Mar 25 2010

Kuidas ma Harmoonia PäevadelTM käisin

Autor: kell 10:00 teemas üritused, homöopaatia, pseudoteadus, Umbluu preemia. 172 kommentaari.

Harmoonia Päevad (TM) 2010. Foto: Ilmar Saabas, Delfi
Aurafoto 250 krooni. Foto: Ilmar Saabas, Delfi

20. ja 21. märtsil toimusid 9. korda Harmoonia PäevadTM, tegevuspaigaks Kadrioru Saksa Gümnaasium, korraldajaks OÜ Javar, mille üheks omanikuks on Kaja Jakobson, kes on ühtlasi ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning üks õppealajuhatajatest.

Harmoonia Päevad ühendavad alternatiivmeditsiini arstide kogemusega.

See eesmärk võiks olla usutav eeldusel, et niinimetatud alternatiivmeditsiini viljelejatel oleks mingit kogemust, mida lahkelt ja võrdsetel alustel arstiteadusega jagada. Ajalugu aga näitab, et teadusliku uurimise toel loobutakse müstikast ja maagiast, mis iseloomustab neid nn alternatiivseid meditsiinivõtteid. Ainus, kes esinejate hulgas end koos teadusliku kraadiga tutvustab, on Reet Priiman (doktor keemias või keskkonnateadustes, kusjuures ETIS ei tunne Priimani nimega teadlast, Tallinna Tehnikaülikoolis on aastast 1970 Priimani kandidaaditöö alküülarüülsulfonaatide oksüdatsioonist, seega ei tea ma, kust see PhD ta nime taga pärit on).

Olgu Reet Priimaniga kuis on, aga püüded ühendada alternatiivi ja päris meditsiini ei paista Harmoonia PäevadegaTM kuidagi õiget hoogu sisse saavat. Teised esinejad on ka tuttavad pigem mitmesuguste muude tegevustega seoses, aga mitte meditsiinis. Mai-Agathe Väljataga on sensitiiv, Ingvar Villido on Lilleoru kommuuni guru, Kätlin Roovik on auratransformaator, Kalju Paldis pendlimees, Krista Koppel homöopaat, Arvo Soomets punub mingit maagilist maatriksit jne. Lühidalt öeldes üks kirju ülevaade kõikvõimalikest umbluujuttudest, millega tänapäeval meelt on võimalik lahutada, kui sedalaadi kalduvust juhtub olema.

Esinejate vaimuseisundist saab kena ülevaate nende lisamaterjale lugedes. Mõned kontekstist väljarebitud näited.

Orgonisalvesti tõmbab atmosfäärist ligi bioenergiat, koondab seda ja võimendab seda juhul, kui see energia saab kokku sinu energiaväljaga.Keha võtab selle energia kergesti endasse, kuna see on sama bioenergia, mis läbib kõike loodut, kandes endas elu ja elujõudu.

Oskus esile kutsuda oma ülemteadvuse seisundit (ma ei eksinud sõnaga ülemteadvus, mitte üliteadvus), annab meile võime teadlikult ja meelepäraselt luua oma isiklikku reaalsust.

Meie füüsiskeha ümbritseb eeterkeha, mentaalkeha jne… Need kehad koos füüsiskehaga vajavad energeetilist puhastus(hooldust), ravi ja energiate tasakaalustamist. Selliseks protseduuriks on olemas meil looduses (maa, tuli, eeter ja vesi) elemendid.

Kui keha energiavälja vibratsioon on kõrge, siis ka keha rakud vibreerivad samal sagedusel. Rakkude kõrge vibratsioon omakorda paneb keha ravima iseennast. Quantum Touch ravija suurendab oma energiavälja võnkesagedust erinevate hingamistehnikate, keskendumise ja harjutuste abil piisavalt kõrgeks.

Kuna keha säilitab meie tundeid, siis negatiivsetest mõtetest võib saada pea- või kõhuvalu või raskemal juhul isegi vähi.

Kõikide kivide ja kristallega on võimalik suhelda, ühendudes niiviisi antud kivi või kristalli teadvusvõrgustikuga, talle omase ürgse väega.

Valguse keelt võiks nimetada ka iidsete keeleks. Keeleks, mida me kõik oskame, kuid on unustusse vajunud. Töötoas räägivad Valgusekeelt kolm naisterahvast.

Ja palju muud huvitavat. Ekskursioon paralleelmaailma, kus kõik tundub võimalik, vastuolud eri modaalsuste ja teaduslikul teel saadud teadmiste vahel on illusoorsed.

Tarvo Kruusi õhutusel võtsin end ikka kokku ja läksin kohale, et veidigi osa saada sest harmooniast ning tunnetada erilist peent vibratsiooni, milles omasõnul vaimsed inimesed resoneerivad. Puhtalt isiklikust kiiksust käisin kuulamas homöopaat Krista Koppelit ning astusin läbi Arvo Soometsa maatriksi- ja orgontoast, kus kuulsin ka Valguse keeles patravat tütarlast.

Krista Koppel rääkis umbes kümnekonnale kuulama tulnud inimesele homöopaatia ajaloost, Samuel Hahnemanni pöördelisest katsest kiinapuu koorega ning muudest “klassikalise homöopaatia” põhitõdedest. Peamine erinevus tavameditsiini ja homöopaatia vahel on Krista Koppeli sõnul see, et kui tavameditsiin tegeleb sümptomite allasurumisega ja võideldakse haiguse vastu, siis homöopaatia ravib inimest, toetab inimese loomupärast isetervenemise võimet andes sellele impulsi haigusest jagusaamiseks. Seepärast on homöopaatia looduslik ja loomulik raviviis.

Juttu oli palju ja ma konspekteerisin usinalt, kuid kõike pole vast mõtet siia kirja panna. Küll aga küsiti publiku seast, et kas homöopaatiaga on võimalik osteoporoosi ravida. Krista Koppeli kindel vastus oli jah ja ta nimetas ka mingi konkreetse homöopaatilise ravimi nime, millega temasõnul osteoporoosi ravitakse. Lisaks soovitas ta piimatoodete tarbimist vähendada, kuna nende seedimine kulutab palju energiat ja kaltsiumi omastatakse neist kehvasti. Mina olin vakka.

Möödaminnes astusin läbi maagilise maatriksi ja orgonteraapia töötoast, kus Arvo Soomets kutsus inimesi oma koolitusele ja Heli Tennosaar rääkis Valguse keeles.

Kooli võimlas oli palju ekponente, kes müüsid mahetooteid, raamatuid, kristalle, püramiide, ripatseid, pilte ja muud huvitavat kraami. Kui järgmisel aastal midagi sarnast toimub, siis tasuks isegi pikemaks ajaks vaatlema minna, sest inimesed on ikka huvitavad.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumile kui haridusasutusele selline üritus küll au ei tee ja minu ettepanek üritusele ja koolile Umbluu preemia määrata on jätkuvalt jõus. Kusjuures tähtaeg võitja välja kuulutada on väga lähedal! Mine 2010. aasta kandidaatide teemasse ja avalda arvamust.

Delfi pildireportaaž Harmoonia Päevadest (65 pilti)

Veel Harmoonia PäevadestTM skeptik.ee lehel

Jaga rõõmu või murega!

172 kommentaari

172 kommentaari loole “Kuidas ma Harmoonia PäevadelTM käisin”

  1. Andres 25. märts 2010 kell 11:23

    Peaasi, et esinejate seas skeptikuid polnud. Siis oleks ikka väga ära keeranud.

  2. Andres Valdre 25. märts 2010 kell 11:45

    Aurafotokaamera kasti oleks võinud ikka vingema teha! :) Tulukesi ja juhtmeid üldse ei ole, ainult paar kruvi ja lage plekk. Konstruktor vaadaku, mida on teinud näiteks arvutikorpuste tuunijad (millest pakun, et vesijahutus poleks ka paha).

  3. Mart K. 25. märts 2010 kell 13:11

    Umbluupreemiaga nõus.

    Reichi orgoonindus on muidugi omaette huvitav teema.

    Orgone has not been validated by scientific experiment, including the work of Reich’s own circle of students, though some of the specific observations have been replicated. In particular, Stefan Müschenich has demonstrated effects of orgone accumulators on test subjects in keeping with Reich’s original descriptions, while a subjects exposed to a known “dummy box” showed no such effects. As of 2007, the National Institutes of Health database PubMed, and the Web of Science database, contained only 4 or 5 peer-reviewed scientific papers published (since 1968) dealing with orgone therapy.

    (Wikipedia)

    Mõne jaoks tõenäoliselt piisab juba ainuüksi neist neljast-viiest tööst, et Reichi kogu pärandit täies ulatuses vääramatuks dogmaks pidada.

    Wilhelm Reichi juhtum on igal juhul õpetlik. Kui tahad, et mõni segasevõitu ebateaduslik idee igavesti elaks ja õilmitseks, on mõistlik kõigepealt selle autori teosed põletada ning seejärel panna autor vangi, kus ta sureb.

    Teadlased, nagu Martin märtsikuu uudiste teemas hiljuti märkis, on vahel “teistmoodi”.

  4. Mart K. 25. märts 2010 kell 13:29

    Ee… Ma postitasin siia ühe kommentaari, mida ei paista, aga kui uuesti postitan, siis keskkond teatab, et see on topeltpost.

    Kas ma olen mingite reeglite vastu eksinud?

  5. Martin Vällik 25. märts 2010 kell 13:37

    @Mart K.: spämmifilter arvas, et su jutt vastab tema kriteeriumitele spämmist ja suunas selle spämmiämbrisse ootele, kust ma selle nüüd siis käsitsi välja tõmbasin. Seda juhtub aegajalt ka minu kommentaaridega.

  6. väike My 25. märts 2010 kell 17:02

    Sellest orgonvärgist pole ma midagi kuulnud, mingi uus leiutis? Igatahes kõlab nagu see üritus oleks mingi laadapäeva ja tsirkuse ristand.
    Kas see valguse keel oli nagu baptistide ‘keeltes rääkimine’ või?
    (Nuusutab eeterlikku õli peale ja mõtleb, et peaks referaati kirjutama).

  7. Kriku 25. märts 2010 kell 18:15

    Jah, Martin, milles seisnes valguse keeles rääkimine?

  8. Mart K. 25. märts 2010 kell 19:02

    Internet on ju käeulatuses!

    Valguse Keel

    Pilt ja heli ka.

    Orgon (segane müügijutt eesti keeles).

    Orgone (enam-vähem asjalik kokkuvõte inglise keeles)

  9. Martin Vällik 25. märts 2010 kell 19:06

    @Mart K.: jah, selline see Valguse keel on :) Tütarlaps ise ütles, et ega tema ka päris täpselt ei tea, mida see kõik tähendab, aga mõttest saab enamvähem aimu.

  10. Mart K. 25. märts 2010 kell 19:13

    Oi, need orgooniakumulaatorid näevad nii gruuvid välja, et ehita või endale. Sellises kapis (1:29–1:39) on kindlasti lahe kükitada ja kujutada ette, kuidas universumi orgastiline energia kudedesse ladestub.

  11. Mart K. 25. märts 2010 kell 19:17

    Muide, sellest John Stuart Reidist, kellest seal eestikeelsel Valguse Keele lehel juttu tehakse, oli hiljuti lugu ka siinses veebimeedias. Kümaglüüfid ja delfiinide keel… Oeh.

  12. Martin Vällik 25. märts 2010 kell 19:31

    On see nüüd anekdoot ja linnalegend või õpetavadki meil koolides füüsikat (ja muid aineid) sellise suhtumisega inimesed:

    Äraütlemata veider, aga igapäevaselt tuttav, oli ühe Tartu linna gümnaasiumi füüsikaõpetaja ülestunnistus oma õpilastele, et õpitagu selgeks see, mida ta õpetab, sest siis saavat õpilased selgeks vähemalt selle, kuidas asjad tegelikult ei ole. Kui siis õpilased küsisid, et kuidas asjad tegelikult on, vastas õpetaja, et kõik on hoopis teistmoodi, kui tema õpetab ja õppekava ette näeb, aga tõe peavad lapsed ise välja uurima.

    allikas

    Täiesti uskumatu see muidugi pole, sest Kaja Jakobson on ju ka füüsikaõpetaja. Lisaks olen kohanud foorumites õpilaste lugusid selle kohta, et füüsikaõpetaja näitab klassis filme The Secret (nt), What the Bleep ja Voda kui õppefilme tänapäeva teaduse eesliini kohta.

  13. Kriku 25. märts 2010 kell 19:42

    Täiesti usutav on minu arvates. Minu põhikooli ajalooõpetaja mainis ka, et isiklikult uskus ta sumerite esilekerkimise osas von Dänikeni.

  14. dig 25. märts 2010 kell 20:34

    Martin kirjutas artiklis:

    Küll aga küsiti publiku seast, et kas homöopaatiaga on võimalik osteoporoosi ravida. Krista Koppeli kindel vastus oli jah ja ta nimetas ka mingi konkreetse homöopaatilise ravimi nime, millega temasõnul osteoporoosi ravitakse. Lisaks soovitas ta piimatoodete tarbimist vähendada, kuna nende seedimine kulutab palju energiat ja kaltsiumi omastatakse neist kehvasti. Mina olin vakka.

    Jah, sellel eetilisel dilemmal vist ei olegi korralikku lahendust.

  15. Oudekki 26. märts 2010 kell 1:42

    Märkusena, kandidaadikraad on minu teada PhD-ga võrdsustatud ja see on suhteliselt ametlik praktika kandidaadikraadiga inimestel PhD oma kraadi kirjeldamiseks kasutada.

  16. väike My 26. märts 2010 kell 11:08

    Huu. Ma arvasin et see valgusekeel on mingi eesti uhhuutajate uus leiutis ja ei pöörand tähelepanu et seda netist leida.
    The Secretit füüsikatunnis näidata… tundub liiga ulme. Niigi reaalteadused ie ole eesti koolides just ideaalsel tasemel.

  17. Toomas 26. märts 2010 kell 23:21

    Ja Jänes pole uuest õppekavast kindlasti midagi kuulnud
    ja nii meie haridustase kasvab, õudukas.

  18. Andres 08. aprill 2010 kell 18:58

    Enda jaoks arusaamatuid seltskondi uhuutajateks nimetamine näib kultuurituna, ebadiplomaatsusest rääkimata.
    Sama kehtib ka religioonide suunas lajatatavate mahategemiste kohta.

  19. Kriku 08. aprill 2010 kell 21:29

    Uhhuutajaks nimetatakse siin lehel ainult arusaadavaid seltskondi.

  20. Andres 08. aprill 2010 kell 22:14

    Skeptikud ju neid alasid ei tunneta. See tähendab, et ei saa aru. Paraku sellega kiideldakse.

  21. Kriku 08. aprill 2010 kell 23:27

    Ilmselt omistad sa nii sõnadele “tunnetama” kui “aru saama” mingeid ainult sulle teadaolevaid tähendusi.

  22. dig 08. aprill 2010 kell 23:34

    Andres ütles:

    Skeptikud ju neid alasid ei tunneta. See tähendab, et ei saa aru.

    Ei tähenda. Kui bioloog tühja kilekotti katsub ja selles hapukurki ei tunneta, ei tähenda see, et ta hapukurgist aru ei saaks.

  23. Andres 09. aprill 2010 kell 11:59

    Ilmselt ei omista ma nimetatud sõnadele mitte ainult mulle teadaolevaid tähendusi. Nimetatud sõnade kasutamist tuleb igapäevaelus ette palju ja nende suhtes pole ma eriti suuri eriarvamusi märganud. Mõnede teiste sõnade puhul on erinevaid arusaamu paistnud palju rohkem.

    Digi näide puudutas tühja kotti, aga ma ei kirjutanud tühjast ruumist ega millegi käega kompamisest, vaid valdkonde määratlemisest.

  24. dig 09. aprill 2010 kell 13:46

    Juhuks, kui mõnedel jobudel peaks olema käegakatsutava hapukurgi ja metafüüsilise musta kassi vahel paralleelide tõmbamisega raskusi, tõmbab dig mõned paralleelid ise.

    Kui statistik tulemustetühja astroloogiaraamatut loeb ja selles midagi tõeväärtuslikku ei tunneta, ei tähenda see, et ta tõeväärtustest aru ei saa.

    Kui bioloog kreatsionistlikku traktaati loeb ja selles ühtki teaduslikku seisukohta ei tunneta, ei tähenda see, et ta teaduslikest seisukohtadest aru ei saa.

    Kui lingvist “valgusekeelt” kuulab ja selles ühtki seemi ei tunneta, ei tähenda see, et ta semantikast aru ei saaks.

    Kui keemik homöopaatilist arseenilahust analüüsib ja sellel ühtki arseenile iseomast tunnust ei tunneta, ei tähenda see, et ta arseenist aru ei saaks.

    Kui psühholoog ülemteadvuse-loba kuulab ja selles ühtki naeruvääritut mõtet ei tunneta, ei tähenda see, et ta tõsistest mõtetest aru ei saaks.

  25. Andres 09. aprill 2010 kell 22:27

    Mis õigusega Sa siin kedagi jobuks nimetad, härra Kahejalgne?
    Ma pole ütelnud, et tunnetamine ja arusaamine on identsed.
    Kui mõni statistik arvab, et raamatupoest esimesena ettejääv astroloogiaraamat käsitleb kindlasti astroloogilist statistikat, siis ta eksib eriti rängalt. Aga kokkupuutes päris statistikaga, on ju teada, et statistikal on omad reeglid.
    Bioloog ei pea kreatsionismis enda jaoks teaduslikuks peetavat nägema, aga see ei tähenda, et ta veel kreatsionismist aru saaks.
    Ma ei tea, mida antud juhul valgusekeele all mõeldakse?
    Ma pole homüopaatilise lahusega tegelenud. Pole ette tulnud, ei jaga. Eelistan muude segudega tegeleda.
    Kui psühholoog loba kuulab, ei pea ta sellest isegi aru saa, sest segane jutt ei väärigi alati interpreteerimist. Aga kui see lobaks nimetatu tegelikult loba pole, siis ei saa nina krimpsutav psühholoog muidugi vastavast tekstist aru.

  26. Kriku 10. aprill 2010 kell 1:04

    Sa oled aga hoolikalt vältinud ütlemast, mida sina tunnetamise ja arusaamise all mõistad ja kuidas need seotud on.

  27. Andres 10. aprill 2010 kell 19:15

    Ei ole hoolikalt vältinud. Keegi pole ka küsinud.
    Tunnetamine on umbes sama mis intuitsioon.
    Arusaamine on mingi põhimõtte mõistmine. Mõni laps teab, et rongis ei tohi karjuda. Arusaaja teab, et rongis pole otstarbekas karjuda, sest enamik ei taha seda kuulata. Tunnetaja mõistab, et vist justkui ei sobi rongis karjuda, midagi on selles justkui mäda. :)

  28. Kriku 10. aprill 2010 kell 19:48

    Ja kuidas need seotud on?

  29. Ingmar 10. aprill 2010 kell 20:06

    Tohoh, mina olen ikka arvanud, et tunnetamine on millegi teadasaamine ja (teises järjekorras) et intuitsioon optimaalsest õige kauge tunnetusmoodus on.

  30. Kriku 10. aprill 2010 kell 20:15

    Lugemissoovitus: Uku Masing, “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt” lk. 235-237.

  31. Ingmar 10. aprill 2010 kell 20:21

    Kriku ütles:

    Lugemissoovitus: Uku Masing, “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt” lk. 235-237.

    Ei ole riiulis. Pista esmaspäeval taskusse, ma siis kiibitsemise kõrvalt loen.

  32. Andres 10. aprill 2010 kell 22:12

    Kuidas need seotud on. Taju juhib sageli arusaamiseni.
    Arhitekt Alari Kotlil tekkis intuitsioon, et tema lauluväljaku kavand on võimalik. Hiljem sai ta ka aru, miks see võimalik on.
    Keegi tajub, et rongis karjumise peaks lõpetama, millegi pärast.
    Veidi hiljem saab ta aru, et see tõesti segab kaasreisijaid.
    Taju viib arusaamiseni.
    Roheline liikumine võib näida kuidagi sümpaatsena ja hiljem saadakse selle mõttest aru põhjalikult.
    Võimalik, et taju võib olla nii selge ja tugev, mis ei eksi kunagi.
    Tavaloogika on alati piiratud ja ei hõlma absoluuti, aga see teema osutub siin konflikseks.
    On inimesi, kes tunnevad eriti tihti , kui keegi valetab. Hiljem leiavad tema tundmused faktidena kinnitust.
    Nimetatud Uku Masingu raamatu lugesin ma kunagi läbi. Huvitav.
    Käeulatuses pole.

  33. Kriku 10. aprill 2010 kell 22:15

    Nii, nüüd siis tõid veel kolmanda mõiste sisse: taju. Kuidas sa seda sisustad ja kuidas on see seotud tunnetamisega?

  34. Andres 11. aprill 2010 kell 19:05

    Taju ja tunnetamine on minu teada sama asi.

  35. Mart K. 11. aprill 2010 kell 22:30

    Nii lihtsad need lood kahjuks pole.

    http://et.wikipedia.org/wiki/T.....oloogia%29

    http://et.wikipedia.org/wiki/T.....osoofia%29

    http://et.wikipedia.org/wiki/Taju

    Wikipedias leiduvad määratlused ei pruugi muidugi olla kõige täpsemad. Aga üsna kindlasti ei ole taju ja tunnetus sama asi — väljaspool hägusamõttelist kõnekeelt.

  36. Andres 12. aprill 2010 kell 14:18

    Erinevad sõnastikud ei ole sõnade seletamisel üksmeelsed.
    Sünonüümid mõjuvad sageli erinevalt, sest neil on erinev kõla, need koosnevad erinevatest häälikutest.
    Küllap oled igapäevases kõnepruugis kasutanud mõlemaid sõnu, rääkinud mõlematest. Mida Sa nende puhul eristad? Kui Sa ei ole
    neid sõnu kasutanud, on see teema jäänud Sinust kaugele. Mõlemaid sõnu kasutatakse väga palju.

  37. Mart K. 12. aprill 2010 kell 14:33

    Hea inimene Andres, kui Sa ei julge sõnade tähendust kas või antud keskustelu piires määratleda, siis meil ei ole millestki vestelda, sest me ei leia saagi ühist keelt leida. Kuni Sa keeldud täpsustamast, millest Sa üldse räägid, on Su jutt kõigile peale Sinu arusaamatu ja sisutu.

  38. dig 12. aprill 2010 kell 15:12

    Mart K. ütles:

    Hea inimene Andres, kui Sa ei julge sõnade tähendust kas või antud keskustelu piires määratleda, siis meil ei ole millestki vestelda, sest me ei leia saagi ühist keelt leida. Kuni Sa keeldud täpsustamast, millest Sa üldse räägid, on Su jutt kõigile peale Sinu arusaamatu ja sisutu.

    Sa loed Andrese postitust valesti. Tema umbmäärane käelehvitus “Erinevad sõnastikud ei ole sõnade seletamisel üksmeelsed.” tähendab ainult seda, et ta ei ole Sinu pakutud definitsioonidega rahul, aga ei taha ise uusi ka pakkuda. Sedasorti disagreeability on kõigis tema teemakäsitustes tavaline.

  39. Kriku 12. aprill 2010 kell 20:44

    Taju ja tunnetamine on minu teada sama asi.

    Midagi sellist ma mõtlesingi öeldes, et Sa omistad sõnadele nagu “tunnetamine” või “arusaamine” ainult endale teadaolevaid tähendusi.

    Sõnade tähenduste täpsest määratlemisest hoidumine on üleüldse uhhuulastele omane. Niimoodi saab juhul, kui oponent väite väärust tõendab, alati väita, et tegelikult mõeldi midagi muud.

  40. Andres 12. aprill 2010 kell 22:12

    Mart! Probleem on antud juhul Sinus eneses. Ma poleks uskunud, et ka niisugused sõnad siin seltskonnas raskusi valmistavad.
    Sinu pärast vaatasin selgitavast sõnaraamatst välja ja sain taaskordselt teada, et jutuks olnud sõnad tähendavad sama.
    Kuna nägin täna juhuslikult veel ühte eesti keele õpetajat, kinnitas tema ka seda sama.

    Tunnetama: tunnetama, tajuma , aduma, tundma, (vaistlikult) aru saama.

    Tajuma: tunnetama, tundma,(vaistlikult ) aru saama, märkama.

    Mart! Kui Sa olid täiesti kindel, et tajumine ja tunnetamine on erinevad asjad, miks Sa siis seda erinevust esile ei toonud?

    Dig: Loen ja jälgin erinevaid sõnaraamatuid ja tihti kohtan erinevaid lähenemisi. Teemaks olnud sõnade puhul, nagu “tunnetamine” ja tajumine” pole ma erinevaid lähenemisviise märganud.

    Kriku! Ei saa aru, et oleksin nimetatud sõnade puhul kasutanud üksnaes enda poolt teadaolevaid tähendusi. Sõnade “Tunnetamine” või “Arusaamine” puhul pole elus enne vaidlusi olnud. Võimalik, et edaspidi ei tule ka.
    Keda Sa siinpuhul uhuulase all silmas pead?
    Mulle endal tundub, et sõna “Uhuulane” on siin skepsiselehel väga ebaõnnestunud määrang. See on sama tobe, et kui kellelgi midagi ei meeldi, siis ütleb ta “Uhuulane”. Mõned tesied kasutavad sellisel puhul sõnu : fašist või pede.
    Kui pidevalt kahtlustatakse kellegi motiive või eesmärke valesti, näitab see tunnetuse nõrkust. Näiteks ma pole määratlustest hoidunud. Võimalik on ka see, et kui keegi pidevalt ise valetab, kahtlustab ta ka teisi valetamises.
    Mõistete puhul, mis on selgelt sõnaraamattes kirjas, pole vist mõtet vaielda. Antud juhul pole tegemist mingi alternatiiv- või muinasteadusega, vaid lihtsalt eesti keelega. Seetõttu ei vääri see küsimus vast siin suurt sõda. Ma olen nõus sellega, mida arvavad sõnastikud. Kui teie olete ka sellega nõus, mida sõnastikes kirjas on, ei näe ma vaidluse jaoks põhjust. Kui te pakute veel täiendavaid sõnastikest saadud täpsustusi, ei saa mul selle jaoks
    midagi vastu olla.

  41. Andres 12. aprill 2010 kell 22:19

    Mart! Sa kirjutad, et ma ei julge sõnade tähendust määratleda.
    Olen jutuks olnud sõnade osas toonud näiteid ja sõnade tähendust, Sinu pärast, ka üle kontrollinud.

  42. Kriku 12. aprill 2010 kell 23:26

    Andres, kui kahel sõnal on mitu tähendust, mis ei kattu, siis Sa ei saa eeldada, et kõik neid sünonüümideks peavad. Mistõttu oleks Sinust mõistlik kas kasutada läbivalt ühe ja sama nähtuse kohta üht ja sama sõna või siis täpsustada, mis tähenduses Sa millist mitmetähenduslikku sõna kasutad.

    Antud seoses on väga oluline vahet teha intuitsiooni- ja analüüsipõhisel arusaamisel. Intuitsioonipõhist arusaamist saab vaid tagantjärele tõendada katse või vaatluse abil, kuid ei saa tõestada. Intuitiivne väide, mille katse või vaatlus ümber lükkab, on ekslik. Mistõttu on oluline teha vahet ka intuitsioonil ja tajuprotsessil objektiivse tegelikkuse teadvustamise mõttes kuulmise, nägemise jt. meelte kaudu ehk siis vaatlusel.

    Analüütiline mõtlemine pakub võimaluse kontrollida ka arusaamisele jõudmise käiku, mis omakorda on oluline väite tõesuse eelduste, seda piiravate tingimuste, erijuhtude jne. kindlakstegemisel. Kui katse või vaatlus lükkab ümber analüütilise väite, on võimalik otsida analüüsi käigus tehtud viga, see leida ning parandada nii, et analüüsi korrektne osa säilib.

    Kui analüütilise väite korrektsuses ei saa kahelda (näiteks tõestatud teoreemide puhul), siis puudub üleüldse mõte korraldada katseid ja vaatlusi selle kontrollimiseks. Pythagorase teoreemile mittevastavat kolmnurka võib vähemalt eukleidilisest ruumist otsima jäädagi. Kui aga sama väide oleks sõnastatud vaid intuitsiooni põhjal, ei välistaks ükskõik milline arv vaatlusi põhimõttelist võimalust, et mingil juhul võib see väide olla väär.

  43. priitp 12. aprill 2010 kell 23:35

    Juhul, kui tuttavat eesti keele õpetajat ei ole käepärast, siis EKI on oma seletava sõnaraamatu ka veebi välja pannud. Ehk on mittetsirkulaarsete definitsioonide leidmisel abiks :)

  44. Andres 13. aprill 2010 kell 1:08

    Sõnasid “taju” ja “tunnetus” võib praktiliselt alati samades tähendustes kasutada. Miks nende tähendused ei kattu?
    Küsige filoloogide käest või vaadake sõnastikke. Esmaspäeval ma vaatasin sõnastikke ja küsisin ka filoloogilt, teades juba vastust ette.
    Kirjanduslikult on alati soovitav kasutada erinevaid sünonüüme, ka vestlustes ning kirjades.
    Ma ei taha sel teemal enam vaielda, sest ma arvan , et me pole eesti filoloogidest ja sõnastikest ses osas targemad. Ma pole ütelnud, et kõikide kodanike arvates need nimetatud sõnade tähendused oleksid kattuvad. Kriku ja Mardi K arvates need pole kattuvad, teisi ma ei tea, kes nii arvaksid. Võimalik , et neid on olemas.
    Keegi seletas kunagi, et printsiip ei tähenda põhimõtet, aga sõnastike järgi see seda tähendab.
    Võimalik, et ma ei puutu ka enam kellegi teisega kokku, kes arvaksid, et taju ja tunnetus poleks samatähenduslikud.

  45. Kriku 13. aprill 2010 kell 1:20

    Sõnasid “taju” ja “tunnetus” võib praktiliselt alati samades tähendustes kasutada. Miks nende tähendused ei kattu?

    Sest näiteks “märkama” ei ole sama kui “vaistlikult aru saama” (sinu enda sõnastikutsitaati retsiteerides). Loogika, mu sõber.

  46. Andres 13. aprill 2010 kell 2:55

    Loogikagast rääkides olid Sa sedapuhku liigennatlik. Ja antud juhul on probleem Sinus, mitte minus. Teinekord võib mõnikord olla
    , olen nõus, on vastupidi. Näiteks siis, kui ei oska juttu lõpetada.
    Aga et Sa põhimõtteliselt isegi loogikat
    ja võib- olla ka argumente austad, on tervitatav.
    Muuseas , jätsin nimetamata, et seletavas sõnastikus on vaistu kohta kirjutatud, et see on tunnetus. Ja siis on tunnetust püütud
    märksõnadega selgitada.
    Ja tunnetuse kohta on kirjutatud, et see on vaist. ja siis on püütud
    vaistu mõnede märksõnadega kirjeldada.
    Asi on selles, et kui seletatavate tekstide kirjutaja käsitleb erinevaid sünonüüme, siis ta ei pea tooma alati täpselt samasuguseid märkasõnu, viiteid, näiteid, abistavaid sõnu. Mõnikord võib ta kasutada rohkemaid viiteid, teisel puhul vähem.
    Isegi ühe ja sama sõna selgitamisel võib üks sõnastikukoostaja kasutada ühtesid viiteid, teine aga teisi. Sõna “märkama” oli toodud selgitava ja abistava sõnaga. Selgitavatest tekstidest
    tuleks aru saada SISULISELT. Vaistlikult aru saama sobib nii tunnetuse kui ka taju kohta. Märkamise mõistet on arvatavasti
    nimetatud seetõttu, et sõna selgitada, mitte seetõttu, et tunnetamine ja märkamine samad asjad oleksid.
    Muuseas, tunnetusele ja tajule võib veel lisada sünonüüme.
    Võimalik, et sõnastikud kasutavad abistavaid märksõnu. Aga entsüklopeediad püüavad seletada, mis miski on.
    Taju, tunnetuse ja vaistuga haakub ka võõrsõna -intuitsioon.
    Ja see seostub teie suure vaenlasega- intuitiivteadusega. :)
    Paraku pean ma nimetatud väljendit ebaõnnestunuks, aga see on
    isiklik arvamus.
    Mida intuiotsioon tähendab: (Ette ) aimatav, vaistlik tunnetus;tõe vaistliku tunnetamise võime.
    Kui mõni teine võõrsõnade leksikon väljendab natuke teistmoodi,
    kasutades teisi abistavaid viiteid ja sünonüüme,
    kirjeldavad nad sisululiselt sama. Samast mõistest saab tuua erinevaid näiteid.
    Et mõisted on ka erinevaid selgitussõnu tuues sisuliselt samad, seda aitabki mõista taju.
    Sõnastikud on enaasti objektiivsed, möödunud nõuka või saksa
    ajal kindlasti mitte.
    Sõnad võivad olla sisuliselt ja suuresti samatähenduslikud ja neid
    kõlbab kasutada samal puhul, aga kindlasti pole sõnad sajaprotsendiliselt sarnase mõjuga. Need kõlavad ja neid kirjutatakse erinevalt. See soosib ka erinevaid suhtumisi. Ja see juhib tähelepanu ärritavale ja libedale teemale, mileks on mantrad,
    loitsud, palved, nimenumeroloogia, nime arv , kelle maagia (sellest ilmus ka raamat, mille koostasid need, keda teie uhuudeks ei nmeta)jne.

  47. Mart K. 13. aprill 2010 kell 9:52

    Andres ütles:

    Ma poleks uskunud, et ka niisugused sõnad siin seltskonnas raskusi valmistavad.

    Ei ütleks, et raskusi. Raske on pigem see, kui enne sisulist keskustelu ei lepita kokku selles, mida mingi sõnaga tähistatakse.

    Sinu pärast vaatasin selgitavast sõnaraamatst välja ja sain taaskordselt teada, et jutuks olnud sõnad tähendavad sama.

    Osaliselt, aga siiski pole “tunnetus” ja “taju” väga tihti sama asi, nagu “toit”, “toiduaine”, “toidus” ja “toitaine” pole samatähenduslikud, ehkki neid kasutatakse mõnikord sünonüümidena.

    Mart! Kui Sa olid täiesti kindel, et tajumine ja tunnetamine on erinevad asjad, miks Sa siis seda erinevust esile ei toonud?

    Aga ma ju tõin! Kui Sa ei oska linkidele vajutada, kopeerin siia.

    Tunnetus (psühholoogia): tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest vaimse pildi loomine. See tähendab – tunnetuse kaudu saab olend aru, mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui looma. Tunnetuse loomine toimub tunnetusprotsesside ehk psüühiliste tegevuse kaudu ehk psüühiliste funktsioonide abil. Tunnetustusprotsessideks peetakse aistingut, taju, mälu, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, fantaasiat.

    [Minu kommentaar: taolise määratluse järgi ei ole psühholoogilises kontekstis tunnetus ja taju samad asjad, vaid taju on tunnetuse üks aspekte.]

    Tunnetus (filosoofia): tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess. Tunnetuseks võidakse nimetada ka selle protsessi tulemust. Mõiste täpsem sisu võib olla mitmesugune.

    [Mina: filosoofide määratlus (ehkki ma eeldan, et mitte kõik neist ei kirjuta sellele alla) ei räägi tajumisest üldse, ainult “teadmise äratundmisest”. “Taju” ja “tunnetuse” äravahetamine muudaks paljud tekstid arusaamatuks.]

    Taju: objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Taju formeerumine toimub aistingutes sisalduva elementaarinformatsiooni alusel aju vastavates keskustes ja on tegelikkuse meelelise peegeldamise või meelelise tunnetamise üks etappe aistingu ja kujutluse kõrval. Kuivõrd oluline on tajukeskute osa taju kujunemisel, näitab kasvõi see, et osa tajuelamusi formeeritakse ilma otsese aistingu olemasoluta, vaid eelneva kogemuse ja tagasiside alusel.

    [Pane nüüd hoolega tähele!] Käibekeeles mõistetakse tajumise all sageli meelelise tunnetuse protsessi tervikuna ja üsna tüüpiliselt liitub käibekeeles tajumise mõistele ka mõtlemist sisaldav nüanss. Näiteks – “ma tajun, et midagi on muutumas”.

    [Kommentaar: nüüdseks peaks selge olema, et niipea kui minna käibekeelest spetsiifilisemaks, ei tähenda “taju” ja “tunnetus” kaugeltki sama. Seda, et käibekeeles on neil kattuv tähendus, nentisin juba postis #35.]

    Näiteks ma pole määratlustest hoidunud.

    Hea küll, proovime siis uuesti. Mida Sa konkreetsemalt tahtsid öelda sellise väitega: “Skeptikud ju neid alasid ei tunneta. See tähendab, et ei saa aru.”? Et skeptikud ei taju objektiivselt müstikat? Või et nad ei ole võimelised aru saama, isegi kui juhtuvad tajuma näiteks homöopaatia või kristallide või auratransformatsiooni tervendavat mõju? Kuidas saab objektiivselt tunnetada, tajuda või mõista midagi, millel ei ole registreeritavat põhjust ega mõju füüsilises tegelikkuses?

    Mõistete puhul, mis on selgelt sõnaraamatutes kirjas, pole vist mõtet vaielda.

    Tsiteerin taas Sind ennast: “Erinevad sõnastikud ei ole sõnade seletamisel üksmeelsed.” Kuidas siis ei ole mõtet vaielda? Eriti, kui eesmärgiks pole mitte sõnaraamatu kvaliteedi parandamine, vaid veendumine, et räägitakse samadest asjadest. “Aru saama” ja “tundma” võivad mingis kontekstis tähendada sama, aga mitte alati, ja Sinu väidete tähenduse hoomamiseks oli vaja, et täpsustaksid, mida Sa nendega silmas pead (subjektiivset või objektiivset mõistmist, adumist, arusaamist või hoopis oletamist, arvamist, soovmõtlemist, või midagi hoopis muud, mida sõnaraamatutes pole. Minu pisikesele peale polnud see nimelt Sinu postituste põhjal üks-üheselt arusaadav.)

    Kui te pakute veel täiendavaid sõnastikest saadud täpsustusi, ei saa mul selle jaoks midagi vastu olla.

    Ehk suudad hoomata (olvata, aduda, mõista, aru saada, tajuda, tunnetada), et täpsustamist eeldatakse Sinult, kes Sa esitasid väga kategoorilisi väiteid, kasutades samas suhteliselt laialivalguvaid mõisteid.

  48. Kriku 13. aprill 2010 kell 12:08

    Andrese pikk postitus illustreerib kujukalt, et selgus ja konkreetsus tema eesmärkide hulka teksti koostamisel ei kuulu.

  49. Andres 13. aprill 2010 kell 12:49

    Keele nõuandest vastati, et igapäevaelus on taju ja tunnetus sünonüümid. Soovitati vaadata Asta Õimu “Sünonüümisõnastikku”.
    (2.tr 2007). Põhjalikumad seletused annab “eesti keele seletav sõnaramat.”
    Mart K. Ma ei pidanud nii lihtsate sõnade puhul kokkuleppimist vajalikuks.
    Ma kordan veel seda, et , et igapäevaelus on tunnetus ja taju sünonüümid. Ma kasutangi neid igapäevaeluliselt, ma ei teinud siin keeleteadust.
    Mis puudutab seda, kui ütlesin, et sketikud ei tunnete ja järelikult ei saa aru, väljendasingi seda, et tunnetus eeldab arusaamist. Kui tunnetatakse, et karjumine segab kaasreisijaid, siis saadakse ka aru, miks rongis lärmamine keelatud on.
    Kriku! Kuna Sa saad minu eesmärkidest pidevalt valesti aru, näitab see tunnetuse nõrkust.
    Selgus ja konkreetsus kuuluvad minu eesmärkide hulka. Selguse
    eesmärk ei sõltu teksti pikkusest. Selguse ja konkreetsuse eesmärgil küsisin üht- teist filoloogidelt ja vaatasin ka raamatuid.
    Ma arvan, et parem on rääkida asjast , mitte minna plärapläraleenulikult isiklikuks.
    Aga kui on vana viha ja pimestavad eelarvamused, siis tahab jutt objektiivsusest kõrvale kalduda.

  50. Mart K. 13. aprill 2010 kell 13:08

    Andres ütles:

    Ma kordan veel seda, et , et igapäevaelus on tunnetus ja taju sünonüümid.

    Mõnus on korrata asju, millele keegi vastu ei vaidlegi.

    kui ütlesin, et sketikud ei tunnete ja järelikult ei saa aru, väljendasingi seda, et tunnetus eeldab arusaamist.

    Oot, kas “tunnetus” ja “arusaamine” siis ei tähendagi enam üht ja sama? Midagi selgemaks taoline krüptiline mõtteavaldus küll ei muuda. Dig juba osutas sellele.

    Kui tunnetatakse, et karjumine segab kaasreisijaid, siis saadakse ka aru, miks rongis lärmamine keelatud on.

    Kõik see eeldab, et tegevusel — karjumisel — on mõõdetav objektiivne resultaat füüsilises tegelikkuses — õhu võnkumine. Kaasreisijate mõttelisel sõimamisel sellist resultaati ei ole, mistõttu seda ei saa tajuda, mistõttu see ei häiri kaasreisijaid ja seda ei saa keelata. Nõus?

    Kuna Sa saad minu eesmärkidest pidevalt valesti aru, näitab see tunnetuse nõrkust.

    Äkki siiski mõnikord ka väljendaja eneseväljenduse nõrkust?

    Selgus ja konkreetsus kuuluvad minu eesmärkide hulka.

    Midagi muud kui enese selgelt väljendamist ning oma seisukohtade selget põhjendamist ei ole keegi palunudki. Seega küsin uuesti, mida pidi tähendama väide “Skeptikud ju neid alasid ei tunneta. See tähendab, et ei saa aru.” Mis alasid skeptikud Sinu arust ei tunneta (ei taju, ei märka) ja millest nad aru ei saa?

    Ma arvan, et parem on rääkida asjast, mitte minna plärapläraleenulikult isiklikuks.

    See on väga hea eesmärk. Mina olen näiteks üritanud algusest peale välja selgitada, mis asjast Sa räägid, aga siiamaani on natuke segane. Olen valmis tunnistama, et see võib olla minu arusaamise viga, aga ma siiski ei mõista ärritust, mille kutsus esile lihtne palve mõnd terminit täpsustada.

    Aga kui on vana viha ja pimestavad eelarvamused, siis tahab jutt objektiivsusest kõrvale kalduda.

    Seda ma vaatan, jah. Aga viha annab alla suruda ja eelarvamused ajutiselt välja lülitada. Tehke proovi, see on väga vabastav tunne.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: