Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?
Õnneks on maa-aluste asjade suhtes Eestis olemas palju targemaid inimesi kui mina seda iial olla suudan, seepärast edastan mõned lõigud hüdrogeoloogilt Rein Perensilt.
Esmalt aga lõik Tuhala Looduskeskuse juhataja ning nõiakaevu “päästeoperatsiooni” ühe võtmefiguuri Ants Talioja raamatust Tuhala:
… Ometi ei ole tegemist arteesia kaevuga, kus survet põhjustab põhjavesi. Nõiakaevu paneb keema Tuhala jõgi, mis voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all.
[…]
Mõõtmised näitavad, et see [Nõiakaevu keemine] juhtub siis, kui suurvesi tõstab Virulase koopa ava kohal veetaseme Nõiakaevu rakete servast 2,35 m kõrgemale. Tuhala jõe vooluhulk peab olema vähemalt 5000 l/s. Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostikust ja Leva rabast tulev vesi, mis muudab Nõiakaevu vee veidi pruunikaks.”
Lisab hüdrogeoloog Rein Perens:
Leva raba jääb Nabalast 18 km lõuna poole, mistõttu Nõiakaevu veerežiimi seostamine Nabala piirkonna võimalike paekarjääridega ei ole kuidagi põhjendatud.
Meie pendlimeestest “geobioloogid” väidavad, et on Nabala lubjakivimaardla piirkonnas “geobiolokatsiooniga” või nagu geodeesiainsener Heiki Potter 30. aprilli “Postimehe” vahele pandud ajalehe “Tõru” artiklis kirjutab [mrtn: sarnane artikkel ajakirjas Eesti Loodus: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?, Heiki Potter], “geobiotopograafilise kaardistamisega” avastanud terve rea maa-aluseid jõgesid. Sellise avastuse tähendus oleks palju laiem, kui mingite karstinähtuste väljaselgitamine väikeses Eesti maakohas. See oleks tõeline Eesti Nokia, mida seni tulutult on püütud leida.
[…]
Maa-aluste veesoonte leidmine ja nende leviku väljaselgitamine on kogu maailma hüdrogeoloogide igapäevane töö. Selleks kasutatakse keerulisi geofüüsikalisi mõõtmisi ja kallihinnalisi seadmeid, töötatakse välja uusi põhjavee modelleerimise tarkvaraversioone jne. Milleks teha selliseid suuri kulutusi, kui saame vajalikud andmed kätte ka pendliga!
Sügavalt ekslik on väide, et karstialal, kus on maa-aluseid vooluteid, ei ole põhjavee modelleerimine võimalik. Karbonaatsetes kivimites esinev karstiveekompleks on üks levinumaid põhjaveekollektori tüüpe maailmas ning selle puhul kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis poorsete ja lõheliste kivimite põhjavee kohta. Karstivete modelleerimise alal on Eesti Geoloogiakeskusel pikaajalised koostöökogemused Rootsi ja Prantsusmaa hüdrogeoloogidega.
Tähelepanuväärne on Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja MTÜ Pakri Looduskeskus teaduri Hella Kingu püüd tähtsustada Kurevere karstiala. TTÜ Geoloogia Instituudis 1991. aastal Eesti kõige teenekama karstiuurija Ülo Heinsalu teaduslikul juhendamisel koostatud väljaandes “Eesti Ürglooduse Raamat IV. Harju maakond” on viieteistkümne Harjumaa tähtsama karstiala üksikasjalik kirjeldus. Kurevere, Nabala, Angerja ega Tammiku karstialasid selles loetelus ei ole. Ka Hella Kingu koostatud ja Anto Raukase toimetatud raamatus “Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus” ei ole neid nimetatud isegi kohaliku tähtsusega karstialade lahtris. Seda mitte sellepärast, et Ülo Heinsalu neid ei oleks teadnud, vaid seetõttu, et nendel ei ole teaduslikku ega looduskaitselist tähtsust.
Kuidagi ei saa nõustuda Ants Talioja väitega, nagu oleks 2008 a. veebruaris Soome firma OÜ Roadscanners georadariga tehtud uuring “Maa-aluste jõgede esinemine” tõestanud ainulaadsete maa-aluste jõgede olemasolu Nabala lubjakivimaardlas. Juba soomlaste maa-aluse jõe määratlus erineb oluliselt eelpoolnimetatud aruande koostanud pendlimeeste (H. Potter, R. Hanstein, A. Talioja) käsitlusest. Kui viimased peavad maa-alusteks ehk salajõgedeks 5–8 m sügavusel paekihtide vahel esinevaid, keskmiselt 4 m laiuseid ja 0,3 m kõrgeid veesooni, siis soomlaste jaoks on maa-alune jõgi urbne aluskivim, milles on veeühendusi. Sellise käsitluse alla mahub kogu Eesti paekiviavamus, mille ülemine osa on murenenud ja lõheline. Muidugi on ka seal suurema lõhelisusega tsoone, mida geofüüsikaliste meetoditega, sealhulgas georadariga, on võimalik tuvastada. Soomlaste georadariga mõõdistatud maa-aluste jõgede laius on kuni 200 m, mitte 4 m, nagu kirjeldavad pendlimehed.
Samal teemal:
- Tuhala pseudoteadus kogub uusi tuure ja saastab kaevud
- Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa!
- Tuhala kandis EI OLE avastatud uut maa-alust jõge
- Tuhala ja Kirna nõidus on lollus
- Tuhala nõiakaev keeb (pildireportaaž)
- Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 1)
- Rein Perens: Veesoontest ja nende leidmisest (osa 2)
- Maa-alused salajõed juba teel riikliku tunnustuse poole
Ma tõesti ei tea, miks Teil just Eestis on soov ropendada. Ma usun, et kõigil oleks parem, kui Te sellest üle saaksite.
Anonüümse wõrgukommentaatori paljas sõna ei maksa tõesti mitte kõige vähematki.
Kriku ütles:
Geoloog esitab oma “argumente” niimoodi:
(tähendusetühi retooriline konstruktsioon, ei puutu üldse teemasse)
(tähendusetühi loosung, seoseid teemaga ei ole välja toodud. Kõige nii tõsiselt ja nii isiklikult võtmisega seotud ei ole.)
(püstitab ülilihtsustatud strawman‘i, aga ei vaevu isegi seda materdama. Kuna eeldus on väär, ei ole järeldusega midagi peale hakata. Kõige nii tõsiselt ja nii isiklikult võtmisega, maailma iluga ega ilu hoidmisega seotud ei ole.)
(tähendusetühi loosung, seoseid teemaga ei ole välja toodud. Konkreetselt puuduvad seosed kõige nii tõsiselt ja nii isiklikult võtmisega, maailma iluga, ilu hoidmisega ning Kriku hüpoteetilise ainsa argumendiga.)
(tähendusetühi käelehvitus, seoseid teemaga ei ole välja toodud. Konkreetselt puuduvad seosed kõige nii tõsiselt ja nii isiklikult võtmisega, maailma iluga, ilu hoidmisega, Kriku hüpoteetilise ainsa argumendiga ning elu maha magamisega.)
(tähendusetühi käelehvitus jätkub, seoseid teemaga ei ole välja toodud. Konkreetselt puuduvad seosed kõige nii tõsiselt ja nii isiklikult võtmisega, maailma iluga, ilu hoidmisega, Kriku hüpoteetilise ainsa argumendiga ning elu maha magamisega. See lause assotsieerub sumisõna vahendusel eelmisega, aga tema seosed ülejäänud tekstiga ning teemaga on olematud.)
Seda arvesse võttes on mul kuri kahtlus, et Geoloog kannatab funktsionaalse kirjaoskamatuse all. Ta ei näi suutvat aru saada sellest, mida teised siin postitavad ega omaenese originaalseid mõtteid arusaadavalt väljendada. See aga tähendab, et ei saa eeldada, et Geoloog teadusartiklitest aru saab.
Alternatiivseletus on mul ka. Võib-olla on Geoloog hoopis robot? Sumisõnade põhjal loosungite ritta seadmine on ELIZA tüüpi riistapuule põhimõtteliselt jõukohane.
Lp ‘geoloog’ Rootsist, kes Te ilmselt tegelikult ei ole geoloog, sest Teie jutust on aru saada, et Te geoloogiat õppinud ei ole.
Eesti teadlased teavad väga hästi, mis on karstiala ja missugused probleemid sellega seotud on. Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon on välja öelnud oma tasakaaluka arvamuse, mis ei sisalda teaduslikku valet ja võltsingid. Sellise arvamusega ka arvestatakse.
Pean kahjuks ütlema, et Teie poolt välja toodud probleemid karstialadega seonduvalt Eestis ei ole õiged, sest te lihtsalt ei tunne Eesti geoloogiat.
Kogu jutt skeptik.ee poolt on sellest, et allkirjade kogumine Nõiakaevu kaitseks on teaduslikus mõttes kaheldava väärtusega, sest allkirjade kogumise algataja ise on oma varem avaldatud raamatus selgitanud, kuidas Nõiakaev toitub ning millal keema hakkab. Plaanitud kaevandused ei mõjuta vee taset Tuhala jões kuni Nõiakaevuni ning seega ei ole Nõiakaev plaanitud kaevanduste tõttu ohus. Sellest ongi jutt.
Kõigi võimalike tegelike keskkonnamõjudega arvestatakse – mõju kohalikele elanikele, mõju piirkonna kaevudele, mõju bioloogilisele mitmekesisusele jne. Kui selgub, et need mõjud on lubamatud ja kokkulepped kohalike elanikega ei ole võimalikud, siis jäävad kaevandused rajamata.
Mis aga puutub Rootsisse, ehk arutaks hoopis seda, kuidas kaevandusfirma LKAB tegevuse tulemusena kolitakse teise kohta suur osa Kiruna linnast. Ja seal pole enam suurt midagi teha ka, sest rauakaevandus on linnale juba nii lähedale jõudnud, et linn on niikunii ohus. Nüüd raekoda ja kirik võetakse tükkideks ja ehitatakse üles teises kohas, samuti viiakse teise kohta üks haud. Inimesed kolitakse ümber. Ja kogu projekt on majanduslikult otstarbekas, sest LKAB saan linna endise territooriumi alt rauamaagi kätte.
http://sv.wikipedia.org/wiki/K.....omvandling
Nii et ei maksa Teil sugugi väga üldistada. Olen samuti elanud 6 aastat Rootsi riigis ja nüüd seda aega meenutades oli tore küll, kuid olen ka aru saanud, et võõrsil viibides ei saa eriti aru, mis probleemid sealsetel tasanditel on, sest tugevam emotsionaalne side on hoopis Eestis toimuvaga. Lõpetuseks palun Teid lihtsalt teadmatuse tõttu Eesti teadlasi mitte alavääristada.
@Geoloog:
Klassikaline “trolli” käitumine. Püütakse teisi provotseerida absurdsustega ja ebameeldivate emotsioonide õhutamisega.
Selline käitumine annab mõnusa tunde, et oldi teistest kavalamad ja sai ebasümpaatsena tunduvate teiste tuju rikkuda. Palju aega vist. Sa teed seda entuasmiga.
Aga kui teised emotsioonidele järgi ei anna ja kannatlikult püüavad mõistlikult rääkida, siis hääbub tarkuse ja kontrolli tunne.
Siinsed tavakommenteerijad harjutavad tavaliselt kannatlikult argumenteerimist ja neid võib olla raske kaasa tõmmata. Isiklikuks lobaks pole siin paljudel tuju.
Andres ja Geoloog hakkasid siin väga sarnase stiiliga umbes samaaegselt segast juttu ajama. Tõenäliselt sama tegelane.
Provotseerivatest isikutest võib siin kasu olla hea uurimismaterjalina psühhoanalüüsis (mulle vähemalt). Kirjutaja jutus paistab energilist rõõmu.
Ka mina võin vabandada, et võisin tunduda ülemäära kriitiline. Siiski, kui keegi esineb nime ‘geoloog’ all ja veel sellisest riigist nagu Rootsi, mis kahtlemata on oma arengu ja heaolu tasemelt tänu sõjakoledustest eemalejäämisele Eestist kaugel ees, siis on see tähelepanuväärne. Kui ma aga loen sellest, kuidas karstikoopad muutuvad radioaktiivseteks ja põhjavesi saastub viiruste ja bakteritega, siis siin teavitatakse inimesi ohtudest, mille risk on olematu. Ja nii on see ka paljude teiste asjadega.
See on asjatu hirmu külvamine. Me oleme selle perioodi juba üks kord läbi elanud, see oli aastail 1987-1988, kui tonti nähti kõikjal – ka seal, kus seda ei olnud. Olin ise Tartu Ülikooli nõukogu tudengiliige, kui toonane raamatukogu direktor pidas kõne, et kui raamatukogu lähedale ehitatakse hotell, siis loendamatu autodevool selle hotellini suurendab heitgaaside hulka õhus sel määral, et ajaloolised ürilud hävivad. Ja kogu tark nõukogu aplodeeris – jälle oli leitud üks põhjus hotelliprojekti läbikukutamisel. Kui aga praeguseks poleks Tartusse ehitatud hotelle, siis oleksime endiselt suletud linn mittekuskil.
Just rootslasi aga saame võtta endile pragmaatilisuse eeskujuks. Kui veel 10 aastat tagasi oli surmkindel otsus aastaks 2010 sulgeda kõik tuumajaamad, siis nüüd on otsus ehitada uusi – kuna kliimamuutusi peetakse ohtlikumaks tuumajaamade võimalikest riskidest. Rootsi on väga tugev kaevandusriik, kus on muideks toimunud ka päris suuri õnnetusi, näiteks Aitik 10 aastat tagasi, kui happelised veed murdsid läbi tammi. Meie lubjakivikaevanduste võiamlikud keskkonnamõjud on suurusjärkudes väiksemad Põhja-Rootsi suurte kaevanduste keskkonnamõjudest.
Rootsi on asunud ka ehitama ülisuuri tuuleparke. Meil Eestis aga on üle 100000 töötu ja me oleme väga tõsises rahvusvahelises konkurentsis – muuhulgas Rootsiga. Kui me järjekindlalt kukutame läbi kõikvõimalikud arendusprojektid, siis oleme selles konkurentsis raudselt kaotajad.
Jah, paljud arendusprojektid on teatud kompromiss looduse arvelt. Ja ma ei taha öelda, et kaevandused peavad Nabalasse tulema ja just sinna, kuhu nad planeeritud on. Kui teaduslikud uuringud näitavad, et mõjud pole lubatavad ja kui kohalikud elanikud jäävad kaevanduste vastasele seisukohale, siis kaevandusi ei tule.
Hetkel aga toimub Eestis üleüldine manipuleerimine informatsiooniga, mis on lihtsalt vale. Nii näiteks väideti Hiiumaa tuulikute puhul, et need reostavad põhjavee, et nende läheduses on võimatu ökoloogiline põllumajandus ja tiivikute varjude vaheldumine põhjustab ümbruskonna inimestel krampe. Nüüd oleme jõudnud oma aruteludes kohta, kus karstiala, mis on Nabalas tegelikult lõheline lubjakivi pealmises kümnekonnas meetris, on üle külvatud kõikvõimalike katastroofistsenaariumidega, mis lihtsalt ei vasta tõele.
Kui jutul oleks vähegi tõe maik juures, siis on kümnete hüdrogeoloogide kümnete aastate pikkune töö mõttetu. Ei ole. Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogid arvutasid täpselt välja, kui kaugele Kurtna järvedest peaksid kaevandused jääma. Kaevandused jäid vajalikule kaugusele ja järved on alles. Tartu Ülikooli hüdrogeoloogid lõid mudeli, mille alusel sai hinnata Estonia kaevanduse võimalikku mõju Selisoo rabale. Mõjud selgitati ja kaevandus jääb soost vajalikule kaugusele. Mul pole ühtegi põhjust kahelda, et ka Nabala puhul tehakse vajalikud kvaliteetsed arvutused. Karstiala tähendab seda, et umbes 100×100 meetrit alal on modelleerimine võimatu, samas 10×10 km alal on regionaalne hüdrogeoloogiline mudel võimalik luua.
Kui jutt on bioloogilisest mitmekesisusest ja haruldastest liikidest, siis on see teine teema ja siin peavad oma teadusliku arvamuse andma bioloogid ja ökoloogid. Mina ei ole bioloog ja mina seda teemat ei kommenteeri. Kui jutt on sellest, et mingi kaevanduse mõjul jäävad kaevud tühjaks, siis see on probleem ja inimesele peab olema tagatud kvaliteetne joogiveevarustus.
Varsti lennutatakse ahvid Marsile, aga meie avalikkuse arvamust püütakse ikka kujundada stiilis, et teadus on võimetu hindama maa sisse tehtud augu tegelikke keskkonnamõjusid… Mina ei tea ühtegi juhtumit, kus geoloogiakeskuse või ülikoolide hüdrogeoloogid oleksid olulisel määral eksinud. Pigem tunnetatakse vastutust ja arvestatakse hinnagutes teadmatuste ja umbmäärasustega.
Aitäh lgp keskkonnageoloogile, et ikka jaksate selgitada. Neid, kes on juba otsustanud ennast taeduspõhistest argumentidest mitte kõigutada lasta, arukas jutt muidugi enam ei veena, ent mõnelgi, kes pole jõudnud veel dogmaatilist seisukohta kujundada, aitab Teie avaldus tõenäoliselt jätkusuutlikuma leeri valida.
Geoloog ütles:
Kes sellest hoolib?
See, kes maksab. Säärane pisike kuluküsimus ei ole teps mitte teiste inimeste asi.
Reaalses maailmas palkab see, kes maksab, küll kõigepealt eksperdid, et hinnata, kas konkreetsest kohast konkreetsete meetoditega konkreetse kraami kaevandamine üldse kasumisse jääda võib. Aga kui avalikkusel on konkreetne huvi hoolitsemaks, et need eksperdid, kes keskkonnakahjusid hindavad ning ohutuse eest vastutavad, tasemel oleksid, siis nende ekspertide, kes kaevandamise finantsplaane teevad, pädevus on ainult kaevandusfirma omanike mure. Kui osutub, et kaevandamine on kallim kui tulu, siis maksab firma peale ja tõenäoliselt paneb kaevanduse varsti kinni. Kui kaevandamine käib kahjumiga, aga firma oma kaevandust kangekaelselt kinni ei pane, läheb ta pankrotti. Juhtub. Tuleb teine kaevandusfirma, kes plaanib paremini.
Ei. Esiteks ei ole kulla mehaanilised omadused selleks sobivad ja teiseks võiks see metallivargaid motiveerida teedesse mitte ette nähtud auke tekitama.
Lõpetage hüsteeria. Hetkel pole mingit põhjust eeldada, et keegi oma joogiveest ilma jääb, saati siis veel kogu rahvas.
Buratino (eks geoloog) ütles:
Erik Puura ütles:
dig’i lemmik-katastroofistsenaarium on, et kaevandus hakkab täiesti juhuslikult välja nägema viljaringi moodi, mis kutsub mööduva lendava taldriku maha seda lähemalt uurima. Seepeale armub lendava taldriku kapten nõiakaevu lähedal elavasse talutütresse ja plaanib ta ära röövida. Talutütre isa, habemik talumees, kasutab oskuslikult oma Saksa-aegset kaheraudset ja ei lase pruudiröövil toimuda. Häbiga minema kihutatud tulnukas naaseb hiljem öövarjus nõiakaevu juurde ja sokutab sinna sadakond tonni želatiinipulbrit, mis lähedalasuvate rabalaugaste sisu kallerdama ajab.
Keegi ei räägigi “lihtsatest lahendustest”. Ka TA hinnang rõhutab edasiste uuringute vajalikkust.
Modelleerimine ei ole kindlasti Erik Puura leiutis. Jätke lahmimine.
Buratino (eks geoloog) ütles:
Sõltub sellest, kas filmi väntab George Lucas, Paul Verhoeven või James Cameron.
Peaasi, et M. Night Shyamalan seda ei lavastaks. Samas oleks see üsna tema tasemega lugu.
Eesti Päevaleht teatab, et kaevandajad on omavahel kokku leppinud ja kirjutasid keskkonnaministeeriumisse:
Ants Talioja aga veab korraliku pseudoteadlasena väravapostid teise kohta ning jätkab usukuulutust maa-aluste jõgede osas:
Kinnistunud emotsioone pole võimalik mõistuspärasusega kallutada ja Talioja keerab oma käki ise suuremaks tehes sellega kasu asemel kahju.
Oeh. Mis järgmiseks? “What the heck is in our water that it creates a rainbow effect in a sprinkler? This can not be natural!”
See on meil siin olnud.
“Eesti Naise” aprilli numbris on Tarmo Tuule artikkel “Kas raha solgib Tuhala Nõiakaevu”. Pildamisest ei räägita loos midagi, soomlaste georadarimõõtmisi, maa-aluseid salajõgesid ja 15km kaugusel asuvat Ülemiste järve mainitakse küll.
Artikli juures on ka professor Rein Einasto kommentaar:
Tuhala nõiakaev keeb.
AK esimene uudis oli väga ühepoolne, aga ERRi kodulehel on see trükis paremaks toimetatud.
Kes AK-d ei näinud, soovitan ka klippi kindlasti vaadata. Mitu korda mainitakse, et kaevanduse rajamine tähendab nõiakaevu hävimist.
Nii otse ütlemine on mõneti rabav. Kuidas minister kavatseb tagada kaevu kuivamise pärast riskide kõrvaldamist, on ise küsimus. Nagu ka see, kuidas riskide olemasolu kaevu veetaset säilitada aitama peaks.
Gatzby ütles:
Kui posijate, manipuleerijate ja ajakirjanduse koostöö sama edukalt jätkub, satub ohtu teadmistepõhine otsustamine ja tegutsemine Eestis üldse. Paistab palju olulisem, kui küsimus august, mille kaudu mõni suurvesi sisse või välja voolab.
Vahest on valitud Tuhala jõe Nõiakaevu asemel karjääri sattumise hüpotees selleks, et vaadata, kui absurdset juttu veel usutakse?
Rahvale võiks aga ehk hoopis rääkida, et toimiv ja üle kümne kilomeetri pikk maa-alune jõgi oleks hoopis vägevam loodusnähtus, kui miskine kaev.
Veel võiks rääkida, et kui selline jõgi tõesti tekib, saaks ometi lõpuks selgeks, et ka geoloogid ei tea midagi.
Kui Roheliste avaldused Ojamaa kaevanduse suhtes vastavad tõele, on põhjust muretseda kõigil, kelle kodukamara all midagi väärtuslikku leiduda võib.
Delfi: erafirma rikub Ojamaa kaevandust rajades räigelt seadust
Jõgede väljamõtlemine pole vast siiski põhjendatud taktika seadusi eiravate kaevanduskompaniidega kaklemiseks.
@Mart K.: Kuidas see Ojamaa kaevandus “väljamõeldud jõgedega” seotud peaks olema?
Ei olegi. Aga kui ma elaksin piirkonnas, mille lähistel on kellelgi plaanis kaevandama hakata, siis pärast selliste lugude lugemist tuleks küllap hirm peale ning tekiks tahtmine petitsioone koostada ja üldsust appi hüüda. Mu jutu mõte oli endiselt, et isegi kui on põhjust kaevandamist peljata, siis vassimine ei aita kuidagi kaevandamist peatada.
Meie president ka Tuhala mängu värvatud:
President muretseb Tuhala nõiakaevu saatuse pärast
Huvitav, kust see lõik küll pärit võib olla:
Kirjutasin Pärnu Postimehele sellise arvamuse … mida ei oldud nõus avaldama:
Lugupeetud Pärnu Postimehe toimetus.
Kuulun Teie lehe tellijate hulka ja olen tänulik maakonna uudiste edastamise eest, mis on mulle alati meeldivat lugemisainet pakkunud!
Kahjuks pean nentima, et 18. märtsi numbris, artiklis `Tuhala nõiakaevu toetuseks on …` on avaldatud lausvalet, millega ma ei saa kuidagi nõustuda.
Olen ise õppinud keskonna kaitset, läbinud loodusgiidide koolituse ning oman ise Pärnu maakonna ühe suurima paekarjääri nõlval majapidamist, kus korraldan ka loodusmatkasid, seega olen väga hästi kursis kõikide KMH-dega, kaevanduslubade taotlemistega ja erilubade väljastamisega.
Mulle teeb muret see, et Eesti kodanikualgatused on küll väga toredad ja vajalikud asjad kui nad on õigustatud, aga paludes Facebookis ka minu allkirja otsustasin tutvuda enne vajalike dokumentidega, mis on kõigile avalikud, et veenduda allkirja andmise põhjendatuses. Peale artiklite :
1. http://www.novaator.ee/ET/
inimene/tuhala_maaaluste_jogede_moistatus/.
2. http://www.postimees.ee/?id=234910
3. https://skeptik.ee/index.php/2010/03/08/tuhala-pseudoteadus-kogub-uusi-tuure-ja-saastab-kaevud/
ja dokumentidega tutvumist ( mis on valla leheküljel täiesti olemas), mille sisu ei hakka ma siinkohal üle kordama, avastasin, et kära mis Tuhala nõiakaevu ümber tehakse on absoluutselt põhjendamatu!
Seega leian, et Teie artikli sisu on üle kontrollimata ja avaldamiseks kõlbmatu, sest sisaldab ainult ühe fanaatiku poolset subjektiivset seisukohta ja ei arvesta objektiivsete asjaoludega.
Kallitele kaasmaalastele soovitan soojalt natuke silmaringi avardada ja enne kuhugi alla kirjutamist ka natuke asja uurida ja oma seisukoht luua!
Teadmisi edaspidideks:
1, Kaevandusloa väljastamisel ja uuendamisel kehtestatakse eritingimused, kus elanikud saavad sätestada endale vajalikud nõudmised, muidu kaevandusluba ei väljastata.
2. Keskkonnaametnikud ei ole sookollid, vaid aitavad inimesi ja selgitavad Teile Teie õiguseid ja kohustusi.
3. Kaevandusjärgselt on kaevandusel kohustus rekultiveerida see maa-ala vastavalt vallaelanike poolt heaks kiidetud projektile! Meil ujumiskohad, kalatiigid ja pikniku koht.
4. Kaevandamisega seotud ettenägematud (põhjavee alanemine näiteks, aga see on enamasti hoopis seotud meie lumevaesete talvedega, sest kogu eesti põhjavee tase on kogu viimase 30 aasta langenud, mis nüüd peaks paranema, aga selle mõju näeme me alles ca 5a. pärast) keskkonna muutuste kahju tuleb kanda kaevandajal! Meil oldi kogu külal nõus puurkaevud vajadusel sügavamaks puurima ja toetama ka uute pumpade soetamisel.
5. … rääkimata vallale laekuvatest maksudest ja tööjõu vajadusest, lisaks infrastruktuuride paranemine. Meil vana tolmuse kruustee asemel kõvakattega tee.
6. Kaasaegsed kaevandamise tööriistad/masinad ei ole enam nõukaaegsed õlist tilkuvad mõurakoerad ja lõhkamised ei toimu enam `vastu taevast` põhimõttel! Mürafooni pidev kontroll näiteks.
Seega minupoolne soovitus tulevikuks: olge piisavalt jäik oma nõudmistes, aga arvestage ka teistega ja koostöö viib ennemini tulemuseni, kui jäik vastasseis!
Kõike paremat Postimehele ja Eesti rahvale edaspidiseks,
Mart Rao
Pühakarudest, kodanikukohusest, diktaatoristaatusest ja muudest maagilisse kaevu kogutavate allkirjadega imelisel moel seonduvast, ehk Nõiakaevu Saaga orgasm.ee-s.
TULE PILDILE: pühapäeval tehakse võimsalt keevast Tuhala Nõiakaevust aerofoto
Viio Aitsam, Maaleht
Üritus vahva, aga ikka ei saa ilma hirmutamiseta:
Erik Puura ütles:
Mind huvitaks faktid Saksamaa suurte kaevanduspiirkondade kohta, kuskohal on just seda tehtud ja see raha sinna paigutatud, aga paljud on huvitatud reaalselt sellises “parandatud” piirkonnas elama?
Millest tuleb arvamus, et esmalt süsteemi rikkudes ja hiljem seda parandades selle väärtus tõuseb? Ja veel kaevanduspiirkonnas.
Pole pime õhtulehe looduskaitsja kes metsa pudeleid loobib, pigem kekkonna-tehnoloogilise vaatega.
Teoreetiliselt võiks näiteks lauge maastik liigendatumaks muutuda, lisanduda veekogud, mida enne polnud jne. Ise käin liivakarjäärides hea meelega ujumas. Heaks näiteks on Männiku karjäär (endine Raku järv), mis on kena suure pindala ja liigendatud kaldajoonega veekogu. Kahjuks muidugi rüüstavad selle kaldaid ATV-mehed, prügistajad ja muud molkused, aga see on teine teema.
Kriku ütles:
Moraal: maa väärtus sõltub eesmärgist. Liigendatud maa on põllumaaks kindlasti kehvem kui lauge maa, meelelahutusalaks aga jälle väärtuslikum.
Ma uitasin Soomes Suonenjoki lähedal kolm suve mööda rabavalt kaunit kuppelmaastikku. Kolmandal suvel leidsin looduse õpperajalt skeemi, mille põhjal hea lahmakas seda ilusat küngastikku oli lahtise kaevandamise järel konkreetselt ekskavaatoritega tehtud.
Virumaa põlevkivikarjääridest jääb ka pärast täisajamist järele selline maastik, et vähemalt mind võtab vaimustusest huilgama. Igaüks mu maitset küll ei jaga; mõni ütleb, et Maavalla jaoks liialt mägine. Nii või naa, läheb veel aega, kuni sinna ilma veenva põhjenduseta inimesi juurde lastakse; majasuurused autod sõidavad ringi ja järvedki on kihvti ilmega, aga kergelt kihvtise sisuga. Mastaabid on seal sellised, et YIMBY seisneks väljakolimises, et lapselapsed saaksid sisse kolida ja maja uuesti üles ehitada.
Mitmed inimtekkelised objektid on meil ju praegugi kaitse all ja paljud ei tea, et need inimtekkelised on. Helme ja Piusa koopad ning Aruküla paljand Tartu lähedal näiteks, Sookalduse nartsissiväljast ja puisniitudest rääkimata. Karta on, et loopealsed on ka inimtegevuse tulemus.
Kõigepealt kommentaar Kohtla karjääri kohta. Tavaline liustiku poolt siledaks lükatud ala, kus põlevkivi praktiliselt maapinnal. Korrastamisel loodi järgmised lisaväärtused: 1) haritava maa alale anti väike lõunasuunaline kallakus, nii algab vegetatsiooniperiood varem; 2) põhjapoolsetele järsematele nõlvadele istutati puud, mis olid ka tuuletõkked; 3) kuna puud kasvavad ka klibul, sai haritava maa alale panna paksema mullakihi; 4) kallakus välistas sulglohkude tekke, veelompide teke eriti kevadel oli välistatud; 5) alal veekogu varem polnud – see sai planeeritud; 6) veekogu ümrusse plaaniti puhkepark, jalutusrajad jne. Ühesõnaga, sile pind oleks saanud hoopis uue liigenduse ja väärtuse. Oli isegi mõeldud bioloogilise mitmekesisuse peale, jättes osa alast haljastamata – sinna oleks isetekkeliselt tekkinud uued kooslused. Walesi üle 30-aastane praktika oleks realiseerunud. Kahjuks on siin liiga palju olekseid, sest idee ei saanud teoks, relikt aga on alles ja seda võib minna vaatama (kaldus nõlvad, istutatud puud). Mis puutub Saksamaasse, siis tean vaid, et Ida-Saksas on hiigelsuurtest ekskavaatoritest jm tehnikast tehtud tehnopark, kus toimuvad rokk-kontserdid jm jämmid. Küll on eelppol kirjeldatud ‘masterplan’e edukalt realiseeritud näiteks UK-s.
Meie superekskavaator veeti paraku vanametalliks :(
Eesti muusikute ühislaul Tuhala kaitseks:
Mina olen üks petitsioonile allakirjutanu.
Soovin selgitada, et asi ei ole pelgalt ohus nõiakaevule, vaid selles, kuidas toimub otsustamine. On märkismisväärne, kuidas ühe ettevõtte (kaevandaja) huvist saab seaduse teel riiklik huvi, mis on ülem kui kohalike elanike aga ka kohaliku omavalitsuse huvist. …
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=335838
Kaevandustasud on nii madalad, et odavam on kopp maha lüüa Tuhalas kui Ida-Virumaalt juba üleskaevandatud paasi Tallinn-Tartu maantee transportida.
Sobiva maardla leidmisel õnnestub seal ka suure tõenäosusega kaevandada: keskkonnamõjude hindamise tellib ja maksab kinni kaevandaja ning maksja teatavasti tellib muusika. Kahjuks ei ole kuigi palju näiteid selle kohta, et KMH tõttu on jäänud mõni kaevandus avamata. Kohalike inimeste ega omavalitsuse arvamuse pärast ei pea kaevandaja samuti murtesema, kuna riik on otsustanud nende naabruses olevad riigi maad aktiivse varu hulka arvata. Aktiivse varu hulka kuulub aga nii palju paekivi, millest hinnanguliselt piisab Eesti vajaduste rahuldamiseks 100 aastaks. Oletatavasti soovitakse kaevandada (ka) ekspordiks: üks ettevõtte saab enamuse kasumist, riik väga väikese tulu kaevandustasudest, kohalikele jäävad augud…
Sellisel tasemel argumentatsioon on kõigiti mõistlik (ise teema on see, kas ka sisuliselt vett pidav – mina ei ole pädev seda hindama). Ainult et selliseid mõistuspäraseid argumente tuleks minu arvates ajada lahus kõiksugusest udutamisest. Energiasammastest ja maa-alustest jõgedest jutlustajatega ühe mütsi alla minekuga mängitakse pigem vastastele trumpe kätte.
Kriku ütles:
Ermöhh? Kas Sa ikka lugesid seda?
mattias ütles:
Säärase väljaütlemisega näitab isand mattias, et ta ei ole mõistnud järgmist kolme elu tõsiasja:
1. Faktid on olemas.
2. Loogika on range.
3. Üldtunnustatud ekspertteadmised on korratavalt rakendatavad.
Aga igasugune mõistlik argumentatsioon toetub nendele vaaladele! Mõistliku argumendi koha on tal kahjuks ära täitnud umbmäärane umbusk — see aga on väga tüüpiline hüppelaud “ametliku teaduse” rüpest umbluumaailma.
Mida see tähendab, kui kaevandajad nõutavad kaevelubasid eeskätt kohtades, kus kaevandamine keskkonnale ülemääraseid kahjusid ei tekita? Tähendab seda, et kaevandajad on käitunud enam-vähem mõistlikult ja enne põhjalikumate kaevandamisplaanide tegemist eelseire käigus välja uurinud, kus, kuidas ja mida üldse vastuvõetavate keskkonnamõjude (ja muude kuludega) kaevandada mõistlik võiks olla. “Kahjuks” on säärase situatsiooni kirjeldamiseks täpselt vale sissejuhatus.
Missugune alus võiks säärasel oletusel olla? Puhas paranoia?
Killustikupaas ei ole eriti suure väärtustihedusega ega eriti haruldane ressurss. Juba üsna väikese distantsi juures kaaluvad transpordikulud materjali hinna üles. Silmnähtavalt jaikonoomilised pettekujutlused, et kurjad kardinatagused jõud tahavad kangesti meie nunnut paekivi kaugele-kaugele kardina taha ära riisuda ja ei hooli selle juures tulusid üle kaaluvatest kuludest, mõistliku argumentatsiooni juurde ei kuulu.
Ma mõtlesin väidet
See on oma olemuselt mõistuspärane probleemiasetus. Küsimus siis selles, kas pidada keskkonnakaitses suuremaks probeelmiks fossiilsete kütuste põletamist transpordiks või karjääride suuremat arvu.
Kriku ütles:
Mõistuspärasusest jääb puudu näiteks see, et Nabala on miskipärast jälle Tuhalaks triivinud.