Uus toidutalumatuse test. Kas parem kui Levini oma?
Triin andis kirja teel teada, et Eestisse on jõudnud uus toidutalumatuse test FoodDetective©, mille müügikuulutus teatab, et on “maailma esimene toidutalumatuse test”. Levini testist eristab toidu-detektiivi see, et seda saad sa ise kodus teha ja ei pea kellegi juurde kallile konsultatsioonile minema. Kõigest 1190 krooni ja saad 56 toiduaine kohta teada, kas need sulle sobivad või mitte.
Adik Levini Role programmist on skeptik.ee küljel korduvalt juttu olnud. Kas uus test on millegipoolest parem? Vaatame järele.
FoodDetective© testi müüja koduleht pakub lahkelt abi rea tervislike seisundite tõenäolise põhjuse tuvastamisel. Sa võibolla ise veel ei teagi, et sinu või lähedase
voodimärgamine; vistrikud, komedoonid, akne väsimus, uimasus; loidus; unetus; ülekaal, pidevalt suurenev kaal; tumedad või punased laigud nahal; tähelepanupuudulikkus; stomatiit (suupõletik), gingiviit (igemepõletik), keiliit (huulepõletik); söömisjärgne unisus, energia puudus; söömisjärgne südamelöögi sageduse (pulsi) suurenemine; söömisjärgne nõrkus, pearinglus; sagedane gripitaoline seisund, mis pole otseselt haigusega seotud; rahutus, äng; puhitus; premenstruaalne sündroom (pms); põletikulise soole sündroom; pidevad tujude kõikumised; peavalu, migreenid; paistetus, tursed, veepeetus organismis; nahalööve; naha sügelus; hingamisteede häired; liigesvalu; lihasvalu; kroonilise väsimuse sündroom; kõhuvalu, ebamugav tunne kõhus; kõhulahtisus; kõhukinnisus; imendumishäired; hüperaktiivsus; fibromüalgia (vahelduvad valud lihastes, kõõlustes, liigestes ja luuümbrises); depressioon; artriit; ärrituvus; ärritatud soole sündroom; apaatia, energia puudus, alakaal
võib olla tingitud just toidualumatusest ja nüüd lõpuks on võimalik koduse vahendiga asjasse selgust tuua, kuna
Inglismaa uuringutest selgub, et ligikaudu 45 % rahvastikust kannatab teadmatu toidutalumatuse all, mis omakorda võib olla mitmete tõsiste meditsiiniliste seisundite põhjuseks.
Inglismaa uuringutest!? Kõlab nagu viide teaduslikkusele, aga kus siis need viited on? Ei, neid ei ole ja ei saagi olla, kuna selliseid teadusuuringuid, millest selguks, et 45% rahvastikust kannataks toidutalumatuse all, pole suure tõenäosusega olemas. Vähemalt enne ei usu, kui vastavaid uuringuid näinud pole. Mina aga leidsin sellise “Inglismaa uuringu”, kust sain teada, et eri hinnangutel esineb toidutalumatust 2-20% elanikkonnast. Kas nad selle all just kannatavad, ei oska öelda ning nende toidutalumatust kohe kindlasti ei tuvastatud kulleriga koju tellitava testi abil.
Mida oleks veel hea teada? FoodDetective© test põhineb müüja jutu järgi IgG antikehade määramisel. Teadusuuringute tulemused aga näitavad, et IgG antikehade määramine toidutalumatuse testimisel on ebaoluline. IgG positiivne reaktsioon näitab hoopis seda, et organism on seda toiduainet (valku) tarbinud, mitte aga seda, et organism toiduaine (valgu) suhtes talumatu oleks.
Lisaks näitavad sama inimese testid, mis on tehtud eri nimede all samas laboratooriumis, täiesti erinevaid tulemusi, mis viitab selgelt sellele, et neid teste ei saa pidada millekski selliseks, mille alusel oleks põhjust oma elu ja harjumusi muutma hakata. Täna ühed, homme teised toidud, ühe testiga ühed, teisega kolmandad toidud, mida vältida ja nii võib testija inimene segaduses olles hoopis söömata jätta, kuna kõik tundub aina talumatust ja tervisehädasid põhjustavat.
Toidutalumatuse teste müüva Ekstrakt Sündmuse Oü omanikku Martin Süld’i aitab vastutusest hoida vastutusest hoidumise hoiatus:
FoodDetective toidutalumatuse test ei ole mõeldud asendamaks meditsiinilist nõustamist; see ei diagnoosi allergiaid. Testi tulemused on mõeldud toidusoovituste andmiseks igapäevase toidumenüü korrigeerimisel. Kui teil on mõni meditsiiniline seisund, nt rasedus või võtate ravimeid, siis ennem toiduplaani korrigeerimist pidage kindlasti nõu oma arsti või toitumise spetsialistiga
Ehk oleks õiglasem öelda, et sellistel testidel on vaid meelelahutuslik väärtus. Samas on 1190 krooni eest võimalik osa saada paljudest muudest meelelahutusüritustest, mis kestavad rohkem kui 40 minutit ja millest osa saamiseks ei pea oma verd andma. Vere võiks hoopis doonorina verekeskuses ära anda, kus see päriselt mõne inimese elupäästjaks võib osutuda.
Kokkuvõte
FoodDetective© ja ka kõik teised IgG antikehade määramisel põhinevad toidutalumatuse testid ei tööta nii nagu testide müüjad väidavad, kuna teadusuuringute põhjal ei ole IgG antikehade määramisel toiduainete liigitamisel inimesele sobivateks ja mittesobivateks mitte mingisugust kliinilist väärtust.
Vastuseks pealkirjas küsitud küsimusele kostan, et ei, FoodDetective© test ei ole Levini kasutatavast Role programmiga seotud testist grammigi parem ega ka halvem, kuna mõlema tulemus on teaduslikult tõendatult ühtmoodi tühi.
Tänan Triinu vihje eest. Paar vihjet on homöopaatia kohta laekunud ja püüan need lähiajal läbi vaadata.
Allikad:
- FoodDetective™ toidutalumatuse test — KKK
- An exploration of food intolerance in the primary care setting: The general practitioner’s experience
- Testing for IgG4 against foods is not recommended as a diagnostic tool: EAACI Task Force Report.
- HolfordWatch: Which?, YorkTest and Cambridge Nutritional Sciences Ltd
- Wikipedia: Food intolerance
Aa!
Sellepärast nad analüüsi põhjal siis niivõrd hämmastava täpsusega ära ütlevadki, mida inimene seni valdavalt söönud on.
Ma olen ROLE-programmi ise läbi teinud ning see on leevendanud kroonilist haigust, kuid väga tõenäoliselt polnud mul seejuures mingit toidutalumatust. Tohtri juhmus keemias, bioloogias ja füsioloogias oli hämmastav — oli selge, et tal pole endal aimugi, miks see meetod töötab, kuna isegi paduhumanitaarse keskharidusega mina suutsin ta korduvalt lihtsate küsimustega ummikusse jooksutada. Arvatavasti parandas mu tervislikku seisundit hoopis endisest rangem režiim ja samas vaheldusrikkam menüü, mida kombineerisin riikliku kliiniku eriarsti soovitatud päris-dieediga. Sellest järeldan, et kallid analüüsid pole vajalikud ning piisab lihtsalt teatud toitumissoovituste järgimisest ning menüü mitmekesistamisest.
Küll aga tahaks teada, millega võiks selgitada asjaolu, et mõnede toidugruppide (näit. liha ja teravilja) segamini söömine teeb uniseks ja töntsiks, aga samade ainete eraldi söömine organismi kurnatust ei põhjusta. Proovige järele, kui ei usu.
Koguses küsimus – korralik praad koos kõigi lisanditega reeglina suurem kui paljas tükk liha või pudrukauss…?
@Mart K.:
http://en.wikipedia.org/wiki/P.....somnolence
Kriku: kummalisel kombel ei mängi kogused rolli. Kõhu olen alati täis saanud. Ja ma ei ole väikse söömaga.
Märt: tänan huvitava lingi eest, ent seal pole paraku öeldud, miks unisust minu poolt kirjeldatud tingimustel ei esine. Parasümpateetilise mehhanismi kirjelduse juures on väidetud isegi, et toidu koostis ei ole oluline; unisus tekib niikuinii.
Need ROLE inimesed selgitasid oma lahussöömise nõuet vist kuidagi nii, et kuna üht sorti toidu seedimise jaoks on vaja ühesuguseid seede-ensüüme ja teist (ja kolmandat ja neljandat) tüüpi toidu seedimiseks teisi (3., 4….), siis segisöömisel kulub esiteks seedimiseks rohkem energiat (sellest ka väsimus), ja teiseks kulub suur osa toidust saadavat energiat selle segapudru mikrobioloogilisele sortimisele, s.t, läheb organismi seisukohalt raisku, ja sellest vähesest, mis alles jääb, talletatakse lõpuks ka suurem osa otse pekki.
Nädal hiljem tegi TÜ haridusega keemik (või äkki oli biokeemik?) mulle seltskondliku vestluse käigus selgeks, et see on puhas jama, umbes nagu jutt happelisest ja aluselisest toidust või mis iganes muu parateaduslik umbluu. Ent ega ma neid tema selgitusi ei mäleta küll.
Ma viidet ei leidnud, aga meelde on jäänud aastatega, et kõrge rasvasisaldusega toit või kõrge süsivesikusisaldus põhjustavad insuliini toime vähenemist ja väheneb glükoosi saadavud. Mul endal ka nii et rasvane ja suhkrune toit teevad uimaseks võrreldes köögiviljadega. Toitumusest tekkinud diabeet saab umbes nii alguse.
Nojah, me kõik oleme söönud kõhu täis õuntest või maasikatest või millestki seesugusest ja mind vähemalt selline söömaaeg küll uniseks ei tee.
Jah, aga lihaga on sama lugu. Või juurviljadega eraldi võttes. Minul, vähemalt.
Tegelikult võib ju välja pakkuda igasuguseid teooriaid.
Enteerilises (soole) neuroendokriinsüsteemis on igavene hulk hormoone, vähemalt neli-viiskümmend, kui alatüübid välja jätta. Mitmed neist sekreteeritakse vastusena aminohapetele, peptiididele, sahhariididele ja lipiididele niiet selles mõttes oleks nagu toidu koostis natuke oluline küll. Osad neist läbivad vere-aju barjääri ja mõnesid neist seostatakse ka unega – Ghreliin ja CCK – koletsüstokiniin on kaks põhilist väljapakutut. Esimest vallandab mao venitus ja kiirete kalorite (süsivesikud) rikas toit, teist peamiselt rasvad. On ka mõningaid katseid tehtud, näiteks:
CCK antagonisti uuritakse pärast söömist unisuse vähendamises
Link
Kaloriterikas toit teeb uniseks:
Link
Siin ühes ei leitud vahet toidu koostise osas unisuse mõttes:
Link
Samas tegelikult ei ole ühtegi sellist mehhanismi veel suurema põhjalikkusega uuritud ning see, et mingi teooria kõlab seniste teadmiste valguses usutavana ei tähenda veel, et see nii ongi.
Mis esialgsesse artiklisse puutub:
Esiteks toidutalumatuse levimus – sõltub mida selle all mõelda. Kui näiteks laktoositalumatust, siis mõnedes populatsioonides on 44% täitsa mõistlik number, aga see ei ole immunoloogilise mehhanismiga haigus.
Diabeet, fenüülketonuuria, jpm haigused kokku võtta siis saaks ka mõne protsendi lisaks.
Teiseks – allergikutel on väga tavalised (peaagu kõigil on) immunoloogilised ristreaktsioonid – nn. sekundaarne toidutalumatus. See tähendab, et põhiline allergeen võib olla näiteks kase õietolm, aga kuna organism on immunoloogiliselt juba sensibiliseeritud osutub allergeeniks ka näiteks soja või nisu või mis iganes. Siit tuleb ka % juurde.
Mis puutub immunoloogilistesse mehhanismidesse on artiklis mõned ebatasasused:
IgG esinemine seerumis ei pruugi tähendada lihtsalt kokkupuudet. Sõltub antikeha ja antigeeni seostumise tugevusest, esiteks ja immuunkeskkonnast teiseks. Tugev seostumine kutsub esile enamasti immuunvastuse, kui nõrk seostumine (mis toidu puhul prevaleerib) ja muude immuunmodulatoorsete signaalide (põletiku, tsütokiinide) puudumine toob kaasa anergia – vastuse puudumise.
Siiski – toidu puhul ei ole IgG eriti oluline – peamiselt on immunoloogilise toidutalumatuse puhul tegemist T-rakulise immuunvastusega, mis ei kasuta antikehi. On ka muidugi erandeid – tsöliaakia on siin näiteks, seal on peamiseks antikehaks IgA, aga ka IgG. Mõned sellised on veel.
Lisaks, toidutalumatuse puhul on üldiselt allergoloogidel sellised paneelid täiesti kasutusel, aga need toimivad veidi teisel põhimõttel – koosnevad väikeste õnarustega plaastritest, kus õnarustesse pannakse uuritav toit ning mis kleebitakse patsiendile seljale. Lisaks uuritavale toidule on alati ka positiivne ja negatiivne kontroll. Kuna toiduallergia on peamiselt hilistüüpi (T-rakuline), siis antikehade määramine skriininguks ilmselt tõepoolest väga midagi ei näita – isegi hilistüüpi allergia olemasolul mingi toidu vastu on sellise meetodiga test tõenäoliselt negatiivne- antikehi pole.
Arvatavasti on siin mainitud Adik Levin oma ROLE programmiga avastanud, et teda on skeptikute seas jälle ette võetud: http://www.epl.ee/artikkel/487649
Miks osad silmnähtavalt väga haritud (kuid anonüümsed) kommenteerijad ja kaasaarvatud (minu lugupidamne) Martin Vällik ei võta samamoodi laiemas meedias sõna – leiaks ehk laiemat lugejaskonda.
Õige küsimus.
Martin, kas sa viitsiksid Levini lugejakirja kohased kommentaarid ühte teemasse tõsta…? Praegu vähemalt kolmes.
cyrix ütles:
Kust saadakse positiivne kontroll inimesele, kellel veel allergiaid teada ei ole? Kas on mingisuguseid aineid, mis kõigil / peaaegu kõigil inimestel allergilist reaktsiooni esile kutsuvad?
dig uuris:
Muidugi on, digil on detektor selle aine jaoks, mida tähistatakse: BS. Aineid on veelgi, mõned neist meenutavad mõrumandlit lõhna poolest, siis on veel selliseid, mida hiljem juustest leitakse jne.
dig ütles:
Jah, sellised aineid on täitsa olemas. Enamasti on positiivseks kontrolliks histamiin, mis annab enamikel inimestel normaalse immuunsüsteemi aktiivsuse korral allergilise reaktsiooni.
Siin on selle testi kohta veel lugemist: Wikipedia
Üks lahe asi toidutalumatuse testimisel on veel “double-blind placebo controlled food challenge”, kus antakse patsiendile, kui ta ütleb, et tal on allergia näiteks mannapudrule, mannaputru ja siis veel mingit möksi, mis näeb samasugune välja, aga ei sisalda mannaputru. Ei patsient, ega andev töötaja ei tea, kumb on mannapuder. Lahe ju?
Kas ma saan õigesti aru, et kogu allergiaprobleem puudutab ainult pärilikke atoopikuid? Ning et kui allergiataoline reaktsioon ilmneb tervel (mitte-atoopilisel) inimesel, on tegu hoopis mürgistusega? Kas seega võib oletada, et välismaa õuntest tekkiv sügelus suus pole allergiline reaktsioon (patoloogiline ülitundlikkus), vaid et sellised õunad ongi lihtsalt mürgised? Või saab teatud importfruktide abil, vastupidi, hoopis atoopiat diagnoosida?
Mart K. ütles:
Nii ja naa. Toiduallergia, kui tõesti on allergilise toidutalumatusega tegemist, on pisut ebaselge etioloogiaga haigus. Pärilik eelsoodumus (HLA alleelide mõttes näiteks) on tõepoolest oluline, aga ka keskkonnal on oma osa. Päris täpselt ei teata, mis ikkagi seda esile kutsub. On välja pakutud, et teatud viirusinfektsioonid võivad omada rolli ja ka muid teooriaid.
Teine asi on see, kui ilmneb tõesti mingi probleem, nagu sügelus vms. puuviljade söömisel – see võib olla allergia, aga tervel inimesel enamasti ei ole. Allergoloogid ütlevad, et kui sööd näiteks ära pool kilo mandariine või maasikaid ja lähed kärna, siis kindlasti ei ole allergia. Allergia ilmneb juba väikese koguse tarvitamisel.
Konkreetsel juhul on tihti raske öelda, millega on tegemist. Kui elamist ei takista, siis peab lihtsalt arvestama, et mandariine ei söö massiliselt või õunu vms kui kärna lähed või sügelus on. Kui on tegemist tõelise toiduallergiaga, siis see on päris tõsine haigus enamasti rohkem kui ühe toidu vastu, mis võib minna kuni anafülaksiseni välja.
Tänan põhjaliku vastuse eest; umbes sellistele oletustele olen “talupojamõistusega” ka ise jõudnud. Sellepärast natuke üllataski, et Wikipedia põhimõtteliselt võrdustab atoopia ja allergilisuse. Samas paistab inimesi, kellel esineb või on esinenud allergilisi reaktsioone, olevat märksa rohkem kui atoopikuid.
Wikipedia puhul ei imesta Kriku millegi üle.
Kriku ütles:
Tegelikult ei ole asi ju nii hull. Kui arvestada, et tegemist on üle miljoniartiklise andmebaasiga, millesse igaüks võib kirjutada, siis on mind just vahel üllatanud mõnede artiklite hea tase. Võibolla ei ole kõik alati seal kõige täpsem, aga esialgseks ülevaateks mingi uue teema kohta on päris mugav.
Teisalt, kui Sa ei ole rahul mingi artikli tasemega ja tead sellest rohkem, siis – täienda. :)
@Mart K.:
“Cohen’s K value (0.83) indicated a good agreement between symptoms and IgG4 concentrations. CONCLUSION: Serum IgG4 assay may play a role in rul-ing out food intolerance, because of its satisfactory negative predictive value (0.99).”
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18839470
Niipalju kui on uuringuid, on ka tulemusi.