Minu bakalaureusetöö kritiseerimine

kosmosesse!Palun väga, kuivõrd mu bakatöö lugemine paistab mitmesuguseid emotsioone tekitavat — kellelegi lõbu, kellele ohkeid, siis ei hakka ehk Kriku teemat risustama. Tõstan sellesisulised kommentaarid siia.

Töö ise on alla laaditav siit: Kosmonautika- ja astronoomiaalase veebilehe arendamine (pdf)

Bakalaureusetöö on üliõpilase iseseisev töö, millega ta näitab, et ta oskab:
– iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada oma õppekava raamides omandatud teadmisi;
– oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta.

Kommentaarid 1-20 on siia liigutatud Kriku loost Kuhu lähed, rahvusülikool?

80 Replies to “Minu bakalaureusetöö kritiseerimine”

  1. Töö paistis esialgsel vaatlusel kenasti vormistatud olevat ning loetud lõikudest noritavaid asju ei leidnud. Täpsema hinnagu andmiseks peaks selle muidugi sõna-sõnalt läbi lugema, aga esmapilgul näib korralik töö küll. Samas nagu mainisin, siis tihti võib olla latt kõrgemal kui nö 6 EAP-d eeldaks ning seega ei pruugi hinne maksimaalne olla. Aga ka C (hea) on korralik hinne ning nagu oletasin, siis hea kaitsmise korral miks mitte ka B.
    A korral on sama probleem, mida Martin mainis, et magistritööks kodulehekülje tegemisest ei piisaks, LOTE-s ilmselt ka A-ks mitte.

    Teadusmagistriga (4+2) on nagunii hiljaks jäädud, seda saavad minu teada kaitsta veel vaid varem sisse astunud ja nendegi aeg saab peagi läbi.

  2. Martini juhendajana vastan ma siin mõningatele kommentaaridele ja valgustan töö tagamaid.

    Ühe kandi pealt tõesti, see uurimuse osa ei seostu otseselt füüsikaga – otseselt füüsikalist uurimustööd – teoreetilist või eksperimentaalset ju pole. Ses mõttes on see rohkem interdistsiplinaarne, mis ühelt poolt on nagu ajakirjanduslik suund – teaduse populariseerimine, teisalt on vähemasti nii palju ilmnenud, et ilma loodusteadusliku hariduseta pole vastavat valdkonda võimalik hästi populariseerida. Tõsi, lugedes ajakirjandusest teadusartikleid, jääb hinnang ‘halb’ või ‘hea’ ikkagi vaid hinnanguks.

    Teisalt, nagu keegi siin mainis, et see on projekt, jah, see on rakenduslik projekt. Lehekülgede arv on vaid üks asi ja kirjeldav või analüütiline osa selles. Teine asi on reaalne tulemus, mis on ühte või teistmoodi kasutatav ja rakendatav. Ja sellelaadne ta on. Tulemus on olemas ja ses mõttes on see rakenduslik projekt. Ja kolmanda poole pealt on see, kas see ka füüsikahariduslik (mis oleks täiesti omal kohal füüsika õpetaja erialal, kuid siis nõuaks ka ülevaadet didaktikast, kasvatusteaduslikest printsiipidest…).

    Kirjanduse kohta – füüsikutel on tavaks numereerida kirjandus viitamise järjekorras, enamusel, võib-olla ka kõigi, teiste erialade esindajatel on asi teisiti.

    Taustaks veel ka nii palju, et see töö sai alguse EAS-i ettepanekust just sellise teema järele.

  3. Minu ülikooli rektor lisab sõna:
    Raud: ülikoole survestatakse kiiresti diplomit andma

    Tallinna Ülikoolis on juhtunud korduvalt, et mõni lõputöö on kaitsmisel läbi kukkunud. «Kui inimene ei suuda komisjoni küsimustele vastata, siis ei saa töö kaitstud,» kinnitas rektor Rein Raud. Selliste juhtumite arv sõltub töö astmest. «Bakalaureuse kaitsmisele minemiseks on vajalik juhendaja nõusolek, aga magistri või doktoritöö puhul toimib filter tunduvalt paremini.»

    «Me üritame ranged olla protseduuris, kui keegi saab diplomi kätte, siis järelikult võime rahulikud olla, et tase on olemas,» kinnitas Raud samas.

  4. Ma olen olnud ühe bakatöö juhendaja ja kahel retsensent. Loomulikult oli “minu ajal” rohi rohelisem ja üliõpilased targemad (sh mina!) ning bakatöö sisu hoopis teine. “Vanal heal ajal” andis 4 aastat õpetajakoolitusega erialal TPÜ-s diplomi, baka jaoks pidi vähemalt aasta veel tegema, pluss kaks aastat magistrit. Toonane diplomitöö oleks tinglikult justkui võrdne praeguse bakatööga, kuigi tegelikult oli see mahult suurem ja loodusteaduslikel aladel (muudest ei tea) hõlmas ka iseseisvat uurimust ja/või eksperimente (need võisid olla ka pedagoogilis-didaktilist laadi).

    Teemad on seinast seina – mäletan diplomitööna kaitstud ülevaadet hõbeda ja kulla toksilistest omadustest – põhines kirjalikel allikatel, NB! eksperimente ei tehtud! :) – väga põhjalik ja mahukas töö oli samas. Arvukalt on kaitstud lõputöid ja “uusi” bakatöid erinevate IT-rakenduste kasutamisest õppetegevuse tõhustamiseks ja mitmekesistamiseks (nii TLÜ-s kui TÜ-s). Magistritööna tuleks siis kõne alla nt õpitarkvara väljatöötamine ja/või uue tarkvara juurutamine õppetöös (didaktiline suund).

    Praegune bakatöö on miinimumtingimuste järgi, nagu üks eelkommenteerija mõistlikult märkis, sisuliselt laiendatud referaat, põhjalikumat sorti kursusetöö. Enda juhendatavat kiusasin ma päris kõvasti, sundides talle peale ka hüpoteesi püstitamise ja selle tõestamise (töö sisu oli olemasolevate kirjalike ja veebiallikate analüüs teatud valdkonnas) ja ta oli veel pärast kuri ka, et B sai…

    Siin eespool üks kuri kommentaator avaldas imestust, et M.V alles nüüd kõrgharidust omandamas ja et seetõtu tal justkui polekski õigust teaduse ja pseudoteaduse eristamise teemadel sõna võtta. Selle koha pealt ma ütleks nii: 1) mul ei ole ämmaemanda pabereid, kuid sellest hoolimata sain sünnitamisega kenasti hakkama; 2) mu isal oli ametlikult viis klassi haridust, kuid tema ametinimetuseks televisiooni ja raadio saatekeskuses oli insener ning raadiolampide ajastul ei olnud elektrividinat, mida ta poleks osanud parandada või ehitada. Jne.

  5. Kui kõik hästi läks, sai Martin oma bakalauruse kraadi eile kätte. Juhendaja nägi küll väga rõõmus välja. Õnnitlused!

  6. Tänases EPLis on Taageperal ütlemist bakalaureusetööde aadressil.

    Bakalaureusetöö luigelaul

    Varem või hiljem on ülikooli bakalaureusekraadi lõputöö laul lauldud, sest nii inetut pardipoega poleks kunagi pidanud munast välja tulema. Kuidas ta siis ikkagi tuli?/…/

    Ükskord me kõrvaldame ta niikuinii, selle bakalaureusetöö. Harjutame uurimist mingis vähem hirmutavas vormis. Ja siis hakkab süvenema arusaam, et ülikooli lõputöö tähendab ikka rohkemat kui kolme aastat.

  7. no tule taevas appi, ka internetisõltuvuse kannatab juba vormistada mingiks kuradima skarabeuskraai diplomit väärivaks putukaks, ja seda isegi mitte meedia-, vaid, omg, füüsikateaduskonnas, aah, appimaminestan, see ju suisa müstiline paranähtus, aga issanda loomaaed on suur, kõik ühtviisi väärtuslikud ja kordumatud, niiet palju õnne ja väike meene ka minu poolt: http://www.meestekeskus.ee/03a.....damine.htm

    Õnneks on meil siiski ka Taagepera ja mõned üksikud helged pead, kel maaühendus säilinud!

  8. Juhin tähelepanu asjaolule, et bakatöö kaitsmisele pääsemise eelduseks on vajaliku punktihulga ehk positiivselt sooritatud eksamite ja arvestuste olemasolu. Ja mitte just igasuguste eksamite ja arvestuste, vaid ikka vastavalt õppekavale.

    Ja tõepoolest, nagu keegi ülalpool soovitas, võiks iga ohkija ja minestaja lisada ka oma vastavad näitajad ja viite asjaomasele dokumendile (dokumentidele).

  9. Martin Vällik, ega sa ometi ei solvunud? Nõuda foorumikommentaatorilt haridust tõendavaid dokumente arvamusavaldusõiguse alusena on piinlikult naeruväärne, nagu isegi Kriku aru sai :D

    Mina kaitsesin oma diplomitöö ja sain kõrgharidust tõendava diplomi küll juba teise vabariigi algaastail, kuid veel nõukaaegse süsteemi järgi ja käisin selleks ülikoolis neli aastat. Töö oli teadusuurimus ja mahukas. Kolmanda kursuse kursusetöö kusjuures oli ka juba uurimus, vähem mahukas, rohkem referaadilaadne ja sissejuhatuseks diplomitööle. Magistritöö panin kokku tänases Eestis ja sattusin sellega jälle üleminekuajale (ehkki ega vist tänaseni asjad päris paigas ole), kus, olles peaaegu et kõik nõutavad ainepunktid kogunud ja töögi sinnamaani valmis saanud, et vaid füüsilise vormistamise küsimus (mis on üks tüütus muidugi) ja valmis kaitseks, siis lõpetati meiesuguste magistrantuurihuviliste kaheaastane koolitusprogramm seal koolis ära ja edaspidi jätkus vaid 3+2 süsteem, kuna omaaegne ülikoolidiplom olla võrdsustatud praeguse 3+2 magistrikraadiga. Isiklikel põhjustel ei tundnud ma siis enam asja vastu sügavamat huvi, kuna minu eesmärk polnud algusest peale mitte tunnistav paber, vais sisuline töö ja see sai teostatud ja ette võetud elus muud eesmärgid. Nüüd kus nendega ka mäele saadud, pean ütlema, et ega ma teagi, mis kraad mul siis on ja millist peaks järgmisena püüdma, kui selline huvi peaks tekkima. Siin puha teadusrahvas koos, teie kindlasti teate, kuidas asjad käivad ja kes mida väärt on või kuidas seda tõestama peab. Selgitage palun tohutute vaimuannetega esoteerikule ka, kuidas süsteemis orienteeruda:)

  10. Mina kaitsesin oma diplomitöö ja sain kõrgharidust tõendava diplomi küll juba teise vabariigi algaastail, kuid veel nõukaaegse süsteemi järgi ja käisin selleks ülikoolis neli aastat.

    Päris nõukogudeaegse süsteemi järgi oleks pidanud ülikoolis käima 5 aastat.

  11. kaugõppes käidi enamusel erialadest 4 aastat, kui mu mälu ei peta. mul omal oli eriprogramm baaseriala kaugõppes ja sllele lisaks loengud ja praktikad mujalt, süvendatult valdkonnale, mida eestis siis ei veel ülikooli tasemel ei õpetatud.

  12. Kui TPI-le Jugoslaaviast raudteed mööda alumiiniumuksi-aknaid toodi, siis umbes kolmandik klaaspakette jõudis kildudena pärale. Samuti oli pildilolijate seljatagust ukseauku valesti mõõdetud, ning punast kärgtellist uhmerdati meislite ja haamritega parajaks. Lengikruvid ei leidnudki pärast piisavalt tugevat kinnitust. Enne neid uksi oli seal aga massiivne klaasidega pöörduks, mis mõnikord ise seisma ei tahtnud jääda.
    Kui Gorbatshov seal käis, siis sai ka palju nalja…

  13. valdek ütles:

    Kui TPI-le Jugoslaaviast raudteed mööda alumiiniumuksi-aknaid toodi, siis umbes kolmandik klaaspakette jõudis kildudena pärale. Samuti oli pildilolijate seljatagust ukseauku valesti mõõdetud, ning punast kärgtellist uhmerdati meislite ja haamritega parajaks.

    Tegemist Tallinna Ülikooliga, kelle eelkäija oli TPedI.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga