Kuhu lähed, rahvusülikool?
2. juunil toimus Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudis Edith Kaldma bakalaureusetöö kaitsmine. Sündmus oli märkimisväärne mitmes mõttes.
Teema oli intrigeeriv: “Ideoloogilised manipulatsioonid: kristluse ja kommunismi võrdlus”. Juhendaja oli Tarmo Strenze ja oponent Henn Käärik. Kaitsmist oli kuulama tulnud rida tööga eelnevalt tutvunud inimesi paljudelt erialadelt, sealhulgas teolooge ja ajaloolasi. Etteruttavalt tuleb avaldada tunnustust oponendile tuumakate küsimuste eest töös kasutatud põhimõistete avamiseks ja selgitamiseks.
Autor käsitles nii kristlust kui kommunismi ideoloogiatena, mis kehtestavad ennast ühesuguste, sealhulgas ka vägivaldsete veenmismeetoditega. Selle tõendamiseks toodi ajaloost rida näiteid. Samas rõhutas autor, et tema eesmärgiks ei ole ei töös kasutatud Bellah’ ja Hammondi tsiviilreligiooni alaste seisukohtade ega kummagi käsitletava ideoloogia analüüs.
Paraku avaldus diskussiooni käigus vähemalt kolm väga tõsist ebakohta. Esiteks autori suutmatus määratleda põhimõisteid nagu vägivaldne veenmismeetod (autori järgi vangipanek või tapmine, mille rakendatavuse osas veenmismeetodina oponent skeptiliseks jäi) või ideoloogiline manipulatsioon. Teiseks jäi vähemalt mulle arusaamatuks, kuidas on põhimõtteliselt võimalik võrrelda nähtusi, mille olemusse samal ajal ei süüvita. Kolmandaks näib, et autor võttis endale igal juhul üle jõu käiva ülesande, kuna nii kummagi vaadeldava ideoloogia leviku kui kasutatud ajalooliste näidete populaarnegi käsitelu ületab paljukordselt doktoritöö mahu.
Eriti abituks kujunes ajalooliste näidete osa. Kui autor teadis, et kommunistlikuks repressiivorganiks oli KGB ja NKVD, siis kristluse repressiivorganina nimetas ta invkisitsiooni, mis tegutses aga vaid 8 sajandi jooksul 20-st ja mille vaatlemine ühtse organisatsioonina või üleüldse ühtse nähtusena on äärmiselt keeruline. Lähimineviku näiteks massilisest ideoloogiat omaks mittevõtnute tapmisest kristlaste poolt tõi autor diskussioonis esile Serbia-Horvaatia sõja Jugoslaavia lagunemise käigus, kuid paraku on valdavalt kristlased nii serblased kui horvaadid. Hulka kurioosseid väiteid sisaldavas töös võib vast kõige kummalisemaks, kuid samas ka iseloomulikuks pidada järgnevat:
1914. aasta Konstanzi kirikukogul, kuhu [Jan] Hus meelitati valelubadusega vabaks sinna- ja tagasisõiduks, ning kus ta oli lootnud oma vaateid kaitsta mõisteti ta surma tuleriidal. /…/ Jan Husi algatatu viis 100 aastat hiljem tulemusliku lõpuni Martin Luther King.
Pärast korduvaid sellekohaseid tähelepanu juhtimisi möönis dissertant, et aastaarv 1914 on ilmselt siiski trükiviga, kuid kui ma küsisin, millist Martin Lutherit ta ikkagi mõtleb, vastas ta sõna-sõnalt:
Mina pean silmas mustanahalist, kes naelutas teesid kirikuuksele
Töös küllaltki sageli tsiteeritud allikate hulka kuulus ka ENE 2. köide. Jättes praegu kõrvale entsüklopeedia kasutamise võimalused ja piirid bakalaureusetöös üldiselt, ei saa siiski üle ega ümbert küsimusest, et kui autor kasutab ideoloogilisi manipulatsioone käsitlevas töös kirjastuse “Valgus” poolt 1987. aastal välja antud “Eesti Nõukogude Entsüklopeediat”, mille peatoimetaja oli Gustav Naan, kas ta siis ei ole ise langenud ideoloogilise manipulatsiooni ohvriks?
Eelnev – kaugeltki mitte täielik – ülevaade antud tööga seonduvatest probleemidest ei ole esitatud mitte selleks, et töö kaitsjat mõnitada. Ka ilmub meie keeleruumis kahetsusväärselt sageli kurioossemaidki tekste. Küll aga paneb see juhtum küsima – kas niisugune ongi tulevik?
Kuidas ometi on võimalik, et selline töö pääseb kaitsmisele?
Kahjuks ei selgitanud asja ka juhendaja hr. Strenze sõnavõtt, mida ma luban endale siinkohal üleskirjutuse järgi tsiteerida:
Teema pole minu valdkond ja ma ei tunne eriti religiooni […] Töö on heal tasemel tehtud, kokkuvõtlikult loogiliselt üles ehitatud ja sidusalt seostatud. Minu kiidusõnad.
Tingimata ei pruugi ette heita üliõpilasele, et ta ei tea, kas ENE 2. köide ikkagi on sobiv bakalaureusetöös – ja eriti antud teemal – tsiteerimiseks. Aga see on andestamatu lohakus juhendaja poolt. Mõista, kuidas on võimalik ülikooli lõpetades segi ajada Martin Luther ja Martin Luther King, on mööndavasti raske – aga suisa võimatu on aru saada juhendaja motiividest, kes niisugusele veale tähelepanu ei juhi. Kui üliõpilane kirjutab töösse järgmise lõigu:
Saatana võitmiseks on [kristlaste jaoks] lubatud kõik võtted, mis seda saaksid võimaldada – inimeste individuaalne ja kollektiivne manipuleerimine, füüsiline hävitamine, piinamine ja sandistamine; maade ja muu omandi vallutamine jõu- või ideoloogiliste veenmismeetoditega. Hüüdlause, mis on kattevarjuks kuritegelikule agressioonile kõlab: „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, Aamen!“ See mantra õigustab vägivalda, kaksikmoraali, mõrvasid.
kas siis tõesti peab selle sobimatusele tähelepanu juhtima auditoorium?
Ma olen täiesti valmis möönma, et suur hulk inimesi – mina ise kaasa arvatud – on täpselt niisama laisad ja lohakad, kui neil olla lastakse. Seda võib neile ette heita, aga vaevalt et ühegi ideoloogilise manipulatsiooniga seda fakti muuta annab. Sel põhjusel ongi välja töötatud süsteem, mis ei tohiks lasta olla inimesel laisk ja lohakas. Sellesse süsteemi kuulub antud juhul juhendamine, retsenseerimine ja kaitsmine. Miks küll see süsteem praegusel juhul ei toiminud? Kõnealust tööd hinnati hindega E, see tähendab, positiivse hindega, millele järgneb diplomeerimine. Kindlasti on värske bakalaureus selle nimel vaeva näinud ja jäägu minust kaugele mõte filosofeerida tema diplomi väärtuse üle. Diplom on diplom ja usutavasti on tegu tubli inimesega, kes teeb oma igapäevatööd hästi ja kellele võib edasiseks vaid edu soovida. Aga mida näitab see juhtum ülikooli kohta? Kas mõne aasta pärast oleme selliste lugudega juba nii harjunud, et need ei ületa kuskil uudistekünnist? Kas see ongi rahvusülikooli tulevik?
Veel pealtnägijate arvamusi:
Sotsiaalteaduskonnas tuleb kaitsmisele sensatsioon
Avalik hukkamine sotsiaalteaduskonnas
Värskelt kõrgharitud inimestest
Eesti kõrgharidusest on saamas naljanumber?
Antud seoses väärib mainimist veel ka hiljutine artikkel “Eesti Päevalehest”: Eesti ülikool: ei jõua, ei viitsi!
Martin Vällik ütles:
Tundub uskumatu. Kas TÜ teoloogid ei peaks olema erapooletud kõige suhtes, mis puudutab usku ja Jumalat? Jääb mulje, et nad läksid sinna Jumalat kaitsma?
@juhuslik:
Tere
AK (arvutiklassi) valvur saatis info töö kaitsmise kohta – kaitsmine ei olnud kinniseks kuulutatud – kinnisesse eriala (usuteaduskonna) listi. aeg-ajalt saadetakse avalikesse listidesse (nt ülikooli infolistidesse) teateid kaitsmiste kohta (küll mitte bakalaureusetaseme kohta). kas see on inimeste kohale organiseerimine? võimalik. aga kui inimesel on töö, mida au ja uhkusega kaitsta, mis selles halba on?
tööd sai AK valvur lugeda seda vastavast osakonnas laenutamise teel, tagastades selle sama tööpäeva jooksul (ega edastanud seda kellelegi füüsilisel kujul). allajoonitud mitte tööd, vaid valitud lehekülgede paljundust omas üks kaitsmisel viibinu (mitte mitmed), teoloogia doktorant, kes vastavalt ka töö ebakohtadele osutas. kui ta oleks teadnud, et retsensent on seda juba kirjalikult teinud, oleks ta ilmselt oma närve säästnud.
mõnitava irvitamise all on ilmselt silmas peetud tahtmatult tekkinud naeruturtsatusi, millega leevendada piinlikkustunnet. ja kui naerdi, tegid seda kõik – ju kuulub huumor tõesti akadeemilise diskussiooni juurde. iseküsimus, et huumor oleks võinud olla paremal tasemel – selle eest oli võimalus eelkõige kaitsjal hea seista, aga paraku ta ei teinud seda.
Aplaus, tuleb tunnistada, kohalolijatele tõesti au ei teinud – allakirjutanul e AK valvuril ei ole enda pärast eriti hea meel, et sellega kaasa mindud sai. akadeemiline diskussioon hõlmab plaksutamist tunnustuseks tubli lõpptulemuse kohta ja seega oli antud kontekstis plaksutamine äärmiselt ebasobilik.
(muideks, töö autoril ei “kiilunud kinni”, nagu kuskil pakuti, vaid ta tõemeeli sai alles ukse taga teada, et enne Martin Luther Kingi oli veel üks teine Martin Luther)
vabandan, kui olen mõnest kommentaarist mööda rääkinud või kedagi korranud – ei ole jõudnud kõigi kommentaaridega tutvuda.
“ei mõista” kommentaarile: Vaatan ja imestan – judeomaffia on vist taas platsis? EPList tuntud “eesti mees” on vist ka siia jõudnud…
Muide, kui see töö sai positiivse hinde, siis oleks huvitav teada ka komisjoni koosseisu. Komisjoni positiivne otsus õigustab ju tagantjärgi ka otsust töö kaitsmisele lubada.
Kõigile neile, kes süüdistavad krikut “palaganis” või neile, kes tsenseerivad oma blogides selle akadeemilise kuritöö sooritajaid –
julged teha, julged ka tunnistada.
Tegemist pole mingisuguse “ristilöömisega” ja selle töö kirjutaja pole kindlasti mingi ohver. Olgu, tegemata töö on kindlasti ka juhendajal, teistel õppejõududel ja lõppeks ka austet alma materil.
Sellegipoolest tundub, et tegu on kergelt roosa elevandi situatsiooniga – praegu ei peaks leidma mingeid patuoinaid või diskuteerima töö teema või isegi “organiseeritud mõnitamise” üle. Tegemist on ilmselge näitega, et madalad lävendid ja veelgi madalamad standardid paiskavad “kõrgharitud” inimeste sekka tõelisi frukte.
Ja vabandust väga, aga kolmekümnendates naisterahvas võiks ikka natuke mõelda, enne kui oma töö avalikule kaitsmisele läheb.
Noh, “trükivigu” kontrollida, või nii.
Mulle helistas Nils Niitra ja küsis selle loo kohta. Mistõttu võib arvata, et homme on see lehes.
Tänane Cyanide & Happiness räägib samuti hariduse allakäigust ja temporaalsest obskurantismist.
Ei tea öelda, kas allpool tsiteeritud mõtteavaldus on seotud üleeilse juhtumiga.
Henn Käärik: kaalukas peatükk ainult kolme aastaga
Tere ööd, kui ma ei eksi, siis artikkel ilmus vist samal päeval, mil toimus ka see jutuks olev kaitsmine, mistõttu teatud paralleele võib ju vedada. Vaatasin, et Postimehes on Nils Niitra selleteemaline artikkel küll olemas, kuid kahjuks ainult tasulises osas. Äkki on seal kommentaare erinevatelt osapooltelt, mis asja veidi selgitaksid. Ma ei ole päris kindel, kas see on korrektne käitumine, kuid kas keegi oleks nii hea ja teeks sellest nt siia copy-paste? Selle eelduseks oleks see, et tekst on ilmunud trükitud Postimehes, millele korrektselt viidates ei tohiks tekkida õiguslikke probleeme. Kui see on ainult võrguversioon, siis ilmselt ei saa seda luksust endale lubada.
Nils Niitra: Vilets bakalaureusetöö põhjustas ülikoolis tormi
Ohsapoiss, tänud. Minu jaoks tõlgendub see järgmiselt:
1. Käärik on puhas poiss
2. Diplomand on loll
3. Juhendaja tegi tööd puudulikult
4. Hindamiskomisjoni seisukoht on mõistetav inimlikult, kuid mitte akadeemiliselt. Hindamiskomisjon on aga akadeemiline üksus. Result: FAIL!
@Ahto:
Viidata? Et nagu mismõttes see probleem on?
Kui viitaja ei suuda vahet teha, mis on õige ja mis rämps, siis viidaku terviseks, samuti võib ta siis viidata ENE 2. köitele ja tädi Maali arvamusele. TÜ raamatukogus on nende ja muude teemade kohta jama küllalt, ühe ühiku lisandumine ei ole mitte tilk tõrva meepotis, vaid see asi on juba enne tõrva ja mee segu.
Siin on hea teema uurimiseks avaliku arvamuse sotsioloogidele. Keegi võiks järgmine aasta nt. teha oma bakatöö teemal, kuidas ja miks see üks töö puhkes nii tuliseks diskursuseks. :)
Päris kindlasti pole see mingi üksik erandjuhtum. AÜ osas on aastaid kehtinud märgatavalt madalamad standardid kui statsionaarõppes. Ja osalt on see arusaadav – AÜ funktsioon on mõnevõrra teistsugune, sealsed õppurid on teistsuguse taustaga. Paanikaks pole põhjust, kuna “kvaliteedimärk” AÜ ise annab aimu, millega tegu. Probleem tekib siis, kui inimene saab diplomile lihtsalt TÜ+eriala ilma märkuseta, et ta õppis AÜ-s.
Olen käinud eri teaduskondade kaitsmistel nii pealtvaataja kui retsensendina ning kahtlasi töid näinud kõikjal. Jama lastakse kergelt läbi ka statsionaarses õppes, sest enamasti käib töö kirjutamise ja kaitsmise protsess nii: üliõpilane jätab töö tegemise viimasele hetkele ja peab kiirustama; juhendajal pole sageli aega ega ka viitsimist asjaga tegeleda ning kui töö on jäänud viimasele hetkele, siis ei anna ka midagi päästa eriti; oponent ei ole tavaliselt antud teemas kompetentne ega ka viitsi end kurssi viia, hea kui töögi viitsib enne arvamuse kirjutamist läbi lugeda; komisjon eniveis ei loe töid läbi ega ka esita küsimusi töö kvaliteedi kohta, kui juhendaja on oma nime tööle alla kirjutanud. Ei tahaks küll küünik olla, aga antud juhul lihtsalt keegi oma kiibitsemisega katkestas selle loomuliku asjade käigu. Poleks uduteadlaste listis sellest tööst kirjutatud, poleks ka massihüsteeriat tekkinud.
Karta on. Nagu ma Niitrale ütlesin: selleks et niisugune lugu juhtuks, peavad kokku langema teatud asjaolud – esiteks peab töö olema võimatult halb, teiseks peab tulema kohale teatud hulk ärksaid inimesi ja nii edasi.
Väljendiga “massihüsteeria” ma muidugi ei nõustu.
Ahjaa, unustasin lisada, et sotsiaalteaduskonna (vähemalt) mõnedes instituutides ei olegi traditsioonilist kaitsmiskomisjoni bakatööde kaitsmisel, vaid kaitsmise viib läbi juhendaja koos retsensendi ja kaitsjaga.
Vaadake seda: https://www.etis.ee/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?LastNameFirstLetter=S&PersonVID=39570&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx
Tegemist on juhendaja Strenze eksperimendiga, vaadake millega ta kolmel viimasel aastal tegelenud on…
@MD –
tegelikult ei ole ikka AÜ standardid teised. Vähemalt ametlikult. AÜ tudengid läbivad sama programmi kui statsi rahvas, ainult teistmoodi.Iseseisva töö osakaal on oluliselt suurem ja seetõttu tuleb väga austada neid AÜ tudengeid, kes tõesti suudavad häid hindeid saada ja hea lõputöö kirjutada jne. AÜ ja statsi vahe on aga selles, et AÜs on tudengite võimete variatiivsus väga palju suurem. Seda näitavad ka sisseastumisel sooritatud akad.testi skoorid, millega pääseb ühe või teise eriala kas siis statsionaarsesse või AÜ õppesse – AÜ lävepakk on madalam.
Tegelikult pole ka õige öelda, et ah, las olla AÜs nõrgemad nõuded. Kui mingisse ametisse kandideerivad AÜ lõpetanud ja statsi lõpetanud tudeng, siis panevad mõlemad CVsse kirja, et nad on TÜ xyz haridusega ja kõik. Kelleltki ei küsita, et mis hinde su lõputöö sai või mis oli sinu keskmine hinne stuudiumi.
Minu jaoks on müstika hoopis teistes kohtades:
1) kuidas töö autor läbis stuudiumi edukalt, rohkete A-de ja B-dega – sest seda ta tegi;
2) kui juhendaja vaid suure vastumeelsusega võttis töö juhendada, siis kuidas töö kavandi-projekti esitamisel keegi ei palunud teemat kitsamaks, spetsiifilisemaks võtta – tõepoolest, selline teema oleks paras interdistsiplinaarseks ja mitmest valdkonnast väga laiade teadmistega inimese doktoritööks
3) kas ka enne eelkaitsmist keegi tööd läbi ei lugenud?
@catalina:
Asi selles ongi, et standardid kehtivad formaalselt. AÜ funktsioon praktikas on ülikoolile natuke lisaraha teenida. AÜ on suunatud eelkõige seltskonnale, kellel on mingil põhjusel vaja saada ülikooli nimega paber. Levinud põhjusteks arvatavasti vajadus säilitada ametikoht, saada mingeid lisahüvesid või tõusta karjääriredelil. See seltskond ei tule ülikooli eesmärgiga teha teadust. Ja keegi ka ei oota, et nad seda teeksid. Arvan, et paljud, kes on AÜ loengutes käinud või nendega pidanud viibima samadel üritustel, võivad tunnistada, et seal on ikka uskumatuid tegelasi, kelle jaoks õppimine targaks saamise eesmärgil ei ole peamine. Sageli on tegu justkui keskealiste väikeste lastega. Selle pärast ka õppetöös ja teadmiste kontrollis lihtsalt “lastakse üle”. Igaks juhuks olgu lisatud, et kindlasti on AÜ-s ka tarku ja asjalikke inimesi, kelle jaoks AÜ õppevorm on lihtsalt sobivaim.
Ülikoolil on lisaraha vaja. Seega AÜ võib vabalt olla edasi nii nagu see praegu on. Peamine, et AÜ-s õppinud oleks selgelt eristatud statsionaarse õppe läbinutest. Diplomile peab olema kirjutatud AÜ, nagu poes pannakse riknenud kaubale värvilised kleepsud allahindlusprotsendiga.
Mis juhendamisse puutub, siis väga võimalik, et õppejõul oli kohustus X hulk töid juhendada ning isikliku huvi puudumisel ta ei süvenenud väga. Õppejõu bläkk muidugi, aga samas tean juhtumeid, kus juhendaja saab “valmis” töö päev-paar enne tähtaega. Tean sellestki aastast mitut juhtumit, kus juhendaja lihtsalt keeldus oma nime alla kirjutamast, kuna üliõpilane poleks enam tööd kõlblikuks parandada jõudnud. Kuid on ka juhendajaid, kes saavad töö viimasel minutil, loevad sisukorra läbi ja lubavad töö kaitsmisele. AÜ puhul on kiusatus nii teha ilmselt üsna suur.
1) kuidas töö autor läbis stuudiumi edukalt, rohkete A-de ja B-dega – sest seda ta tegi;
Järelikult oli ta tark ja tubli inimene, kellel oli töö kirjutamise päeval lihtsalt halb päev :)
Vähemalt ÕT kohta see minu kogemustel ei kehti, et AÜ-sse ei tulda eesmärgiga targemaks saada.
Suuremat sel teemal sõna ei võtaks, aga kaks aspekti siiski:
Esiteks see 1914 on ilmselge trükikurat. Selle üle irvitada ei ole väga mõtet, kõigil juhtub, kui mõte korraks kinni jookseb. Ja enda kirjutatud tekstis ei märka selliseid vigu ka uuesti ülelugemisel, praktika näitab. Kui keegi teine loeb, siis leiab üles.
Teiseks Wikipedia-le viitamine – ma tõesti ei saa aru,miks see selliseks patuks on tehtud mõnede arvates. Reaalselt kõik me loeme Wikipediat, (pean siin just inglisekeelset silmas), tunnistame seda või mitte. Paljude teemade kohta on seal ilusti viidatud ja hästi süstematiseeritud tekst. Nüüd seetõttu, et mõnedele retsensentidele see ei meeldi peab töö kirjutaja tegema järgmist – loeb Wikipediat, võtab sealt viidatud algallikad (tihti teadusartiklid), loeb neid ka ja viitab siis oma töös neile. Nõnda jääb aga Wiki teenitud tunnustusest ilma, millest on kahju, sest esialgu saadi informatsioon just sealt.
@MD:
Jah, põhimõtteliselt nõus, et AÜ funktsioon ülikoolide jaoks on lisaraha teenimine – aga sedasama võib öelda REV tudengite vastuvõtu kohta. Olen ise olnud vastuvõtus ja väga tihti on komisjon pidanud tõsiselt mõtlema, et keda siis ikka võtta. Number (palju RE+REV tudengeid võtta) on ette antud ning et instituutide-teaduskondade eelarved ja raha eest õppivate tudengite arv on tõepoolest seotud, siis – vähem reeglina ei võeta.
AÜ ja statsi diplomit eristada ei tohiks, sõel peaks lihtsalt olema ühesuguselt karm. Mis annaks kõigile signaali – ükskõik, millises õppevormis sa õpid, allahindlusi ei tehta. Käi või viissada korda eksamit tegemas (AÜ korral vaikimisi lisades – ja täida sellega ülikooli eelarvet). Kordan veelkord – tean mitmeid väga tublisid AÜ tudengeid, kes kas asukoha pärast (elu-töö Tallinnas vm) või lihtsalt tööinimestena kuidagi poleks saanud päevasesse õppesse tulla.
Mis puutub sellesse, mis ajal juhendaja töö kätte saab, siis loomulikult on ka neid viimasel minutil töö kirjutajaid. Sellise asja vältimiseks saab õppejõud juhendajaks hakates erinevaid reegleid paika panna. Aga mitte keegi – kordan: mitte keegi – ei käsi juhendajal nõrka tööd kaitsmisele lubada. Seda isegi juhul, kui juhendamine on nii-öelda kaela määritud (tudengite rohkuse tõttu üritatakse mõnel pool tõesti öelda, et iga õppejõud peab juhendama nii ja nii mitut tudengit – mis siis, et osade õppejõudude teemad on paratamatult populaarsemad ja pealtnäha lihtsamad kui teised).
Ka mina ei teeks AÜ omi niivõrd maha. Olen olnud nii AÜ kui ka statside loengutes ja parajaid “pärle” on mõlemal pool ette tulnud, rohkem küll statsidega koos istudes.
Ka tööülesanded ja mahud on olnud mõlema süsteemi puhul samad – ei mingit hinnaalandust kummalgi pool.
Küll aga ühes aines statsidega koos istudes oli tahtmine aknast välja hüpata. Sellist rumalust, ignorantsust, hullumeelset totrust, mida inimesed välja ajasid, polnud ma veel üheski loengus kohanud. Kuid loomulikult leidub selliseid ka AÜ omade seas.
See AÜ omade raha eest paberisaajate kilda löömine on küll veidi ülekohtune. Kui muidugi olete mõlemal pool istunud ja oskate põhjendada, siis vai nott – igaühel oma arvamus. Aga lampi lahmimine, mitte väga asjalik…
Minu jaoks jääb arusaamatuks, miks mõned kommenteerijad tudengite õpihimu ja võimekust vaid selle põhjal lahterdada üritavad, kas tegemist on stats.õppe või AÜ-ga? See on äärmiselt lahmiv ja piiratud. Päevaõppes ei tohiks seega ühtegi laiska, lohakat ja mannetut tudengit olla?
Ühinen catalina arvamusega- paljude AÜ tudengite jaoks on selline õppevorm lihtsalt ainuke sobiv variant. Paljud õpivad töö ja pere kõrvalt, igapäevased loengud lihtsalt ei mahu nende päevaplaani.
Sama hästi võiks tõstatada teema päevaõppes õppivate tudengite töölkäimise ja õppimise ühitamise võimalikkusest. Tehes mitut asja korraga, ei tehta äkki midagi korralikult ja südamega?
Tulles aga põhiteema juurde, siis isegi mõistes tõstatatud probleemi teravust, hakkab vastu selle lahendamise viis. Inimlik mõõde puudub siin täiesti, irvitamine ja plaksutamine kaitsmisel on pigem lasteaialaste tase. Järjekordne näide selle kohta, et IQ ja EQ ei ole alati korrelatsioonis.
Ja milline oleks siis “inimliku mõõtmega” sellise probleemi lahendamise viis?
Ei tahaks kuidagi isiklikuks muutuda, aga korraliku lastetoaga inimesele ei peaks sellist asja küll selgitama hakkama.
Ei tahaks kuidagi isiklikuks muutuda, aga see on demagoogia.
See, et kaitsmisel tekkis skandaal, et see töö välja naerdi, on kogu selles kurvas loos ainus positiivne moment. See näitab, et ülikool on veel siiski mingilgi määral suuteline iseennast agara lolluse vastu kaitsma.
TÜ vilistlasena: aitäh Sulle, Kriku!
Autorile ääremärkus: sõna on süüvima, mitte süübima.
AÜ probleem ei ole see, et seal oleksid halvemad tudengid. Kõiki, kes inimesi õppevormi järgi lahterdavad, saadaksin ise kuhugile heasse kohta. Pigem on probleem TÜ enda suutmatuses AÜga tegeleda. Õppejõud ei viitsi, instituudid ei viitsi jne. Neid reaalselt (oleneb muidugi instituudist) ei õpetata. Sellest ka sellised lollused…
Tarmo Strenze on akadeemiliselt mõttetu mees. Tal on sügavalt savi.
Ma ütleks, et kogu sellest asjast on üks palagan saanud küll. Ja see on masendav.
@ catly@catlyn:
Teeks nii, et kui tudengite lahterdamine ei ole õige, siis ei ole kena ka kõiki õppejõude-instituute-teaduskondi AÜ-ga mittetegelemise asjas ühte patta panna, eks? Või mingis muus asjas :)
Nendega “tegeletakse” vähem muidugi – sest reaalset kohalkäimist eeldavat õppetööd on neil vähem. Koridoris satuvad ka vähem vastu seetõttu…või on neil väiksem võimalus maja peal õppejõudu trehvata (sest tihtipeale toimuvad AÜ õpped nädalavahetuseti). Aga olgu AÜ või mitte-AÜ tudeng, kui ta on mingist teemast huvitatud, küsib õppejõududelt arukaid küsimusi ja tõesti tahab õppida, siis ei saada keegi tudengit puu taha.
See on küll tõsi, et võibolla alati ei ole õppejõud AÜle nt nädalavahetuseti loenguid lugedes kõige säravamad – sest mingit lisa ei kiputa selle eest maksma, aga pääsu selle eest ka pole. Tavakoormuse osa.
Muide, Tiina Kirss kirjutas õppejõudude hädadest mõni aeg tagasi Päevalehes väga asjaliku artikli….
Enno Reinsalu päevik “Maa Vara”: Et tu, Brute!
Võibollla tuleks hariduse väärtustamise nimel teha samm tagasi, ja loobuda paljudel ametikohtadel kõrghariduse nõudmisest? Üldine seisukoht paistab ju olevat, et sel moel lõpetanu saab tööl hakkama. Milleks siis kõrgharidust nõuda? Keskharidusest ju tegelikult piisab.
Selle 3-4 päevaga on siinset lugu loetud umbes 6000 korda. See on vist mingit sorti rekord :)
Neil päevil on skeptik.ee külastatavus tõusnud 1500-2000 unikaalse külastajani (tavapärane on 500-700) päevas. Inimesed veedavad siin keskmiselt 8 minutit ja loevad 2,6 lugu.
Aitäh, Kriku, laialdast vastukaja tekitanud olulise teema kajastamise eest ja loodetavasti tulevad paljud selle loo tõttu esmakordselt siiasattunud ka hiljem tagasi.
Tänan heade sõnade eest, aga see lihtsalt läks nii. Kohtasin juhuslikult tänaval üht inimest, kes oli sinna minemas ja kuna tema jutt oli huvitav, läksin kaasa. Tulemus muidugi ületas kõik ootused.
Räägitakse, et teadusetempel on kahe ususekti omavahelisse kaklusse sattunud. Antud bakalaureusetöös avaldatakse nimelt korduvalt tänu abi eest Sai Baba järgijale Ilmar Soomerele. Käsitlus kristlusest pole neutraalne vaid teise religiooni silme läbi…
@Kriku:
(ehk raamatuürask- väga väsinud, väga nördinud, väga vana- mu lapsed keelasid mul 20-aastastega vaidlemise-, aga järjekindel)
Aga ei ületanud ju. Ootusi, ma mõtlen.Oma kasvavas häirituses näppisin seda lehte umbes 1000 x mina.Võib-olla näiteks lootuses, et keegi tol saatuslikul päeval kohalviibinuist, 10-12 välisest, allajoonitud tarkmeheta taskus, sõnakese poetaks.Mõni teine kaitsja, sotsioloogia üliõpilane, mõttetu sotsiaalteadlane.. või nii.
Omamoodi on vaikus mõistetav kaitsnute tuumkursuse puudumisega- paar ühest lennust, paar teisest lennust, paar avatud ülikoolist- muide, sealt tuli ka kõige tugevam päeva töö.Ei ole inimvõimed õppevormi taanduvad, ei ole.Ma võin ka soovi korral liialdada.Tuju korral.
Mida rohkem ma igasugu asjassepuutuvaid artikleid, kommentaariume vms-t seega loen, seda kurvemaks muutun, ehk seda selgemaks saab, et asja tuum-tuum-tuum???
Miks küsisin ma su vanust, sest mind imponeerib valdav jumalik ideaal: meie koolis, meie instituudis…, meie ja meie sõpradega…..sellist asja juhtuda ei saa.
Veelkord, ei hakka , ei pürgigi mitte end kokku võtta, arutlemaks, kui rumal täpselt käesolev kaitsja võis olla, rahuldun sellega, et võisin paari nädala eest oma silmaga lugeda lincolni memoriaali trepil sõnu: i have a dream- erudiit priimägi on ka lubanud endale luksust vishnut, krishnat vms-t, budistliku idee kandjaiks pidada.Ka kuuluvad talle kunagi mu kolleegile öeldud surematud sõnad : mulle ei meeldi ei teie, ega te raamatukogu- raamatukogudes töötavad kõige lollimad võimalikest isenditest jms-t.Jumal sellega.Too-eest kodanik hästi goethet valdab.
Üldse süveneb arusaam: iga kooli, selle iga instituudi või mistahes üksuse liige näib pidavat oma kildkonna baasteadmisi ülimaks miinimumiks, mille mittetundmine on vahendeid valimata karistatav!Samas infomonopoli tuleb kiivalt hoida.Seda paraku mitte üliõpilaskonnas, millest eel oli juttu, vaid ka õppejõudkonnas, millest võis nils niitra artiklist ka kinnitust saada- ega kodanik oponent ei võinud ju kodanik juhendajale vihjet anda.Olen tast kui suurepärasest religioonifilosoofist kuulda saand.Sellest on väga kahju, et igaüks kiivalt oma kuhja otsas suvatseb istuda.Jah, veelkord kahetsen väga.Siiani oli suurim nali, kuidas iga medprofessor oma tomograafi peidab.Ja seda samas asutuses nagu sama huvi kandmas- st võiks ju olla!??- üheskoos rahvusülikooli staatuse poole pürgimas- ka vanem inimene võib ehe idealist paremal päeval olla!
Rääkimata, et jumala eest mõne teise vabariigi kooliga peale lõputute koostöölepingute ka reaalset sisulist koostööd teha. Ei ole niitral hea artikkel, küsimuse püstitamiseni, mis sellist paranoilist olukorda tekitab, ta ei jõua.Midagi ei saa lugeda poliitilistest otsustest ja finantseerimisprioriteetidest ev-s.Pean langetama otsuse kaitsja, oponendi või…
Külastatavusstatistika selgitamise jätan Martinile.
Minu teada ei ole Te mu vanust küsinud ja ma pole seda ka öelnud. Mitte et see kuidagi oluline oleks.
Martin Lutheri isik kuulub minu teada põhikoolis omandatavate baasteadmiste hulka.
Inimene, kes endale töö teema valib, võtab endale ka kohustuse ennast selle teemaga kurssi viia. Kui mitteajaloolane valib teema, mille käsitlemisel tuleb viidata ajaloosündmustele, peab ta ennast nendega kurssi viima. Sama käib teoloogia või ükskõik mis muu teadusharu kohta. Nagu ülal öeldud, ongi üks suuremaid probleeme antud töö juures, et teema on nii lai, et seda ei annagi bakalaureusetöö raames korralikult käsitleda.
Samuti võiks iga lõpetaja olenemata erialast omada ettekujutust akadeemilisest kirjutamisest. Selleks on minu teada igas teaduskonnas isegi eraldi õppeained olemas.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et vähemalt Tartu Ülikoolis on väga lubatav ja isegi soovitatav külastada silmaringi avardamiseks teiste erialade loenguid ja sooritada eksameid-arvestusi vabaainetes. Samuti ei tehta kellelegi takistusi ülikooli raamatukogu kasutamisel.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et kui töö on juba oponendile antud, ei saa seal enam muudatusi teha. Juhendaja on juhendaja ja oponent on oponent.
Teemaväline palve – palun kasutage edaspidi lünka lauselõpu punkti järel. Palju parem on lugeda.
oi, kriku, Sa teed mu elu raskeks- on jube vaev vaielda samase järjekindlusega isendiga.
Kui ma vaid võiksin seda endale lubada, aga ma ei saa. Kas Sa siis aru ei saa, et ma tean, kuidas valgest sai must jms-t, ja seda nii mõnedki veel teavad, afektiseisundis võin ma ka midaiganes
kokku rääkida. Ma lihtsalt, noh kui vanem inimene, mõtlesin ikka hea pärast öelda, et äkki tegeleks põhjustega, aga kui teile kõigile seal nii hirmsasti tagajärjed meeldivad…mina suvatsen käed tõsta. Ega riigil raha ei ole ju ka.
Ma arvan, et kui väärnähtuste tagajärgedest ei räägita, siis ei hakka keegi põhjusi ka otsima.
Tartu Postimees valgustab juriidikat:
digile meenutab “Karistame! Keda ja kuidas, küll seda jõuab uurida.” küll natuke Cardassia rahva mõrvamüsteeriume.
Ülikool võtab lõputööde juhendajad liistule
Nils Niitra, Postimees
Juhendamisega on TÜl probleeme juba aastaid (aastakümneid?). Sama seis on ka TLÜga (teiste kohta olen kuulnud sama, aga puuduvad isiklikud kogemused). Juhendajaid vähe, lõpetajaid palju, juhendajad ei saa juhendamise eest eraldi tasu jne. See erineb muidugi erialati, aga väga roosilist seisu pole ma kuskilt kuulnud.
On selline huvitav fenomen ka, et mõnel pool määratakse juhendajaid kohustuslikus korras, sest populaarsemate juhendajate kohad on täis, aga teistel on vaja koormust (kui juhendamine arvestatakse koormuse hulka). Mõned juhendajad ongi aga ebapopulaarsed seetõttu, et nad ei juhenda ja on muidu mõttetud mehed (aka Strenze).
Ühesõnaga, jama on igal pool selle juhendamisega ja ainuke, mis meil on, on lootus, et asjad paranevad.
“Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudis on olnud paraku juba pikka aega probleemid kvaliteediga. Mind ei üllatagi nii väga, et see intsident juhtus just selles instituudis.”
– liiga pikka aega ei saa probleemid olnud olla. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut, olgu, nimetatud valdkonnad, sarnaselt teoloogiaga!, on vähemalt tavainimese- eesti inimese tänavalt- kõnepruuki ja käsitlusse ilmunud ikka võrreldes ajaloo või klassikalise filoloogiaga vms-t suht hilja.
Minu lemmikaine on teaduslik kommunism ja poliitiline ökonoomia. Võimalik, et kaitsja E. omad ka. Juhtume enam-vähem põlvkonnakaaslased vist olema. Lemmikmajandussüsteem on plaanimajandus. Ka valdan ma suurepäraselt kõrgemat matemaatikat, eriti integraalarvutust ja trigonomeetrilisi funktsioone vms-t. Tore on matemaatiline statistika ja tõenäosusteooria! Protestantlusele möeldes meenub mulle esmalt näiteks hoopis äkki ….rooside sõda…aga mul on praegu kiire, pean emaga arsti juurde minema,
ühegi majandusega seotud instituudini ma seega veel ei jõua, millega mul üleüldse nagu mingitki pistmist võiks olla.
jooksupealt:
sest juhtunud on see, nagu ikka kipub juhtuma, kõige suuremad kisajad elik “teadjad”, usuteadlaste kõrval, on jälle paraku inimesed tänavalt
ps. küll on hea, et meditsiin on meil ikka väga pikkade traditsioonidega ala
Värske näide mujalt kui TÜst – minu poole pöördus inimene, keda olin TÜs bakatasemel juhendanud. Olgu mainitud, et väga tubli ja võimekas AÜ tudeng oli ta. Nüüd oli ühes Tallinna avalik-õiguslikus magistrit tegemas, tahtis kaitsta. Kurtis, et juhendajal on tervisega ja jumal teab veel millega probleemid, kas ma saaks ta töö üle vaadata. Ei, ei olnud talle asendusjuhendajat määratud. Ja kui ma nägin, kes juhendaja oli, pidin minestama – töö teema ja juhendaja nö teaduslikud huvid olid üksteisest väga kaugel. Pisut süvenemist ja tõepoolest – kuigi mainitud erialal ja justkui mainitud teema peal on kõnealuses ülikoolis ka lausa professor olemas, pole see professor kunagi teadustööd teinud….
Mitmendat korda ma pean ütlema, et õpin ajalugu?
Või käis määratlus “inimene tänavalt” Birute Klaasi kohta?
Mitmendat korda ma pean Sulle ütlema, et Su vedasid sinna teoloogid. Ma ei saa Sind teatud mõttes nendega seepärast samastamata jätta- selliseid radu käib näiteks minu väike isiklik loogika, võta või jäta. Ok, Sa võtsid kõvasti ja karmilt ja täitsa iseseisvalt! sõna, aga täitsa vastikult , seda tean ma ka!- aga mina tean!
“Teadjad tänavalt” on näiteks suur osa neist, kes esimest niitra lugu suvatsesid kommenteerida- mitu korda ma pean seda Sulle ütlema!? Teise loo kommentaaridega ei hakka ma end üldse vihastama. Kuigi ma olen nõrk inimene, aga ma vähemalt püüan. Igas harvas kommentaariumis, kuhu ma kogemata jutun sattuma, kaotan ma igasugu enesevalitsemises , noh ja pea …
ps. kui hästi järele mõelda, siis birute natuke pidas end ses artiklis ülal küll kui inimene tänavalt
Nagu juba ülalpool öeldud, mind ei vedanud sinna keegi. Ma kohtasin juhuslikult tänaval üht inimest, kes oli sinna minemas ja otsustasin kaasa minna.
Ma ei võtnud sõna ei kõvasti ega karmilt. Ma esitasin täpselt ühe küsimuse, mis tulenes otseselt kaitsja väljaütlemistest ja pärast kaitsja vastust esitasin täpsustava küsimuse, et millist allikat ta oma vastuses mõtles. Kõik. Mida Te mõtlete “vastikuse” all?
Teie eelmisest postitusest polnud võimalik aru saada, et räägite Niitra artikli kommentaatoritest, mitte üldistavalt kõigist, kes sel teemal arvamust on avaldanud. Palun väljendage ennast edaspidi selgemalt.
@Kriku:
Mitmendat korda ma pean Sulle ütlema, vastik on “akadeemiline diskussioon”, mis sarnaneb vägivaldse ärapaneva organiseeritud massipsühhoosiga. Ja kõik selles ürituses osalejad on mulle isiklikult vastikud ka- no mida ma pean tegema, et sest tundest vabaneda? Aga suvatseme nüüd minu isiku jätta. Mis Sa lased end sellest nii hirmsasti häirida? Räägime näiteks henri VII-ndast. Ei, vabandust, tema oli põdur ja suri ära. Seega, mis Sa arvad, kui ma mõtlen, et henri VIII- ndaI oli protestantlust , isegi mitte lutheri oma, vaja, et lõpetada oma naiste peade mahalöömine toweri õuel, ah!? Ma olen seda jubedat pakku isiklikult näinud ka. Siiani imponeerib mulle küll mehepoja raudrüü londoni toweri miskis kambris.
ps.Oh tulnuks te kohale enne e-d kaitsnud savisaare nõuniku esinemise ajaks- kohe kõva d sai tema, oleks äkki andnud asja parandada. Mõtle, kui järgmiseks peaministriks saab savisaar, oma nõunikega!? Kaob ka viimne lootus saada kunagi konstruktiivsem (kõrg)hariduspoliitika. Sotsiaalpoliitikast rääkimata. Ainult mädand kartul ja küttepuud.
@raamatuürask:
Sellise käitumise tingib usufanatism, kõik kes ei ole meiega, on meie vastu ja kuuluvad hävitamisele. Ajalugu kubiseb sellisest kristlikust vägivallast.