September ajakirjandusmaastikul

Vana aja aura; pilt: Good Adventures Publishing ja Anni & Carsten Sennov

Kooliskäimise taaskäivitamine võtab ikka oma aja ja “energia”, et ma pole õigemal ajal olnud võimeline uut ajakohasemat teemat avama. Aga jätkakem septembri leidudega siin teemas, kuigi paljud on koha leidnud juba augusti all.

  • Miks inimesed oma auraga läbi ei saa?
    Kristiina Kruuse, Tartu Postimees

    Aeg on uus. Aura vana. Asemele tuleb uus, kristallaura. Seetõttu ongi maailm täis masenduses ja iseendaga tülis inimesi, usuvad auratransformaatorid ja aitavad inimestel oma aurat uuema vastu vahetada.
    […]
    Sel stardipaugul on ka korralik hind – auratransformatsiooni eest tuleb välja käia olenevalt tegijast 2000–4500 krooni.
    […]
    Litsentsiga auratransformaatoreid on Eestis paarikümne ringis.

    Tartu Postimees tegeleb siis räkiti promomisega. Ja tulevikus saame näha, et auratransformaator ilmub Kutsekoja poolt tunnustatud ametite nimistusse kõrvuti homöopaatia ja refleksoloogiaga.

  • Laser kergendab suitsetamisest loobumist
    Iira Igasta, tegevtoimetaja, Pärnu Postimees

    Protseduur vältab [Katri] Õispuu sõnade kohaselt 40 minutit: laseriga mõjutatakse nii kõrva kui käe punkte. Kõrvadel ja kätel on kõik organismi toimimispunktid, kaasa arvatud kopsu- ja hingamisteid parandavad punktid, selgitab Õispuu.

    Skeptikuna uurin terapeudilt, kuidas saab suitsetamisest laseri abiga nii uskumatult kergesti loobuda. „Tavaliselt on kõrvalnähud põhjus, miks inimesed, kes omal käel on proovinud suitsetamisest loobuda, taas suitsetama hakkavad. Olgu siis närvilisus või suitsu asendamine söömisega või harjumuse jõud,” selgitab Õispuu, kes peale laserteraapia kursuste on läbinud aurikuloteraapia ehk kõrva refleksoteraapia kursused.
    […]
    Maailmas on laserteraapiaga tegeldud üle 20 aasta ja sõltuvusraviga, mis baseerub vanadel Hiina meditsiini põhimõtetel, üle kümne aasta.

    Juba vanad hiinlased kasutasid lasereid kõrvapunktide refleksoloogiliseks mõjutamiseks… Tegelikult mõeldi kõrvapunktide värk ühe prantslase poolt välja alles 1950. aastatel, laser on umbes sama vana.

  • Alternatiivterapeut tegeleb aju ja uskumustega
    Silja Joon, kultuuritoimetuse juht, Pärnu Postimees

    Lea Tõnts seletab, et kinesioloogia on inimese kehas toimuva väljaselgitamine lihastestide abil. Keha räägib alati tõtt. Lihastestide abil saab liikuma panna kehas kinni jäänud energiavoolu. Metameditsiin on ürglooduse toimemehhanisme järgiv teadus: kui võtta vastutus oma tervise eest, pole ravimatuid haigusi.
    […]
    Tänapäeva teadus on uurinud inimese aju ja jõudnud ajupiltide kaudu selgusele, et inimene suudab kõik tervenemiseks vajalikud jõud ise aktiveerida

    Kuidas tekib põiepõletik:

    “Alati vaadake, kes on tunginud teie territooriumile. Väga tihti on naistel sissesõitjaks sõbranna. Tuleb siis külla, kui tahab, ei helista ette. Aitab kahest sellisest käigust, kui põiepõletik end tunda annab,” meenutab Tõnts juhtumeid oma praktikast.

    Veel pärlikesi abieluõnne teemadel:

    Metameditsiinis on teaduslikult tõestatud, et kui naine kasutab rasestumisvastaseid vahendeid (hormonaalseid), on ta hormonaalstaatuselt mees. Kui tegu on abielunaisega, kel kodus mehelik mees, on sel juhul kodus tegelikult kaks meest. Sellest annavad tunnistust lõputud tülid, korrast ära seksuaalelu ja haiged lapsed.

    Ma saan aru, et Lea Tõnts tahab inimesi aidata, see on väga loomulik soov, küll aga saavad temasugused head soovivad inimesed petta igat masti libaterapeutidelt ja teraapiasüsteemide müügigurudelt ja nii saavad ka headest inimestest petuskeemide esindajad. Kahjuks.

  • Argo Ader: Paastumine on kahjulik!
    Naistemaailm.ee

    Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub inimese organismis vähem kui ööpäevaks ja kui varud on otsas, hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, lagundades skeletilihaste, maksa ja teiste organite valkusid. Teisisõnu hakkab keha nälgimise ajal energiaallikana kasutama oma kudesid. Paastu lõpptulemus on see, et lisaks väiksele kogusele rasvale on paastuja kaotanud ka oma lihased, mille ehitamise nimel on aastaid vaeva nähtud.

  • 20 levinuimat müüti toitumisest ja dieedist
    Naistemaailm.ee

    4. Mõningaid toiduaineid ei tohi samaaegselt süüa, näiteks tärkliserikkaid toiduaineid koos valkudega.
    Vastus: See seisukoht pole teaduslikult põhjendatud. Inimene on sadu tuhandeid aastaid söönud segatoitu, tema seedesüsteem on sellega hästi kohanenud. Toiduvalik on piiratud vaid teatud haiguste korral (diabeet, laktoositalumatus, allergia jt).

    6. Talvel tuleb süüa antioksüdante (rohelise tee või mustikaekstrakti, beetakaroteeni, küüslauku jms) sisaldavaid toidulisandeid.
    Vastus: Ilus muinasjutt, nagu kaitseksid antioksüdante sisaldavad toidulisandid haiguste eest, on osutunud valeks. Antioksüdandid toimivad vaid n-ö looduslikul kujul, koos puu- ja köögiviljadega, mitte kapslina söödult. Veelgi enam: üha rohkem avaldatakse andmeid selliste toidulisandite kahjuliku toime kohta.

    9. Aeg-ajalt tuleb oma organismi spetsiaalsete detox-segude või köögiviljamahladega puhastada, ilma selleta jääkainetest lahti ei saa.
    Vastus: Hämmastav, kuidas selline igivana väärarusaam endiselt nii menukas on! Tänapäeva meditsiin teab väga palju inimese seedeelunditest, soolestik kaasa arvatud, ja “šlakiteooriale” pole mitte mingit teaduslikku põhjendust.

  • Paavst hoiatas britte ateismi eest
    Paavst ajas oma külaskäigul muidugi suuremat jama kui tolles artiklikeses näidatud. Näiteks olla natsism Saksamaal olnud sekulaarne ettevõtmine ja et jumala väljajätmine ühiskondlikest asjadest viib selliste õudusteni, mida me 20. sajandil nägime. Sellest on eri Briti ajalehtedes palju juttu, olgu üheks lähtekohaks BBC artikkel.
  • Lõpetuseks ka üks inglisekeelne uudis BBC vahendusel:
    Supplements for osteoarthritis ‘do not work’
    Lugu siis sellest, et ka meil tuntud inimese häälega reklaamitav glükosamiin ei aita liigestehädade puhul ja arstid peaksid hoiduma selliste vahendite soovitamisest patsientidele.

    Artikkel täispikkuses ajakirjas British Medical Journal:
    Effects of glucosamine, chondroitin, or placebo in patients with osteoarthritis of hip or knee: network meta-analysis

    Conclusions Compared with placebo, glucosamine, chondroitin, and their combination do not reduce joint pain or have an impact on narrowing of joint space. Health authorities and health insurers should not cover the costs of these preparations, and new prescriptions to patients who have not received treatment should be discouraged.

Jätkake nüüd ise…

326 Replies to “September ajakirjandusmaastikul”

  1. Daniele Monticelli: kellele kuulub inimese elu?

    Eutanaasiaga seotud probleemide tuumiku saab kokku võtta kolme olulise küsimusega. Esiteks: kellele kuulub inimelu, st kellel on õigus otsustada inimese elu (ja surma) üle? Teiseks: kuidas hinnata enesetappu, kas endalt elu võtta on üldse legitiimne ja millistel tingimustel? Ja kolmandaks: kuidas nüüdisaegse meditsiini areng neid küsimusi mõjutab?

  2. Neljas küsimus: kas inimese elu säilitamise eesmärk võib olla ka talle naudingu võimaldamine, nagu lemmikloomade pidamisel ka siis, kui tema ajutegevus on alla käinud? Kas teovõimelise inimese soov oma elu tulevase otsa kohta kehtib ka siis, kui ta on teovõimetuks muutunud hoolimata sellest, mida ta teovõimetuna ütleb või mõista annab?

  3. Ehk oleks abiks välja mõelda mingisugune mehhanistlikum ajakirjandusteemade uuendamise vahend? Tüüpi, et artikkel ei teegi suurt midagi muud kui märgib kuu (või nädala, kui lõimed väga pikaks hakkavad minema) ära ja tegelikud ajakirjandusviited postitatakse siis aja jooksul kommentaaridena?

  4. Koolibioloogias sai juba räägitud, et keha võib umbes pooled aminohapped lipiideks ja sama proportsiooni ka glükoosiks sünteesida vajadusel. Kui glükoos hakkab otsa saama hakatakse vastukaaluks ketokehasid nagu näiteks atsetooni rasvadest sünteesima. Seetõttu võib suhkruhaigete ja pikalt nälginute hingeõhust atsetooni tunda.

  5. Märt ütles:

    […] Seetõttu võib suhkruhaigete ja pikalt nälginute hingeõhust atsetooni tunda.

    Mu esimene töökoht (1989) oli gaaskromatograafia assistent (mõõtsime õhuproovides sisalduvaid ohtlikke aineid) ja kromatograafi päris laborant rääkis muu jutu sees katsetest diagnoosida väljahingatava õhu koostise järgi haigusi. Mõte tekkinud sellest, et keegi gaaskromatograafilaborant kunagi puhunud naljaviluks aparaati. Aparaat joonistas hingeõhus sisalduvate ainete ja nende kontsentatsiooni järgi kõvera. Puhus keegi teine, aparaat joonistas teistsuguse kõvera. Lastud puhuda suhkhruhaigel. Aparaat näidanud atsetooni jne.

  6. Cracked.com on pannud kokku seitsmepunktilise loendi popkultuuri-ilmingutest, mis mõnedele nõrganärvilisematele kristlastele ei meeldi. Vaba tõlge sissejuhatusest: “Me ei väida, et kõik kristlased on ogarad; religioon lihtsalt paistab andvat teatud sorti ogaratele inimestele võimaluse silma paista. Need on sellised kristlased, kellel pole aega kodutute pärast muretseda, kuna nad on liiga hõivatud näiteks multikatest salajaste homopropagandasõnumite otsimisega.”

    Loendisse on jõudnud kohvikukett Starbucks, alasti Jeesust kujutavad šokolaadiskulptuurid, Käsna-Kalle Kantpüks, Dr. Who, Coka Cola, pisikese Wisconsini linnakese kooli “tutipidu”, mille raames võis vastassoo rõivaid kanda, ja muidugi Harry Potter.

  7. Digital Cuttlefish teavitab lugejat uuest põnevast filmist Kuidas Ateist Jõulud Ära Varastas:

    No, really. It’s apparently real–not a spoof. And it’s got a Baldwin brother! Extra points to anyone who made it through the whole trailer without either laughing or facepalming.

    No wonder people look at me strangely when they find I’m an atheist; this movie presents what they think atheists are, and I am not at all like that. Come to think of it, nobody is like that.

    This is a beautiful piece of propaganda; in the trailer alone, the revisionist history about both the holiday and the country shine through. As most of us know (except, of course, the people who need to the most), the beginnings of Christmas in America (home of The War On Christmas, a wholly-owned subsidiary of Fox News) were not festive in the least. The Puritans had better, purer things to do on December 25th (for a couple of decades in the 1600’s, Boston even had a law prohibiting the celebration of Christmas!); a Christmas holiday as we know it did not begin until the 1800’s. Interestingly, celebrating Christmas (as opposed to observing it) spread with the notion of Santa, “The Night Before Christmas”, and commercial connections to stores and products, not with the story of the birth of god’s human sacrifice.

    Reklaamjupp kah:

  8. salvey ütles:

    Teiseks: kuidas hinnata enesetappu, kas endalt elu võtta on üldse legitiimne ja millistel tingimustel?

    meenus üks uudis, mis kajastas seda, et vist iraanis hukati ebaõnnestunud enesetapja. kahjuks pole aega seda netist üles otsida.

  9. Atheist Ireland kajastab provokatiivse nimega raamatu The Origin of Specious Nonsense presentatsiooni.

    While being filmed for a documentary about his book, the author says he was asked about Lucy and whether this discovery did not provide evidence for evolution. May dismissed it as a hoax, saying that it was made from a pig’s jawbone and that this was a well-known fact. At this early stage, this bizarre comment was mostly greeted with rolled eyes and suppressed giggles. As May continued presenting “facts” of this calibre, the objections from the audience were to become louder and more sustained.

    Raamat on tähelepanu pälvinud ka Iiri teadus- ja tehnoloogiaministri Conor Lenihan’i toetusega.

  10. Forte vahendab The Daily Maili, mis hirmutab: tekstsõnumid seavad surmaohtu miljoneid inimesi!

    Astoni ülikooli doktor Joanna Lumdsen osutab, et juba üks kümnest mobiiltelefonikasutajast on end vigastanud, kuna pole aparaati süvenemise käigus märganud piirdetulpasid, laternaposte või sõidukeid.

    Uued uuringud annavad mõista, et mobiiltelefonidega tekstsõnumite saatmine nõuab nii suurt osa aju töömahust, et inimesed lihtsalt ei märka tänaval käies üht viiest potentsiaalsest ohuolukorrast, lisas ta.

  11. Forte vahendab The Daily Telegraphi, mis intervjueeris Vatikani astronoomi: paavsti astronoom on valmis tulnukaid ristiusku pöörama!

    Briti teadusfestivalil esinemise eelõhtul rääkis Consolmagno, et tema ei näe teaduse ja religiooni sõbralikus kooseksisteerimises probleemi.

    Küll aga distantseeris ta end kreatsionismist, väites, et nn aruka konstruktsiooni (ingl intelligent design) idee — vastuoksliku hüpoteesi, mille kohaselt saab evolutsiooniteoorias esinevaid lünki selgitada ainult jumalaga — taaselustamine kujutab endast teoloogilist eksisammu.

  12. Calgary Herald kirjutab kanadalasest, keda Kuninglik Kanada Ratsapolitsei kriminaalkorras laimus süüdistab. John Kelly pidavat veebilehte http://www.rottenapples.info, kus ta rääkivat, et kuninglikud ratsapolitseinikud vanduvat valet, võtvat altkäemaksu ja hävitavat asitõendeid.

    Kelly was arrested Thursday and his home in the 1600 block of 37th Street S.W. was searched following an investigation that began in March 2010. He was to appear in Calgary Provincial Court on the charges Friday morning.

    RCMP Supt. Randy McGinnis said the charges are very rare.

    “In my 29 years, I’ve never heard of an individual being charged under the criminal code for libel charges, defamation of character,” McGinnis said during the news conference.

    Kuna isand Kelly poliitilistest vaadetest rohkem teada ei ole, oleks tema üritust ennatlik võrrelda eestimail tuntud neonatsi Risto Teinoneni rajatud veebilehega kaitsepolitsei.com. Siiski näitavad märgid, et ei Kelly ega McGinnis ei ole Hitler.

  13. The Guardian intervjueerib Oxfordis ajusid uurivat Susan Greenfield’i, kes väljendab seisukohta, et tehnoloogia kasutamisest johtuv inimmõistuse muutumine on suuruselt teine inimkonda ähvardav oht pärast globaalset soojenemist.

    The Oxford University researcher called on the government and private companies to join forces and thoroughly investigate the effects that computer games, the internet and social networking sites such as Twitter may have on the brain.

    Lady Greenfield has coined the term “mind change” to describe differences that arise in the brain as a result of spending long periods of time on a computer. Many scientists believe it is too early to know whether these changes are a cause for concern.

    “We need to recognise this is an issue rather than sweeping it under the carpet,” Greenfield said. “We should acknowledge that it is bringing an unprecedented change in our lives and we have to work out whether it is for good or bad.”

  14. Texases arutab osariigi haridusamet eelnõud, mille kohaselt õpikukirjastajatele tuleks väljastada hoiatus, et nood ei tohi oma ajalooõpikutes islamit liiga positiivselt ega kristlust liiga negatiivselt paista lasta. Kirjutab Dallas News:

    The board will consider a resolution next week that would warn publishers not to push a pro-Islamic, anti-Christian viewpoint in world history textbooks.

    The resolution states that pro-Islamic, anti-Christian half-truths, selective disinformation and false editorial stereotypes “still roil” some social studies textbooks nationwide, including “sanitized definitions of ‘jihad’ that exclude religious intolerance or military aggression against non-Muslims … which undergirds worldwide Muslim terrorism.”

    A preliminary draft of the resolution states that “diverse reviewers have repeatedly documented gross pro-Islamic, anti-Christian distortions in social studies texts” across the U.S. and that past social studies textbooks in Texas also have been “tainted” with pro-Islamic, anti-Christian views.

    Kas vandenõuteooriat ka saab? Ikka saab!

    Members of the board’s social conservative bloc asked for the resolution after an unsuccessful candidate for a board seat called on the panel to head off any bias against Christians in new social studies books. Some contend that “Middle Easterners” are increasingly buying into companies that publish textbooks.

    Sponsors of the resolution cautioned that “more such discriminatory treatment of religion may occur as Middle Easterners buy into the U.S. public school textbook oligopoly, as they are doing now.” They offered no specific evidence of such investments.

  15. dig ütles:

    pro-Islamic, anti-Christian

    Nalja ka: need kaks epiteeti kõnnivad vähemalt ses artiklis eranditult käsikäes. Kas ongi inimeste mure piiratud kahe kuriteo koosmõjuga või peetakse neid lihtsalt samaks asjaks.

  16. Ingmar ütles:

    Nalja ka: need kaks epiteeti kõnnivad vähemalt ses artiklis eranditult käsikäes. Kas ongi inimeste mure piiratud kahe kuriteo koosmõjuga või peetakse neid lihtsalt samaks asjaks.

    Hea tähelepanek. Aga vastata mina ei oska :(

  17. Dotsent: vaktsiinidest on inimestele ainult kasu

    Uue gripihooaja eel soovitab Matti Maimets kõikidel inimestel end vaktsineerida. “Igal aastal võib rahulikult vaktsineerida. Inimesele midagi kahjulikku selles ei ole, ainult kasu,” ütles dotsent “Terevisioonis”. /…/

    Maimets lükkas ümber kartused, justkui oleks vaktsineerimine kahjulik ja omab tugevaid kõrvalmõjusid. “Lugu on selles, et inimesed on teadmatuses ja see põhjustab hirmusid. Selleks, et oma hirmudest üle saada, mõtlevad inimesed välja igasuguseid konstruktsioone kogu selle asja juures. Eesti infektsioonihaiguste seltsi ülesanne on tuua teaduslikku mõtteviisi inimesteni,” selgitas ta.

    Maimetsa sõnul peavad arstid inimesi harima vaktsineerimise alal, et muuta neid teadlikumaks. “Kõige mõjukam isik inimesele peaks olema perearst või pereõde, kes ütleb, et vaktsineerimine on vajalik,” ütles ta.

    Kahjuks on kommentaarid nii ERRi enda portaalis kui sama artikli delfi-kajastuse sabas täiesti etteaimatavad.

  18. @Mart K.:

    Postimehes kah.

    Aga see on teada loogikaviga, et kui inimene millessegi väga usub (nt et vaktsiinid on pahad), aga see osutub valeks, siis tee või puust ja punaseks, ta raiub ikka, et tal on õigus, ja leiab sada põhjust, miks valeks väitja eksib (nt et teda rahastab ülemaailmne ravimitööstus).

  19. Humanitaarõpetaja reaalainete õpetamisest

    Minu lemmikuks on kujunenud füüsik Kalev Tarkpea näited, kes religioossete probleemide selgitamiseks kasutab füüsika keelt. Religioosse maailmavaate aluseks on tema käsitlus: „Usk sellesse, et maailma mitmekesisus ja korrapära tulenevad inimesest kõrgemal seisvast tahtelisest infoallikast. Seda maailma struktureerivat ja programme käivitanud (ja kontrollivat) infoallikat nimetatakse religioossetes tekstides Jumalaks.” Analoogilisi jumalapilte leidub ka bioloogiast, näiteks Teilhard de Chardini kujutlus evolutsioonist kui vaimsustumise protsessist ja liikumisest Kristuse suunas. Ka selliste jumalapiltide analüüs on kulgenud vägagi inspireerivalt.

  20. Veganlus pole pelgalt taimetoitlus

    Sageli pannakse siinmail võrdusmärk veganismi ning taimetoitluse vahele. Kuid lisaks taimsele toidule tähendab veganism ka elustiili, mis hõlmab endas pea kõigest loomsega seonduvast loobumist – loeb ka see, mida seljas kanda, millega hambaid ja pesu pesta ning palju muudki, kirjutab vegan Loore Emilie Raav portaalis bioneer.ee.

    Tundub paratamatu, et taimetoitlus toob endaga kaasa tervislikuma toitumise ja rohkem tasakaalustatud menüü, kui enamikel inimestel muidu tavaks. Saiakesed ning friikartul võivad küll taimsed olla, kuid kindlasti mitte selline taimetoitlus, mis kuidagi propageerimist vääriks.

    Kas keegi sai selle lõigu mõttest aru…?

    Palju leidub meie poelettidel näiteks tooteid, mis on seotud loomkatsetega ja seetõttu ka veganite jaoks vastunäidustatud. Loomkatsed puudutavad hämmastaval kombel pea kõike alates kosmeetikast, lõpetades söögikraami ja kas või jäätise ning puljongikuubikutega.

    Loodetavasti hoidub ta ka loomkatsete abil väljatöötatud ravimitest.

    Vegan-elustiili seostatakse ka väiksema ökoloogilise jalajäljega, mis on ka tõsi – maailmapanga teadlaste andmetel on loomatööstuse osakaal kasvuhoonegaaside tekkes lausa üle 50 protsendi.

    Mis sa kostad. Minu teada on suurim kasvuhoonegaas veeaur ja sellele järgneb CO2, mis vabaneb valdavas osas fossiilsete kütuste põletamisel.

  21. Kriku ütles:

    Loomkatsed puudutavad hämmastaval kombel pea kõike alates kosmeetikast, lõpetades söögikraami ja kas või jäätise ning puljongikuubikutega.

    Mis on eriti märkimisväärne jäätise kui olulise taimse toiduartikli juures.

    Minu teada on suurim kasvuhoonegaas veeaur ja sellele järgneb CO2, mis vabaneb valdavas osas fossiilsete kütuste põletamisel.

    No veeaur jäetaksegi tavaliselt kõrvale (suht õigustatult muarust); kui me nüüd arvutame liha tootmise emissiooni sisse karjamaa väetise, selle laotamiseks kasutet traktori kütuse, lehma enda peeru, liha (elusal ja surnud kujul) vedamiseks kulunud kütuse ning liidame otsa autojuhi, lihuniku, müüja ja sööja peeretused, siis saamegi äkki 50% kokku.

  22. Eriline maiuspala astronoomidele ja astronoomiahuvilistele!

    Postimehe endine läbu-, aga praegune teadusajakirjanik IKH ületab ennast kirjutades ja Postimees üllitades rubriigis „Teadus” uudise Jupiter võidakse Kuuga segamini ajada:

    21. septembril liigub Maa Jupiteri ja Päikese vahel. Kõik need asjaolud – Jupiter on Kuule lähedal, Jupiter on Maale lähedal, Maa liigub Jupiteri ja Päikese vahel, on omavahel seotud.

    Kogu kirjatükk on mu arust väärt, et selle võiks esitada kuhugi parimate lehelugude võistlusele. Toimetamist ennetades on mul tallel ka uudise algse kuju kuvahõive, sest muidu pärast keegi ei usu, et selle on kirjutanud täiskasvanu ja see on ilmunud teadusuudisena.

  23. Kirjutaks Postimehe toimetusele avaliku kirja? Eesti Ajalehtede Liidul on isegi eetikakoodeks olemas tükkis sääraste punktidega nagu

    1.4 Ajakirjanik vastutab oma sőnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud vői eksitav informatsioon.

    3.5. Toimetus kontrollib, eelkőige kriitilise materjali korral, informatsiooni tőesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tőesust.

    4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal pőhinegu tőestataval ja tőenditega tagatud faktilisel informatsioonil.

    5.3. Ebaőige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.

    Võib-olla on konkureeriv Päevaleht või Ekspress huvitatud Schibstedi eestimaise lipulaeva ämbrite kajastamisest? Hapukurgihooaeg veel ka päris läbi ei ole.

  24. @dig:

    Avalik kiri oleks asjakohane, seda ei saa Postimehe kommentaaritsensorid ka kustutada, nagu juhtus mu ettepaneku peale panna teaduse rubriiki keegi silmaringiga inimene.

    Ehk siis tuleks uurida ka seda, kuidas saab mingi valdkonna uudiseid valida, tõlkida ja muul moel kajastada ajakirjanik, kes seda valdkonda üldse ei tunne. See, et sama ajakirjanik neid ka valib, näitab see, et Postimehe teadusuudised sobiksid kõik nagu läbu-uudiste valdkonda, mille peal IKH vanasti ametis oli.

    Ei midagi isiklikku, aga pädevuse puudumine, selle pidev näitamine ja ajalehe mittesekkumine ei lähe mitte.

  25. kui me nüüd arvutame liha tootmise emissiooni sisse karjamaa väetise, selle laotamiseks kasutet traktori kütuse, lehma enda peeru, liha (elusal ja surnud kujul) vedamiseks kulunud kütuse ning liidame otsa autojuhi, lihuniku, müüja ja sööja peeretused, siis saamegi äkki 50% kokku.

    Ausalt öelda ei usu, kuni allikat pole näinud.

    Peer annab metaani, mille osakaal peaks globaalselt olema alla 10%, kui vett mitte arvestada, siis ca. kolmandik…?

    Esimene ettejuhtuv link väidab, et kogu põllumajanduse osa on 14% kasvuhoonegaasidest.

  26. Avalik kiri on ka minu arvates hea mõte ja seda pakkus mulle üks IKH-st häiritud teadlane kunagi ka oma peaga välja. IKH ei ole minu arvates mitte eriti ohtlik, kuid see-eest jälle väga häiriv. Nagu keegi roojaks tänavale.

  27. @Kriku:

    Ei ole mul konkreetset allikat. Protsent sõltub sellest, mis sinna sisse arvata. Ühest otsast võib peaaegu kogu inimtegevuse lugeda kuidagi toiduga seotuks, astume sealt veel ainult ühe väikese sammu absurdi suunas ja nimetame taimekasvatuse lihakõrvase tootmiseks, saame 100%.

    Minu bioloogimõistus ei ole kunagi aru saanud, mida loomakasvatuse kasvuhoonegaasiemissioon üldse tähendab. Võttes arvesse selle, et loomad söövad asju, mis tekkinud atmosfäärisüsinikust, võime sellesinase emissiooni esimeses lähenduses nulliks lugeda. Ei ole rangelt null, sest vissi laseb pussu rohkem kui vihmauss ja metaanil on suurem kasvuhooneefekt kui CO2-l, aga konkreetse numbri jaoks tuleks ülima rangusega nullnivoo määratleda: kas me võrdleme karjamaa-lehma-atmosfääri süsteemi lageda betoonväljaga või karjamaaga ilma lehmadeta või metsaga, mis oleks, kui poleks karjamaad ega lehmi või või või, ja kas karjamaa-lehma-atmosfääri süsteemis on midagi muud ka sisse arvutet, nagu näiteks lehma sööv inimene.

  28. Pole just päris ajakirjandus, aga võib vast tinglikult sotsiaalmeediaks lugeda?

    Juveniilse idiopaatilise artriidi ehk lapseea kroonilise liigesepõletiku raviks soovitatakse homöopaatiat, rännakumeetodit, reikit, perekonstellatsioone jm põnevat. Muuseas nimetatakse skeptik.ee-d “ilma hariduseta põhulõugade koduleheküljeks”, millest haritud inimene järeldusi ei tee, vaid otsib “tõsiseltvõetavaid lehekülgi”.

    http://www.perekool.ee/index.p.....st=7028560

    Loodan, et selle 4-aastase lapse vanemad on piisavalt vastutustundlikud, et mitte soolapuhujate orki minna :-(.

  29. Üha enam lapsi jõuab lastekodusse süvavaesuse tõttu
    selle uudise lugemine tõi ühe varasema artikli meelde:Andres Arrak: pillerkaar nõuab kompensatsiooni

    Üks suuremaid käibevalesid on, et lapsed jäävad sündimata, sest raha ei ole, tööd ei ole, elukeskkond on kõlbmatu ja ebaturvaline

    Arvan, et sellistel asjaoludel sünnitamata jätmine on siiski õigustatud, ehk siis parem variant kui lapse lastekodusse sattumine.
    Rääkigu Andres Arrak mis tahes.

  30. Arrak ei öelnud, et sellistel põhjustel sünnitamata jätmine on vale. Arrak ütles, et need asjaolud ei ole madala sündimuse põhjuseks – st. statistiliselt määrav hulk inimesi ei jäta lapsi saamata selle pärast, et nad ei suudaks lapsele elementaarset elamist kindlustada.

    Artiklist:

    Kui enamasti on laste peredest eraldamise põhjused narkomaania ja alkoholism, siis viimasel ajal on lapsed sattunud lastekodudesse ka süvavaesuse tõttu.

    Narva lastekodu juhataja Mare Välja sõnul on raske majanduslik olukord viinud selleni, et näiteks neile on nelja viimase juhtumi puhul toodud laps just pere vaesuse tõttu. Ta kirjeldas Eesti Päevalehele, kuidas üks neile toodud 12-aastane poiss oli harjunud sööma vaid teed ja saia.

    Esiteks käivad alkoholism, narkomaania ja süvavaesus siiski väga tihti koos. Teiseks, see tee ja saia jutt viitab tegelikult ikkagi hooletusse jätmisele. Sai maksab paarkümmend krooni kilo ja ei ole kaugeltki odavaim toiduaine. Kõige odavam on kodus süüa teha kartulist, ubadest, makaronidest jne. Saiamugimine ei ole vaesuse tunnus, kui just vaimuvaesust silmas ei peeta.

  31. Ain Kallis: Kas eelolev talv tuleb tõesti tuhande aasta karmim?

    Kas meid ootabki ees taoline järsk kliimamuutus, nagu seda demonstreeriti katastrooffilmis “Päev pärast homset”? Brittide kliimaprogrammide üks juhte Chris West väidab, et Golfi hoovuse seiskumine võib aset leida vaid tohutute magevee koguste sattumisel Põhja-Atlandil hoovuse teele. (“Ei ole selge, kust see vesi peaks tulema, isegi arvesse võttes sulavat Gröönimaad.”)

    Mitme maa teadlaste arvates võiks Golfi hoovusele saatuslikuks saada vaid väga suure koguse mageda vee jõudmine hoovuse teele või siis ookeani põhjas oleva mäeaheliku kiire kerkimine Šotimaa ja Islandi vahele. Need võimalused on aga väga vähe tõenäolised, vähemalt lähemas tulevikus.

    Ja üldse, nn kiired kliimamuutused ei toimu sugugi sellise stsenaariumi järgi, nagu võisime näha eespool mainitud filmis.

  32. Kriku ütles:

    Arrak ütles, et need asjaolud ei ole madala sündimuse põhjuseks – st. statistiliselt määrav hulk inimesi ei jäta lapsi saamata selle pärast, et nad ei suudaks lapsele elementaarset elamist kindlustada.

    Enamik inimesi saabki elu jooksul lapsi. Tõsi jah, eestlaste keskmine jääb küll alla kahe, eks siin tulevad juba ka majanduslikud põhjused mängu, muuhulgas. Kui üldse lapsi ei saada, siis võib põhjuseks olla kas tervis, sobiva partneri mitte leidmine või siis ka soovimatus lapsi omada. Ja kui inimene ikka tõesti lapsi ei taha, siis ongi parem, kui tal neid pole, arvan ma.

  33. Kriku ütles:

    Esiteks käivad alkoholism, narkomaania ja süvavaesus siiski väga tihti koos.

    Näe, demagoogia. Hämamiseks hüütakse. Kohatute stereotüüpide esitamiseks hüütakse ka.

  34. piksepeni ütles:

    Juveniilse idiopaatilise artriidi ehk lapseea kroonilise liigesepõletiku raviks soovitatakse homöopaatiat, rännakumeetodit, reikit, perekonstellatsioone jm põnevat.

    Omaette traagiline tähelepanek on veel see, et mitu lugejat seostavad ravimit automaatselt mürgiga, mida lapsest eemale hoida tuleks. Mitte kasuliku ainega, millel võib olla kõrvalnähte, vaid ainult mürgiga. Praktikas tähendab selline lähenemine ravi algusega venitamist, mis võib lapsele kurjasti kätte maksta nii elulemuse kui elukvaliteedi poolest.

    Lugulaulud kurjadest vandenõulistest arstidest on muidugi Saatanast.

  35. Tõsi jah, eestlaste keskmine jääb küll alla kahe, eks siin tulevad juba ka majanduslikud põhjused mängu, muuhulgas.

    Arrak väidab, et valdavalt mitte.

    Ja kui inimene ikka tõesti lapsi ei taha, siis ongi parem, kui tal neid pole, arvan ma.

    Jah – ja Arrak väidabki, et ülekaalus on sellised põhjused.

  36. dig ütles:

    Esiteks käivad alkoholism, narkomaania ja süvavaesus siiski väga tihti koos.

    Näe, demagoogia. Hämamiseks hüütakse. Kohatute stereotüüpide esitamiseks hüütakse ka.

    Kui sa mõne minu väitega nõus ei ole, siis esita vastuväide. Niisama karjatused nagu “demagoogia!” ja “hämamine!” ei ütle midagi arutluse all oleva asja kohta – kuigi need võivad nii mõndagi öelda karjatleja kohta.

  37. Kriku ütles:

    Kui sa mõne minu väitega nõus ei ole, siis esita vastuväide.

    Antud juhul on probleem hakatuseks selles, et see väide ei puutu üldse konteksti. Kui kõnealusel juhul oleks vaesust põhjustanud alkoholism või narkomaania, oleks see artiklis ära mainitud. Alusetult kõrvaliste teemade diskussiooni toomine kvalifitseerub kindlasti hämamiseks. Kui nood teemad kujutavad endast poliitilisi stereotüüpe, on tegu poliit-demagoogiaga.

  38. Kui kõnealusel juhul oleks vaesust põhjustanud alkoholism või narkomaania, oleks see artiklis ära mainitud.

    Selles ei ole mina näiteks sugugi nii kindel.

    Teiseks, kuna kõnealuste inimhulkade osas on märkimisväärne kokkulangevus (loomulikult ma ei väida, et 100%), siis on IMHO küsitav selline eristamine, nagu artikli aluseks võetud on.

  39. @Ingmar:
    Aga kui me arvestame, kui palju läheb vaja põllumaad selleks, et tagada inimeste toitlustamine nälgavältival tasemel, kui loobuda lihasöömisest ja üldse loomsetest toiduainetest (piimatooted), siis tuleb välja, et me peaksime maha võtma ja põlluks raadama valdava osa maaaera metsi, kuivendama märgalad ja istutama täis kõrbed (niisutamine?). Sest taimne toit annab märksa vähem energiat, lisaks tuleks seda süüa väga mitmekesiselt, et tagada kõikide vajalike mikro- ja makrotoitainete kättesaamine.
    Märgalade kuivendamine, muide, toob kaasa CO2 eraldumise suurenemise. Kuna nt soos vees olevad taimejuured ja muud jäänused lagunevad väga aeglaselt, hapnikuvaene keskkond, aga peale kuivendamist algab kohe hoogne kõdunemine, millega kaasneb CO2 eraldumine. Lisaks veel see, et maailma tihedamini asustatuim maailmajagu elik Aasia sööb meeletutes kogustes riisi, aga riisipõldudelt lendub kasvuhoonegaase mis mühin.

  40. @Kriku:
    Kusjuures mul oli täpselt sama mõte. Pealegi, laps on 12 – masu ei ole kestnud 12 aastat, ka mitte viis või kuus aastat. Sellel perel on vist muud mured kui 2008.a. alanud majanduslangus.

    Toon nostalgilise näite nõukaajast. Mina ei teadnud, mis on banaan või sefiir. Me ei saanud kodus sinki ja suitsuvorsti, juustki oli pühadetoit. Aga supp ja puder, praetud räim ja ühepajatoit olid laual. Meil oli viis last ja hästi vähe raha, millest ei pruukinud piisata saia ostmiseks. Supiks aga küll. Perenaisena (vau!) ütlen, et supp on odavaim toit, tervislik kah veel. Ja ühest kilost kaerahelvestest jätkub pudru jaoks päris kauaks.

    Pigem on ehk nii, et masu toob seni varjuspüsinud probleemid paremini välja?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga