Arhiiv lugudest, mis on ilmunud veebruar, 2010

Feb 26 2010

Eesti teadusfoto maailma parimate seas

Müürlooga eneseviljastamine. Pilt: Heiti Paves, Birger Ilau, Tallinna Tehnikaülikool

Delfi teadusuudiste vahendaja Forte annab teada, et valiti 2009. aasta parim teadusfoto. Tegemist on ajakirja Science ja Ameerika Ühendriikide rahvusliku teadusfondi konkursiga teaduse visualiseerimise kohta ja eelteate vahendajaks oli National Geographic.

Delfi treilaitel jäi seekord ilmselt mõni klikk aga tegemata, kuna auväärsete äramärgitute seas on ka üks Eesti teadlaste foto, mis jutustab sellest, kuidas tavaline umbrohi müürlook (Arabidopsis thaliana) iseennast viljastab. Autorid Heiti Paves ja Birger Ilau Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia instituudist.

2009. aasta võitjate seas on ka skeptik.ee üks lemmikutest — PhD Comics koomiksiga aju arengust.

Palju õnne kõigile ja edu edaspidiseks looduse ja teaduse imede tutvustamisel!

Üks kommentaar

Feb 18 2010

Teadlane räägib 2012 maailmalõpust (video ja tõlge)

Nibiru&EarthMida teeb teadlane, kes on vastanud suurele hulgale 2012. aastal väidetavat maailmalõppu puudutavale küsimusele, kuid kelle teaduspõhiseid vastuseid keelduvad osad inimesed uskumast, kuna need ei kõla kokku küsija usuga tulevasest peatsest maailmalõpust?

Esialgu vastas astrobioloog David Morrison küsimustele kirjalikul moel edasi, siis, kui sarnaseid küsimusi juba rohkem kogunes, leidsid osad neist tee Korduma Kippuvate Küsimuste sekka. Tänasel päeval on 2012 kohta NASA kodulehel lausa eraldi osakond tehtud, kus on vastatud 20 kõige tüüpilisemale küsimusele seoses 2012 jamaga.

Aga oleme siingi täheldanud, et kinnisideedega inimestel on tihti raskusi nii enda mõtete selge väljendamise kui ka lugemise teel teiste poolt kirjutatud teksti mõistmisega, seega kirjalik ja struktureeritud tekst ei pruugi kõigile kohale jõuda ning ilmselt seepärast on nüüd olemas ka video, kus peamised asjad on edastatud ka kuuldaval-nähtaval moel.

Karta on, et ega seegi paljudele kohale jõua.

The Truth about 2012 from NASA Lunar Science Institute on Vimeo.

Jutu eestikeelse tõlke esialgse versiooni tegi Erik Puura.

Loe edasi »

20 kommentaari

Feb 11 2010

Muudame koos Briti laimuseaduse ära

free speech is not for saleHead sõbrad, toetajad, oponendid, ajakirjanikud, teadlased, uudishimulikud, tarbijad, kodanikud, uurijad, surfajad, kirjutajad, lugejad, lauljad, sõitjad, arvajad, pendlimehed- ja naised, Kuu pealt kukkunud, seenele saadetud, potilaadal käinud, lugupeetavad, auväärsed, mina ja muud loomad, palun minge aadressile

Libel reform campaign

ning väljendage oma toetust Briti laimuseaduse muutmiseks.

Skeptik.ee kommenteerijate ühisjõul on pöördumise tekst olemas ka eesti keeles. Suur tänu teile, ajeke, Starker, Kriku!

Inglismaa laimuseadus on ebaõiglane, avaliku huvi vastane ja rahvusvahelise kriitika all. Seda on vaja kiiremas korras muuta.

Vabadus otsesõnu ja pahatahtlikkuseta kritiseerida ja kahelda on väitluste ja vaidluste nurgakiviks, toimugu see teaduslikes väljaannetes, veebilehtedel, ajakirjanduses või mujal. Meie [Inglise] praegune laimuseadus takistab arutelu ja lämmatab väljendusvabadust. See võtab kirjutajatelt julguse olulisi teemasid käsitleda ja seeläbi jätab meid ilma õigusest nende kohta lugeda.

Antud seadus on sedavõrd hagejate kasuks kallutatud ja autorite vastu niivõrd vaenulik, et London on saanud tuntuks kui maailma laimupealinn. Rikkad ja võimsad toovad Londonisse ka kõige nõrgemate põhjendustega kaebused (laimuturism), sest nad teavad, et 90% juhtudest võidavad hagejad. Laimuseaduse eesmärk on kaitsta üksikisiku mainet, kuid seda kasutatakse ära ausa arvamuse ja kriitika mahasurumiseks.

Laimamise kohtumenetlus läheb sageli maksma üle miljoni naelsterlingi [umbes 18 miljonit krooni] ja on 140 korda kulukam kui laimuprotsessid Mandri-Euroopas. Kirjastajad (ega ka ajakirjanikud, autorid, õppejõud, esinejad ja veebipäeviku pidajad) ei saa selliste röövellike kuludega riskida, mis tähendab, et nad on sunnitud taganema, kirjutatu tagasi võtma ja vabandust paluma millegi eest, mis nende arvates on tõene, aus ja avalikkusele oluline.

Organisatsioonide Inglise Pen-klubi ja Index on Censorship poolt koostatud aruanne näitas, et tagamaks avaliku huvi tugevam, laialdasem ja kättesaadavam kaitse, on vaja seadust kiiresti muuta. Sense About Science on näidanud, et laimuhagidest lähtuv oht viib enesetsensuurini teadus- ja meditsiinikirjanduses.

Meie, allakirjutanud, nii Inglismaal kui ka väljaspool, ärgitame poliitikuid erapooletuse, avaliku huvi ja sõnavabaduse huvides toetama praeguse Inglise laimuseaduse põhjaliku reformi algatamist.

Sain just kirja teaduskirjanikult Simon Singhilt, kes on isiklikult selle laimuseadusega pihta saanud. Ta kutsus veelkord kõiki üles sellele pöördumisele toetust avaldama ning sellest ka oma sõpradele rääkima. Täna on seal umbes 17 000 allkirja ning eesmärgiks on saada vähemalt 100 000. Kui sa pole veel avaldanud oma toetust uuriva ja vaba ajakirjanduse püsimajäämise eest või mis iganes põhjust selles tekstis enda jaoks toetamisväärseks pead, siis tee seda praegu, nüüd, kohe ja ütle ka teistele, et nad sama teeksid.

Libel reform campaign

Briti laimuseadus on rahvusvaheline asi, seepärast loeb ka eestimaalaste hääl sama hästi kui brittide hääl. Samuti ei puudu sel asjal paralleel meie kohalike oludega, kus on ringlemas üks seaduseelnõu, milles ajakirjanikud ja vaatlejad näevad ohtu meie vabale ajakirjandusele.

Loe veel:

32 kommentaari

Feb 06 2010

Kaitseme sõnavabadust ja toetame Briti laimuseaduse muutmist

free speech is not for saleBriti laimuseadus (libel law) on viimastel aastatel kõva surve all, sest seda seadust kasutatakse muu hulgas ka teadus- ja tervisealaste vaidluste mahasurumisel. Ühed agarad kaebajad on olnud libateraapiate pakkujad, näiteks kaebasid Briti kiropraktikud Simon Singhi kohtusse selle eest, et ta nimetas kiropraktikute võtteid laste koolikute ravil ‘bogus‘, kuna sellise ravi efektiivsuse kohta pole mingit teaduslikku kinnitust. Meie hea tuttav Ben Goldacre ning tema ajakirjanduslik tööandja The Guardian olid pikka aega ühe surmakutsarist vitamiiniärika surve alla, kellest on pikemalt juttu Ben Goldacre raamatus Pahateadus.

Üks asi on Briti ajakirjanduses ilmuvad lood, mille üle lugudes kajastatud inimesed kaebavad, teine veidrus Briti laimuseadusega on see, et kui nt Austraalia ajalehes ilmub lugu selle kohta, et Kamerunis tegeleb Bulgaaria homöopaat ebaeetiliste inimkatsetega, siis võib see homöopaat Austraalia lehe Briti kohtusse kaevata, kuna see leht on üle interneti Suurbritannias loetav. Laimuturism. See asjaolu on löögi alla seadnud uuriva ajakirjanduse, kuna organiseeritud kuritegevusega seotud inimesed kasutavad seda skeemi aina agaramalt uurivate ajakirjanike vaigistamiseks ning isegi kui kostja õigeks mõistetakse, siis on ta lihtsalt pankrotis, kuna välja määratud kulud ei kata iial tehtud kulutusi. Nii on lihtsam hagejaga kokku leppida, esitada vabandused ja oma sõnadest taganeda ka siis, kui sul tuline õigus on.

Nüüd siis käimas rahvusvaheline kampaania seaduse muutmiseks, sest küsimus on rahvusvaheline, puudutab muu hulgas teadlasi, blogijaid, uurivaid ajakirjanikke. Arutatakse enesetsensuuri teemadel. Kampaaniat veab mittetulunduslik organisatsioon Sense About Science ja selle looga kutsun kõiki üles oma toetusallkirjaga toetama Briti laimuseaduse muutmist.

Toetust saab avaldada siin:
England’s libel laws are unjust, against the public interest and internationally criticised — there is urgent neet for reform
Kui keegi soovib sealse teksti eesti keelde ümber panna, siis võtan selle tänuga vastu.—> Eestikeelse variandi leiad siit.

Loe veel:

35 kommentaari

Feb 05 2010

… ja muud leiud veebruari ajakirjandusest

Autor: teemas lugusid

pealuu_kontMeie meedia on umbluu asjus lõputu varasalv, kuid õnneks leiab ka meediakriitilisi lugusid ja ka asjalikku teavet. Allpool mõned nopped veebruari leidudest, kuhu headelt lugejatelt lisa ootan.

Teen ka ettepaneku, et valiks millalgi kuu ‘hea loo’ ning ‘halva loo’ või ‘umbluu-killu”. See valitakse kommenteerimise käigus ja kuulutatakse välja uue kuu meedianopetes. Jaanuari ‘heaks looks’ nomineerin Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti, halvaks looks Dr. Suurküla: gripivaktsiinid on kasutud või siis Huvitaja saade vee-posijatega (saadet ERR arhiivist enam ilmselt ei leia).

Nüüd aga veebruari leidude juurde.

Loe edasi »

289 kommentaari

Feb 02 2010

Uus toidutalumatuse test. Kas parem kui Levini oma?

Food DetectiveTriin andis kirja teel teada, et Eestisse on jõudnud uus toidutalumatuse test FoodDetective©, mille müügikuulutus teatab, et on “maailma esimene toidutalumatuse test”. Levini testist eristab toidu-detektiivi see, et seda saad sa ise kodus teha ja ei pea kellegi juurde kallile konsultatsioonile minema. Kõigest 1190 krooni ja saad 56 toiduaine kohta teada, kas need sulle sobivad või mitte.

Adik Levini Role programmist on skeptik.ee küljel korduvalt juttu olnud. Kas uus test on millegipoolest parem? Vaatame järele.

Loe edasi »

20 kommentaari

Feb 01 2010

Kuidas plastik iidse toidu mürgiseks tegi

Elizabeth Zeschin: Salmon HeadPõhja-Ameerikas, Alaska ja Kanada kandis, elavad teatavasti eskimod ehk inuitid, ‘inimese moodi inimesed’. Kliima on sealkandis karm olnud niikaua, kuni keegi mäletab, toitu on alati vähe ja tulematerjal masendavalt kallis.

Üks meetodeid, mida inuitid nende raskuste ületamiseks kasutavad, on aastasadu tagasi välja töötatud tepa protsess. Kalad püütakse kinni ning pead ja sisikonnad eemaldatakse muust, hõlpsamini toiduks tarvitatavast lihast — nii, nagu eurooplasedki teeksid. Seejärel kaevatakse auk, vooderdatakse see samblaga, asetatakse kalapead rohu sisse mähituna samblale ning kaetakse sisikondade ja kotiriidega. Kotiriie kaetakse mullaga. Pärast umbes nädalapikkust fermentatsiooniprotsessi on sisikonnast vallandunud ensüümid ja bakterid muutnud kalaluud pehmeks, andnud lihale iseloomuliku konsistentsi ning delikatess loetakse valminuks. Mõned meistrid eelistavad sambla asemel kasutada puidust kasti või toobrit, maitsealaseid erinevusi on ka sisikonna täpses kasutamises, õigete taimede valimises ning muudes pisiasjades. Sarnastel viisidel saab toiduks valmistada ka teisi muidu raskesti söödavaid jahisaagiosi koprasabadest kuni hülgeloibadeni. Menetlus on tõhus, säästlik ja looduslähedane: esiteks ei lähe suuruselt jalgpallini ulatuvad lõhepead raisku, teiseks ei ole roa valmistamiseks tarvis kulutada hinnalisi küttepuid.

20. sajandi teises pooles juhtus midagi üllatavalt: kõigest 22 aastaga (1966–1988) tõusis Alaska inuitide seas järsult (üle kümne korra) botulismimürgistuste arv. Siiamaani on Alaska botulismi sageduse poolest maailma tipus. Miks? Süüdi on plastik.

Loe edasi »

8 kommentaari