August on homokuu

Barrie ja Tony Drewitt-Barlow. Pilt: The GuardianPerekond Drewitt-Barlow — kaks isa ja viis last. Pilt: The Guardian.

Mõned aastad tagasi toimus augusti keskel Tallinnas üritus ametliku nimega Tallinn Pride, rahvakeeles tuntud kui homoparaad. 2007. aastal kirjutasin sellest arvamusloo Tallinn Pride – midagi enamat kui lihtsalt ‘homovärk’ ja arvan, et tollal kirjutatu kehtib kenasti ka praegu.

Ühiskond aga areneb, mõnikord aeglasemalt kui seda sooviksime, aga kui on edendajaid, julgeid kodanikke, kes iseenda ja oma huvigrupi eest aktiivselt seisavad, siis on võimalik ka lühikese ajaga muuta nii ühiskondlikku meelsust, poliitikute arvamust ja ka seadusandlust, et kellegi õigusi ega tegutsemisvabadusi kusagilt otsast vähemaks ei jääks, vaid laieneksid veelgi enamate inimeste peale.

Üheks selliseks teemaks on siis homoseksuaalsete inimeste võimalus, meil hetkel võimatus, omavahel abielu sõlmida, kuna perekonnaseaduses on kirjas sooline piirang, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Eesti gay-ringkonnad, kui sellised asjad üldse olemas on, on pigem rõhunud eraldi partnerlusseaduse peale, et mitte ärritada “tavalisi inimesi” abielu mõiste “pühaduse rüvetamisega”. Minumeelest oli see strateegiliselt vale ja õigem oleks minna ikka täispangale ja üritada perekonnaseaduses abielu mõiste soopiirangutest vabastada. Selline eraldi suhtevormi strateegia (mis tegelikult puudutaks ka paljusid vabaabielus elavaid heteroseksuaalseid paare) on kaela toonud teistmoodi süüdistusi salakavaluses, aga tegelikult pole palju vahet — kui üks valitsuserakond (antud juhul siis IRL) ei soovi teemaga tegeleda või pigem jätkab oma homodele ärapanemise tegevusliini (homoabielud on Lukase sõnul “väljasuremisstrateegia”), siis tehku aktivistid mida iganes, süüdi oled alati ja ära sulle tehakse, sest nii on võimalik mingit laadi inimeste poolehoidu võita.

Selmet tõepoolest ühiskonnas eliit ehk suundanäitav olla ja teha üks humanistlik tegu vaatamata mingi hulga inimeste lärmakale vastuseisule, eelistavad mõned poliitikud teemat üleval hoida, sest niikaua, kuni pole lahendatud aktiivsemalt oma õiguste eest seisvate homoseksuaalsete inimeste probleemid, olgu need kui spetsiifilised ja väheseid puudutavad tahes, saab nende lahenduste torpedeerimisega etendada “perekonna ja rahvuse päästja” rolli. Seejuures aga unustatakse need inimesed, olgugi neid hulgalt vähe, kes oma igapäevases elus reaalsete probleemidega kokku puutuvad ja neid lahendusi vajavad. Ja kordan veelkord — need lahendused ei tule kellegi arvelt, kellelgi ei jää nt homoabielude sõlmimise lubamisega mitte midagi vähemaks.

Soodsaim viis teema päevakorrast maha saada on see ära lahendada. Aga seda ei soovita, kuna osad ilmselt arvavad, et keegi peab siin ühiskonnas paaria rollis olema, kelle süüks “pereväärtuste” õõnestamist, laste kuritarvitamist, moraali langemist, haiguste levimist ja muid ühiskondlikke pahesid panna saaks, vastasel korral tuleb ehk tegelike põhjustega tegelema hakata, aga see on liiga töömahukas, ikka on lihtsam patuoinast tümitada ja pööblilgi peab olema keegi, kelle peal auru välja lasta ja iseennast poliitikud ju kaagi küljes näha ei soovi.

Alljärgnevalt pakun lingid kahe augustikuise teemaarenduse juurde. Esiteks tuli teade selle kohta, et justiitsministeerium lükkas partnerlusseaduse IRL vastuseisu tõttu kalevi alla ja teiseks minister Lukase “homonali” ex cathedra. Tõstan üle ka hulga kommentaare augusti ajakirjandusleidude alt.

  • Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu reguleerimisest
    Postimees

    Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu õiguslikust reguleerimisest, põhjendades seda Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vastuseisuga.
    […]
    Ministeerium märkis ettepanekute kokkuvõttes, et samasooliste paaride omavahelistes suhetes on reaalsed õiguslikud probleemid olemas, millest levinumatele oleks võimalik pakkuda kompleksset lahendust partnerlusseadusega.

  • IRL: abielu pole inimõigus
    Postimees
  • Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
    Mikk Salu, Eesti Päevaleht

    Ütlen kohe ära, et olen samasooliste abielude vastu ja suhtun seadustatud partnerlusse kõhklevalt.
    Olen oma vastuseisu põhjendanud kahel viisil. Esimene argument on puhtalt instinktiivne, kõhutundel põhinev: see pole õige. Tunnistan, seda argumenti pole võimalik ratsionaalselt eriti põhjendada. Kuid moraalsed otsused ongi tihti intuitiivsed.

  • Lihtsalt ei ole nii
    Rein Raud, Eesti Päevaleht

    Isiklikult pean oluliseks tagasiminekuks justiitsministeeriumi otsust mitte registreerida paarisuhteid, mis annaksid ka muudele kui abielus paaridele nt kindlustunde ühisvara saatuse osas. Aga probleem on laiem ja ei ole taandatav tülpinud tõdemusele, et maailm on hukas ja noortel pole väärtusi.

  • Lehtsaar: homod ei vaja privileege

    Lehtsaare väitel on traditsioonilisele perekonnamudelile vastanduvaid või sellest erinevaid kooseluvorme Eestis kümmekond. «Ahelabielu, mitmikabielu, külalisabielu,» loetles ta.

    Teoloogi sõnul on homoseksuaalid vaid üks ilming sellest reast. «Kui Euroopas tungib islam peale, miks me ei tegele sellisel juhul mitmenaisepidamisega?» küsis ta.

    Tõnu Lehtsaar on igati Eesti esihomofoobi tiitli välja teeninud. Lehtsaar pelgab (kardab), et homodele abiellumisõiguse andmine õõnestab pereväärtusi ja toob ka palju muud halba kaela, lisaks ei ole selline teguviis jumalale sugugi meelepärane. Kõik need hirmud on põhjendamatud — pereväärtused muutuvad pidevalt, jumala viha alla sattumine on lihtsalt umbluu, seega on ta hirmud irratsionaalsed ja sellise asja kohta võib isegi vist öelda foobia. Ja kuivõrd pahade asjade juhtumise kujuteldavaks põhjuseks on homod või homoseksualism, siis paistab antud juhul sõna ‘homofoobia’ kasutamine olevat igati õigustatud.

  • Katrin Kivimaa: sallivus sõnades?
    Postimees

    Ministeeriumi otsus on pigem kooskõlas Eesti kui tüüpilise postsovetliku – ja mitte põhjamaise või euroopaliku – ühiskonna kuvandiga: korduvalt on väidetud, et just suhtumine homoseksuaalsusesse paigutab meid samasse ritta postkommunistlike, totalitaristliku minevikuga ühiskondadega ning eristab meid pikema demokraatliku traditsiooniga riikidest.

  • Mehhiko ülemkohus nõuab homoabielude tunnustamist
  • Marti Aavik: poliitikud ja homoseksuaalid
    Postimees

    See, et homoabielusid Eestis ei seadustata, olgu või teise nime all, ei ole mingisugune sallivuse kriis. Inimesi ei diskrimineerita Eestis nende seksuaalse sättumuse järgi seaduste tasemel kuidagi ning vajadusel saab gei, nagu iga teinegi, jõnkude ametnike vastu kohtust abi, nagu näitas Viimsi lesbipaari juhtum. Kui võtta vähegi pikem ajaline perspektiiv, on ka sallivuse kasv ilmselge.
    […]
    Üldrahvalikult tuntud ja positiivse kuvandiga erinevate põlvkondade (!) geid peaksid kapist välja tulema, et ülejäänud inimesed saaks vaadata ja harjuda: täitsa mõistlik inimene, aga gei … no las ta siis olla.

  • Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära
    Delfi

    Oleks ammu aeg see politiseerunud jama ära lõpetada. Partnerlusseaduse torpedeerinud IRL ja kaudselt ka Reformierakond püüavad selle liigutusega mitte 2011. aasta valimistel hääli kaotada. Nii lihtne see ongi. Mina pakun välja, et tehkem seadus ära (kas või pärast valimisi, vahet pole) ja mingem tõeliste küsimustega edasi. Eestis on piisavalt palju homosid, et nende õigus abielule seadustada, kuid samas liiga vähe, et selle teema ümber lämisemisele aastakümnete kaupa aega kulutada.

  • Liisi Ojamaa: Äkki kannavad pereväärtusi just homod?
    Delfi

    Ma mõistan, mingil määral isegi respekteerin mõnede inimeste vajadust elada kujuteldavas maailmas, kus kõik on omal kohal ja iga asi paigas ja miski ei muutu. Rukkililled õitsevad, nende vahel jooksevad blondid naervad lapsukesed, igaühel on isa ja ema ja need elavad õnnelikult koos, nurga peal kollases majas on pisike toidupood ja kordnik ütleb kohalikele lahkelt tere.
    […]
    Partnerlusseaduse tagasilükkamisega annab mu riik mulle märku, et ta ei usalda minu teadlikke valikuid. Annab märku, et ma ei peaks suhteid sõlmima südame sunnil, vaid puhtpragmaatilistel kaalutlustel. Annab märku, et kui ma hälbin konsensuslikust kinnisideest, kus blondid lapsed lippavad rukkilillede vahel ja abielusid lahutab ainult surm, pole ma väärt olema selle riigi täieõiguslik kodanik.

Nüüd on meil ka kohalik gay-gate, mis algas ühest pressikonverentsist, kus haridusminister Lukaselt küsiti, et kui üks Hollandi kirjastus plaanib õpikutes samasoolisi paare kajastada, siis kas Eestis ka miskit sarnast juhtuda võiks. Meie ministri vastus oli tundetu naljaviskamine, mis mõttelt ei erine neegrinaljadest.

  • Hollandis plaanitakse homoabielud kooliõpikutesse viia
    Postimees

    Ülesanded näeksid välja umbes järgmiselt: «Isa ja isa ostavad merisea, mis maksab 17 eurot ja 95 senti. Loomapood teeb neile 20-protsendilise allahindluse. Palju peavad Jani isad merisea eest tegelikult maksma?».

    Lisaks matemaatikaõpikuile integreeritaks omasooliste lood ka näiteks maateadusesse, keeleõpikuisse ja teiste ainete õppematerjalidesse, et juba koolitunnis ühiskondlikke hoiakuid kujundada. Esindatud peaksid olema nii nais- kui meespaarid.

  • Lukas: kas Arno peaks “Kevades” Kiirega käima?

    “Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega,” märkis Lukas täna valitsuse pressikonverentsil.

    Lukas on kah homofoob või oleks viisakam öelda, et viljeleb homofoobiat, kuna ta kardab põhjendamatult, et homoseksuaalsuse mainimine on selle propageerimine ehk lausa levitamine, justnagu oleks homoseksuaalsus propageeritav või levitatav. Teiseks see ‘väljasuremisstrateegia’. Mõte, et homoseksuaalsusest rääkimine või homodele abiellumisõiguse andmine on seotud väljasuremisega, on irratsionaalne, põhjendamatu ja kuivõrd ta väljasuremist halvaks asjaks peab, siis ilmselt ta kardab väljasuremist. Ja kuivõrd tema meelest on homoseksuaalsus või sellest rääkimine väljasuremise põhjus, siis kardab ta homoseksuaalsust ja kuivõrd selline kartus on irratsionaalne ehk foobia, siis sobib ‘homofoobia’ Lukase seisukohti iseloomustama küll.

  • Lukas: homoõpikute jutt polnud valimiskampaania
    Postimees

    Kui ka homod ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.

    “Kui ka neegrid ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.”

    Jestas küll, kuidas inimene võib teisi inimesi mitte mõista tahta! Homod elavad oma elusid ja nende elud pöörlevad nende oma elu ümber nagu minu elu pöörleb minu ja mu lähedaste ümber. Selles pole ju midagi imelikku. Ja kui minu elus juhtub ette takistusi, mis segavad mul õnnelik olemist, siis loomulikult ma tegelen sellega. Aktiivselt, vajadusel ka lärmakalt, pealetükkivalt, korraldan pikette ja paraade, algatan seaduste muudatusi. Nii ju kodanikuühiskond peakski muu hulgas toimima.

    Kas Lukas kutsub ühte osa kodanikkonnast üles enesetsensuurile, vaikivale ajastule? Teema kaoks avalikkuse eest, kui see lahendatakse; kellegi vaikima sundimine ei ole lahendus, vaid üleskutse mitte kasutada oma põhivabadusi ja -õigusi. Ja seda ütleb minister.

  • Seksuaalvähemused: Lukas kohtu alla

    «Kõige hullem kogu loo juures on, et haridusminister ei saa aru, mis positsioonil ta istub – sõna «haridus» peaks andma vihje, kahjuks on aga ministri puhul hetkel tegemist pigem harimatusega antud valdkonnas,» sõnab ühing. «Tuua kohatuid näiteid «Kevadest» kui homoromaanist on täiesti arusaamatu.»

  • Haridusminister ei taju EL suundumusi
    Jan-Roland Raukas (SDE), Delfi lugejakiri

    Kuna me (Eesti) oleme alates 1. maist 2004. osa nn Vanast Maailmast (EL liige), siis tundub arusaamatu tänaste poliitikute arvamusavaldus, kus nn Vana Maailma strateegiat kritiseeritakse. Õnneks on aga EL komisjon mõistnud, et liikmesriikides pääsevad tihti võimule ka tõeliselt ebakompetentsed poliitikud ja on astumas mõjusaid samme diskrimineerimise vähendamiseks ühenduse tasandil.

Järgmine Pride üritus toimub Tallinnas 2011. aasta 6.-12. juunil Baltic Pride nime all.

Kommentaarides korduvad mõned viited lugudele seepärast, et paljud kommentaarid on varasemast loost siia uuemasse ümber tõstetud.

523 Replies to “August on homokuu”

  1. Martin Vällik ütles:

    Minu instinktiivne kõhutunne jälle ütleb,…

    Minu kõhutunne ütleb, et riigi seadustest tuleks kaotada mõiste “abielu”. Niikuinii on see mõiste religioonilt varastatud ja mõiste sisu muutmisega pole mõtet jamada. Kui mõiste “abielu” praeguses tähenduses ei sobi kirikust lahutatud ja liberaalsesse riiki, siis mis tast ikka väntsutada. Kõik õigused-kohustused annab ka teisiti kirja panna.

  2. K_V ütles:

    Minu kõhutunne ütleb, et riigi seadustest tuleks kaotada mõiste “abielu”.

    Ega sellest iseenesest midagi katki ei olekski. Aga mida hakata peale paari prantsuse pensionäriga, kes Zürichis pulmad pidasid ja vanaduspõlve veetma Eestisse kolivad? Kui nende abieluleping lihtsa kolimise tagajärjel kehtetuks muutuks, oleks elu juristide jaoks üpris põnev.

  3. Maris Sander: Eesti diskrimineerib seksuaalvähemusi südamerahus edasi
    Eesti Ekspress

    Marianne on partnerlusseaduse prügikasti viskamisest üllatunud. “Kahjuks on Eesti selles inimõiguste valdkonnas vähikäiku tegemas,” tõdeb ta. Ja selgitab, kuidas selline asi tänapäeva Euroopas veel võimalik on: “Küsimus on selles, kuidas seda inimõiguste artiklit tõlgendada: ükski rahvusvaheline norm ei keela homoseksuaalset abielu, samas ükski konkreetselt seda ka ei võimalda. Viimastel aastatel tuleb aga järjest teateid Euroopa parlamentidest ja kohtutest, mis peavad homoseksuaalsete abielude mittelubamist ebavõrdseks kohtlemiseks, mis ei ole õigustatud.”

    Ka Euroopa Inimõiguste Kohus ja ÜRO inimõiguste komitee on kinnitanud, et tegemist on otsese diskrimineerimisega seksuaalse orientatsiooni alusel.

  4. Haridusminister Lukas ajab ka homovandenõujama:

    Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega

    “Väljasuremisstrateegia” – keegi strateeg mõtles selle vana maailma jaoks välja, osar riigid on selle üle võtnud (Holland, Rootsi, Suurbritannia, Hispaania jne), Eesti on aga nii uljas, et meil on lausa oma ellujäämisstrateegia, mille üheks osaks on homoabileude mittelubamine.

    Homoteemalisi lugusid on viimastel päevadel nii palju olnud, et peaks vist äkki lausa uue teema algatama? Paraadi meil ju pole, vanasti oligi homoparaad umbes sel ajal, nüüd piirdub see siis laiema meediakajastusega.

  5. Martin Vällik ütles:

    Haridusminister Lukas ajab ka homovandenõujama:

    Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega.

    Harri lehiste nägi tulevikku ette — moraali eetika alustala kodanik Tsäbovõitra on üles tõusnud!

  6. Kui ei meeldi mõte matemaatikaõpikute sõnastamisest omasooiharate aktivistide näpunäidete järgi, siis järelikult õhutad vaenu ja tuleks kohtu alla anda.

    Seksuaalvähemused: Lukas kohtu alla

    Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tuleks anda diskrimineeriva sõnavõtu eest valitsuse pressikonverentsil kohtusse, leiab mittetulundusühing Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing.

    Eilsel valitsuse pressikonverentsil lükkas Tõnis Lukas ümber kahtlused, et homotemaatikat võidaks Hollandi eeskujul asuda kajastama ka Eesti kooliõpikutes. Muuhulgas liigitas ta samasooliste taotlusi võrdseks mõttega kirjutada ümber Oskar Lutsu teos «Kevade» homotemaatikast lähtudes.

  7. salvey ütles:

    K_V võid sinagi päris julgesti lugeda ;)

    Tänan tähelepanu eest.
    Omalt poolt paneks kah paar punkti kirja.
    -Eristamine ei ole mingi diskrimineerimine. Kui loodus on inimese naiseks ja meheks loonud, ei ole põhjust sundida riiki teesklema, et ta sellest aru ei saa.
    -Kui leitakse, et traditsiooniline perekond ei ole väärtus, mida lastele edasi anda, siis kuidas lapsendamist üleüldse põhjendada?

  8. K_V ütles:

    -Eristamine ei ole mingi diskrimineerimine. Kui loodus on inimese naiseks ja meheks loonud, ei ole põhjust sundida riiki teesklema, et ta sellest aru ei saa.
    -Kui leitakse, et traditsiooniline perekond ei ole väärtus, mida lastele edasi anda, siis kuidas lapsendamist üleüldse põhjendada?

    Ükski seadus ei saa ju kellegi sugu ära kaotada ega kellegi soolisi eelistusi mainimisväärselt muuta.
    Loomulikult on traditsiooniline perekond väärtus ja ideaalid on ilusad asjad. Lapsendamist saab nii põhjendada, et lapsed reeglina endale peret siiski soovivad ja pered või ka üksikud inimesed jälle soovivad lapsendamise teel lapsi soetada. See tähendab, leidub kaks asjast huvitatud osapoolt.

  9. salvey ütles:

    Ükski seadus ei saa ju kellegi sugu ära kaotada ega kellegi soolisi eelistusi mainimisväärselt muuta.

    Traditsiooniline abielu ei ole ju “sooline eelistus”, vaid eelistus endale, rahvale, inimsoole järeltulevat põlvkonda tekitada?

    Lapsendamist saab nii põhjendada, et lapsed reeglina endale peret siiski soovivad ja pered või ka üksikud inimesed jälle soovivad lapsendamise teel lapsi soetada.

    Huvitav, kas homoseksuaalsus tõesti pole mitte ühegi sellega tegeleja jaoks perverssus, vaid ainult suur ja selge armastus?
    Kui homoseksuaalide hulka äkki mõni pervert juhuslikult sattunud on, kuidas teda ära tunda?
    Teiselt poolt, ka kõigi pärispervertide hulgas võib olla neid, kelle jaoks see perverssus on tõde, tee, elu ja armastus.
    Kuidas neisse suhtuda?
    Lapsed soovivad peret… Kui täpselt nad ette kujutavad, mis neid oodata võib. Isegi nn korralikes peredes.

  10. Ma arvan, et tõesti ei ole homoseksuaalsus ühegi sellega tegeleja jaoks perverssus. Nende aju on niimoodi ehitatud, et nende jaoks on see nende seksuaalsuse loomulik ilming. “Perverssus” on hinnang, mida kõrvalt antakse.

    Aga see kaugeneb väga teemast.

  11. Paar asjakohast tsitaati ka Aaviku artiklist:

    Meenutagem, et seekordne katse homoabielu seadustamiseks algas vassimisega vabaabielu teemal ehk siis tegelikku eesmärki püüti ühiskonna eest varjata. Huvigrupp avas oma argumente alles siis, kui sai täiesti selgeks, et poliitikud nende eest seda tööd ära ei tee.

    Vasakelitaristide häda kipub olema, et sallivust kuulutatakse valitud vähemuste suhtes, olemata ise samas tolerantne hoopis suuremate gruppide vastu, kes nende vaateid kohe, tingimuste ja lisaküsimusteta ei jaga. Kas ei saaks kuidagi sallivamalt sallivuse eest seista, naeratades, nagu dalai-laama?

    Seda peaks Martinilt ka küsima. Aga vaevalt et ta vastab muidugi.

    Mõistlik sallivuse nõudmine kirjeldab ära mingisuguse miinimumi. Näiteks, et vähemusgrupil oleks võimalik segamatult oma eraelu elada ning muudes olukordades ei takistataks nende edenemist seksuaalse sättumuse tõttu.

    Aga tunnen ka päris mitmeid inimesi, kelle kujutluses tähendab sallivus sooja ja ülevoolavalt väljendatavat poolehoidu ning vähemuse ambitsioonide tingimusteta tunnustamist. Kui keegi prooviks olla salliv nende retsepti järgi, siis kukuks sest välja orjus.

  12. K_V ütles:

    Traditsiooniline abielu ei ole ju “sooline eelistus”, vaid eelistus endale, rahvale, inimsoole järeltulevat põlvkonda tekitada?

    Päh. Traditsiooniline abielu on diplomaatiline abinõu suguvõsadevaheliste sidemete tihendamiseks ja mõnikord sõdade või muidu veritasude ärahoidmiseks. Klassikalisse kirjandusvaramusse kuulub isegi näidend sõnakuulmatutest tegelastest, kes suguvõsade diplomaatilisi plaane eirates abielu taga ajasid; nagu ühele keskaegsele moraalitükile kombeks, lõpeb lugu nonde võrukaelte jaoks halvasti. Autoriks keegi Shakespeare.

  13. K_V ütles:

    Kui homoseksuaalide hulka äkki mõni pervert juhuslikult sattunud on, kuidas teda ära tunda?

    Samamoodi nagu muude seksuaalide hulgast. Kui tal on käed või jalad ning pea, siis on tegemist perverdiga. Tõsi küll, erinevatel inimestel on erinevat sorti perverssused — kes seovad üksteist kinni, kes närivad erutavaid vahvleid, kes loevad kollaseid ajalehti ja nii edasi. Mõnedele pervertidele pole kollased ajalehed piisavalt head; nemad eelistavad sensuaalselt roosasid lehti. Omaette klass perverte saab rahulduse teiste pervertide peale näpuga näitamisest; selle seksimängu juurde kuulub tavaliselt ka rollimäng stsenaariumi “Mina ei ole pervert” põhjal. Kõik asjalised loomulikult teavad, et see jama on, aga nii on see kõigi perverssete mängude puhul. Whatever lifts your luggage, nagu öeldakse.

  14. @K_V:
    Kirjastus Varrak on 20.sajandi klassika sarjas välja andnud Patrick White “Twyborni loo”. Mina ise alustasin oma teekonda suurema mõistmise poole just selle raamatu lugemisest. Kui sul aega leidub ja soovi on, siis soovitaks sulgi läbi lugeda.( Loodan, et Kriku ei pea seda raamatusoovitust homopropagandaks (ohkan siinkohal) ).Kui see (tähendab raamat siis) sind muidugi oksele ei aja. (ohkan jälle). Pärast võiksid näiteks tühjas teemas kirjeldada, milliseid mõtteid ja tundeid selle raamatu lugemine sinus tekitas :)

  15. ridade vahelt väga selgelt öeldud

    Oksümooron. Aga Mets on meil ju ridade vahelt lugemise spetsialist. Justiitsministeeriumi eksperthinnangust luges ka igasuguseid asju välja, mida selle koostajad sinna küll pannud ei olnud.

    Aga see selleks. Kirjandusteoste tõlgendamine oma lemmikideoloogiast lähtudes, on see siis feminism või gayism, on muidugi põnev sport. Kriku ise otsapidi kirjanikuna võib kõigile sel alal katsetajatele ainult jõudu soovida. Ega nad “Kevadelt” tükki küljest võta.

    Ja üleüldse, Kriku arvates on Luts väga oluline, mitmeplaaniline ja realistlik kirjanik, kes on teenimatult Tammsaare varju jäänud. Vene ajal juurutati suhtumist, et Tammsaare on selline tõsine vägev realist ja Luts naljamees-kah-realist. Lutsule heideti näiteks ette, et “Suve” Kabelimäest möödajooksmise stseen on lapsikuvõitu ja ei sobi jooksjate eaga kohe kuidagi. Aga vabandage väga, kui meenutada, mis lollakusi kõik varastes kahekümnendates tehtud on, siis üks Kabelimäest möödajooks on selle kõrval lapselalin ja siidikahin (aga teisest küljest, võib-olla tõesti oli Daniel Palgi juba gümnaasiumieeast saadik tõsise magistri suhtumisega – selliseidki ju leidub). Ning “Kevades” on ju veel stseen – mida okupatsiooniajal minu teada üldse ei kommenteeritud – kuidas Toots näost lapiliseks läheb ja kõigepealt Lesta tantsima rabab…

    Ühesõnaga, kaevake “Kevade”, “Suve” ja kogu ülejäänud Lutsu kallal nii palju kui kulub. Lutsu loomingus on veel nii mõndagi avastada ja mida rohkem tema üle vaieldakse, seda parem. Ma küll ei näe, mis selliste mõttemängude juures skeptikuid ärritama peaks. Kunst kuulub rahvale!

    „See ei välista, et ka lähiajal ilmub välja mõni tark, kes soovib, et Luts (kirjanik Oskar Luts – toim) aetakse hauast üles ja kästakse tal ümber kirjutada „Kevade” nii, et Arno, osa aega vähemalt, Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega,” naljatas Lukas.

    Reimo Metsa sõnul võib asi minna kohtusse, sest ministri poolt väljaöeldu oli „vihavägivald”.

    See jutt on muidugi juba veider, kui pehmelt öelda. Krikule meenub kunagine vandenõuteooria, mille järgi Arne Otter pidi olema Euroopa Liitu astumise pooldajate palgal. Kodanik Metsa viimase aja aktiviteete vaadates tuleb vägisi pähe mõte, et ta võib tegelikult IRL-i palgal olla.

  16. Ja väga tihti ei näe sellised inimesed oma skeemides kohta ka valijaskonna arvamuse demokraatlikule väljaselgitamisele:

    Reimo Mets: ei rahvahääletusele!

    „Mingit rahvahääletust pole tarvis. Justiitsministeerium täitevvõimuna saab teha, mida tahab. Selle jaoks ta ongi ellu kutsutud. Ta võtab selle seaduse vastu ilma avalikkuse arvamust küsimata. Samamoodi nagu kolm­kümmend aastat tagasi otsustati, et neegrid tohivad bussis sõita,” rääkis jurist Reimo Mets reedeõhtusel homoabielude seadustamist puudutanud debatil.

    Põhiliseks argumentatsioonivõtteks on jällegi asjakohatu analoogia rakendamine. Juristina ei ole ta siiamaani olnud võimeline välja tooma, kuidas abielu definitsiooni muutmine homoseksuaalide õiguslikku seisundit reaalselt parandaks, kuid rakendab varmalt analoogiat põhiõiguste rikkumisega rassilise kuuluvuse alusel.

  17. Lihtsalt ei ole nii

    Isiklikult pean oluliseks tagasiminekuks justiitsministeeriumi otsust mitte registreerida paarisuhteid, mis annaksid ka muudele kui abielus paaridele nt kindlustunde ühisvara saatuse osas. Aga probleem on laiem ja ei ole taandatav tülpinud tõdemusele, et maailm on hukas ja noortel pole väärtusi. Kui paarisuhted on ebastabiilsed (mis lahutuste statistikat arvestades ei ole kuidagi abieluinstitutsiooni tugevusest sõltuv asjaolu) ja lastesaamine lükatakse karjääri tõttu järjest kaugemale edasi (ning needki lapsed, kes sünnivad, lastakse üles kasvatada arvutitel), siis järelikult on selleks oma sügavamad, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põh-jused. Rääkimist võiks alustada hoopis neist.

  18. Reimo Mets kirjutas Salvey poolt viidatud “Õhtulehe” artiklis:

    “Riiklikes õppekavades peaks (homopartnerluse kajastamine) kahtlemata sees olema,” ütles Reimo Mets seksuaalvähemuste kaitse ühingust. Tema arvates peaks homosuhete väljajätmisel õpikutest eemaldama ka näiteks Holokausti. “Kommunismist me räägime, natsismist räägime, aga kui tegemist on geiteemaga, siis me millegipärast ei räägi, sest see oleks justkui propageerimine,” selgitas Mets oma vaatepunkti.

    Kriku tuletab meelde, et Metsa avalduse kontekst on matemaatikaõpikute tekstülesannete muutmine selliseks, et seal esineksid näiteks ka “kahe isaga perekonnad”. See nüüd küll õige viis kooliprogrammis “geiteemast rääkimiseks” ei ole. Va demagoog.

  19. Kriku ütles:

    Kriku tuletab meelde, et Metsa avalduse kontekst on matemaatikaõpikute tekstülesannete muutmine selliseks, et seal esineksid näiteks ka “kahe isaga perekonnad”. See nüüd küll õige viis kooliprogrammis “geiteemast rääkimiseks” ei ole.

    See on üks täiesti õige viis hoolitsemaks, et lapsed kahe isaga perekondi väga imelikuks ei peaks. Ja selles kontekstis ei puhu mingit pilli, kas konkreetne perekond on mingisuguse abielu otsa üles ehitatud.

    Kriku ütles:

    Va demagoog.

    Aga see on ju demagoogia. Paistab, et kätte on jõudnud aeg Krikule otsa ette kleepida silt metademagoog.

  20. dig ütles:

    See on üks täiesti õige viis hoolitsemaks, et lapsed kahe isaga perekondi väga imelikuks ei peaks. Ja selles kontekstis ei puhu mingit pilli, kas konkreetne perekond on mingisuguse abielu otsa üles ehitatud.

    Tõtt öelda, Dig, tuleb tunnistada, et mõte sellistele õpikutele tekitab isegi minus võõristust. Vahest vähemalt alg- ja põhikooli õpikutes ei peaks kooliülesannetes samasooliste peremudelit näidetes kajastama. Enda kaitseks võiks öelda, et mina kirjutasin sellele partnerlusdokumendile alla. Ma ei tea muidugi, mida need vastandlikud seisukohavõtud minu vaimse tervise kohta siis õieti ütlema peaks :) Kuid sinul on kindlasti vastus valmis :)

  21. salvey ütles:

    Vahest vähemalt alg- ja põhikooli õpikutes ei peaks kooliülesannetes samasooliste peremudelit näidetes kajastama.

    dig vaidleb vastu. Just nondes õpikutes on sellel asjal mõtet; keskkooli ajaks on juba hilja võõristustundeid niisuguste lihtsate võtetega likvideerima asuda.

    Mis juhtub, kui matemaatikaõpikus on möödaminnes viide kahe isaga Jukule? Suurt mitte midagi. Ülesannet see ei mõjuta; võib-olla mõni ebaküpsem laps irvitab (tüüpi “Haa-haa, õpetaja ütles “peenis asjus”!”) ja intsident ongi möödas. Aga paari-korra sellise intsidendi järel ei ole kahe isaga Juku mõiste lapse jaoks enam uus. Isegi mainitud “Haa-haa” tegelinski jaoks kaotab asi hea tõenäosusega oma uudsuse. Väga odav ja väheste negatiivsete kõrvalnähtudega vahend hoolitsemaks, et gei- ja lesbipered tulevaste kodanike jaoks mitte midagi erilist ei oleks.

    Matemaatikaõpik ei pea kindlasti laskuma tiraadi sellest, kas isad Jukut hästi kasvatavad — selle jaoks on teised õpikud. Matemaatikaõpikujaoks on täiesti piisav, et ta selle asjaolu lihtsalt ära mainib. Ja just see teeb niisuguse lähenemise odavaks.

  22. “Riiklikes õppekavades peaks (homopartnerluse kajastamine) kahtlemata sees olema,” ütles Reimo Mets seksuaalvähemuste kaitse ühingust. Tema arvates peaks homosuhete väljajätmisel õpikutest eemaldama ka näiteks Holokausti. “Kommunismist me räägime, natsismist räägime, aga kui tegemist on geiteemaga, siis me millegipärast ei räägi, sest see oleks justkui propageerimine,” selgitas Mets oma vaatepunkti.

    Kriku tuletab meelde, et Metsa avalduse kontekst on matemaatikaõpikute tekstülesannete muutmine selliseks, et seal esineksid näiteks ka “kahe isaga perekonnad”. See nüüd küll õige viis kooliprogrammis “geiteemast rääkimiseks” ei ole.

    See on üks täiesti õige viis hoolitsemaks, et lapsed kahe isaga perekondi väga imelikuks ei peaks. Ja selles kontekstis ei puhu mingit pilli, kas konkreetne perekond on mingisuguse abielu otsa üles ehitatud.

    Esiteks ei poolda ma põhimõtteliselt selliste hinnangute tilgutamist pealtnäha neutraalsete kanalite kaudu nagu matemaatikaõpik. See on salakaval.

    Teiseks läks dig Reimo Metsa demagoogiaga ilusti kaasa. Esiteks ütles Lukas, et matemaatikaõpikutesse “kahe isaga” perekondi õpilaste suhtumise kujundamiseks, nagu dig seda kirjeldab, ei tule. Siis aga hakkas Reimo Mets talle vastates kurtma, et miks kooliprogrammis “geiteemast ei räägita” samal ajal kui kommunismist ja natsismist räägitakse. Kommunismist ja natsismist räägitakse selleks ettenähtud ainetes ja ei minul – ja ma arvan et ka mitte Lukasel – ei ole mitte midagi selle vastu, kui ka “geiteemast” räägitaks mõnes selleks ettenähtud aines, näiteks kodaniku- või perekonnaõpetuse tunnis. Vähemalt ei ole Lukas mitte kuskil öelnud, et ta on sellele vastu.

    Reimo Mets üritas oma demagoogilise retoorikaga jätta muljet, et kui Lukas ei poolda matemaatikaõpikus “kahe isaga perekonna” kasutamist, siis on ta üldse vastu koolis “geiteemast rääkimisele”.

  23. Kriku ütles:

    Esiteks ei poolda ma põhimõtteliselt selliste hinnangute tilgutamist pealtnäha neutraalsete kanalite kaudu nagu matemaatikaõpik. See on salakaval.

    Ei ole. See on täies kooskõlas matemaatikaõpiku eesmärgiga.

    Tekstülesannete andmise üks oluline eesmärk on õpetada lapsed ebaolulist ignoreerima. Kui ülesande sisu jaoks ei ole oluline, kas lapsevanema nimi on Kai või Johannes, peab õpilane ülesande edukaks lahendamiseks suutma seda nime ignoreerida, mitte asuma numeroloogiat või muud põnevat, kuid asjasse puutumatut tegema. Ja täpselt sama kehtib ka siis, kui ülesande sisu jaoks ei ole oluline, mis soost lapsevanemad Jukul on.

    Põnevamaks läheb muidugi loogikaülesannetes, kus sool mingisugune tähtsus tekkida võib.

    Kriku ütles:

    Kommunismist ja natsismist räägitakse selleks ettenähtud ainetes ja ei minul – ja ma arvan et ka mitte Lukasel – ei ole mitte midagi selle vastu, kui ka “geiteemast” räägitaks mõnes selleks ettenähtud aines, näiteks kodaniku- või perekonnaõpetuse tunnis.

    Ei ole midagi hullu selles, kui matemaatikaülesanne algab umbes niimoodi:

    Politsei võttis kinni punapäise neonatsi Tommi, kelle 1997. aastal välja lastud Volvost leiti seitse pappkastitäit paukherneid …

    Ülesandetegijad hüüavad seda asja soustiks. Matemaatikaülesande soust on ignoreerimiseks, ükskõik kui poleemiline ta välja näha ei võiks. Võib-olla saaks mingisuguseid ratsionaalseid argumente tuua väitmaks, et ülesanne, mis politseid halvas või neonatsi heas valguses paista laseb, on seeläbi sotsiaalselt ohtlikul viisil sõnastatud, aga punapeade, geide või Tommi-nimeliste inimeste teema kontekstis niisugustel argumentidel kohta ei ole.

    Teistpidi ka: nagu me teame, on ilmas terve hulk homoseksuaalseid inimesi. Tänapäeva lapsed kohtavad mitme samast soost vanemaga lapsi oma eluaja jooksul paratamatult — ja ei ole välistatud, et seda juhtub nende oma kooliski. Sotsiaalselt on parem, kui too esimene “provokatiivne” kohtumine toimub fiktiivse õpikulapsega kui et lapsed oma üllatumist ja kristlike äärmuslaste propageeritavat jälkustunnet mõne reaalse lapse peal välja elaksid.

  24. Kriku ütles:

    Reimo Mets üritas oma demagoogilise retoorikaga jätta muljet, et kui Lukas ei poolda matemaatikaõpikus “kahe isaga perekonna” kasutamist, siis on ta üldse vastu koolis “geiteemast rääkimisele”.

    Kui Lukas on vastu matemaatikaõpikus kahe isaga perekondade kasutamisele, toetab Lukas kahe isaga perekondade tabuteemana hoidmist, mis on üks ebamõistlik geiteemast rääkimisest hoidumise viis.

  25. Tekstülesannete andmise üks oluline eesmärk on õpetada lapsed ebaolulist ignoreerima. Kui ülesande sisu jaoks ei ole oluline, kas lapsevanema nimi on Kai või Johannes, peab õpilane ülesande edukaks lahendamiseks suutma seda nime ignoreerida, mitte asuma numeroloogiat või muud põnevat, kuid asjasse puutumatut tegema. Ja täpselt sama kehtib ka siis, kui ülesande sisu jaoks ei ole oluline, mis soost lapsevanemad Jukul on.

    Oskus keskenduda olulisele on muidugi tähtis, aga miks peab seda just omasooiharate paaride abil harjutama? Sellisel juhul võiks ju tekstülesandeisse lisada kõikvõimalikke esmapilgul segavaid või kummastust tekitavaid asjaolusid – viie jalaga vasikaid, UFO-sid, majasuuruseid tomateid ja nii edasi. Millegipärast ei ole seda aga seni vähemalt nii provokatiivselt tehtud.

    Tänapäeva lapsed kohtavad mitme samast soost vanemaga lapsi oma eluaja jooksul paratamatult — ja ei ole välistatud, et seda juhtub nende oma kooliski. Sotsiaalselt on parem, kui too esimene “provokatiivne” kohtumine toimub fiktiivse õpikulapsega kui et lapsed oma üllatumist ja kristlike äärmuslaste propageeritavat jälkustunnet mõne reaalse lapse peal välja elaksid.

    Ma ei ole nõus. Väärtushinnangute käsitelu peaks toimuma keskkonnas, kus on võimalik nende üle arutleda, küsimusi esitada jne. Ehk siis vastavas tunnis – perekonnaõpetuse, kodanikuõpetuse vms. tunnis. “Provokatiivse kohtumise” näiva juhuslikkuse genereerimine ei ole õige. Sama loogika järgi võiks matemaatikaõpikusse ka mõne pornoka kleepida enne kui lapsele seksist rääkida.

  26. Reimo Mets üritas oma demagoogilise retoorikaga jätta muljet, et kui Lukas ei poolda matemaatikaõpikus “kahe isaga perekonna” kasutamist, siis on ta üldse vastu koolis “geiteemast rääkimisele”.

    Kui Lukas on vastu matemaatikaõpikus kahe isaga perekondade kasutamisele, toetab Lukas kahe isaga perekondade tabuteemana hoidmist, mis on üks ebamõistlik geiteemast rääkimisest hoidumise viis.

    Kui millestki matemaatikaõpikus ei räägita, ei ole see sellepärast veel tabuteema.

  27. Kui Lukas räägib, et geide matemaatikaõpikus mainimist tuleks vältida, toetab ta sellega ta selle teema tabuks pidamist.Kriku ütles:

    Oskus keskenduda olulisele on muidugi tähtis, aga miks peab seda just omasooiharate paaride abil harjutama?

    Sellepärast, et see on üks võimalikke tähelepanu kõrvale juhtida võivaid soustiosiseid.

    Tüüpilises matemaatikaõpikus on tuhatkond ülesannet, millest kolmandik kuni pooled võivad olla tekstilised (mis muidugi oleneb konkreetsest klassist ja ainevalikust). Kui neist kümneskonnas geisid mainitakse, vastab sousti valik selles osas reaalsele elule. Kui geide mainimisest kramplikult hoidutakse, on õpik religioonist johtuva tabu tõttu moonutatud ning tasakaalust väljas.

    Muide, oleks ka imelik, kui kõik inimesed õpikuülesannetes näiteks meessoost oleksid või rassilistel alustel üllasteks sõduriteks ja alatuteks närukaelteks jaguneksid. Tänapäevasele avatud ühiskonnale ei oleks niisugused õpikud kohased.

  28. Kriku ütles:

    Sellisel juhul võiks ju tekstülesandeisse lisada kõikvõimalikke esmapilgul segavaid või kummastust tekitavaid asjaolusid – viie jalaga vasikaid, UFO-sid, majasuuruseid tomateid ja nii edasi.

    Jah, vastavalt sellele, kui palju neid reaalses maailmas näha võib. Teatud tingimustel kõlbab tegelikult argimütoloogia ka; Ülo Kaasiku loogikaülesanded värviliste jumalakujudega, kes ränduri küsimustele vastavad, on väga ilusad näited õpetlikest kuigi mitterealistlikest ülesannetest. Ülesanne, milles Totu majasuuruse tomati kasvatab ja tomatisupivabriku jaoks rehkendusi vajab, võiks pädeda küll.

    Kriku lohutuseks tunnistab dig saladuskatte all üles, et kui Lukas leiaks, et Eestis elavate moslemite meeleheaks peaks vältima matemaatikaõpikus sigade, koerte ja pärdikute nimetamist, viriseks dig ka kõva häälega.

  29. Kriku ütles:

    Väärtushinnangute käsitelu peaks toimuma keskkonnas, kus on võimalik nende üle arutleda, küsimusi esitada jne.

    See, et mõnes peres kaks või kolm isa on, ei ole väärtushinnangute küsimus, see on fakt. Alati ei pea need isad isegi geid olema. Kindlasti ei ole matemaatikatunni teema mingisugusest juhuslikust faktist tekitada pikk arutelu väärtushinnangute üle.

  30. Kui Lukas räägib, et geide matemaatikaõpikus mainimist tuleks vältida, toetab ta sellega ta selle teema tabuks pidamist.

    Nii et siis kõik teemad, millest matemaatikaõpikus ei räägita, on tabuteemad?

    Sellisel juhul võiks ju tekstülesandeisse lisada kõikvõimalikke esmapilgul segavaid või kummastust tekitavaid asjaolusid – viie jalaga vasikaid, UFO-sid, majasuuruseid tomateid ja nii edasi.

    Jah, vastavalt sellele, kui palju neid reaalses maailmas näha võib. Teatud tingimustel kõlbab tegelikult argimütoloogia ka; Ülo Kaasiku loogikaülesanded värviliste jumalakujudega, kes ränduri küsimustele vastavad, on väga ilusad näited õpetlikest kuigi mitterealistlikest ülesannetest. Ülesanne, milles Totu majasuuruse tomati kasvatab ja tomatisupivabriku jaoks rehkendusi vajab, võiks pädeda küll.

    Ja mil tasemel seda praegu rakendatakse?

    Kriku lohutuseks tunnistab dig saladuskatte all üles, et kui Lukas leiaks, et Eestis elavate moslemite meeleheaks peaks vältima matemaatikaõpikus sigade, koerte ja pärdikute nimetamist, viriseks dig ka kõva häälega.

    Jah, Kriku on juba aru saanud, et dig toetab hea meelega islami taustaga ebaratsionaalseid keelde ja korraldusi.

  31. Kriku ütles:

    Sellisel juhul võiks ju tekstülesandeisse lisada kõikvõimalikke esmapilgul segavaid või kummastust tekitavaid asjaolusid – viie jalaga vasikaid, UFO-sid, majasuuruseid tomateid ja nii edasi. Millegipärast ei ole seda aga seni vähemalt nii provokatiivselt tehtud.

    See ei ole tegijate pärast, see on kristlike radikaalide pärast. Kus olid nad, kui Ülo Kaasiku ülesanded esimest käsku eirates mittekristlike jumalate kujusid kirjeldasid? Millegipärast ei tundnud nad end siis provotseeritutena.

    Reaaleluliste nähtuste tõsielulisel viisil õpikus käsitamine ei ole provokatiivsem kui täiesti väljamõeldud jumalate kujude käsitamine.

  32. See, et mõnes peres kaks või kolm isa on, ei ole väärtushinnangute küsimus, see on fakt.

    Ei ole. See on puhas sotsiaalne konstruktsioon, mille teevad võimalikuks teatavad väärtushinnangud.

  33. Millegipärast ei ole seda aga seni vähemalt nii provokatiivselt tehtud.

    See ei ole tegijate pärast, see on kristlike radikaalide pärast.

    Jajah, muidugi. Vabamüürlased ei ole kuidagi asjasse segatud?

  34. Kriku ütles:

    Kui Lukas räägib, et geide matemaatikaõpikus mainimist tuleks vältida, toetab ta sellega ta selle teema tabuks pidamist.

    Nii et siis kõik teemad, millest matemaatikaõpikus ei räägita, on tabuteemad?

    Näe, jälle demagoogia. Võltsdihhotoomia nimeks.

    Kriku tunnistab kahte võimalust: õpikus räägitakse teemast X ja õpikus ei räägita teemast X. Aga reaalses maailmas on rääkimise või mitterääkimise taga hulka põhjuseid alustades metoodikas ja paraku lõpetades poliitikaga. On üks asi, kui õpikus ei räägita viie jalaga vasikatest, kuna need on igapäevaelus haruldased ja matemaatikaülesande jaoks mitte eriti huvitavad. On teine asi, kui haridusminister räägib pikalt ja laialt sellest, et viie jalaga vasikad on valitseva religiooni suhtes jälgid ja neid tuleks sellepärast matemaatikaõpikutes vältida.

    Kriku lohutuseks tunnistab dig saladuskatte all üles, et kui Lukas leiaks, et Eestis elavate moslemite meeleheaks peaks vältima matemaatikaõpikus sigade, koerte ja pärdikute nimetamist, viriseks dig ka kõva häälega.

    Jah, Kriku on juba aru saanud, et dig toetab hea meelega islami taustaga ebaratsionaalseid keelde ja korraldusi.

    Niipalju demagoogiat ühes postituses on isegi Kriku jaoks uus tase.

  35. Kriku ütles:

    Jajah, muidugi. Vabamüürlased ei ole kuidagi asjasse segatud?

    Millal mõni vabamüürlane viimati ajalehekolumnis teatas, et kuna Eestis on vaba ja müüride peale ehitatud riik, tuleks vabamüürlike printsiipide kohaselt igas matemaatikaõpikus sirklit ja vinklit käsitada?

  36. Kriku ütles:

    Ei ole. See on puhas sotsiaalne konstruktsioon, mille teevad võimalikuks teatavad väärtushinnangud.

    Kas siis, kui matemaatikaõpikus on ülesanne, mis mainib ära kellegi Kati kasuisa Margust, pühapäevaisa Meelist ja uut isa Mihklit, peaks sellele tingimata järgnema traktaat sellest, kui kole lits Kati ema on? See oleks ju absurdne. Ainult totalitaarses (mis tänapäeval kipub teokraatiat tähendama) riigis võiks niisugune asi mõeldav olla.

  37. On üks asi, kui õpikus ei räägita viie jalaga vasikatest, kuna need on igapäevaelus haruldased ja matemaatikaülesande jaoks mitte eriti huvitavad. On teine asi, kui haridusminister räägib pikalt ja laialt sellest, et viie jalaga vasikad on valitseva religiooni suhtes jälgid ja neid tuleks sellepärast matemaatikaõpikutes vältida.

    Esiteks, haridusminister ei öelnud, et omasooiharate kooselu on jälk.

    Teiseks on, nagu öeldud, matemaatikaõpikus mitteeesinemise ja koolis mittekäsitlemise vahele võrdusmärgi tõmbamine ekslik ja demagoogiline. On kahju, et dig on asunud kodanik Metsa selliseid ekslikke ja demagoogilisi väiteid kaitsma.

    Kolmandaks, väide, et matemaatikaõpik on õige koht õpilaste jaoks uudsete olukordade käsitlemiseks, on põhjendamata. Kui see oleks tõene, siis oleks didaktiliselt õige kõigi uute asjade käsitelu – alates rakuehitusest ja lõpetades ristisõdadega – alustada nende mainimisest matemaatikaõpikust. Vähemalt peavoolu matemaatikaõpikutes seda minu teada ei tehta. Kui sul on vastupidiseid andmeid, siis palun too näiteid praegu käibivatest matemaatikaõpikutest.

    Kui sa neid näiteid tuua ei suuda, siis palun tõenda “kristlike radikaalide” mõju praegustele matemaatikaõpikutele.

  38. Kas siis, kui matemaatikaõpikus on ülesanne, mis mainib ära kellegi Kati kasuisa Margust, pühapäevaisa Meelist ja uut isa Mihklit, peaks sellele tingimata järgnema traktaat sellest, kui kole lits Kati ema on?

    Sinu loogika järgi peaks tõesti matemaatikaõpik lapsi tutvustama ka sellise reaalse elu sageliesineva nähtusega nagu prostitutsioon. Mina isiklikult ei nõustu, et matemaatikaõpikul on sellised eesmärgid.

  39. Kriku ütles:

    Sinu loogika järgi peaks tõesti matemaatikaõpik lapsi tutvustama ka sellise reaalse elu sageliesineva nähtusega nagu prostitutsioon.

    Why not?

    Kriku ütles:

    Mina isiklikult ei nõustu, et matemaatikaõpikul on sellised eesmärgid.

    Kas sellel on mingisugune põhjus, mis ei taandu kristlusest motiveeritud võltsvagadusele?

  40. Millega ma matemaatikaõpiku puhul nõustun, on see, et kui mõnes õpikus peaks sees olema mõni ülesanne, kus vaikimisi eeldatakse, et lapse vanemad on alati mees ja naine või kus paarideks jaotamisel eeldatakse, et üks paariline on poiss ja teine tüdruk, siis sellised ülesanded tuleks ümber vaadata.

    Või vähemalt peaks õpetaja miskitpidi ülesande lahti seletama. Nii nagu tuleb arvatavasti kõvasti juurde seletada, kui kasutatakse mõnd vana ülesannete kogu, kus on sees näiteks kolhoosid või kus põllutööl kasutatakse hobuseid.

  41. dig ütles:

    Jah, vastavalt sellele, kui palju neid reaalses maailmas näha võib.

    Keda kõike küll reaalses maailmas näha võib… Enamasti nad õnneks ei nõua, et neid matemaatikaõpikusse sisse kirjutatekse.

  42. Mina isiklikult ei nõustu, et matemaatikaõpikul on sellised eesmärgid.

    Kas sellel on mingisugune põhjus, mis ei taandu kristlusest motiveeritud võltsvagadusele?

    Loomulikult. Läänelikus koolisüsteemis eksisteerib jaotus õppeaineteks. Seetõttu õpetataksegi matemaatikatunnis matemaatikat, ajalootunnis ajalugu ja perekonnaõpetuse tunnis seda, mida seal õpetatakse. Puudub igasugune ratsionaalne alus lapsele kõigi uute asjade esmalt matemaatikaõpiku kaudu tutvustamiseks.

    Väide, et matemaatikaõpik on õige koht õpilaste jaoks uudsete olukordade käsitlemiseks, on põhjendamata. Kui see oleks tõene, siis oleks didaktiliselt õige kõigi uute asjade käsitelu – alates rakuehitusest ja lõpetades ristisõdadega – alustada nende mainimisest matemaatikaõpikust. Vähemalt peavoolu matemaatikaõpikutes seda minu teada ei tehta. Kui sul on vastupidiseid andmeid, siis palun too näiteid praegu käibivatest matemaatikaõpikutest.

    Kui sa selliseid näiteid tuua ei suuda, siis palun tõenda “kristlike radikaalide” mõju praegustele matemaatikaõpikutele.

  43. Kriku ütles:

    See, et mõnes peres kaks või kolm isa on, ei ole väärtushinnangute küsimus, see on fakt.

    Ei ole. See on puhas sotsiaalne konstruktsioon, mille teevad võimalikuks teatavad väärtushinnangud.

    Sina ütled, et kahe isaga perekond ei ole päris, mina ütlen, et on. Sina ütled, et Maa külgetõmbamise vägi on päris, mina ütlen et ei ole.

    Kuna sinu ja minu poolt arendatavad teooriad on ühismöödutud, siis ma ei saa õelda, et kahe isaga perekond on päris. Nagu sina ei sa öelda, et maa külgetõmbamise vägi on päris. Või fakt, sõltub käsitlusest…

    Eelmist kahte lõiku ei pea päris tõsiselt võtma, eks ole. Olen siin antirealistlikku tähendusteooriat kritiseerinud varemgi. Samas kasu pole sellest kriitikast bitijagugi. Teiselt poolt ei korralda ma siin Kriku radikaalse antirealismi järgi küsides revolutsiooni, lugege näiteks Searle‘i.

  44. Kriku ütles:

    Väide, et matemaatikaõpik on õige koht õpilaste jaoks uudsete olukordade käsitlemiseks, on põhjendamata.

    Mis saab õpilastest, kelle jaoks olukord ei ole uudne?

    Kui see oleks tõene

    Kui oleks, siis oleks. Kui ei oleks, siis ei ole?

    Miks mulle tundub, et lugupeetud konservatiivid keskenduvad seksile ja soojätkamisele rohkem kui see asi väärt on?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga