James Randi Tallinna vanalinnas ja Tartus +video

Hommikul väike jalutuskäik vihmases Tallinna vanalinnas, vahepeal sissepõige Arbaveres toimunud psühholoogide suvekooli ja õhtul oli Tartus tuba üsna tihedalt täis.

Elverilt video ka :)

22 Replies to “James Randi Tallinna vanalinnas ja Tartus +video”

  1. Käisin ka Tartus J. Randi esinemist vaatamas, aga tuleb tunnistada, et erilist muljet ei avaldanud. Pole varem väga Randi tegemistega kokku puutunud, kui siis ehk niipalju kui ajalehtedes-ajakirjades temast kirjutatud on.

    Küsimusi tekitas kogu selle esinemise idee. Ei tea kas viga on minus või selles, et enamuse oma ettekannetest teeb ta ameeriklastele ja ka see tundus sellisesse auku olevat, kuid mõttetegevust ta oma jutuga sugugi ergutada ei suutnud. Törts juttu homöopaatia tobedustest, pikk jutt doktoritest keda tikutopsiga peteti, paar mitte välja tulnud trikki ja tärklisele reageeriv marker.

    Püüdsin aru saada, millist seisukohta härra Randi edastada püüab, aga see jäi lõpuni kergelt segaseks. Ühest küljest rääkis ta tobedatest PhD-dest – kuidas neid “tehakse”, kuidas nad ei näinud läbi tikutopsitrikki, kuidas neid on nii palju, et viska saapaga üle õla ja saad ikka ühele pihta jne. Samas saabus ta Eestisse Ahhaa ja skeptik.ee kutsel, kes oma jutu järgi populariseerivad teadust. Ka Randi ise tegeleb ju paranähtuste teadusliku seletamisega. Millest siis see vimm PhD-de vastu ja kas tal on vahest taskus mõni targem plaan teaduse edendamiseks kui ülikoolid ja teaduskraadid?

    Ühest küljest on muidugi tore, kui nii vana mees viitsib mööda maailma ringi reisida ja tikutopsitrikki teha, aga samas võiks ta väljaspool USA-d veidi latti tõsta. Niikuinii ei käi tema ettekandeid kuulamas inimesed, kes homöopaatiat raudse tõe pähe võtaksid, kes peaksid tõusvat tikutopsi maailma müstikuste väravaks ning keda erutaks jutt sellest, kuidas nelinurkne müts imeliselt “teeb” PhD-sid.

    Vabandust, aga kui keegi mulle tõsimeeli püüab selgitada et vaata, kas sa tead, et PhD ei ole enne PhD kui ta pole teinud läbi teatud rituaali, kas kujutad ette! Ta peab minema kuskile kohta ja ta pole veel PhD, peab panema pähe nelinurkse mütsi ja ta pole ikka veel PhD. Ja siis ühel hetkel tehakse mingi hookus-pookus ja äkki ongi maailmas juures üks PhD. Sellise jutu peale tekkib mul küsimus jutustaja vaimsest tervisest. Kas see on nüüd maailma avastus, et peetakse mingeid tseremooniaid?

    Ühesõnaga tekkis mul küsimus, kas härra Randi mitte ei reisi viimasel ajal mööda maailma ringi enda lõbustamiseks tõsiukslike “skeptikute” arvel. Tuleb kokku suur hulk rahvast (Tartus u. 10x rohkem kui kuulas Darwini lapselapse ettekannet), kes kõik põlevad soovist näha, kuidas hr. Randi põrmustab väikese näpuga homöopaate, pendlimehi, parateadlasi ja ufouurijaid. Randi räägib paar anektooti , teeb paar kesist trikki, paar mitte välja tulevat trikki ja itsitab vaikselt endale habemesse kuulajate andunud nägusid vaadates. Sest mida kuulajad siis tegelikult teada said, mis mõtteid see ettekanne ergutas? Kui kohale inimesed püüavad mõttetust jutust enda jaoks maailmavalgustust leida, kas pole nad siis ise laskunud samale tasemele nendega, keda nad kiruvad?

  2. hendrik ütles:

    Niikuinii ei käi tema ettekandeid kuulamas inimesed, kes homöopaatiat raudse tõe pähe võtaksid, kes peaksid tõusvat tikutopsi maailma müstikuste väravaks ning keda erutaks jutt sellest, kuidas nelinurkne müts imeliselt “teeb” PhD-sid.

    Küll aga käivad tema juttu vaatamas need, kes kahtlustavad, et homöopaatias võib midagi olla, et tõusev tikutops võib müstiline olla või, et nelinurkse mütsi kandmine annab inimesele tarkust juurde. Ja nonde veenmine on tänuväärne ettevõtmine.

    hendrik ütles:

    Sest mida kuulajad siis tegelikult teada said,

    Aga see ei ole ju eesmärk. Keskmise füüsika-, keemia- või meditsiiniõpiku lugemisest saab inimene palju rohkem teada, kui paaritunnise loengu kuulamisest. Aga paaritunnine loeng saab inimest inspireerida — raamatulugemise teel inspireeruda on mõnevõrra raskem.

  3. Kui kellelgi jäi nägemata, siis siin on sama tuuri video mõned päevad varemast esinemisest Hollandis.

    Vajalik MS Silverlight softi olemasolu.

  4. Kas keegi räägiks, kuidas tal Tallinnas nende trikkidega läks, mis Tartus ebaõnnestusid? Nendeks olid kujunditega kaardid ja sõna ära arvamine.
    Kas mõlemad üritused olid ülesehituselt identsed?

  5. @Taavi: Tallinnas läks nende Zeneri kaartidega täitsa hästi. Ülesehitus oli veidi erinev — kõik viis kaarti pandi ümbrikusse ja Randi pani need kenasti ritta alates rõngast kuni viisnurkse täheni.

    Sõna äraarvamist Tallinnas ei tehtudki. Kaartide asjaga olid mõningad komplikatsioonid. Nimelt konfiskeeriti kusagil lennujaamas ilmselt turvakaalutlustel mõned vidi-jubinad, mis triki õnnestumisel olulised olid ja pidi improviseerima. Nojah, Tallinnas läks korda, Tartus mitte.

    Osad inimesed küsisid, kas ebaõnnestumine võis äkki sihilik olla. See näitab muidugi inimese võimet olukordi ratsionaliseerida, aga minuteada ei olnud ebaõnnestumine sihilik, vähemalt nii mulle öeldi. Minu jaoks polnud sellel muidugi nii suurt tähtsust, sest tegu polnud ju mustkunstietendusega, vaid mõned mustkunstitrikid olid mõeldud selleks, et illustreerida meelepetete võimalikkust.

    Tallinnas oli ettevalmistamise aega ka vähem, kuna lennuk hilines ja loeng oli üsna kohe peale lannujaamast ärasaamist ja hotelli sisseseadmist.

    hendrik küsis:

    Millest siis see vimm PhD-de vastu ja kas tal on vahest taskus mõni targem plaan teaduse edendamiseks kui ülikoolid ja teaduskraadid?

    Mina isiklikult küll mingit vimma PhD-de vastu tema jutust ei leidnud. Jah, ta tögas kõrgelt haritud inimesi selle nurga alt, et ka nemad usuvad aegajalt mingite imeliste võimete olemasolu ja lasevad end lihtsatest trikkidest kergesti petta. Teaduskraadi olemasolu ei tee inimest eksperdiks mustkunsti trikkide alal ja küllap on ta oma pikkade aastate jooksul küllalt näinud neid kergeusklikke teadlasi, kes teadusraha suurtes hulkades lihtlabase hookus-pookuse uurimisele on kulutanud. Sellist raiskamist jätkatakse paraku ka tänapäeval.

    Ning kummardus teadlaste ja hariduse suunas oli ta jutus kohe kindlasti olemas.

  6. @hendrik:
    Kes ootas vapustavat valgustumist, jäi sellest ilmselt ilma ja peab sammud seadma lähima Universuse kooli filiaali. Randi anekdootidel on nalja taga ka sügavam sisu. Selleks, et neist aru saada, oleks hea natuke tema tegemistest rohkem teadma. Sellest näiteks, kuidas tema mainitud Silvia Brown tegutseb – see naisterahvas on paljudele inimestele suurt valu põhjustanud oma väidetava selgeltnägemisega. See oli see, mis tema ettekandest kõlama jäi – need inimesed ei ole lihtsalt naljakad tobud, nad on sageli ohtlikud ja võivad lihtsameelsetele uskujatele nende häda või muret ära kasutades palju halba teha.

    Ma kirjutasin eelmise artikli komentaaridesse, kuidas suhtus ettekandesse üks tõeline parafänn. Tema peab end samuti targaks, väga targaks, ja arvas, et ameeriklased on lollid ja harimatud ja et eestlased ennast haneks tõmmata ei lase. Aga ise on ta ehe näide vastupidisest!

  7. Eluloo raamatute austajana arvan, et Randi oma võiks kindlasti põnev olla. Loodan, et keegi võtab selle kirjutamise ette. (Ja muidugi loodan, et keegi selle ka eestikeelde tõlgib)

  8. @Martin Vällik:

    eriti koom on kodanik kingo kommentaar, kus ta jahvatab pikalt ja laialt videost, mis justkui võtab kõik võimalused kahtlemiseks ent – nagu kõik ülejäänud uhhuud pole ta enda kommenteeritavat teemat ega ka oma väiteid üle kontrollida viitsinud. nimelt teavad praeguseks ka kõige naiivsemad parad, et viidatud video on võlts. selle skeptikust autor tegi selle eesmärgiga selgitada välja, milliseid seletusi teised skeptikud nähtule pakuvad. lühidalt: ta on ise üles tunnistanud, et tegu on võltsinguga. ketas pandi pöörlema toolijalgadesse viidud õhuvoolikute abil. eksperimendi ettevalmistus oli muidugi põhjalik, et pealtnäha kõiki petmisvõimalusi välistada, ent….

    kahjuks ei saa ma päevalehte sisse logistada, muidu mainiks seda kongole isiklikult. niisiis võib seda teha minu eest keegi teine. las lammas häbeneb siis veidike (ehkki ta nagunii mingi mõnusa vabanduse välja mõtleb…)

  9. jätkates EPL kommentaariumi ja saamata jätkuvalt sinna ise kommenteerida, võiks keegi harri-onul seda lehte viidata. kindlasti ei ütleks ta ära tühipalja eemalt sooritatud näpuliigutusega hunnik pappi teenida.

  10. Et siin see Kingo-teema läbi jooksis, siis raporteerin isiklike katsete tulemustest. Katsun teha lühidalt. Kuigi mässasin paar päeva. Rebimine ja kleepimine läksid mul koolis halvasti. Ja esimeses keemiatunnis lõhkusin oma õpilaste nähes katseklaasid. :)

    Esiteks – kui toas ja väljas on 30 C, siis on seda Psi-wheeli katset suht keeruline kätega läbi viia. Parima ratta valmistasin ostutshekist (hea õhuke paber). Parim sooritus nii käte (eelnevalt soojendatud kuuma vee all) kui kuumaveetassidega vannitoa kivipõrandal (jahe). Liikus küll. Demonstreerisin lapsele (9 a), ja väitsin, et olen nõid. Ta tegi Pähh! ja ütles, et see on soe õhk, mis üles liigub. Ma vastu, et ei, hoopis allavajuv jahe õhk. Aga no põhimõte oli tal selge ilma seletamata.

    Katse klaasi all – liigub küll. Keerlema ei pannud, aga pendeldama küll. Parim tulemus kõrge paksupõhjalise koonilise õlleklaasiga. Soojendamiseks kasutasin fööni (suunates joa klaasi alaosale). Väikese ja vastupidi, märksa suurema klaasanuma all efekti polnud.

    Eriti uhke olen oma telekineetilise moosipurgi üle. Lõikasin tavalisest printeripaberist spiraali, kinnitasin niidi ja plaastriga moosipurgi põhja külge (sissepoole). Kaane keerasin ka peale, igaks juhuks. Soojendasin jälle fööniga. Spiraal hakkas edasi-tagasi võnkuma, vasakule-paremale siis. Nüüd ripub ta mul vannitoakapis, pistan käe sooja vee alla ja siis spiraali alla ja imetlen oma telekineetilisi võimeid.

    Väga pull oli youtube’ist lugeda üht kommi ühele videole, kus oli näidatud, kuidas fööniga EI saa klaasi all olevat paberjullat liikuma panna – “Mind on kogu aeg vaevanud mõte, kas soe õhk saab klaasi alla või ei saa. Nüüd ma tean, et ei saa!” Jeerum… Ta oleks võinud proovida ju… Huvitav, ma soojendan oma lapsele pidevalt toitu kuumaveekausis, ja kana küpseb klaasist haudepotis…

    Katsetamine näitas mulle, et ei maksa loota, et katse iga kord õnnestub ja ei maksa loota, et su jullad hirmsa kiirusega pöörlema hakkavad. Mis võltsingu ära aitab tunda, on liiga ilus tulemus. Ka füüsika- ja keemialaboris oli üsna tavaline, et katse ei tulnud välja. Aga mõnel ikka tuli, siis kõik troppis uurisid. Mina olen väga uhke siiani “benseenirõnga” üle, mille ma suutsin katseklaasis tekitada (väga peen tilgutamine oli). Õhkulastud tiigel (üks teine katse) on vast juba unustatud. Vähemalt ei olnud mina see, kes naatriumi kraanikaussi viskas.

  11. Randy nimi käis ka Norra Adresavisen,ist läbi. Mahukas artikkel ise oli homöopaatiast, haigete inimeste petmisest ja miljonist dollarist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga