Kas religioonide kritiseerimine on skeptikule sobiv tegevus?

atheism_good_enoughKuivõrd Valeri Aljase imevidinate loo juures kaldus jutt kiiresti religioonide, kirikute, ateismi ja muu sellise üle arutamisele, siis tõstan need kommentaarid eraldi siia alla.

Mina arvan, et kirikute, religioonide kritiseerimine käib igati skeptiku tegevuste hulka, kuna tihtipeale esitavad kirikutegelased seisukohavõtte, arusaamu ja tegevusettepanekuid, mis põhinevad nende piiblist või muust pühaks peetud raamatu moraaliõpetuse mingil versioonil, mille justnagu jumal ise ehk ülim autoriteet on paika pannud. Näiteks kristlaste vastuseis geiabieludele tugineb piibli autoriteedile, kuigi seda üritatakse teinekord põhjendada mitmete muude ja piibliga mitteseotud asjaoludega. Tänapäeval on muidugi ka neid kristlasi, kes just piibli autoriteedile toetudes näevad põhjust geiabieludele rohelist tuld näidata, aga nad on vähemuses ning isegi Eesti kirikutegelased ei nõustu sellise vabameelsusega, millega Rootsi kolleegid hakkama on saanud.

Religioonid ja kirikutegelased kutsuvad inimesi aktiivselt ja ilma kriitika ja kahtluseta omaks võtma ja uskuma asju, mille tõesuses paremal juhul pole võimalik veenduda, halvemal juhul lausa sulaselgeid valesid ning nendele rajama oma elujuhiseid. Kahtlemiseta omaksvõtust on tehtud lausa voorus. Sellise mõtteviisi positiivsena esiletõstmise kaudu tehakse inimesed vastuvõtlikuks ka igat masti muu umbluu uskumisele. Enesekohase kahtluse pahaks pidamine on traditsiooniliste religioonide ja uususkude ühisjoon.

Kirikutega on veel see asi, et nende kohalolu on tänu pikale ajale justkui loomulik, kirikutegelaste sõnavõtud justkui loomulik osa kultuuripildist. Ilmselt ongi, aga samamoodi on meie kultuuripildi osa käibetõdede kahtluse alla panemine, ebakõlade kritiseerimine ja tobeduste naeruvääristamine. Annan endale aru positsioonide ebavõrdsusest ja sellestki, et ka mittekirikulised inimesed on teinekord õigustamas ja kaitsmas kirikutegelasi seal, kus auratransformaator välja naerdakse, kuid mis siis.

Aga õnneks on ka teisi arvamusi, nagu allpool kenasti näha on. Lisaks pole minul religioonidele omast soovi oma arusaama kellelegi kohustuseks keerata — kui ikka ei soovi religioone kritiseerida, siis ei pea seda tegema, loomulikult luban ma armulikult religioone ka kaitsta ja õigustada ning kritiseerida religioonide kritiseerijaid; see ei vähenda mitte kellegi võimet mingis muus olukorras edukas skeptik olla.

Samasuunaline mõttearendus on leida ka siit:
Peapiiskop Põder kutsub üles aktiivsele misjonile. Ateistid, teeks ka midagi.
Kommentaare on küll palju, aga see “teeks ka midagi” osa on nõrgalt esindatud.

464 Replies to “Kas religioonide kritiseerimine on skeptikule sobiv tegevus?”

  1. Krikul ei näi olevat mingit muud vaadet kui see, et teiste õigus enda oma avaldada on subjektiivne.

    Demagoog oled. Oled sa ehk näinud Dawkinsi, Denneti, Harrise ja Hitchensi vestlust, millest on ka DVD nimega “The Four Horsemen,” kus üks õige huvitav koht nende arutelus käsitles aktiivset vastutööd ateismile inimeste poolt, kes ise ühegi religiooniga seotud pole? Ma ei hakka sulle kogu juttu ümber kirjutama, otsi see aga rõõmsalt youtubest üles ning heida pilk peale.

    Mõni kodanik näib ikka täiesti lootusetu vaikiva propaganda ohver olevat, mis religioonile igasuguse kriitika puhul hoopis teistlaadi mänguplatsi ehitab. Juba paljalt inimkonna intelligentsi tõstmiseks tuleks organiseerunud religioon mõistuse vastupanuga põrmustada. Või arvab keegi, et maailmale tulevad kasuks kristlikud loodusloo muuseumid ning miljard moslemit, kelle hingesopis elab unistus islamile allutatud maailmast?

    Pähh, võtke need tolerantsuseprillid eest, kes seda veel teha pole jõudnud. Religioon saab tsivilisatsiooni hävinguks, kui need, kes midagi teha võiks, endiselt üksteisega taplevad…

  2. @K:
    Kumb tundub sinu jaoks mõistlikum — kas propageerida kriitilist ratsionaalset mõtlemist või korrutada: “Religioon on paha, mkay?”

  3. Martin Vällik 05. Jan 2010 kell 18:37
    ilmselt esineb nii seda, teist kui ka kolmandat

    Seda olen minagi märganud. Ja selles ongi probleem, et pisut nagu puder ja kapsad. Sellele ma püüdsingi vihjata. (Ära nüüd mingile statistikale küll aega raiskama hakka.)

    Martin: Miskipärast ei tahtnud keegi siin eriti Valeri Aljase leiutistet rääkida

    Njah. Ma ausalt öelda, ei märganudki, mis asi see oli. Kuigi vist kusagil kommentaaris see kajastus.
    Aga… kuule, nii palju on igasugu tuututamist, lihtsalt ei viitsi nende asjadega tegeleda. Tõepoolest, on huvitavamaid teemasid oma aja sisustamiseks.

    ***

    Starker 05. Jan 2010 kell 22:03
    üks idee, mida ma ateistidele välja pakuks, oleks alustada oma klubi.

    Jep! Kuhu kohvikusse tulla, mis päeval ja mis kell?
    Noh, blogiülem Martin. Haara kinni headest ideedest. Pane mingi koht/aeg siia kirja ja tule kohale. Koos kambajõmmidega, kui neid on. Ja kes soovib osaleda, see lihtsalt astub ligi ja küsib, et kas see on see kogunemine ja et ma lugesin sealt ja sealt internetist ja kogu lugu.

    Mida niisugusel juhul kaotada oleks? Ma pakuks, et eriti mitte midagi. Kuigi ma ei oska jälle öelda, et kus keegi elutseb, sest eks mingi seltskonna saaks ehk tõesti ainult linnas kokku.

  4. Mingid usuteema fännid on kogunenud skeptikusse.
    Ilmselt on see teema kõige lihtsam grafomaanidele ,saab kirjutada
    pikki mõttelt vaeseid tekste,edu teile.

  5. Martin kirjutas:

    ei mõista, miks sa nii sagedasti seda maailmavaate asja korrutad.

    Sellepärast, et sina tegeled kahetsusväärselt sagedasti oma maailmavaate kuulutamise, mitte meid ümbritsevate kuulutuste skeptilise analüüsiga.

    Uskuda tõemeeli, et Jeesus sündis neitsist, suri ja tõusus üles, on ikka veider küll, kas pole? Ehk lausa tobe? Jah, minumeelest lausa tobe. Tobedusi uskuvad inimesed võivad seejuures täitsa meeldivad ja muudes oludes ka keskmisest mõistlikumad olla, kuid nende uskumuste tobedust ei vähenda see karvavõrdki.

    Tüüpiline sallimatuse ilming. Sulle tuleks kasuks õppida endast erinevatesse inimestesse suhtuma viisil, mis võimaldab neist sõimusõnu kasutamata rääkida.

    Veel enam, lükkides oma isiklikke tõekspidamisi samasse ritta loodusteaduslike artiklitega, üritad sa lugejas tekitada ekslikku muljet, nagu oleks sinu isiklikud tõekspidamised samamoodi objektiivselt eelistatavamad kui loodusteaduslikult tõendatud väited.

    Selleks on rubriigi nimetus kraatia/ismus, mis ei pretendeeri loodusteaduslikule tõekuulutusele.

    Ja miks peab skeptiliselt mõtlevaid inimesi koondada üritaval leheküljel olema sektsioon, mis “ei pretendeeri tõekuulutusele”?

    Kirikutegelane lähtub oma autoriteedist, mille olemasolu ta pole iial olnud võimeline tõestama ja tahab temale kehtivaid piiranguid laiendada ka nendele inimestele, kes tema autoriteeti ei tunnista.

    Ei, Martin, kirikutegelane lähtub oma moraalsetest tõekspidamistest, mille järgi sündimata lapse elu on väärtuslikum kui näiteks naise soov nominaalaja jooksul ülikool lõpetada või midagi sellist. Täpselt samuti lähtun mina oma moraalsetest tõekspidamistest hukkuja abita jätmise küsimuses ja väidan, et kui keegi on näiteks mingi ukse taha lõksu jäänud, on inimelu suurem väärtus kui uks, mis tema vabastamiseks purustada tuleks.

    Niisamuti nagu mina leian, et isikut, kes ukse päästmise nimel laseb inimesel ära surra, tuleb karistada, leiab kirikutegelane, et loote hävitajat tuleb karistada.

    Üritatakse juurutada sõna Brights, mis ei oleks pejoratiivne (vrdl fag, homo – gay).

    Enesekiitus haiseb, te lõbusad ja säravad. Ei hakka teid keegi selle pärast lõbusateks ja säravateks pidama, et te katsute neid termineid “juurutada”.

    Mille vastu Sa õigupoolest nii usinasti võitled?

    Ma ilmselt ei oska nii detailseks minna, aga ilmselt esineb nii seda, teist kui ka kolmandat ning eri aegadel erinevas proportsioonis.

    Aga võib-olla tasuks kõigepealt oma mõttemaailmas selgus luua, omandada algteadmised sellest, mida käsitleda tahetakse ja distsiplineeritud mõtlemine ja siis kirjutada? Me ju esitame ise selliseid nõudeid kõiksugu auratransadele ja väljapunujatele – miks need Sinu kohta ei kehti…?

    Keegi kirjutas:

    Pähh, võtke need tolerantsuseprillid eest, kes seda veel teha pole jõudnud.

    Mitte ei võta. Sallimatuse avaldusi ei ole minu suust mõtet nõuda. Neid ei tule. Tänan küsimast.

  6. Ahjaa, pildist ka muidugi. Väita, et Lincoln, Einstein või Darwin olid ateistid, on lihtsalt vale. Kas sektsiooni, mis “ei pretendeeri tõekuulutusele”, eesmärk on levitada valesid?

  7. Paar tsitaati Einsteinilt:

    It was, of course, a lie what you read about my religious convictions, a lie which is being systematically repeated. I do not believe in a personal God and I have never denied this but have expressed it clearly. If something is in me which can be called religious then it is the unbounded admiration for the structure of the world so far as our science can reveal it.

    – Albert Einstein, letter to an atheist (1954), quoted in Albert Einstein: The Human Side, edited by Helen Dukas & Banesh Hoffman

    I have repeatedly said that in my opinion the idea of a personal God is a childlike one. You may call me an agnostic, but I do not share the crusading spirit of the professional atheist whose fervor is mostly due to a painful act of liberation from the fetters of religious indoctrination received in youth. I prefer an attitude of humility corresponding to the weakness of our intellectual understanding of nature and of our own being.

    – Albert Einstein to Guy H. Raner Jr., Sept. 28, 1949, quoted by Michael R. Gilmore in Skeptic magazine, Vol. 5, No. 2

  8. Kriku ütles:

    Tüüpiline sallimatuse ilming. Sulle tuleks kasuks õppida endast erinevatesse inimestesse suhtuma viisil, mis võimaldab neist sõimusõnu kasutamata rääkida.

    Pole vaja inimest ja tema uskumust samastada, need on ikka üsna erinevad asjad. Tüüpiline demagoogia ja kistarinnalisuse ilming on see, kus naeruvääristades uskumust hakatakse seda isiklikult võtma ja solvuma. “Pea maha neil, kes peavad islamit vägivaldseks!”

    Ja miks peab skeptiliselt mõtlevaid inimesi koondada üritaval leheküljel olema sektsioon, mis “ei pretendeeri tõekuulutusele”?

    Sellepärast, et ma tahan :) Sageduse asjus konsulteeri numbritega, äkki on su tunne petlik.

    Sallimatuse avaldusi ei ole minu suust mõtet nõuda. Neid ei tule.

    Enam ei tulegi? No kuule…

    Aga noh, see muutub teistele ilmselt juba ebahuvitavaks. Mida rohkem sa “hoiatus! liberaalne maailmavaade!” hüüad, seda suurem on mu kiusatus su ootustele vastata ja nagu näha, lasen end provotseerida küll :)

  9. Tuli meelde Douglas Adamsi tsitaat religiooni kohta:

    Here is an idea or a notion that you’re not allowed to say anything bad about; you’re just not. Why not? — because you’re not!

    Minu poolest kuulub religioon samamoodi asjade hulka, mida võib ja tuleks kritiseerida. Liiga kaua on seda religiooni siidkinnastega käsitletud.

    Kui seda ei kritiseerita, siis on varsti “kilpkonna-võitlejate” usku inimesi igalpool. (vaata postituse #60 koomiksit)

    Kui mingi “asi” on midagi väärt, siis kannatab see “asi”, selle kriitika ilusti ära.

  10. K ütles:

    Juba paljalt inimkonna intelligentsi tõstmiseks tuleks organiseerunud religioon mõistuse vastupanuga põrmustada.

    Millise hoole ja tähelepanuga püütakse mõista kaugeid ja võõraid kultuure, näiteks hadzasid.
    Usutakse oma võimet mõistmise vaimus tulnukatega suhelda, kui selline võimalus avaneb.
    Samas nähakse veidi teistsuguste vaadetega kaasinimeses verivaenlast ja põrgusigitist, kelle varigi inimkonna au ja väärikuse kaitsmise nimel maa pealt ära kaotada tuleks.
    Vahest näitab hoopis kodune praktika meie tegelikku võimet kedagi mõista ja austada?

    Ja miks peab skeptiliselt mõtlevaid inimesi koondada üritaval leheküljel olema sektsioon, mis “ei pretendeeri tõekuulutusele”?

    Vaatasin järele. Millegipärast ATEIST.EE puudub internetis. Miks, kui juttu nii palju jätkub?

  11. Kriku kirjutas:

    Sallimatuse avaldusi ei ole minu suust mõtet nõuda. Neid ei tule.

    Sööb ja salgab. Mitte prillid ei ole ees, vaid klapid, silmaklapid.

    Kui me ise teeksime poolgi sellest, mida teistelt nõuame, milline see maailm küll oleks? Kas on keegi oma veendumusi või uskumusi hiljuti muutnud? Kuidas on see toimunud? Kas aitas kaasa sildistamine: “see on tüüpiline sallimatuse ilming” või “see on tobedus”? Kas on keegi saanud targaks pärast kuulutust: sa oled loll?

    Martin Vällik arvas:

    Aga noh, see muutub teistele ilmselt juba ebahuvitavaks.

    Mulle pole see kunagi ebahuvitav olnud. Teiste kaklus, ma mõtlen. Mitmed spordialad põhinevad sellisel (madalal?) kirel: (varju)poks, (muda)maadlus, (tühi)vehklemine jms. Ebameeldiv on vahel küll, kui see liiga nina all toimub, kuid siis on võimalik oma nina ära koristada, kui see liiga pikaks või uudishimulikuks ei osutu.

    Siinkohal pean Martiniga nõustuma, et religioonide kritiseerimine on skeptikule sobiv tegevus lisaks muudele askeldamistele. Igasugune soolapuhumine, mille alla ma liigitan valimatult kõik religioonid (ehk lisaks kreatsionismile ka ülejäänud, mille nimetustki ma ei tea), on minu silmis kritiseerimisväärne, kui sellega tullakse välja. Mul puuduvad pühakud ja hoiakud kummardada kellegi religiooni selle pärast, et keegi omistab sellele sallivuse või päästva oreooli. Ma tõmban ukse kinni ja iga päästja, kes seda maha lammutada üritab, riskib oma eluga.

    Oma kodus sooritagu iga päästja oma hinge või keha päästmiseks mis tahes rituaale, aga sellega minu tolerantsus piirdub. Kui narr keset väljakut oma kuljuseid kõlistab, siis mina igatahes naeran, sest mulle näib see naeruväärne. Muidugi ei sunni ma kedagi kaasa irvitama, aga ma ei pea teda sallivaks ega sallimatuks, ammugi mitte päästjaks või mõistjaks, vaid ignorantseks.

    Ma ei pea võimalikuks ette kirjutada Martinile, piiskopile või ükskõik kellele, mida ta võib uskuda või mitte, aga kui oma usku kuulutatakse muuhulgas ka minule, siis ei tasu loota, et ma vastu ei kuuluta. Ma oskan seda teha sama sallivalt ja päästvalt ning vahel mulle ei meeldi võlgu jääda.

    K_V kummastas:

    Vaatasin järele. Millegipärast ATEIST.EE puudub internetis. Miks, kui juttu nii palju jätkub?

    Ma olen märganud, võibolla ekslikult, et paljugi luuakse vajadusel ehk siis, kui keegi selle järele tunneb puudust. Muuhulgas ka kunsti.

  12. ajeke ütles:

    Igasugune soolapuhumine, mille alla ma liigitan valimatult kõik religioonid (ehk lisaks kreatsionismile ka ülejäänud, mille nimetustki ma ei tea), on minu silmis kritiseerimisväärne, kui sellega tullakse välja.

    Iseasi, kui objektiivne sellisest veendumusest lähtuv kriitika olla saab.
    Kujutleks, et liberaalfundamentalistide planeedilt otsustati 2000 aastat tagasi saata oma misjonär planeedile Maa.
    Eesmärgiks euroopaliku kultuuriruumi kujunemisele aluse panemine, kus libeaalsed tõekspidamised kasvada ja areneda saaksid. Misjonäri varjunimeks Kristus.
    Milline sõnum sellest missioonist meie aega jõuda võiks?
    Mida ja kuidas teisiti oleks selline misjonär tollasele publikule seletama pidanud?

  13. K_V kirjutas:

    Iseasi, kui objektiivne sellisest veendumusest lähtuv kriitika olla saab.

    Saab, kui me niimoodi kokku lepime. Ei saa, kui me niimoodi kokku ei lepi. Objektiivsus ise on kokkuleppeline, mitte midagi meist sõltumatut, nö objektiivselt eksisteerivat. Fiktsioon, mis iga subjekti ettekujutuses omandab mingi tähenduse, kaunikesti subjektiivse seejuures.

    Milline sõnum sellest missioonist meie aega jõuda võiks?
    Mida ja kuidas teisiti oleks selline misjonär tollasele publikule seletama pidanud?

    Sinu kujutlus sisaldab varjunimega misjonäri ja tema missiooni eesmärki, kuid ei sisalda tollast sõnumit ega kirjeldust, mida ta seletas. Seega on raske “rikkis telefoni”-mängu mängida, kui keegi telefoni ühte otsa midagi ei sosista ja viimane küsimus on samuti pisut ennatlik: ei saa küsida “mida ja kuidas oleks pidanud?”, kui me ei tea, mida ja kuidas tegi.

  14. Kristlasi ja tõlgendusi piiblist on ka seinast seina. Pole õiglane küll kõiki kreatsionistideks pidada, nagu mõned siin üldistavad. See kreatsionismi jutt on vaikselt imbunud siia minuarvates alles 4-5 aastat tagasi ja levib paraku nagu mingi paha haigus. Tean, et osad kohalikud luterlased on küll väga häiritud igasugu ameerikamaa päritolu sektide invasioonist ja nende lihtsameelsete piiblitõlgenduste levitamisest.

    Samuti ei saa üldistada, et kõik kristlased oleksid geiabielude vastased. Põhjamaades on kogukonnad hakanud vaikselt omaks võtma ka juba geidest ja lepsbidest pastoreid, laulatatakse neid paare vist juba ammu, Soomes vähemalt.

  15. ajeke ütles:

    Khm, siis eetilisi eelistusi saab teha vaid isiklikust maailmavaatest lähtuvalt? Kes on objektiivne moraalne vaatleja?

    Äkki on nii, et objektiivset moraali pole olemas? Seega saaks moraali objektiivne vaatleja olla ainult absoluutselt moraalitu isik.

    Kristluse (aga mitte ainult) piiratus on vägagi palju hea ja kurja leppimatus antagonismis. Seejuures peale Jumala ja Saatana on võimatu leida midagi, mis oleks AINULT hea või AINULT paha. Kui karu mind ära sööb, siis saab ta kõhu täis, kui kurjategija mind ära tapab, ei tapa ta samal ajal tõenäoliselt kedagi teist. Jne jne

    Lastele peaks kindlasti head ja kurja õpetama Hundi ja seitsme kitsetalle muinasloo kaudu. Kui tegelastesse suhtumine on kujunenud, siis võtma ette uue loo: Kits ja seitse lillekest. Tekkiv seos on lapsele väga abiks elu suhtelisuse varasel hoomamisel.

  16. ajeke ütles:

    Sinu kujutlus sisaldab varjunimega misjonäri ja tema missiooni eesmärki, kuid ei sisalda tollast sõnumit ega kirjeldust, mida ta seletas.

    Aaga palun.
    Piibel.net, Uue Testamendi algus. Lisaks varjunimele ka legend, nagu õigele missioonimehele kohane.

  17. Pole õiglane küll kõiki kreatsionistideks pidada, nagu mõned siin üldistavad.

    See lause minu kohta küll ei käinud, kuna ma tõepoolest ei pea kõiki kreatsionistideks, aga õigluse asjus poetaks vahele, et õigluse nimel pole õiglane kedagi eristada, kui just õiglusest jutt. Vahel on kombeks kõnakujundina kasutada ka osa nimetust terviku asemel, nt sada mõõka (so ratsaväelast), tuhat püssi (so sõdurit). Kas kreatsionistid ei ole kristlased? Kui on, siis kõnekujundina kõlbavad kindlasti kõiki kristlasi tähistama.

  18. K_V pakkus:

    Aaga palun.

    Eei, aitäh. Seal pole sõnagi Sinu kujutlusest. Katsu nüüd endas selgusele jõuda, mida Sa õieti soovisid, tehes ettepaneku: “Kujutleks“?

    (PS Kas Jeesuse jüngrid on liberaalfundamentalistid? Jah või? Ma ei teadnud, andeks, täielik võhik neis nüanssides.)

    inz oletas:

    Äkki on nii, et objektiivset moraali pole olemas?

    Äkki ongi nii. Kuidas muidu seletada, et ühe musta nahavärviga inimese moraal lubab teise inimese nahka pista, aga valge nahavärviga inimese moraal keelab seesuguse asja peale mõtlemastki?

    inz järeldas:

    Seega saaks moraali objektiivne vaatleja olla ainult absoluutselt moraalitu isik.

    Kui Sa natuke veel mõtled, siis tõmbad ehk ise võrdusmärgi vahelt välja: objektiivne = absoluutselt moraalitu? (Nt: Meid ümbritsev absoluutselt moraalitu (pro objektiivne) maailm. — Midagi nagu jääb puudu ja midagi oleks nagu üle?) Võibolla aitab edasiarendus võrdusmärki küsitavaks muuta: subjektiivne vaatleja = absoluutselt moraalne?

  19. ajeke ütles:

    Eei, aitäh. Seal pole sõnagi Sinu kujutlusest. Katsu nüüd endas selgusele jõuda, mida Sa õieti soovisid, tehes ettepaneku: “Kujutleks“?

    Ma ei saa kellegi teise eest ju midagi ette kujutama hakata. Kui ei soovi sellist stsenaariumi, et Jeesus Kristus oli TEGELIKULT liberaalide misjonär liberaalide planeedilt, ette kujutada, on ka hästi. Vaba maa.
    Rikkis telefonist nii palju, et isegi õitsvas tänapäevas on tõsine töö oma mõtteid nii sõnastada, et teine neid mõistaks.
    Lootes, et 2000 aastaga on inimesed vaimselt võimekamaks muutunud, võib tollasele hüpoteetilisele liberaalide misjonärile ainult kaasa tunda.
    See, mida Kristus Piibli andmetel rääkis, kuidas sellest aru saadi ja milliseid järeldusi erinevatel aegadel tehti, on ikka terve teadusharu teema, kui keegi sellist uurimistööd rahastada võtaks.

  20. Martin kirjutas:

    Ja miks peab skeptiliselt mõtlevaid inimesi koondada üritaval leheküljel olema sektsioon, mis “ei pretendeeri tõekuulutusele”?

    Sellepärast, et ma tahan :)

    Kena – ja kui sina kui võitlev ateist seal jama kirjutad, siis kas ei peaks sina kui skeptik lehekülje muudes sektsioonides seda jama skeptiliselt analüüsima?

    Kui ei, siis mis skeptik sa oled, kui sa skeptiku meetodit valikuliselt rakendad, endale sümpaatsed jamavaldkonnad välja jättes?

    Sallimatuse avaldusi ei ole minu suust mõtet nõuda. Neid ei tule.

    Enam ei tulegi? No kuule…

    Erinevalt sinust ei ole kunagi tulnud ega tule ka edaspidi.

  21. K_V eitas:

    Ma ei saa kellegi teise eest ju midagi ette kujutama hakata.

    Mhmhh. Palus keegi või?

    […] isegi õitsvas tänapäevas on tõsine töö oma mõtteid nii sõnastada, et teine neid mõistaks.

    Kurdavad jah, nt britid ja Aftobladeti abiga vahendavad eestlased.

  22. Mis puutub posijate ja usutegelaste võrdlusse, siis võtame näiteks tollesama kodanik Andrese, kes mõni aeg tagasi loobus meie leheküljel esinemast (mul ei ole ta vastu mingit vimma, aga lihtsalt hea mugav näide). Andres kuulutas, et tähtede seisul inimese sünnihetkel on inimese edasisele elusaatusele mõju. Kui ma talle ütlesin, et meile tuntud loodusteaduslike teadmiste hulgas pole mingit infot selle kohta, kuidas eelnimetatud mõjutamine võimalik võiks olla ja kui ta sellist teenust müüb, võib seda käsitleda kelmusena, sõimas ta mu läbi. Andres on tüüpiline näide posijast.

    Kui öelda usutegelasele (proovige Toomas Pauli või Vello Saloga järele, kui tahate), et meile tuntud loodusteaduslike teadmiste hulgas pole mingit infot selle kohta, kuidas Jeesuse ülestõusmine evangeeliumis kirjeldatud viisil võimalik võiks olla (neitsisünd põhimõtteliselt on võimalik, aga see on kõrvaline), siis ma usun, et ta on rõõmsalt nõus. Ta võib veel näiteks lisada algteadmiste levitamise korras, et enne Jeesust polnud kedagi temasarnast ja pärast Jeesust ei tule ka kedagi temasarnast ja seetõttu pole mõtet loota, et kunagi õnnestub ülestõusmist füüsikalise aparatuuri abil jälgida.

    Kes näeb vahet, tõstku käsi või jalg üles.

    Muidugi võib juhtuda, et usutegelane ja posija langevad kokku, nagu kreatsionistide või muu taolise rahva puhul.

  23. Näen vahet kahe hüpoteetilise isiku võimes reageerida kriitikale vms, mis iseenesest ei tähenda, et kirjeldatud käitumismustritega inimesed kuuluksid vastavalt usutegelaste ja posijatena eristatavatesse ridadesse. Loogiline on näha vahet institutsionaalse ja nö metsiku posimise vahel, kus esimesed on organiseeritult koolitatud shefimat demagoogiat panema.

  24. Kriku soovis:

    Kes näeb vahet, tõstku käsi või jalg üles.

    Vahe on suur – Andres ei ole Toomas Paul ega Vello Salo. Skeptik peaks teadma üksikute näidete üldistamise ohtusid stiilis “tüüpiline näide”? Allikad, arvutused, analüüsid võiksid siin mustamise ja valgendamise asemel välja toodud olla. Kuni neid ei ole, hindan ma seesugused kirjutised tüüpilise lolli õigustusteks.

  25. @Kriku:

    on küllaldaselt posijaid, kes ei hakkagi sind andrese kombel sõimama ja on kahjuks palju rohkem usutegelasi, kes sind selliste juttude mitte ainult ei sõima, vaid hullu ja hullemaga ähvardama hakkavad ning sageli oma ähvardusi ka täide viima hakkavad. lisaks: ma ei tea, kuidas on lood sinuga, aga mina näiteks ei mäleta ühtki juhtumit, kus posija oleks skeptikut või mõne teise posimistehnika viljelejat “usuteemadel” füüsiliselt rünnanud. küll aga meenub mulle väga palju juhtumeid, kus usutegelased on ateiste ja teiste usupraktikate harrastajaid füüsiliselt rünnanud.

    nii, et vahe on täitsa olemas ja minu poolt on korraks tõstetud kõik kaks kätt ja kaks jalga.

    muide, miks sa eristad usutegelast ja kreatsionisti? või sain ma valesti aru?

  26. ajeke ütles:

    Kriku soovis:

    Kes näeb vahet, tõstku käsi või jalg üles.

    Skeptik peaks teadma üksikute näidete üldistamise ohtusid stiilis “tüüpiline näide”?

    õige, aga see on ka juba ammu teada, et kriku ei ole usuteemadel (kristluseteemadel?) skeptik. nii, et tema kohta see ei kehti ;-)

  27. Kriku ütles:

    Kes näeb vahet, tõstku käsi või jalg üles.

    Muidugi võib juhtuda, et usutegelane ja posija langevad kokku, nagu kreatsionistide või muu taolise rahva puhul.

    Ei näe suurt vahet. Nii posija kui usutegelane üritavad sama – panna inimesi uskuma seda, mida nad kuulutavad. Minu jaoks ei mängi mingit rolli, kas see , mida nad kuulutavad, on teaduslikult tõestatav või mitte või kas nad ise ka seda jura usuvad või mitte ;) … Minu jaoks on ja jääb vastuvõetamatuks see, et nad üritavad mulle panna peale OMAenda tahet. Nagu valged juudid, kes kauplevad, kuid mitte materiaalsete vidinate-kola-rämpsuga, vaid vaimsete tõekspidamistega. Ei ahelda mu aplaid silmi kulla-karra külge, vaid püüavad panna mu meeleseisundit sõltuma “tõest”-sõnast, mida kuulutavad. Pole vaimsuse ori olla rohkem väärikas kui materiaalsuse ori. Orjus, on orjus.

    Isiklik kokkupuude oli jumalasõna kuulutava Eenok Haameriga, kui ta oma TÕDe kuulutas kantslist. Refereeritult kõlas see, et need, kes meie hulka ei kuulu, on halvad, patused ja põlevad põrgus :(
    Pole ei ennem ega hiljem kohanud nii suurt sallimatust teisitimõtlejate suhtes, kui tol kõnealusel jutlusel. Ja sündmus, milleks sinna koguneti oli, oli süüta laste “päästmine” , nende ristimine – kampa kuulujateks kuulutamine. Paradiisist pajataja needis tegelikult ära neid, kes tema sõna ei usu, kummarda. Et jutluselt lahkuja ikka hirmuga järgiks Püha Sõna, sest ta kuulis, mida ootab neid, kes eksivad.
    Mustlane kipukse ka needma neid, kes teda sõna kuulda ei tahtma võtta ja tal endale ennustada mitte tahtma lasta ….

    Eks usumeestel ja posijatel ole ka varuks trikid, mis põhinevad teadmisel – hirm on parim moodus värvata jüngreid. Leia üles inimese hirmud või saamahimud ja sa võid kindel olla, et ta oma hingekese sulle ühel päeval müüb. Visadus viib sihile – hirmudele ja saamahimule tuleb vajutada korduvalt ;)
    Ahjaa haritus tuleb demagoogile ainult kasuks!
    Ainus vahe, mida olen täheldanud – posijad jäävad oma harituselt, silmaringilt ja oskuselt vormida kaunikõlalisi kuldmune meenutavaid sõnavõtte, maha usumeestest. Kuid see suur ja üüratu tarkus tekitagi usumeeste vastu aukartust – sest inimene austab seda, mis on vaimult rikas. Iseasi, mida selle vaimurikkusega teha tahetakse, mida külvata püütakse …
    Posijate vastu tekib inimestes peamiselt ebamäärane umbusk, sest nemad räägivad asjadest, millest inimkond väga selgelt ikkagi midagi ei tea ja teadmatus mõjubki võõristavalt :D
    Ühed “müüvad” oma sõna teada-tuntud-uuritud teadmiste-sõnade varjus, teised püüavad seda tundmata asjade varjus müüa. Aga harjuskid on nad niiehk naa, kes püüavad oma usku maha müüa?

  28. Kriku ütles:

    Kes näeb vahet, tõstku käsi või jalg üles.

    Et siis üks nähtus on selline, mille kohta põhimõtteliselt ei olegi võimalik midagi teada saada (sest oli ainult üks Naatsareti Jeesus ja rohkem neid ei tule), ja teine selline, mille kohta põhimõtteliselt oleks, aga mitmesugustel loomingulistel põhjustel ei ole vastukäivad tõendid kehtivad (näiteks vaatleja skeptilise kallutatuse tõttu). Mu jäsemed jäävad esialgu lõdvalt rippu, sest vaata, kummale poole tahad, ikka katsuks nagu keegi mulle midagi meelevaldset hambasse puhuda. Ainukordsus on sellene argument, mis igasuguses posimises kuramuse tavaline on: “oi, mul on täna kolmas silm rähma täis, aga vaata tookord eelmisel aastal ma teadsin ikka täitsa täpselt, kus selle vanamuti kass uitas”.

    Tobe on kellegi teise eest oletada, aga ma tegelikult ei usu, et Paul või Salo neitsissünni eest võitlusse astuksid. Kui kristlus tõesti iga Piiblisse sattunud ulma kehtivusel püsiks, oleks ta vähemalt Euroopas ammu välja surnud.

  29. p.s näen oma peakolukeses vilkuvates neoontulukestes kirjakest, et skeptik on see, kes püüab teadvustada igal hetkel, mida talle järjekordselt pähe määritakse !
    tema misjuuniks pole mitte näpuga näitamine, kes on tõekuulutaja ja kes mitte, vaid iseenda teadveloleku treenimine. Selleks ta uuribki-puuribki kõiksugu Püha Sõnu, et teadvustada, millest need pajatavad ja mis eesmärgil neid pajatatakse. Sõnas kahtlemine pole tema eesmärk, vaid arusaamine sõnast ja sõna mõjust tema teadvusele,
    toimest tema pisikestele siblimistele-askeldamistele selle viivukese maamunakese pääl veedetud aja jooksul

  30. Hea küll, ma siis selgitan lähemalt, milles mina näen vahet.

    Andres püstitas täiel määral verifitseeritava väite ning keeldus kategooriliselt sellest taganemast ka siis, kui talle öeldi, et see väide on loodusteaduslikult falsifitseeritud. Milliste väljenditega see keeldumine toimus, ei ole tõepoolest oluline.

    Usutegelane püstitab Jeesuse ülestõusmise näol väite, mida ei saa verifitseerida ning ta ei näe põhjust vaielda vastu mõttele, et loodusteaduste seisukohalt on täiesti arusaamatu, mismoodi tema poolt kirjeldatu võinuks teoks saada. Tõenäoliselt on ta valmis seejuures möönma, et ta ise ka ei saa aru, kuidas see võinuks toimuda ja veel enam, see ei olegi inimese arusaamisvõime piirides.

    Milles seisneb selle vahe praktiline tähtsus?

    Esimene lähenemine on eeltöö kelmuseks (horoskoopide, auratransformatsiooni jms. müügiks), sest väidetakse, et iga inimene saab “imet” kodus korrata ja enda kasuks pöörata, kui ta õigest kohast vastavad jubinad ostab. Teine lähenemine seda ei ole – ei postuleerita mitte mingisugust võimalust jõuda ise ülestõusmiseni vms. Samuti ei postuleerita vähemalt peavoolu kristluses mingi muu ajaliku kasu saamist “vastutasuks” usukommete täitmisele (pigem vastupidi).

    Eesmärgid, mida püütakse kummagi kuulutusega saavutada, erinevad. Esimesel juhul kutsutakse kuulajat tüüpiliselt üles mingeid väidetava praktilise väärtusega toiminguid tegema (oma aurat transformeerima, joogivee molekule õiget pidi ajama vms) ning üritatakse seda teha loodusteaduslikult põhjendatud soovitustega sarnasel viisil. Teisel juhul kutsutakse kuulajat tüüpiliselt üles omaks võtma mingit väärtussüsteemi (näiteks mäejutluses väljendatut).

    Ma kriipsutan veelkord alla, et tegelikus elus on ka hulk juhtumeid, kus kaks ülalnimetatud lähenemist segunevad. See aga ei anna alust nende eristamisest loobuda.

  31. Ingmar, jätame parem neitsisünni rahule. Esiteks võib seda tõesti seletada tõlkeveaga (ma siiski ei julge öelda, kui põhjendatud see teooria on) ning teiseks ei ole selles lõppude lõpuks mitte midagi eriti imelist. Minu jaoks on see samas reas kepi maoks muutumise või jalakannaga kaljust allika välja löömisega. Seda on mõttetu arutada.

  32. @Jason, sorry, võtan arvesse. Tundus lihtsalt veider, et verifitseerimisest ja falsifitseerimisest aina kirjutav kirjasõber nüüd ühtäkki mälukaotust teeskleb, kuid Sinu märkus seletab seda täielikult. Aitäh! Küll talle siis mälu jälle tagasi tuleb, kui ta enam oma isiklikke tõekspidamisi siin kaitsma ei pea. ;)

  33. Kriku ütles:

    Samuti ei postlueerita vähemalt peavoolu kristluses mingi muu ajaliku kasu saamist “vastutasuks” usukommete täitmisele (pigem vastupidi).

    Mida tähendab “ajalik” (tõega, ma ei tea, kuigi olen seda sõna mustsada korda kuulnud)? Nii või teisiti, ma pole selle väitega üldse nõus. Kui ka “ajalik” tähendab “selles elus”, siis uskupöördumise oluline ajend on muteada lootus peo jätkumisele ja usukommete täitmisega ostetakse meeldivam pidu. Et Piibel selleks lootuseks eriti konkreetset alust ei anna, pole seejuures tähtis: seda lubadust levitatakse suusõnaliselt ikkagi.

    Muide, mul ununes eelmise jahu kirjutamise-viimistlemise käigus kuidagi ära, et Sa oma näites hoopis ülestõusmisest rääkisid ja neitsissündi ainult möödaminnes nimetasid.

  34. Mida tähendab “ajalik” (tõega, ma ei tea, kuigi olen seda sõna mustsada korda kuulnud)?

    Surmaeelne, meiemaailmne.

    Nii või teisiti, ma pole selle väitega üldse nõus. Kui ka “ajalik” tähendab “selles elus”, siis uskupöördumise oluline ajend on muteada lootus peo jätkumisele ja usukommete täitmisega ostetakse meeldivam pidu.

    Jälle muna ja kana teema. Kristus pakub vastust küsimusele “Mis minust surmajärgses eksistentsis saab?”, mitte küsimusele “Kas pärast surma veel midagi tuleb?” Surmajärgne eksistents on eeldus, milles uusajani peaaegu kellelgi ei tulnud pähe kahelda.

    Posija pakub tehingut: tema käest ostetakse lulla, millest on inimesel tema eluajal kasu. Usutegelane ütleb, et kui sa käitud nii, nagu mina ütlen, saad sa pärast surma päästetud. Posija väide on suunatud igaühele, sest igaüks tahaks oma elu võimalikult hästi, õnnelikult, pikalt jne. elada. Usutegelase väide on suunatud isikule, kes muretseb surmajärgse eksistentsi pärast.

  35. @Ingmar:
    [ÕS] “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”
    ajalik (19: -liku, -.likku) vmo maine, maapealne; üürike, mööduv. ▪ Ajalik elu, õnn. Elu, õnne ajalikkus

    (Eelmine postitus ÕS-i veebilingiga läks spämmifiltrile söödaks, aga vaata Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute alt, leiad mugava ja kiire liidese.)

  36. Posija pakub tehingut: tema käest ostetakse lulla, millest on inimesel tema eluajal kasu. Usutegelane ütleb, et kui sa käitud nii, nagu mina ütlen, saad sa pärast surma päästetud.

    Ühe saan kätte kohe ja teisest puuduvad verifitseeritavad ja falsifitseeritavad tõendid. Posija on sel juhul aus kaupmees ja usutegelane soolapuhuja, kellel väidetavalt side surmajärgse olemisega, millest ta suu vahtu seletab, natuke väävlivingu ja igavest tuld sinna juurde kohendades.

    Posija väide on suunatud igaühele, sest igaüks tahaks oma elu võimalikult hästi, õnnelikult, pikalt jne. elada. Usutegelase väide on suunatud isikule, kes muretseb surmajärgse eksistentsi pärast.

    Kaupmees peabki kõigile müüma. Usutegelase väide on suunatud kõigist ainult lollide püüdmisele.

  37. Ühe saan kätte kohe ja teisest puuduvad verifitseeritavad ja falsifitseeritavad tõendid. Posija on sel juhul aus kaupmees ja usutegelane soolapuhuja, kellel väidetavalt side surmajärgse olemisega, millest ta suu vahtu seletab, natuke väävlivingu ja igavest tuld sinna juurde kohendades.

    Posija müüb falsifitseeritud väidetel tuginevat kraami ja ei saa seega aus kaupmees olla. Usutegelane ei müü midagi, vaid annab soovitusi, kuidas ära hoida ebasoovitavaid arenguid surmajärgses eksistentsis neile, kellele surmajärgne eksistents muret valmistab.

  38. Surmajärgne eksistents on eeldus, milles uusajani peaaegu kellelgi ei tulnud pähe kahelda.

    See tulemise asi on natuke kahtlane. Mulle tundub, et pigem ei lastud kahelda, selles nn kristluse mõjuväljas.

  39. annab soovitusi, kuidas ära hoida ebasoovitavaid arenguid surmajärgses eksistentsis neile, kellele surmajärgne eksistents muret valmistab.

    Mhmhh, nii posijagi, annab soovitusi neile, kellele surmaeelne eksistents muret valmistab. Paljud on rahul, sellepärast ei lõpe ühel ega teisel leib ehk lolle jagub siia ja sinna ilma.

  40. Hauataguse eksistentsi kohased kujutelmad on ülimalt laialt levinud kogu uusaja-eelses maailmas. Jah, on religioone, mis selle valdkonnaga eriti ei tegele, aga see ei muuda asja. Selle kohta on mitu mäetäit nii arheoloogilisi kui kirjalikke tõendeid.

    Alustuseks võiksid kasvõi Masingu “Üldise usundiloo” läbi lugeda.

  41. Usutegelane ei müü midagi

    Ega narkoärikad ka ei müü midagi, lihtsalt võtavad annetusi iga doosi eest.

    Materiaalsete annetuste tegemine ei ole peavoolu kristluses (kõigi 38 000+ sekti eest ma ei vastuta) lunastuse eeldus. Selline arvamus on täiesti väär.

  42. .
    Aituma sõnaseletajaile ja vabandust, et ise ÕSi välja ei viitsinud otsida.

    Kriku ütles:

    Posija väide on suunatud igaühele, sest igaüks tahaks oma elu võimalikult hästi, õnnelikult, pikalt jne. elada. Usutegelase väide on suunatud isikule, kes muretseb surmajärgse eksistentsi pärast.

    Posija väide on suunatud inimesele, kes muretseb selle pärast, mida posija talle pakub. Kvantitatiivne vahe on selles, et posija annab kauba üle praktiliselt kohe, Jumal (keda usumees esindab) eeldatavasti mõnekümne aasta pärast, aga seegi on eesseisva igaviku kõrval ikka väga kohe.

    Kvalitatiivne vahe on selles, et jumalausulisele teeb tema maailma kõigutamine haiget, astro- või homöo- või magnetiusulisus pole eeldatavasti kellegi maailmapildi tuumaks. Kurat, see ei saanud just väga selgelt kvalitatiivne erinevus :) Jääbki üle ainult religioonidesse sisse ehitatud põhimõtteline falsifitseerimatus, mis küll tuleneb nende kalduvusest teaduse tee pealt ajapikku kõrvale vingerdada, nagu oma kirjapandud tekstides sisalduvate falsifitseeritavate väidete metafoorideks ümberkvalifitseerimisega.

  43. @Kriku: mulle jälle paistab, et usutegelased (loomulikult mitte kõik ja Toomas Paul ongi ka siin kujunemas sellise mõistliku kristlase kuvandi postripoisiks, aga ta on pigem erand kui reegel) müüvad oma teenust põhimõtteliselt samal moel nagu näiteks tarbetu ja mittevajaliku veepuhastussüsteemi müütajad.

    Esiteks tehakse trikk ja näidatakse, et sul on tõsine probleem ja kui sa seda probleemi ei lahenda, siis ootab sind õnnetus — terviserike ja surm või taevariiki mittepääsemine ja igavene piin põrgus (mida iganes see eri aegadel ka ei tähenda).

    Õnneks on aga olemas lahendus — veemüüjatel veepuhastaja, usutegelasel kuulumine nende kampa ja osavõtt nende üritustest. Rahast paljud usutegelased kohe ei räägi, aga kümnisekogumine ja ka muidu kontroll koguduseliikme finantsasjade üle on ka tänapäeval osades sektides täitsa toimiv komme; korjanduskarbid ja -liuad liiguvad ka katoliiklikes ja luterlikes kirikutes päris aktiivselt.

    Lisaks võib olla, et astroloog ise usub väga veendunult oma süsteemi ja tahab kaaskodanikele selle kaudu head teha, et teisedki temameelest toimivat asja pruukida saaksid. Astroloog on samuti investeerinud oma teadmistesse ja oskustesse ning oma ekspertiisi me müüme ju kõik, seega pole astroloogi sünnikaardi müük justkui sugugi suurem petukaup kui surmajärgse päästeteenuse pakkumine.

    Ei, mina ei usu usutegelaste päästeoperatsiooni rohkem kui auratransformaatori kallistamisüritust. Erinevus võib olla väljapeetumas stiilis, uhkemas ja väärikamas majas, koreograafilises keerukuses, kostümeerija maitses ja paljudes muudes nüanssides, aga usutegelaste müüdav kaup—isiklik lunastus—on samasugune petukaup nagu astroloogiline sünnikaart või mikrokiip mobiilikiirguse muundamiseks. Jah, ajaloolistel põhjustel on kirikutel rohkem võimalusi ja väljundeid ja mõni neist on päris mõistlik, aga ajad muutuvad.

    Ütlen veelkord — nimetatud asjaolud ei tähenda, et Gustav Piir, Kätlin Roovik, Valeri Aljas, Edda Paukson ja paljud teised ei võiks meeldivad inimesed olla, kellega poleks huvitav igasuguseid asju arutada ja kes keelduksid ligimese abistamisest, kui olukord nõuab. Meil kõigil on omad veidrused, neil siis uskumused, mis vastuolus tänapäevaste teaduslike teadmistega ja pretensioon nende uskumuste kehtivuspiire laiendada ka nende suunas, kel teistsugused arusaamad.

  44. Alustuseks võiksid kasvõi Masingu “Üldise usundiloo” läbi lugeda.

    See on kindlasti hea soovitus, aga mul ei ole selle jaoks praegu aega. Pealegi ei osanud ta eesti keeles kirjutada, kui aus olla. Vigane kirjaoskus peegeldub mõtlemises, paraku.

    Materiaalsete annetuste tegemine ei ole peavoolu kristluses (kõigi 38 000+ sekti eest ma ei vastuta) lunastuse eeldus.

    Narkareid moositakse ka alul tasuta doosidega, ma olen kuulnud. Siis kui juba sõltuvuses, tassivad ise vabatahtlikult annetusi tuua, ja kuidas sa kristlasena ikka ligimesele ära ütled, eks ju. Fakt, verifitseeritav ja falsifitseeritav: ükski religioon ei ole raha vastuvõtmisest ära öelnud, mitte ükski. Fakt, verifitseeritav ja falsifitseeritav: ükski religioon ei ole loobunud materiaalsest varast, siinses ehk surmaeelses ehk maises ehk ajalikus elus. See, millal tehingu eest raha võetakse, ei muuda tehingut olematuks.

    Paljud firmad jagavad teenusega tasuta tutvumiseks priipääsmeid ja keegi ei sunni sind pärast seda kasutama. Regulaarne tasuvõtmine hilisemal teenusetarbimisel teeb neid minu silmis ainult ausaiks kaubitsejaiks erinevalt pea-, kõrval-, eel- või järelvoolu kristluse kõrval, mis oma tulusid ei deklareeri ega nende pealt maksu ei maksa.

  45. Posija väide on suunatud inimesele, kes muretseb selle pärast, mida posija talle pakub.

    Näiteks oma tervise pärast muretseb igaüks. Posija konkureerib tõenduspõhise meditsiiniga peaaegu igaühe tähelepanu pärast. Surmajärgse elu võimalikkuse möönjate protsent erineb riigiti, aga meie kultuuriruumis peaks see igal pool sajast ikka päris kaugel olema.

    Kvalitatiivne vahe on selles, et jumalausulisele teeb tema maailma kõigutamine haiget, astro- või homöo- või magnetiusulisus pole eeldatavasti kellegi maailmapildi tuumaks.

    See tulenebki ülal väljatoodud asjaolust, et religioon levitab väärtushinnanguid. Oma väärtushinnanguid oleme me igaüks valmis kaitsma, ükskõik milline nende allikas ka poleks.

    Kvalitatiivne vahe seisneb selles, et posija mõttesüsteemi tuumaks on retsept (mille ümber vahel võib olla ehitatud ka mingit abitut teoloogiat), usumehe mõttesüsteemi keskmeks väärtushinnangud (millele vahel võib olla külge riputatud ka posimisi).

    religioonidesse sisse ehitatud põhimõtteline falsifitseerimatus, mis küll tuleneb nende kalduvusest teaduse tee pealt ajapikku kõrvale vingerdada

    Või kalduvusest teaduse saavutusi arvesse võtta ja neist õppida?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga