsendid on udujutt. Tänane lugu räägib sellest, et osad inimesed on parema, teised vasaku ajupoolkeradominantsed. Parema aju inimesed on loomingulised, intuitiivsed, nägemiskesksemad, neile istub kirjandus ja ajalugu; vasaku aju inimesed olla jällegi analüütilisemad, loogilised, paremini sobivad matemaatika, füüsika.

spinning girlDominantse poolkera väljaselgitamiseks on mitmeid teste, nagu näiteks see paar aastat tagasi levinud huvitav optiline illusioon pöörleva tüdruku siluetist. Kui sa näed teda vastupäeva pöörlemas, siis olla sul üks ajupoolkera domineerivam, kui aga päripäeva, siis teine ajupoolkera. Mul pöörleb ta täpselt sedapidi, kuis ma ise tahan või millisel hetkel mu pilk pildi peale langeb.

Samuti pakutakse kursuseid ja õpetusi, kuidas saavutada paremat tasakaalu, kuna õnn ja küllus saabuvad teatavasti ju harmooniliselt arenenud inimese juurde. Ajupoolkerade vastandamine on teinekord viidud lausa mütoloogilis-eepiliste mõõtmeteni, kus loogika ja loomingulisus omavahel ülemvõimu pärast kaklevad. Praegusel ajal võimutsevat vasak poolkera ja seepärast maailma hukas ongi; kiiresti on vaja parema poolkera loomingulist ja tasakaalustavat jõudu.

Kas see kõik ikka on nii või on lugu kahest selgelt eristuvas poolkerast mõningaste tõe elementidega rahvapsühholoogiline lihtsustus ja müügiagentide trikk teid oma boksi meelitamiseks? Kas tõesti istub me peades lausa kaks homunkulust, kel kummalgi oma iseloom ja teinekord lausa vastandlikud tahtmised?

Midagi neis poolkerades on, kuna 60. aastatel tehti palju katseid epilepsiahaigetega, kellel oli ravi eesmärgil ühendus kahe ajupoolkera vahel läbi lõigatud. Nende katsetega selgus tõepoolest, et vasak ajupoolkera töötleb peeneid detaile ja toodab tähendust, samas parem poolkera näeb üldpilti ja tajub kõne emotsionaalseid aspekte.

Detaili-üldpildi nägemist ja seotust ajupoolkeradega testiti hiljem veel sedasi, et näidati inimesele suurt S-tähte, mis oli kokku pandud pisikestest F-dest. Skanneri all siis mõõdeti, kumb poolkera aktiivsem on, kui katsealune näeb S-i või F-e. Vastused tundusid üheselt selged ja vastav töö ilmus ajakirjas Nature 1996. aastal.

Arusaam aga hakkas muutuma, kui ajusid, mille corpus callosum ei olnud läbi lõigatud, hakati skanneritega uurima. Selgus, et tajuprotsessidest võtsid aktiivselt osa mõlema ajupoolkera vastavad piirkonnad. Tegelik pilt on tunduvalt keerukam, segasem, palju rohkem uurimist nõudev kui lihtsustatud ja romantiline loogik-lüürik vastandus.

Teemat edasi uurides ja kavalaid eksperimente nii inimeste kui šimpansidega tehes hakkas aga saabuma vihjeid veelgi keerukamast pildist, kus teabe töötlusest võtavad osa mõlema poolkera vastavad piirkonnad ja on raske eristada, millised protsessid domineerivamad või pärsitumad on. Tervikpildi saamiseks on inimesel vaja, et mõlemad poolkerad toimetaksid koos, kumbki oma stiiliga.

Aga miski pole ajuteaduses praegusel ajal nii kindel, et järgmised ja veelgi kavalamad eksperimendid me arusaama veelkord pahupidi ei võiks pöörata või siis oluliselt täpsustada, kuna aju keerukus ületab selgelt teadlaste ja tehnika praeguse võimekuse, mis muidugi ei tähenda, et peaksime leppima piinlike lihtsustustega.

Loe veel:

Be Sociable, Share!

39 Replies to “Mina kasutan mõlemat ajupoolkera. Aga sina?”

  1. ‘by default’ näen vastupäeva pöörlemist, teistpidi pöörlemise nägemine nõuab pingutust. olen vasakukäeline.
    abiks neile kes ainult ühtpidi pöörlemist näevad – keskenduge mingi väiksema osa, pea või varju, jälgimisele. kogu keha vaadates tundub see ruumiline ja siis on keeruline kehahoiakut teistsugusena ette kujutada.

  2. Inimestel pidavat olema nii, et üks ajupoolkera on üldiselt domineeriv, kuid lisaks sellele vaheldub ka see, kumb mingil konkreetsel ajahetkel valitseb. See käivat tavaliselt mõnetunniste vahedega, stiilis, et kella kahest neljani domineerib vasak, sealt edasi mõnda aega parem ajupoolkera.

    Vahetusest pidi aru saama selle järgi, et muutub, kumma ninasõõrmega sa hingad, kuna inimene ei hinga korraga mõlema sõõrmega.

    Või, noh, nii nad räägivad. Mulle praegu tundub, et ma saan ise valida nii seda, kumba pidi keerlemas ma tüdrukut näha tahan kui seda, kumma sõõrmega ma hingan.

  3. Selle figuuri jälgimine on äärmiselt põnev.

    Olin veendunud, et seda ei saa kahtepidi pöörlemas näha. Loomulikult pöörleb see päripäeva, ei mingit kahtlust. Ja siis nägin järsku vastupäeva pöörlemist. See kadus ruttu. Tükk aega olin veendunud, et figuur lihtsalt muudab oma suunda. Seejärel katsusin vastupäeva pöörlemist teadlikult saavutada. Raskelt läks, aga sain hakkama. Ja siis jälgisin üksisilmi seda suunda. Aga ühel hetkel pööras ikkagi ära.

    Fantastiline väljamõeldis!!!

  4. Uskumatu, vaatasin uuesti ja mõtlesin esimese hooga, et pilt on ära vahetatud, neiu tundus vastupäeva pöörlevat. Võibolla vastab see kellaaegade jutt siis tõesti tõele.

  5. Ambidekstrina näen kergelt mõlemat suunda ja domineerivat suunda mul ei ole.

    Tean ka täpselt, kuidas vaadata, et neiu enam ei teeks ringe, vaid pendeldaks. Minu tuttavatest ei oska keegi pendeldamist näha. Proovige!

    Nihkun ekraanist paremale, neiu on täpselt vasaku õla vastas. Vaatan neiut ( nägu endiselt otse, ekraaniga risti) ja ta lehvitab jalga enda ees pool ringi ühes suunas, seejärel keerab tagasi. Selga mulle ei pööra. Sama efekt parema õla vastas. Nii et tõepoolest põnev .gif

    Kui pööran pead pisutki 90 kraadist kõrvale, algab ringlemine. Nii palju siis kahest silmast saabuva signaali nihke tõlgendamisest mu ambidekstrilises ajus :)..

  6. Minuarust jama. Kui pöörleb ühtepidi siis toetub ühele jalale ja kui teistpidi siis teisele jalale. On see mingi optiline efekt või muutub pilt teatud aegade järel ja sellel pole mingit pistmist vaatamisega?

  7. :D oeh. optiliseks illusiooniks vist nimetatakse neh – kahemõõtmelise objekti kujutis, pmst tütarlapse vari MUUTUB selliselt, et loob kolmemõõtmelisuse illusiooni (pmst kord on tissid ja pepu ka, kord aint puusad, ja siis kõik vahepealsed kaadrid, õiges järjekorras)
    tglt ma polegi mõelnud, kas mu vari on selili või kõhuli põrandal :D

    mul pöörleb ta vabatahtlikult ka päripäeva, vastupäeva keeramiseks peab pisut pingutama ja kui varvastele keskenduda, siis pendeldab, nagu Natalie kirjeldas.

  8. Minu ekraanil suutis neiu ennast ainult kellaosuti järgi keerutada, aga Skeptikuskeptikult juhatust saanuna kruvisin enamuse rahutust neiust brauseri ülaserva alla peitu, nii et ainult üks jalg üles-alla hüplema jäi, mis kohe hakkas vasakule-paremale pendeldama – kand minu poole, varbad minust eemale. Tõin teise jala tagasi – alumine pendeldas, ettesirutatu aga tuhises ringe teha, ikka kellaosuti alusel. Kuidas selline ühe keha jalgade pendel-pöörlemine 3D-reaalsuses välja võiks näha, ei kujuta hästi ette. Igatahes teistpidi pöörlema neiu minu ekraanil pole suuteline, kellaajast ja muudest (Natalie) salanippidest hoolimata.

    Päripäevast kah. Kas see on Austraalias sama, mis meil? Kas Maa pöörleb päri- või vastupäeva? Või hoopis pendeldab?

  9. Siinkohal tunnistan, et minu ekraan pole parem ajekese ekraanist :D Kuidas ma ka ei püüaks!
    Samas- tuttav väitis, et näeb mõlematpidi, esimest korda seejuures vastu kellaosuti liikumist.. ja ta väitis seda väga siira näoga, niiet..:S

  10. Tjah, mina näen neiukest nii ühes, kui teises suunas keerutavat, lisaks sellele tundub jalalabade jälgimisel, et hoopis pendeldab. On see nüüd märk, et minu ajuraasuke ei klapi väljahõigatud õpetatud teooriaga?

  11. Olen ühtviisi kodus füüsikas-matemaatikas (kuigi füüsikaga pole enam aastaid tegelenud ja seega mäletan vaevu mingeid valemeid :D) ja kunstis. Ajalugu nüüd vaevalt mingi loomingline asi on, aga üldhumanitaaria ja sotsiaalia elavad minus ka edukalt. Kõiki neid asju on võimalik pideva õppimisega arendada.

    Ja tädi pöörleb nii nagu parajasti satub. Pendeldama pole veel saanud…

  12. Praeguseks suudan ilusasti vastupäeva pöörlemist igakell näha, kui jalgadest alustada, nii et harjuta veel, Ajeke. Isegi pendeldamist õnnestus korraks näha.

  13. Põnev… pöörleb kord nii, kord naa ja vahepeal isegi väheke pendeldab. Huvitav, kas taolisi optilisi petteid veel kuskil vaadata saab? Muidu neid nähtud siin ja seal, ent liikuivaid pole enne trehvanud.

  14. Mäletan väga hästi, kui see liikuv pildike veebiavarustes liikus. Siis tajusin liikumist vastupäeva – ükskõik kui palju vahtisin.

    Praegu tajun liikumist päripäeva – ükskõik kui palju vahin.

  15. Kule ,see tüdruk vahel pöörab päripäeva ja siisvahel pöörab vastupäeva.Aga ma näen ainult ühte varjanti korraga ja kui näen 1 , siis ei oska ette kujutadagi kuidas teine varjant saaks töötada.Aga samas mõlemad töötavad.See mingi järjekordne silmapete jälle :P

  16. Ohoh, alguses vaatasin ja ei saanud üldse aru kuidas on võimalik et ta vastupäeva keerleks.. Aga kui ta varju jälgisin korraks siis hakkaski nii pidi keerlema. Ja on vaja ainult korraks pilgutada et ta jälle päripäeva keerleks.

  17. Harri ütles:

    Põnev… pöörleb kord nii, kord naa ja vahepeal isegi väheke pendeldab. Huvitav, kas taolisi optilisi petteid veel kuskil vaadata saab? Muidu neid nähtud siin ja seal, ent liikuivaid pole enne trehvanud.

    Päris tore optiliste illusioonide kollektsioon on näiteks siin.

  18. Forte vahendab New Scientisti: mõlemakäeliseid inimesi on kergem emotsionaalselt mõjutada.

    Juttu tehakse ka ajupoolkerade erilaadsetest funktsioonidest.

    „Käelisus võib anda märku sellest, kuidas on korraldatud inimese aju töö,“ väidab Propper. Ebajärjekindla käelisusega inimestel on suurem mõhnkeha (corpus callosum) — närvikiududest kommunikatsioonisild, mis ühendab kaht ajupoolkera. Propperi selgituse kohaselt võib ebajärjekindla käelisusega inimeste suurem emotsionaalne vastuvõtlikkus olla seletatav tihedama sideühendusega ajupoolkerade vahel.

    Mõned uurijad on andnud mõista, et aju vasaku poolkera ülesannete hulka võib kuuluda tervikliku maailmapildi säilitamine, samas kui parem ajupoolkera toimib anomaaliadetektorina, andes vasemale poolkerale märku, kui on aeg andmeid ajakohastada. „Parem juurdepääs ajupiirkonnale, mis on seotud selliste asjade märkamisega, mis üldpilti ei sobitu, võib panna inimese kergemini meelt muutma,“ osutas Propper.

  19. tehke test. kui sa näed neiukest paremale keeramas. vota uks paber ja kirjuta sinna mingi matemaatiline tehe. ja lahenda see. siis vaata vilksamisi neiukest. kas hakkas teistpidi toole. siis motle näiteks oma kallima peale. peaks jälle suunda muutma. ja kui jälle tehte teed muudab suunda. proovi.

  20. Ebamoraalne mõttemaailm asub aju vasakus pooles Novaator

    Eksperimentides kogutud andmete analüüs näitas, et kõigis kolmes eksperimendis kasutatud ebamoraalsed stiimulid suurendasid verevoolu aju vasakus poolkeras. Neutraalsete või moraalselt heakskiidetavate väidete puhul sellist seaduspära ei täheldatud.

    Samuti leidsid uuringu autorid, et kuigi igal eksperimendil oli kalduvus aktiveerida vasaku ajupoolkera teatud kindlaid piirkondi, võis kõigis kolmes eksperimendis osalenud vabatahtlike puhul täheldada nende ajupiirkondade mõningast kattumist.

    Seega võib uuringu põhjal järeldada, et aju vasak pool on ebamoraalsusega seonduva info töötlemisega paremast rohkem seotud. Uuringu autorite arvates võib aju sel moel vältida info töötlemise dubleerimist.

    Uuring ilmus ajakirjas Frontiers in Evolutionary Neuroscience.

  21. Jah, sellepärast ilmselt kogu kommunism ja eriti selle looja V.I Lenin olidki moraalsed. Leninil ju vasakut ajupoolkera vaat et polnudki…:D

    Large sections of the left hemisphere were damaged by a series of strokes and these patches have been coloured with dark ink in photographs. But Dr Adrianov dismisses as ‘muckraking rubbish’ rumours that it was eaten away by syphilis.

    http://www.independent.co.uk/l.....01441.html

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga