Minu bakalaureusetöö kritiseerimine

kosmosesse!Palun väga, kuivõrd mu bakatöö lugemine paistab mitmesuguseid emotsioone tekitavat — kellelegi lõbu, kellele ohkeid, siis ei hakka ehk Kriku teemat risustama. Tõstan sellesisulised kommentaarid siia.

Töö ise on alla laaditav siit: Kosmonautika- ja astronoomiaalase veebilehe arendamine (pdf)

Bakalaureusetöö on üliõpilase iseseisev töö, millega ta näitab, et ta oskab:
– iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada oma õppekava raamides omandatud teadmisi;
– oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta.

Kommentaarid 1-20 on siia liigutatud Kriku loost Kuhu lähed, rahvusülikool?

Be Sociable, Share!

80 Replies to “Minu bakalaureusetöö kritiseerimine”

  1. @Martin Vällik:
    Martin, kas TLÜ-s ei nõuta, et kasutatud allikad peavad olema tähestiku järjekorras? Ma olen aru saanud, et see on üsna valdav nõue, kuigi stiilid on vist erinevad (autor ees vm).

  2. Maire ütles:

    Martin, kas TLÜ-s ei nõuta, et kasutatud allikad peavad olema tähestiku järjekorras?

    AFAIU oleks see üsna tarbetu nõue. See võib kasulik olla — teatud tingimustel –, aga selle nõudmine ei too tavalise pikkusega töö puhul kellelegi tulu. Oleks veel, et tegemist oleks paberajastu monograafiaga, kus tuhandeid allikaid.

    Maire ütles:

    Ma olen aru saanud, et see on üsna valdav nõue, kuigi stiilid on vist erinevad (autor ees vm).

    Reegel on, et sorteeritakse esimese autori järgi. Läänemaailmas on enamasti komme, et autoreid sorteeritakse perekonnanime järgi, aga Islandil ja islamimaailmas on teised kombed.

  3. Toivole.

    Mis on sinu täpsed etteheited?

    Jah, töös ei ole analüüsi ning see on pigem kirjeldav. Aga kolmeaastane bakalaureus ei nõuagi oma lõputöös analüüsi. Kui seda on, siis väga hea, aga seda ei peagi olema.

  4. .

    Huvitav, et esitate seda tööd kui miskit, millega saaks eputada. Vaadeldes loos kirjeldatud tööd ning seda, mis on postis välja toodud, võib tõesõna märkida, et Eesti (kõrg)haridusmaastik on väga sarnane Saksamaa ülikoolide konveierlindimeetodiga. See et inimene, kes on omandanud ülikoolis esimese kraadi ning ei oska analüüsida, on probleem – siin ka praktikas väljatooduna – ei osata analüüsida seda, mis eputamist väärt ja mis mitte!

  5. Tsitaat :”Püsikommenteerijateks hakkavad tähelepanuvajadusega, „geniaalsete“ ideedega,
    ebastabiilse närvikavaga ja muude probleemidega inimesed, vandenõuteoreetikud,
    igiliikuri leiutajad, ufousklikud, teadusliku tagapõhjata teooriate propageerijad,
    näägutajad, tähenärijad, astroloogid, isehakanud moraaliapostlid, usukuulutajad,
    „trollid“[10] ja „fleimarid“[11].””

    On hea meel et ise püsikommenterija pole, muidu saaks ka diagnoosi osaliseks. Nii et igapäevased kirjutajad, vaadake ette:)

  6. @uurija: sellisena on tsitaat ju kontekstist välja rebitud. Kindlasti ei käi see püsikommenteerijate kohta üldiselt, vaid on ära nimetatud kui üks võimalik oht mitme seas ühe aktiivse suhtlusega kodulehe pidamisel.

  7. Mul oli eile skeptik.ee-teemaline vestlus, kus sai kinnitust minu seisukoht, et siinne “teadusepropageerimine” on ainult üritusega seotud inimeste soovmõtlemine (märksõna “eelkõige negatiivne esmamulje). Ülalviidatud bakatööst tuleb välja, et teisitimõtlejad saavad siin enamasti fleimari või trolli austava tiitli. Mingil põhjusel (nagu ka uurija ülalpool märkis) ei nimetata sama diagnoosiga neid, kes siin tegelikult kõige tihedamalt kommenteerivad, sest nad teevad seda “õigelt” ideoloogiliselt platvormilt.

  8. Ma olen täiesti nõus, et tsitaatide kontekstist väljarebimine võib teinekord tähendada nii mõndagi, kuid minu meelest antud juhul ei ole kriitika selles suhtes korrektne. Ma olen märganud (ja mitte ainult mina) siinset suurt vastumeelsust omaenda positsiooni kriitikaga tegelemisel ning vastavasisuliste kriitikute trolliks või fleimariks liigitamisel. Hiljuti sain ma ka ise sellesama tiitli – põhjuseks see, et ma julgesin küsida küsimusi, lootuses, et neile vastatakse. Ei vastatud, tunnistati demagoogiaks ja trollimiseks. See ei ole “kontekstist väljarebimine”, tegu on lihtsalt teiselt positsioonilt vaatamisega, mille võimalikkust siinne seltskond kategooriliselt ja väga vihaselt eitab, pidades seda alaväärtuslikuks ja kogu üritust segavaks.

  9. Palun väga lahkesti hoiduda teemavälisest lahmimisest. Antud seoses ei puutu absoluutselt asjasse, kas kristlusel ja kommunismil kui ideoloogiatel või nende rakendamisel on midagi ühist olnud. Pigilinnu personaalküsimust võiks ka kuskil mujal – näiteks tühjas teemas – arutada.

  10. Kui sul on midagi kriitilist öelda käesolevas artiklis väljendatud seisukohtade vastu, siis tee seda palun siin. Kui sul on midagi kriitilist öelda millegi muu kohta, siis tee seda palun seal, kus seda teist asja arutatakse. Ei ole ju nii keeruline?

  11. Jeerum, see on lihtsalt nii naeruväärne, et see ei aja naermagi, pigem nutma. Martin Vällik võib siia teemasse postitada lingi oma bakatööle. Kui ma selle seisukohti kritiseerin, siis suunatakse mind mujale, selle asemel, et mulle sisuliselt vastata. Te olete teinud diagnoosist “living in denial” tõelise kunsti :)

  12. Martin Vällik ütles:

    @Pigilind: nonäe, läksid ka valikulise tsitaadi orki…

    dig väljendab selle hüpoteesi suhtes skeptilisust. Pigilind on varem ise valikulisi tsitaate juurutanud; küllap on ta selle siinsegi tsitaadi probleemidest täiesti teadlik ja mitte juhuslik ohver.

  13. …mis kirjeldab väga hästi siinset väitlussüsteemi: väitele nõutakse tõestust, kui see aga tuuakse, siis nimetatakse seda “kontekstist väljarebituks”. Oh püha skepsis, vaadake ometi peeglisse :)

  14. Pigilind, ära aja mullikesi. Oma kommentaaris 36 sa mitte ei kritiseerinud Martini bakatööd, vaid elasid jälle välja oma solvumist selle üle, et sulle on käesoleval leheküljel kunagi halvasti öeldud. Palun tee seda mujal. Ma ei ütle, et sul ei võiks õigus olla, aga palun tee seda mujal. Palun. See siin on vale teema.

  15. Kui juba bakatööde kriitikaks on läinud, siis mõni remark ka Martini töö kohta.
    imho oli pealkiri ja töö nihkes, kuna suur kiusatus panna sisse oma skeptik sait. see ei ole praegu teadusuudiste sait, skeptikud tegelevad minu arusaamise järgi natuke teise teemaga. et ka nende tegevus on sageli nihkes ja selle asemel on kokku juhtunud seltskond, kelle lemmiktegevus on teiste halvustamine, on muidugi iseküsimus.
    aga oma saidi kriitiline analüüs kuluks ära küll, kuid bakatöö praeguse teemaga see kokku ei klapi
    võinuks siis olla skeptitsismi analüüs, võrrelduna kasvõi kristluse või kommunismiga, päris huvitav teema oleks olnud. aga huvitavad teemad on ka rasked, igalühel hea millestki kinni võtta.
    Punast pliiatsit pidanuks rakendama “pigilind” toodud lõiku vaadeldes, selline kommentaatoriklassifikaator ei kõlba.

    Ka teadusuudiste analüüs ei ole halb mõte, aga siis võinukski olla see bakatöö teema, oleks andnud natukene fokuseerituma tulemi.
    Minu jaoks ainukene tõsiseltvõetavam ajakirjanik teaduse vallas praegu on Tiit Kändler, sest ta viitsib sügavuti minna. Aga ainult sügavuti minnes ongi mõtet üldse populariseerida. see ahhaatamine ei kõlba tegelikult üldse kuhugi.
    Ei kohanud selle suunas ühtegi kriitikat, ega ka seda, et sageli teadusajakirjanik ei valda teemat kõige elementaarsemalgi tasemel. See õnnetu bakatöö Martin Lutheri ja M.L Kingi segiajamine ei ole midagi SLÕLEHE Inna Katrin Heina toimetatud asjadega võrreldes., kust kõige naljakam asi oli 25 % veesisaldus Kuul. Tõeline megasoo seal!
    Minu asi ei ole hinnata seda, mis kriteeriumid bakadele rakenduvad, eks TLÜ ise tea, kui karm ta tahab olla, aga minu arvates oli töö üsna lahja, võinuks rohkem vaeva näha.
    Tulevik? Teaduse popularisaatori asi ei ole jagada hinnaguid, teaduse populariseerimiseks peab keskenduma teadusele ja mitte teadusvälisele. Ideaalis peaks püüdma järgida samu loogika ja viisakusstandardeid, nagu teaduses kombeks on.
    kui aga igatsuseks on tegelda teadusväliste asjadega, peab teaduse enese asjad jätma rahule, mis sellest, et need on äärmiselt politiseeritud.
    Teatud mõttes on see siin kaaperdamine – poliitikud tahavad teadust kaaperdada ja seda oma huvides rakendada. See on suures osas õnnestund, mõnes osas õnneks veel mitte.
    Skeptiline liikumine peaks sellest kaaperdusest distantseeruma ja miks mitte tegelema tõesti sellega, mis asi on teadus ja mis asi ei ole teadus.
    Näiteks ufousklikkuse taga, mis Välliku loetelus oli igat sorti teiste asjadega koos, on üsna palju seni täiesti seletamatuks jäänud juhtumeid, loetelu on masendavalt pikk. Masendavalt seetõttu, et kui viitsiks tõesti näpuga järge ajada, tekiks mõtte Occami noa rakenduseks hoopis teises suunas, kõige lihtsamaks ja loogilisemaks seletuseks nendele nähtustele on see, et nad on siin olemas ja tasapisi vaatlevaid meid palju arenenuma tehnoloogia poolt. Kuid see ehk võikski olla millalgi
    skeptikutegi…

  16. Tegin enam-vähem copi-paste kirjeldusest, mis loom on bakatöö “Bakatöö peaks olema uurimus, kus kasutakse kas kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid analüüsimeetodeid. Lõputöö pealkiri peab adekvaatselt kajastama töö sisu. Uuringu eesmärgiks on teiste autorite teoreetiliste või empiiriliste uuringute analüüsi põhjal püstitada hüpoteesid ja kontrollida nende kehtivust, toetudes originaalsele (ka autori poolt teostatud) uuringule.”

    Antud jutustuse eesmärk oli teha veebileht????
    Ma ei suutnud leida milliseid üldiselt tuntud analüüsimeetodeid on kasutatud. Nende kirjeldus peaks olema sissejuhatuses.

    Uurimistöös püstitatakse uurimisküsimused ja hüpotees, millele otsitakse kinnitust.

    Bakalaureusetöös (või ka magistritöös) peaks olema kolm osa: kirjanduse ülevaade, uurimus ja uurimuse tulemused, mis oleks soovitatav vormistada uurimusküsimuste järgi. (Need kolm osa on umbes-täpselt samamahukad). Peale selle on veel sissejuhatus ja kokkuvõte.

    Minu tagasihoidliku hinnangu järgi on antud bakalaureusetöö läinud untsu, kuna üliõpilane püstitas tööle eesmärgi, mis pole kooskõlas akadeemilise uurimustöö eesmärgi püstitamise väljakujunenud arusaamadega.

  17. Kui vaatate 3+2 bakatööde mahtu, on see ainepunktide järgi nädal aega järjestikust tööd. Selle valguses leian, et antud töö on täiesti okei ja mõistlik.

  18. irve ütles:

    Kui vaatate 3+2 bakatööde mahtu, on see ainepunktide järgi nädal aega järjestikust tööd. Selle valguses leian, et antud töö on täiesti okei ja mõistlik.

    Nädal võiks korreleeruda töö mahuga. Kriitika, paraku, ei kurda, et töö on lühike, vaid, et töö on ebakvaliteetne.

    dig arvab, et niisugust tööd edukalt kaitsta ei kõlba. Risti ei ole ka tarvis lüüa, las dissertant parandab töö ära ja kaitseb korralikumalt tehtud tööd.

  19. @Martin Vällik:

    Sa tahad öelda, et sinu instituut väidab, et bakatöö ei pea sisaldama uurimust ja järeldusi võib teha ilma tõestamiseta? See, et keegi kunagi arvas (kirjutas, tegi), ei ole tõestus.

    Kui lõpus on kirjeldatud, et milline see koduleht siis tuleb ja enne seda on räägitud millised on teised sarnase sisuga leheküljed, siis seal vahel puudub uurimus.

    Näide: Sa võid püsitatada hüpoteesi, et uuel kodulehel peaks olema kolm veergu. Hüpotees, et 3 veergu on hea, leiad selle järgi, et teoreetilises osas oli mitu vastavat lehekülge, kes nii arvasid. Kuid sinu kui õliõpilase kohustus on enda jaoks kindlaks teha, et 3 veergu on sulle parem kui 2 veergu või 1 veerg. Selleks võib kasutada näiteks küsitlust, mis on üks levinuim uuringumeetod. Küsitluse tegemiseks pead sa koostama valimi jne. Kuidas sa valimi koostad ja milliseid analüüsimeetodeid kasutad, peaks lugejale arusaadavalt eraldi alapealkirja all kirjeldatud olema.

    Näiteks on kokkuvõttes lause “Kodulehti, milles teadusuudiseid laiemalt või mingis kitsamas valdkonnas kajastaksid selliselt, et oleks loetavad nii vanematele õpilastele kui ka põhikooli õpilastele, sisaldaksid mänge või teste, ei ole.” Kokkuvõttest sellist lauset leides eeldan ma, et leian tööst mingi uurimuse Eesti kooliõpilaste seas, kust saadud teada, mida nad lugeda tahavad ja siis vastavalt nendele näitajatele loodud mingid kriteeriumid, mille järgi on kontrollitud, kas mõnel olemasoleval leheküljel on need nõutud näitajad olemas vms.

    Sul on peatükid “Sihtrühmad” ja “Promotsioon”, mis on mõlemad turunduslikud terminid. Kuidas need sihtrühma ja “promotsioonimõtted” tekkisid, on täiesti arusaamatu. Soovunelmad peaksid ikka millelgi põhinema.

    Üritasin Tallinna Ülikooli kodulehelt vaadata, et millised nõudmised selles osakonnas lõputööle on. Kahjuks puudub internetis seal viidatud dokument.

  20. dig ütles:

    dig arvab, et niisugust tööd edukalt kaitsta ei kõlba. Risti ei ole ka tarvis lüüa, las dissertant parandab töö ära ja kaitseb korralikumalt tehtud tööd.

    Näe, dig ongi juba asunud Martinit kritiseerima. Kes saaks veel öelda, et skeptikud ei kritiseeri üksteist.

  21. Sekeldaja ütles:

    Näiteks ufousklikkuse taga, mis Välliku loetelus oli igat sorti teiste asjadega koos, on üsna palju seni täiesti seletamatuks jäänud juhtumeid, loetelu on masendavalt pikk.

    Kui loetelu pikkus on ainus kriteerium millegi tõsiseltvõetavusele, siis oleks krüptozooloogia vaid bioloogia üks haru.

  22. salvey ütles:

    Näe, dig ongi juba asunud Martinit kritiseerima. Kes saaks veel öelda, et skeptikud ei kritiseeri üksteist.

    Noh, tegelikult kritiseerisin ma küll üht teist tööd. Näib, et olen teemad segamini ajanud. Aga ma usun, et Martinil on ka huumorimeelt ja ta ei pane seda naljakat eksitust mulle väga pahaks.

  23. Vabandan oma küsimust, sest see võib nii mõndagi inimest ärritada.

    Kas antud töö puhul on tegemist TEADUSTÖÖGA või KIRJELDUSEGA?

    Ei pea vajalikuks mingit pikemat analüüsi siin tegema hakata, kuid kui töös on selgelt defineerimata, mis on teadustöö üldse, siis puudub ka kogu tööl edasine mõte, sest kriteeriumid, mille abil määratleda, millal on tegu teaduse populariseerimise-ga ja millal mitte puuduvad.

  24. Mina üllatusin ka kui Martini tööd nägin. Nõuded peavad vist olema bakatöödele ikka väga erinevad, sest minu hinnangul on siin tegemist pigem projektiga. On kaardistatud olukord ja siis pandud kirja tegevusplaanid. Viimastel päevadel paljukirutud TÜ Sotsiaalteaduskonnas ei lastaks arvatavasti sellist tööd kaitsmisele, sest see ei näe bakatöö moodi välja. Pole ju õieti hüpoteese, metoodika kirjeldust ega analüüsi. Aga mida mina ka tean, eks ole, ma olen lihtsalt üks sotsioloogiatudeng, keda on teisiti õpetatud:)

  25. Minu arust väga positiivne ja üllatav, et Martin V. on oma töö üles pannud, arvestusega, et seni kritiseeritud ja kommentaarides/ lugudes peksa saanud isikud (sh ka ma ise) tulevad kui kaarnad raipele kallale. Peab ikka paks nahk olema. Ja minu arust ei saagi siin ükski inimene kritiseerida, ilma enda (paremat) tööd samamoodi esitamata. Vorst ikka vorsti vastu.
    Mind pani töö puhul ainsana imestama (kuna pole niivõrd hingepõhjani solvunud, et kogu tööd sõna-sõnalt läbi kritiseerida) töö maht ja eks teatud mõttes ka metodoloogia. Minu seminaritöö (mis peaks olema osake bakatööst) TÜs oli mahult sama pikk, veetsin pool aastat töö jaoks andmeid kodeerides, lisaks teistes materjalides empiirilise info kogumine jne. Ning suuremaid vigu töös omamata sain töö edukalt kaitstud, isegi mitte A-le. Teadnuks, et kuskil mujal ülikoolis võiks see olla lausa baka vääriline… Noooh… Deem!!

  26. Õnnitlused bakatöö puhul; samas pean nentima, et TÜ-s oleks loodusteaduste baka saamiseks pidanud süvenema mingi probleemi olemusse, tihti tehakse ka eksperimente.

  27. Mina jällegi ei oska Martin Välliku teadustööle metodoloogiliselt suurt midagi ette heita. Nii nagu ma olen kuulnud, siis näiteks ajaloolaste puhul peetakse heaks “uute allikate teaduskäibesse toomist”. Millega MV siinkohal omal alal on algust teinud. Siinse kriitika põhiolemus on minu arvates pigem erinevate distsipliinide vahelistes rõhuasetustes.

  28. palun ärge kleepige minu tekstile sõnu juurde
    ma pole öelnud, et ufoloogias masendavalt pikk loetelu juhtumitest, mida ei osata mõistlikult seletada on ainuke kriteerium minu veendumuses, et tegelikult kontakt on olemas, tõsi, enam-vähem ühepoolne, kuna enamat tõenäoliselt praegune meie tase ei võimalda.
    selliste repliikide tasemel ei tahaks teemat arutada,
    kunagi ehk võiks selle kohta teha siin ka eraldi teema
    aga kõik skeptikud võiksid võtta ette mõne elementaarse teksti loogikast ja see läbi lugeda, see lühendaks siinse saidi kommenteerimismahtu 95%
    lihtsalt ei ole põnev jälle samu ämbreid pidi kolistada
    ad ignorantium on üks sellistest asjadest, mida siin konstantselt ignoreeritakse.

  29. Marv ütles:

    samas pean nentima, et TÜ-s oleks loodusteaduste baka saamiseks pidanud süvenema mingi probleemi olemusse, tihti tehakse ka eksperimente.

    Usun, et taolise kodulehe koostamine õigustab end bakatööna küll ja oleks seega ka TÜ-s läbi läinud. Kõige tavapärasem (füüsika) bakatöö see muidugi pole.

  30. TÜ-s oleks see töö läbi läinud küll, sest ka loodusteadustes on kaitsud väga erinevaid asju. Samas ülemäära kõrget hinnet sellele ei prognoosiks. C või äärmiselt veenva kaitsmise korral (kui teiste tööde tase oleks tavapärasest kesisem) siis B.

    Pigem oli üllatus, et teaduse teemadel kõvasti sõna võttev inimene alles nüüd TLÜ bakalauruse kaitseb. Sellest tulenevalt soovitaks magistri teha ikkagi eksperimentaaluuringute vallas (TTÜ või TÜ), et teaduse nö köögipoolest ka veidi aimu saada. Muidu võib ateismi usust pimestatult sellest veidi idealistlik mulje jääda.

  31. Usk jumala puudumisse. Korrektsem oleks vahet teha agnostikul (kes ütleb, et Jumala olemasolu kohta puuduvad tõendid) ja ateistil (kes ütleb, et Jumalat ei ole). Vaheteo praktiline tähtsus ilmneb tavaliselt ainult selles, et ateistid on agressiivsemad ja pealetükkivamad.

  32. See läheb juba sootuks teise teemasse, kuid kas nii pragmaatilist agnostikut ongi olemas, kes teemale üksnes tõenduspõhiselt läheneb. Tõendid puuduvad ju nii Jumala, rohekashallide mehikeste, sookollide kui ka selle kohta, et naabrimees libahundiks käib. Jumala teemal agnostikuks olemine on aktsepteeritav, kuid libahundiks käimise teemal oleme vist pea kõik uskmatud.

  33. Läheb jah teise teemasse, aga mida kaugemale tuntud ruumist, seda suurem on võimalus avastada tundmatut. Jumala mängumaaks võib olla Universum koos kõigi meile kättesaamatute mõõdetega, libahunti peaks ikkagi kuskilt siitsamast võsa vahelt otsima.

  34. Erki ütles:

    Samas ülemäära kõrget hinnet sellele ei prognoosiks.

    Miks? Näed sel tööl mõnd ilmset puudust?

    Erki ütles:

    Sellest tulenevalt soovitaks magistri teha ikkagi eksperimentaaluuringute vallas…

    Miks just eksperimentaaluuringute vallas? Inimene, kes on lõpetanud (füüsika) magistriõppe, peaks kraadi kättesaamise hetkel nii või teisiti teaduse köögipoolega veidi kokku olema puutunud. See ei kehti ainult eksperimentaatorite kohta.

  35. Hindamine on alati subjektiivne nähtus ning tihti ei arvestata, et bakalaureusetöö on ainult 6 punkti st 4 nädalat tööd. Ning alati on kõrval keegi, kes on teinud tööd 20-ne või 40-ne punkti eest. Siis kalibreeritakse hindamine nii, et A vastab näiteks 20-le punktile ja rohkemale ning teised tulevad siis vastavalt tagapool.

    Lisaks hinnatakse kõrgemalt teaduslikke uuringuid nö pedagoogika ja teaduse populariseerimise alastest töödest (mille alla ma antud töö paneksin).
    Teaduslikest uuringutest omakorda hinnatakse nö uute asjadega tegelejaid kõrgemalt kui rutiinmõõtmiste teostajaid jne jne. Seega suhtelises skaalas jääks see töö paremate varju ning tõenäoliselt A-d välja ei venitaks.

    Eksperimendi korral tuleb köögipool kindlasti selgemalt esile kui teooriat arendades, rääkimata kaugõppes pedagoogikaga tegelemisest. Füüsika on eelkõige siiski eksperimentaalteadus ning kui ise eksperimenti ei tee, siis oled nagu geograaf väikese printsi loos.

  36. @Erki: Bakatöid ei hinnata üldjuhul teema ega selle järgi, kui palju vaeva tudeng töö jaoks nägema pidi. Samuti ei võrdle retsensendid ega juhendajad hinnatavat tööd üldjuhul teiste samal aastal kaitstavate töödega.

    Loomulikult peab füüsik oma teemasse puutuvate eksperimentidega kursis olema, kuid tihti ei viida neid eksperimente ise läbi. Vastupidisel juhul oleks näiteks siinne osakestefüüsika või astronoomia üsna raskes olukorras.

  37. Kuna olen aastaid huviga jälginud erinevaid kaitsmisi ja nende hindamist, siis jään siiski enda seisukohale.

    Mahtu hinnatakse peaaegu alati, kuigi see ei tähenda, et väikese mahuga lööv töö ei võiks kõrgelt hinnatud olla.

    Teemat (sellega seoses sageli ka juhendajat) hinnatakse samuti, kuigi kaudselt, sest teema määrab suuresti ära kui palju ja milliseid tulemusi tudeng võib saada. Lisaks on eelarvamuste omamine inimlik st nii tudengist kui ka juhendajast on kaitsmiskomisjonil juba eelnev arvamus olemas, mis mõjub ka lõputöö hindele (kuigi teoorias see nii ei peaks olema).

    Enamasti paneb hinde kaitsmiskomisjon, kes arvestab rohkemal või vähemal määral retsensendi hinnangut (vahel harva ka juhendaja oma). Ning tööde omavaheline võrdlus on hinde kujunemisel väga suure kaaluga.

    Füüsikas tõesti on tuleb uuringud tihti läbi viia teiste kogutud andmetega, aga siis saab määravaks, kas neist leitakse midagi uut ja olulist. Samas netilehekülje valmistamine sellise uuringuga samale pulgale ei klassifitseeru.

  38. Kordan natuke oma eelnevat juttu.
    3+2 bakalaureuse lõputöö ei ole teadustöö.
    See on sisuliselt laiendatud referaat, soovituslikult analüütilise komponendiga (aga see ei ole nõutav). Ja tõesti, iga instituut sätestab lõputöö nõuded (olgu baka või mag) ise. Sh sisu ja vormi.

    Martini töö oleks “läbi läinud” ka TÜ sotsiaal-ja haridusteaduskonnas. Oleneb instituudist, aga ma pakun, et kõigis. Ja tõenäoliselt ka LOTEs, isiklikud kogemused puuduvad, aga ma ei usu, et seal midagi eriti teistmoodi on.

    Ma ei avalda arvamust selle konkreetse töö kohta, sest ma ei viitsi ei süüvida ega kurssi viia, ma lihtsalt selgitan, mis on bakalaureuse lõputöö.

  39. hmm, minu meelest oleks see rohkem nagu turunduse töö… et kuidas kodulehte teha, kuidas seda promoda, kes on sihtrühm jne.

  40. @Erki:Ehk siis kokkuvõttes on Vällikul muidu korralik bakatöö(?), kuid kuna TÜ hindamiskomisjon omab teatud teemade suhtes tugevaid eelarvamusi, siis on tõenäoline, et ta seal kuigi head hinnet ei saa. Minu jaoks kõlab see rohkem TÜ kui Välliku bakatöö kriitikana.

    (Samas kaldun arvama, et TÜ füüsika bakatööde hindamiskomisjon just kuigi pedagoogika ja teaduse populariseerimise vaenulik ei ole.)

    Magistriõppest veel nii palju, et igaüks võib seal parajasti sellele suunale keskenduda, mis talle paremini istub. Vastaval suunal kirjutatakse ka magistritöö. Veebilehe eest teadusmagistri kraadi ei saa (st isegi kui keegi soovi avaldaks, ei saaks ta sel teemal ilmselt magistritööd kirjutada). Usun, et see on ka Tallinnas nii.

  41. Martin on asutanud Skeptiku mis otseselt põhineb fleimil .
    Mis puutub uude kosmonautikat ja astronoomiat populariseerivasse interneti lehekülgedesse siis ilmselt ei saa sealgi läbi fleimita .
    Ega ikka pole NASA rahasid ,et produteerida uudiseid ja kompententselt
    neid kommenteerida, muidu tuleb Delfi forte effekt kus humanitaaride poolt
    koostatud ja humanitaaride poolt tõlgituna teadusuudised saavad esimesed kommentaarid : need teadlased on ju puhta lollid .
    Soovitan mitte kokkuvõtvaid uudiseid, vaid pikemaid automaat tõlkeid
    (google) ja igamehe õigust seda parandada .Üldiselt pooldan igamehe
    õigust ja selle haldamiseks automaatseid vahendeid nagu keelatud
    sõnade ja väljendite register. Seda enam et tegelikult Martin ei tea millest
    huvituvad ja miks kooliõpilased kust ta ise asja tuli.

  42. volli ütles:

    Veebilehe eest teadusmagistri kraadi ei saa (st isegi kui keegi soovi avaldaks, ei saaks ta sel teemal ilmselt magistritööd kirjutada). Usun, et see on ka Tallinnas nii.

    Jah, nii on mulle ka teada antud. Kui jätkaksin magistriõppes, siis magistritööks veebilehe arendamine ei sobi. Magistritöö peab kindlasti sisaldama originaalset teadusuuringut.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga