Oct 26 2010

Vaktsiinivastaste töövõit: 10 surnud last Kalifornias ja lisa on tulemas

Autor: kell 9:22 teemas vaktsineerimine. 74 kommentaari.

Ema mõõtis 5-nädalasel Carteril väikse palaviku, laps oli ebatavaliselt rahutu, kuid muid silmnähtavaid sümptomeid tal ei olnud. Ema helistas igaks juhuks pere lastearstile, kes ütles, et tõenäoliselt pole tegu millegi tõsisega, kuid palus sellegipoolest samal päeval läbi astuda. Polikliinikus muutus arst lapse kiiret hingamist nähes murelikuks ja kutsus kiirabi, mis lapse haiglasse viis.

Haiglas läksid asjad paari päevaga hullemaks, laps muutus nõrgaks, ei söönud midagi, süda lõi küll väga kiiresti, aga vererõhk jäi madalaks. Seejärel algas köhimine. Ema kirjeldas köhimist kui suitsetajast mehe läkastamist. Köhimine oli nii tugev, et lapse jalad tõusid õhku, köhimine tegi haiget ja pani ta nutma, mis omakorda suurendas köhimist.

Ühel hetkel ei saanud laps köhimise vahelt enam hinge tõmmata ja hakkas siniseks muutuma. Ta viidi kiiresti lasteintensiivi ja talle manustati hapnikku. Kuigi analüüsi tulemused polnud veel saabunud, kahtlustasid arstid läkaköha (pertussis) ja määrasid antibiootikumid ning rahustid, aga ravi ei teinud lapse olukorda paremaks.

Peale paari päeva muutus Carteri seisund aina hullemaks ja talle pandi hingamisaparaat. Kui selgus, et selleski pole palju abi, ühendati laps kehavälise hapnikurikastajaga (ECMO — extracorporeal membrane oxygenation), mis asendab kopsude ja südame tööd. Voolikud, mis ühendasid lapse vereringe voodikõrvase aparaadiga, turritasid välja lapse kaelast.

10 päeva peale 37,8 palaviku algust Carter suri.

5-nädalane laps on läkaköha vastu vaktsineerimiseks liiga väike. Teda peaks kaitsma rahvastiku üldvaktsineeritus. Nüüd tegeleb Carteri ema muu hulgas ka täiskasvanute läkaköha vastu revaktsineerimise alase teavitustööga.

Allikas: CNN Blogs: A tiny life lost to whooping cough

Kalifornias on läkaköhasse surnud 10 last ja lisa on oodata ka muudes osariikides, kuna vaktsineerituse tase on aastate jooksul langenud.

Paljud lapsevanemad ei lase oma lapsi vaktsineerida, kuna tunnevad muret varases lapseeas saadavate vaktsiinide hulga üle, neile on vaktsiinivastaste poolt sisestatud kahtlus, et vaktsiinid pole ohutud ja vaktsiinid on kasutud, veel oli vahepeal üleval tänaseks teadlaste poolt täielikult kummutatud kartus, et vaktsineerimine võiks autismi põhjustada. Lisaks arvavad paljud, et nende lapsed on niigi terved ja usuvad, et pole vaktsiinidega ennetatavate haiguste poolt ohustatud.

Tõsiasi on aga see, et vaktsiinid on olnud niivõrd tõhusad, et paljud lapsevanemad lihtsalt ei tea enam, kuidas paljud haigused välja näevad. Sedasi arvatakse, et neid haigusi polegi olemas ja ei ohusta kedagi ning milleks siis asjatult lapsi torkida.

Kuid nagu näha, pole need haigused kuhugi kadunud ja tulevad kiirelt tagasi lapsi tapma, kui selleks vaid võimalus antakse ehk kui vaktsineerituse tase langeb alla teatud taseme.

Veel: CNN: Where vaccine doubt persists

Läkaköhast eesti keeles inimene.ee lehel.

Esinemine Eestis
Enne vaktsineerimise alustamist oli haigestumine läkaköhasse Eestis üle 100 juhu 100 000 elaniku kohta aastas, mis langes 3,8 haigusjuhuni aastatel 1972.-1981.; viimane surmajuht registreeriti Eestis 1964.aastal. Viimastel aastatel on jälle suurenenud läkaköhasse haigestumine, 2008. aastal registreeriti 36,2 juhtu ja 2009.aaastal 46,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Üle 15aastaste ja täiskasvanute osakaal haigestunute hulgas on suurenenud 40%ni.

Vaktsineerimisest skeptik.ee lehel:

Jaga rõõmu või murega!

74 kommentaari

74 kommentaari loole “Vaktsiinivastaste töövõit: 10 surnud last Kalifornias ja lisa on tulemas”

  1. M 26. oktoober 2010 kell 9:58

    Ajal, kui veel ei vaktsineeritud, põhjustas Eestis läkaköha arvuliselt rohkem laste surmajuhtusid, kui põhjustas difteeria.
    Kui hakati läkaköha vastu vaktsineerima, langes haigestumus kiiresti ca 10 korda ning on sellele madalale tasemele siiani püsima jäänud, samuti kadusid ära läkaköha surmajuhud (vaktsineeritud laste hulgas ei ole Eestis esinenud ühtegi läkaköha surmajuhtu).
    Vt ka: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18604558
    Läkaköhavaktsineerimine on tõhus – hoiab ära ca 85% laste haigusjuhtudest ja juba 1 vaktsiinidoosi saanud imik on kaitstud kõige raskemakujulise, pikkade lämbumishoogudega, ajukahjustust põhjustava või raske, kunstlikku hingamist vajava kopsupõletikuga kulgeva läkaköha eest. Ka on läkaköha vastu vaktsineeritutel tõendatult oluliselt väiksem imikute äkksurma risk.

    Kuid läkaköhavaktsiin ei pruugi anda eluaegset immuunsust, samuti ei anna läkaköha läbipõdemine eluaegset immuunsust, läkaköha võib elus mitu korda põdeda. Varem ehk ei pööratud täiskasvanute pikaajaliste vaevavate köhade puhul eriti tähelepanu läkaköha võimalusele, nüüd osatakse täiskasvanute läkaköha paremini ära tunda.

  2. ... 26. oktoober 2010 kell 10:20

    Juhiks tähelepanu sellele, et elukutselised hämajad on välistanud olukorra, kus nad vastutaks oma väidete tagajärgede eest. Need elukutselised hämajad esitavad väidetavaid fakte (enese maailmavaateid) sellisel kujun nagu nad edastaks kellegi poolt tehtud uuringu tulemusi, välistades siis vastutuse öeldu eest.

    Selle aasta kevadel raiskasin palju aega, et jõuda vaktsiinivastaste algmaterjalideni. Kuid milleni ma jõudsin? Doktorid, kes nimetavad ennast õppinud arstideks, omavad internetist kiirkursustena saadud doktorite diplomeid. Samas leidsin ka inimesi, kes väitsid enda olevat lõpetanud kuulasaid ülikoole või olles isegi liikmed, kui kooli nimekirjadest ja õppejõudude seast neid doktoreid ja profesoreid ei ole ma tavaliselt leidnud või tegu on olnud nime kuritarvitamisega. Korra postitasin ka ühe vabaajakirjaniku artikli koos tema väidetega ühele US advokaadi büroole, kes väidetavalt olevat vaktsiinivastaste kohtuasjadega seotud. Kuigi töös olevate protsesside nimekiri oli üleval, siis seda nn maailma muutvat ja tõde avalikustavat kohtuasja küll kuskil kirjas ei olnud.
    Tihti esitati väidetavaid uuringuid võõraste nimede all, kus siis oldi muudetud teksti sisu vastavalt sellele, mis muljet taheti jätta. Tihti jõudsin ka erinevate ususektideni. Näiteks The Cosmic People of Light Powers, kes siis oma vaktiinide kohta käiva info saavad tulnukatelt.
    Lisaksin veel seda, et üsna tihti satusin ka loop`i. Keegi postitab oma fakti kinnituseks ühe lingi. Lähed selle lingi peale, kus siis viidatakse edasi kuskile faktide kinnitusele. Liigud edasi, jõuad tekstini, mille õigsust peaksid kinnitama edasi viival lingilt leitavad teatud faktid. Klikid ning jõuad jälle esimese tegelase kodulehele, kes viitab juba korra läbikäidud veebikeskkonnale, kus siis kinnitatakse tema fakte ja vaktsiinivastast juttu.

    Kuna ma tõesti ei viitsi neid linke otsima hakata, siis oodake ise, kui vaktsiinivastased aktiveeruvad ning hakkavad neid korduvaid linke mass-postitama. Siis soovitan otsida algmaterjale ja artiklites ja videodes olevate inimeste kohta taustainfot ja olen 99% kindel, et jõuate tuntud müstikute, ususektide ja loop efektiga pooltõdedeni ning väärate faktideni.

  3. H.M. 26. oktoober 2010 kell 10:41

    Vaktsineerimisvastaste tegevus ongi ohtlik just selle tõttu, et nii kahaneb vaktsineeritute yldarv ja see põhjustab kogu elanikkonna suuremat haigestumust. lastehalvatuse juhtumeid on samuti juba palju rohkem kui nt 25 a tagasi

  4. Nirti 26. oktoober 2010 kell 13:03

    Nagu ma oma blogis mõni aeg tagasi kirjutasin: “Kunagi varem läks ühe teise inimesega jutt vaktsineerimistele ja mulle püüti selgeks teha, et vaktsineerimised on kogu täiega täiesti mõttetud, sest tolle inimese lapsed on vaktsineerimata ja täiesti terved, elades Eestis, ma ütlesin, et lapsed on terved tänu vastikutele vaktsineeritud inimestele, kelle tõttu haigused ei levi vaktsineerimata inimestele, kui vaktsineerimata inimeste hulk, mis tänapäeva arenenud riikides on üsna väike, hüppeliselt kasvaks ja varjutaks vaktsineeritute hulga olulisel määral, siis me oleks jälle õnnaldeni laipades ja moondunud, armilistes ja haigetes inimestes nagu õndsal ennemuistsel ‘aal, mispeale inimene vihastas ja ütles, et minuga on mõttetu rääkida.”

    Ühesõnaga jah, vaktsineerimata inimesed on kaitstud tänu vaktsineeritud inimeste suurele hulgale, kui see aga vähenema hakkab, siis on kuri karjas.

  5. dig 26. oktoober 2010 kell 14:44

    Artikkel ei märgi ära, et 10 last surid kõik käesoleva aasta jooksul. Säärast puhangut ei ole palju aastaid olnud, viimane nii massiline suremus leidis Kalifornias aset 1955. aastal.

  6. vabatmees 26. oktoober 2010 kell 15:27

    mina olen oma lapsed vaktsineerinud, kuid alles poole aastaselt, kui neil oma enda immuunsüsteem välja kujunenud. millegi pärast on saanud standardiks, et lapsed saavad põhilised vaktsiinid kolme kuuselt, see aeg pandi paika siis, kui levisid epideemiad, tänaseks on need välja juuritud ning enam ei peaks immuunsüsteemi häirima nii vara, aga nagu ikka on suured masinavärgid aeglaselt kohanema.
    painab aga küsimus inimkonna tulevikust, me ei tea kuidas vaktsineerimised mõjuvad evolutsiooniliselt. kui meie tsivilisatsioon kokku variseb, võib-olla ei ole võimalus enam süste teha ning siis on inimlapsed igasugustele tõvedele suurepärased märklauad. osad teadlased kardavad, et kui gripi vastu on vaktsineeritud järjest mitu põlve, siis võib lõpuks juhtuda, et ilma vaktsiinita polegi võimalik ellu jääda.

  7. dig 26. oktoober 2010 kell 16:24

    vabatmees ütles:

    millegi pärast on saanud standardiks, et lapsed saavad põhilised vaktsiinid kolme kuuselt, see aeg pandi paika siis, kui levisid epideemiad, tänaseks on need välja juuritud ning enam ei peaks immuunsüsteemi häirima nii vara,

    Miks Sa arvad, et vaktsineerimine immuunsüsteemi häirib?

    Potentsiaalsetele patogeenidele reageerimine immuunsuse väljakujundamise teel on immuunsüsteemi töö. Me ju ei lükka pangas käimist edasi, et tellerit mitte segada või riigiametnikult aru pärimist edasi, et ametnik end häirituna ei tunneks.

    vabatmees ütles:

    kui meie tsivilisatsioon kokku variseb, …

    Kui meie tsivilisatsioon kokku variseb, siis ei näe see välja nii, nagu Mel Gibsoni filmis, vaid nii, nagu Egiptuse või Rooma tsivilisatsiooni kokkuvarisemine. See võtab päris mitu põlvkonda ja kui suuremad infrastruktuuritükid võivad poliitiliste probleemide tõttu tõesti juhitamatuks muutuda ning töötamast lakata, siis paljusid vaktsiine saab põhimõtteliselt ka külaarst oma värkstoas kokku panna — iseäranis, kui ta teab, mida teeb. Tõsi küll, kvaliteet ja konsistents võivad külaarsti toodangul masinliinil toodetud vaktsiini omast veidi madalamad olla.

    Klassikaline näide sellest, mis juhtub, kui niisugune elementaarne infrastruktuuriosis nagu elektrivõrk toimimast lakkab, on Somaalia. Kuna elektrivõrku ei ole, kasutatakse sealmail laialdaselt väikesi kohalikke diiselgeneraatoreid. Tõhusus on madalam ja looduskahjud suuremad kui tsentraalsel elektritootmisel, aga elekter on iga suguvõsa pealikul käsutada. Muide, kuna Somaalias telefonivõrk ei toimi, on kohalik mobiilsideteenuste turg kenasti välja kujunenud.

  8. Ingmar 26. oktoober 2010 kell 16:59

    vabatmees ütles:

    miks siis ei häiri, kui organismi viiakse mitme viiruse nõrgestatud vormid korraga, lisaks sisaldavad vaktsiinid kehale võõraid ühendeid.

    Pärilikke muudatusi põhjustab see kõik sama edukalt nagu kartuli söömine või juuste värvimine.

  9. Andres Valdre 26. oktoober 2010 kell 17:11

    vabatmees ütles:

    […] lisaks sisaldavad vaktsiinid kehale võõraid ühendeid.

    Pakuksin veel, et „kehale võõraid ühendeid” on tunduvalt rohkem näiteks toidus, mis sisuliselt on ju kõik kehale võõras, kui just tegu ei ole inimsöömisega. Siis paljud joovad viina, mis sellisena on kehale võõras (kuigi etanool ise muide ei ole), aga elavad, paljud suitsetavad, saades kehale hoopis võõraid ühendeid ja seda palju sagedamini kui vaktsineerimisel. Hingamisel satub õhust keskkonda igasugu ühendeid, ka siseruumides, mõni taas kehale võõras, mõni omane, aga mitte tervislik (nt CO2).

  10. KatrinV 26. oktoober 2010 kell 17:24

    @vabatmees:
    Kui laps väljub emakast (laps võib nakatuda ka emakas, läbi platsenta), on ta kokkupuutes miljardite mikroorganismidega, mis moodustavad tema ema loomuliku mikrofloora, ja ka selle hulka sattunud ja sinna mittekuuluvate haigusttekitavate olenditega – bakteritega, seentega, viirustega, ainuraksete päristuumsete olevustega. Kui lapse immuunsüsteem oleks täiesti väljaarenemata, ei elaks ta seda kohtumist üle. Rääkimata sellest, et edasi tulevad ämmaemanda-arsti-õe käed ja riided ja hingeõhk koos süljepritsmetega, toaõhk, linad, isa süli, esimesed musid jne. Kes julgeks vaadata oma sülge või ninakaabet mikroskoobi all, näeks seal mustmiljon elusolendit. Terve naha ühel ruutsentimeetril on väidetavalt ca 4 miljardit bakterit. Nii et laps peab olema päris hästi ette valmistatud selleks suureks vastuvõtuks. Tema immuunsüsteem töötab päris hästi.

    Vastsündinul ei ole veel oma väljakujunenud mikrofloorat, mis kaitseks teda tõvestavate mikroorganismide eest. Selle korjab ta eelkõige oma emalt-isalt, ja just seetõttu peavad pisikesega kohtumiseks olema välja ravitud võimalikud suu- ja suguhaigused. Vaktsineerimiskava on välja töötatud mitte laste ja lapsevanemate kiuste, vaid selleks, et kohalikke olusid (sh elatustaset, millest sõltub arstiabi kätesaadavus ja elanike haridustase), peamisi levivaid nakkushaigusi ja nende vorme ja leviku eripärasid arvestades tagada vastsündinute ja imikute (laste, noorte, täiskasvanute…) võimalikult madal suremus ning tõsiste haigustüsistuste esinemine. Vaktsineerimiskava koostajad ei ole suvalised ametnikud, vaid tunnustatud arstid (epidemioloogid, viroloogid, pediaatrid…). Nad on kursis inimese immuunsüsteemi toimimise ja arenguga ning kuna neil endilgi on suure tõenäosusega lapsed, siis vaevalt et nad puhtast rumalusest, laiskusest või suurest kurjusest vaktsineerimisi lastele ebasobivasse arengujärku planeeriksid.

    Mis puudutab legendide ja lõkketulede aja tagasitulekut, kui kaob elekter ja maailm vajub kaosesse nagu filmis “Mad Max”, siis julgen prognoosida, et elu jätkuks nii, nagu oli see umbes 19. sajandi keskpaiku. Kuna vaktsineerimine ei tee immuunsüsteemi eest midagi otseselt ära, vaid ainult kutsub esile antikehade moodustumise organismisaadetud antigeenide vastu (nagu ka tegelik nakatumine teeks), ei jää inimese immuunsüsteem ega inimene ise vaktsineerimisest mitte nõrgemaks. Hoopis haiguse läbipõdemine nõrgendab. Kui vaktsiine enam ei oleks, siis me põeksime läbi kõik need nakkushaigused, mille eest seni meie immuunsüsteem meid kaitsnud on. Kindlasti poleks see veel inimkonna lõpp, sest ka katk ei ole suutnud meid võtta. Arengumaades, kus vaktsineerimine pole inimestele kättesaadav, ei ole inimesed kuidagi paremini haiguste eest kaitstud või tugevamad – ei ole ju, kui vaadata statsitikat ja lugeda uudiseid?

  11. Allar 26. oktoober 2010 kell 17:29

    Andres Valdre ütles:

    vabatmees ütles:

    […] lisaks sisaldavad vaktsiinid kehale võõraid ühendeid.

    Pakuksin veel, et „kehale võõraid ühendeid” on tunduvalt rohkem näiteks toidus, mis sisuliselt on ju kõik kehale võõras, kui just tegu ei ole inimsöömisega. Siis paljud joovad viina, mis sellisena on kehale võõras (kuigi etanool ise muide ei ole), aga elavad, paljud suitsetavad, saades kehale hoopis võõraid ühendeid ja seda palju sagedamini kui vaktsineerimisel. Hingamisel satub õhust keskkonda igasugu ühendeid, ka siseruumides, mõni taas kehale võõras, mõni omane, aga mitte tervislik (nt CO2).

    Väga andekas on otse verre süstimist võrrelda seedimise teel ainete omistamisega. Aplaus!

  12. Ingmar 26. oktoober 2010 kell 17:40

    Allar ütles:

    Väga andekas on otse verre süstimist võrrelda seedimise teel ainete omistamisega. Aplaus!

    Ära käsi valusaks tambi. Iduteeni on mõlemal juhul naeruväärselt pikk maa jäänud.

  13. Kriku 26. oktoober 2010 kell 18:01

    Aga võib-olla sööbki ta sigarette?

  14. dig 26. oktoober 2010 kell 19:00

    Allar ütles:

    Väga andekas on otse verre süstimist võrrelda seedimise teel ainete omistamisega. Aplaus!

    Et oma andekust paremini demonstreerida, palun nimeta nüüd kolm vaktsiini, mida verre süstitakse. Lisapunkte saad nende peast teadmise eest.

    dig nii andekas ei ole ja mainib mõnesid teistsuguseid süstitavaid vaktsiine. Hakatuseks Poliorix lastehalvatuse vastu:

    3. KUIDAS POLIORIX’I KASUTADA

    Poliorix’i süstitakse sügavale lihasesse, mitte kunagi veeni.

    Siis Varivax tuulerõugete vastu:

    VARIVAX’i süstitakse lihasesse või naha alla reie väliskülje või õlavarre piirkonnas. Väikestel lastel eelistatakse teha lihasesisesed süsted tavaliselt reiepiirkonda, samal ajal kui vanemate isikute puhul on eelistatud süstekoht õlavarre piirkond.

    Kui teil on vere hüübimishäire või madal vereliistakute arv, süstitakse vaktsiini naha alla.

    Teie arst või tervishoiutöötaja hoolitseb selle eest, et VARIVAX’i ei süstitaks vereringesse.

    Kuna kolm on maagiline, siis on kolmandaks vaktsiiniks kolmikvaktsiin Adacel difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu:

    Kes manustab teile ADACEL’i?

    ADACEL’i manustatakse tervishoiutöötajate poolt, keda on koolitatud vaktsiinide kasutamiseks kliinikus või haiglas, mis on varustatud vajalikuga, et tegeleda väga harva esineva vaktsiini tõsise allergilise reaktsiooniga.

    Annus

    Kõik vanusegrupid, kellele ADACEL on näidustatud saavad ühe süsti (0,5 milliliitrit).

    Manustamisviis

    Teie arst või õde manustab teile vaktsiini lihasesse käsivarre ülemisse välimisse ossa (deltalihas). Vaktsiini ei manustata veresoonde, tuharasse või naha alla. Juhul kui esinevad vere hüübimishäired võivad nad otsustada süstida naha alla, kuigi see võib tekitada rohkem lokaalseid kõrvaltoimeid, sealhulgas väike muhk naha all.

  15. dig 26. oktoober 2010 kell 19:02

    Kriku ütles:

    Aga võib-olla sööbki ta sigarette?

    Niipalju siis netikommentaatori läbi lillede eesliks hüüdmisest.

  16. M 26. oktoober 2010 kell 19:51

    No niipalju siis inimese teadmistest vaktsiinide kohta…
    Mitte üheski Eestis kasutatavas lastevaktsiinis ei ole elavhõbedat!
    Mitte ühtegi vaktsiini ei süstita verre ka (nagu dig juba kenasti kirja pani)
    Ja pandagu tähele, et kommenteeritavas artiklis on juttu sellest, kuivõrd tappev haigus läkaköha väikestele imikutele olla võib. Juba ühe vaktsiinidoosi saanud imik enam EI SURE läkaköhasse. Läkaköha ja hemofiilusnakkus on kõige raskemad haigused just imikueas, difteeria, lastehalvatus, teetanus on väga karmid haigused igas vanuses (ka 3-kuusel imikul). Alles hiljuti suri USAs vaktsineerimata imik teetanusse…
    Mingeid pikaajalise toimega reaktsioone (kui selleks mitte lugeda palavikku või süstikoha valu, mida võib olla esimesel kahel ööpäeval peale vaktsinerimist – aga see pole ju pikaajaline ometi??) ei ole ei 3-kuuselt ega 6-kuuselt vaktsineerides.

  17. Allar 26. oktoober 2010 kell 20:03

    Jumala eest, ma räägin seedimise ja süstimise erinevusest. Kust see arvamus, et verre=veeni süstimine?
    Mis iganes kujul süstimine naha alla, lihasesse vms, seal puutub vaktsiin otseselt verega kokku erinevalt seedekulglast,kust ta verega kokku ei puutu. Suur vahe. Ka mürgid mõjuvad otseselt verega kokku puutudes kiiremini ja mõni mürk seedekulglas üldse ei mõju.

    Meelega teistmoodi aru saada ja siis nõmetseda on ka ikka… lasteaed ma ütlen, mõttetud targutajad.

  18. vabatmees 26. oktoober 2010 kell 20:26

    tõin selle elavhõbeda lihtsalt näiteks, kuna seda mõni aeg tagsi kasutati. palun põhjendage miks on vaja torkida last juba kolme kuuselt ?

  19. dig 26. oktoober 2010 kell 20:28

    See suur, et inimene ei ole verine käsn naha sees. Mõned iidsed nõidarstid võisid seda küll arvata, aga tänapäeva meditsiin teab paremini. Muuhulgas teab tänapäeva meditsiin, et veri voolab tavaliselt veresoonte sees, mitte väljaspool neid. Kui veri millegipärast veresoontest välja sattuma peaks, rakendub terve hulk põnevaid mehhanisme säärase olukorra kiireks lahendamiseks.

  20. Kriku 26. oktoober 2010 kell 20:34

    palun põhjendage miks on vaja torkida last juba kolme kuuselt ?

    M just põhjendas ju?

  21. vabatmees 26. oktoober 2010 kell 20:39

    @dig:
    kas sa tahad öelda, et kui torkad nõela lihasesse, siis ta ei läbi mõnda lihases olevat peenikest veresoont ? vaktsiin siin peabki sattuma verre, mis temast siis üldse kasu on ?

  22. vabatmees 26. oktoober 2010 kell 20:44

    @Kriku:
    kuidas põhjendas ? usas on jama lahti, selle pärast, et seal jätsid vanemad üldse vaktsineerimata, teiseks on seal palju slumme, kus puudub igasugune korralik hügieen ja arstlik kontroll. meil sellist situatsiooni ei ole. ma ei räägi vaktsineerimise vastu, vaid seda, et kui ei ole parasjagu mingit epideemiat ei ole lapsi vaja nii vara häirid, seega küsin uuesti miks meil peab lapsi torkima juba kolme kuuselt ?

  23. Kriku 26. oktoober 2010 kell 20:54

    Hea küll, paneme siis asjakohase tsitaadi siia veel kord üles:

    Juba ühe vaktsiinidoosi saanud imik enam EI SURE läkaköhasse. Läkaköha ja hemofiilusnakkus on kõige raskemad haigused just imikueas, difteeria, lastehalvatus, teetanus on väga karmid haigused igas vanuses (ka 3-kuusel imikul). Alles hiljuti suri USAs vaktsineerimata imik teetanusse…

    Mis Eesti olukorda puutub, siis me ei tea ju, mis hetkel mingi haigus lahti läheb. Ühel hetkel lihtsalt läheb ja kõik. Selleks aga, et teetanusse haigestuda, ei pea slummis elama. Lastehalvatusse haigestuti hiljuti näiteks Norras. See haigus ei ole ei maailmast ega Põhja-Euroopast kadunud.

    3-kuust last peaks torkima selleks, et hoida ära riski, et ta haigestub mõnda raskesse ja potentsiaalselt invaliidistavasse või surmavasse haigusse. Täpselt samal põhjusel kui 6-kuust. Miks ometi peaks seda riski nende 3 kuu jooksul aktsepteerima?

  24. vabatmees 26. oktoober 2010 kell 20:59

    @Kriku:
    aga miks peaks aktsepteerima seda kolme kuud, mis jääb sünnitusmaja ja esimese vaktsineerimise vahele ? siis võiks ju kogu kokteili juba sünnitusmajas sisse süstida, kui mingeid järelmõjusid ei ole. kõrvaldaksime kõik ohud juba eos, enne kui laps haiglast välja saab.

  25. vabatmees 26. oktoober 2010 kell 21:01

    unustasin, osad vaktsineerimised tehakse juba sünnitusmajas, näiteks tuberkoloosi vastu, mis on tõesti vajalik, kuna selle võib tõesti iga nurga tagant külge saada.

  26. catlyn 26. oktoober 2010 kell 21:06

    Olgu selle kuude küsimusega, kuidas on. Kui teha vaktsiinid kuuekuuselt, pole ka maailmalõpp. Ärge vabatmehe kallal nii palju ka norige.

    Palju suurem probleem on vaktsiinide tegemata jätmine. Mina näen selles tegelikult väga suurt probleemi, et inimesed ei mõista oma teadmiste piiratust. Kui arstiteadus on jõudnud sinnani, et vaktsiine on vaja, siis on vaja. Miks ei teki ühiskonnas liikumist “lennukid on valesti ehitatud”? Nii palju lennukeid kukub ju alla, selgelt on tiivad vale kujuga! Aga ei… Samas, meditsiini osas on kõik suured eksperdid.

  27. Allar 26. oktoober 2010 kell 21:10

    dig ütles:

    See suur, et inimene ei ole verine käsn naha sees. Mõned iidsed nõidarstid võisid seda küll arvata, aga tänapäeva meditsiin teab paremini. Muuhulgas teab tänapäeva meditsiin, et veri voolab tavaliselt veresoonte sees, mitte väljaspool neid. Kui veri millegipärast veresoontest välja sattuma peaks, rakendub terve hulk põnevaid mehhanisme säärase olukorra kiireks lahendamiseks.

    Ei ole verine käsn ja ometigi süstitakse vaktsiine läbistades nõnda nahk ja palju veresooni ehk siis ikkagi lõpptulemusena satub vaktsiin ikkagi VERRE, mis on ka asja mõte.
    Sinu enda tekstides on rõhutatutud, et SÜGAVALE lihasesse ehk siis eesmärk on tagada vaktsiini aeglane imendumine verre.
    Seega sa oled jahunud ja naeruvääristanud täiesti mõttetult, kulutanud enda, teiste ja minu aega.

  28. Mart O. 26. oktoober 2010 kell 21:43

    http://quackfiles.blogspot.com.....eries.html – See peaks olema kõigile vaktsiinivastastele kohustuslik lugemist- ja mõltemismaterjal (kuigi mõtlemisega võib raskusi tulla, nagu ma täheldanud olen). Paremat kokkuvõtet pole ma veel leidnud.

  29. M 26. oktoober 2010 kell 21:44

    vabatmees ütles:

    @Kriku:
    aga miks peaks aktsepteerima seda kolme kuud, mis jääb sünnitusmaja ja esimese vaktsineerimise vahele ? siis võiks ju kogu kokteili juba sünnitusmajas sisse süstida, kui mingeid järelmõjusid ei ole. kõrvaldaksime kõik ohud juba eos, enne kui laps haiglast välja saab.

    Osaliselt vastasidki juba, et vaktsineerimisi tehaksegi sünnitusmajas ka.
    Kuid konkreetselt läkaköhavaktsiin (ei täisrakuline ega ka atsellulaarne) aga ei ole vastsündinueas tehtuna piisavalt tõhus, kuna siis on lapse organismis (veel) emalt looteeas saadud läkaköha antikehad, mis seonduvad läkaköhavaktsiini antigeenidega ning inimese enda immuunsüsteem ei õpigi läkaköhavastast kaitset selgeks. Emalt saadud läkaköha antikehad küll väga kaua ei püsi, aga esimesel paaril elukuul tehtud vaktsineerimine läkaköha suhtes väga tõhus pole. Seepärast alustataksegi läkaköha vastase vaktsineerimisega mitte vastsündinueas, vaid veidi hiljem.
    Uuritakse ka võimalusi välja töötada sellist läkaköhavaktsiini, mis oleks tõepoolest tõhus ka juba vastsündinueas manustatuna ja kaitseks lapsi juba esimestest elunädalatest läkaköha eest.

  30. dig 26. oktoober 2010 kell 21:51

    vabatmees ütles:

    kas sa tahad öelda, et kui torkad nõela lihasesse, siis ta ei läbi mõnda lihases olevat peenikest veresoont ?

    “Peenikesed veresooned” — kapillaarid — on teadupärast umbes ühe raku suuruse jämedused. Kui sihuke viga saab, paraneb ta väga kiiresti.

    Aga tegelikult ei puutu see asjasse. Vaktsiine süstitakse lihasesse lihtsustatult öeldes sellepärast, et nad organismi mööda hulkuma ei läheks, aga mobiilsele immuunkaadervärgile siiski hõlpsasti kättesaadavad oleksid. Too viimane liigub teadupärast edukalt ka väljaspool veresooni, lümfi vahendusel.

  31. dig 26. oktoober 2010 kell 23:21

    catlyn ütles:

    Miks ei teki ühiskonnas liikumist “lennukid on valesti ehitatud”?

    Sellepärast, et alternatiivmatemaatikud on ametis igiliikuri leiutamisega selmet kurje vandenõunikke materdada. Kui matemaatikal ja füüsikal ühiskonnas rohkem populaarsust oleks, oleks rohkem sotsiaalselt aktiivseid hulle lennukite ümberleiutamisest huvitatud ja levitaks vastavaid ideid ka kaasaväntajate seas.

  32. mait 27. oktoober 2010 kell 0:41

    See rahvastiku üldvaktsineerituse jutt kõlab umbes nagu see, et oleks varakult need lapsevanemad ära tapetud või steriliseeritud, siis poleks lapsed pidanud üldse kannatama.

  33. Celtic 27. oktoober 2010 kell 2:05

    Prantsusmaal jäi üks hoolikas ehitaja tellinguvaringu alla ja suri ära.
    Itaalias põrutas sõiduõpetaja autoga rongi ette ja surnuks.
    Eestis jõi täiskarsklane end deliiriumisse ja suri ära.
    Üks vaktsineerimata laps suri läkaköhasse.
    Üks vaktsineeritud laps kukkus aknast alla.
    Üks kunagi ammu vaktsineeritud mees sõitis autoga rongi ette.

    jne jne. Random events. See, et vaktsineerimata laps suri läkaköhasse on ju kõige puhtakujulisem Post hoc ergo propter hoc

  34. Kriku 27. oktoober 2010 kell 7:53

    Siis, Mait, poleks neist kedagi elus. Kui kõik olnuks vaktsineeritud, oleks nad kõik elus. Näed vahet?

  35. Ahti 27. oktoober 2010 kell 8:41

    Kogu elu on suur risk ja lõppeb 100 sada prossa surmaga! Minu arvates aga ei kannata võrdlust tõenäosused üliohtlikesse haigustesse suremuse ja vaktsiini võimaliku surmava mõju kohta. Iga ravim on mõnes olukorras ohtlik, ohud ja riskid ning nende esinemissagedus on tavaliselt ravimi kasutajale mõeldud infolehes ära toodud. Ülitundlikust ette ennustada vaktsiinide manustamisel suurt ei anna, mõningane risk on olemas. Samas mõnele alergikule on pähklid surmavalt ohtlikud, ega ühiskond siis pähklite söömisest veel loobuma ei peaks. Vaktsiinivastased võiks mõelda, milline oleks suremus, kui vaktsiine ei kasutataks.
    Haigused pole ju maamunalt kadunud!

  36. vabatmees 27. oktoober 2010 kell 8:53

    @M:

    aga ülejäänud ?

  37. M 27. oktoober 2010 kell 9:00

    vabatmees ütles:

    @M:

    aga ülejäänud ?

    Leetrite, mumpsi ja punetiste emalt saadud antikehad võivad püsida lapse organismis isegi kuni aasta, seetõttu nende haiguste vastast vaktsineerimist alustatakse alates 12 kuu vanusest.
    Difteeria, teetanusega etc on ligikaudu sama lugu, kui läkaköhaga.
    B-hepatiidi korral aga ema antikehad immuunvastust vaktsiinile oluliselt ei mõjuta ja vastsündinueas alustatud vaktsineerimine on 95-99% tõhus.
    Loodan, et sain oma vastusega küsimusele ikka pihta:-)

  38. sofie 27. oktoober 2010 kell 9:29

    ma isiklikult olen alati olnud “õigeaegse” vaktsineerimise poolt, sest kuidagi loomulik tundub, et eks sel mingi konkreetne põhjus on, miks graafik just nii välja mõeldud on.

    aga tahtsin teha suure kummarduse M-le.
    rahuliku ja selge asjade selgitamise eest, minemata teisepoole naeruvääristamiseni.

    muud püsiskeptikud võiksid ehk eeskuju võtta… oleks siinsest lehest ka rohkem kasu :)

  39. Kriku 27. oktoober 2010 kell 9:55

    Sofiel on õigus.

  40. Martin Vällik 27. oktoober 2010 kell 9:56

    @sofie: mina olen ka M-le tänulik, et ta leiab aega ja tahtmist siin (ja mujalgi) inimkeeli selgitada muidu keerukaid kuid olulisi asju.

    Aga igaühel on oma stiil, eksole. “muud püsiskeptikud” on teistmoodi inimesed, kusjuures igaüks isemoodi, ja lolluse naeruvääristamine on ka täiesti pädev lähenemisviis. Selge see, et see ei pruugi paljudele sobida, aga ümmargune mõmisemine ja püüd mitte kedagi solvata pole ka asi, mille poole mina oleks huvitatud püüdlema. Alati leidub keegi, kellele su seisukoht või lihtsalt faktiteadmised ei meeldi, see aga pole enam minu asi. Samas olen valmis selleks, et ka mind või skeptik.ee-d üritatakse naeruvääristada. Selle peale on mul pigem põhjust esmalt peeglisse vaadata ja alles siis tolle üritaja argumentides ja motiivides kahtlema hakata.

    Lühidalt tahan öelda, et püüd kiilu lüüa stiilis “tema selgitab rahumeelselt, aga vaata, kui halvast teised käituvad” on kontraproduktiivne. Inimesed ja stiilid on erinevad ja erinevus rikastab.

  41. vabatmees 27. oktoober 2010 kell 9:57

    tänan m-i põhjaliku selgituse eest.
    ma pole kunagi kahelnud laste vaktsineerimise vajalikkuses. mul olid ainult kahtlused vaktsineerimise aegade suhtes. skeptiliseks teeb teadlaste liiga enesekindel jutt, aga teame ju kõik asbesti, ddt ja paljude ravimite osutumist tagantjärele inimestele ja loodusele ohtlikuks. kindlasti on tänapäeval läinud kontroll tõhusamaks, et enam nii kapitaalseid prohmakaid tihti ette ei tule. kuid peab arvestama, et igasuguste arstimite ja kemikaalide ohutusnõuded on teaduse, rahaliste võimaluste ja ärimaailma kompromiss.

  42. Kriku 27. oktoober 2010 kell 10:25

    teame ju kõik asbesti, ddt ja paljude ravimite osutumist tagantjärele inimestele ja loodusele ohtlikuks.

    Asbest ei ole loodusele ohtlik ja asbest ei ole ka teadlaste leiutis. Asbest on kergesti hangitav mineraal, mida väikeses koguses juba kiviajal kasutati. Asbest on inimesele ohtlik ainult siis, kui sellega otseselt kokku puutuda, st. selle kiude sisse hingata. Seina sees ei ole asbest kopika eestki ohtlik. Oht tekib siis, kui maja lammutatakse või kui sinna lennuk sisse lendab. Teoreetiliselt on asbestoos kindlasti ohtlik ka loomadele, aga suurem osa loomi sureb enne muudel põhjustel maha.

    kindlasti on tänapäeval läinud kontroll tõhusamaks, et enam nii kapitaalseid prohmakaid tihti ette ei tule.

    Selles osas ei oleks ma nii optimistlik.

    Vaktsineerimisel ja DDT-l on aga väga põhimõtteline erinevus. Uusaegne vaktsineerimine on praeguseks juba üle 200 aasta vana ja on ümberlükkamatu kindlusega päästnud massiliselt inimelusid. Vaktsineerimine on meetod nagu ka näiteks metalli kuumtöötlemine on meetod. On teoreetiliselt võimalik, et ka tänapäeval pääseb turule mõni konkreetne vaktsiin, mis teeb rohkem kahju kui kasu. Aga ka see ei ütle mitte midagi vaktsineerimise kui meetodi kohta. Täpselt samamoodi nagu metallitöötlemise meetodite kohta ei ütle mitte midagi see, kui mõni juhm tsingitud trossi sepistades oma tervise tuksi paneb.

  43. vabatmees 27. oktoober 2010 kell 10:37

    @Kriku:
    ma rääkisin üldiselt ja ei kõrvutagi neid asju otseselt. olen kursis asbesti omadustega ja mõjuga, see üksikasi ei omanud mu jutus üldse tähtsust.

  44. Kriku 27. oktoober 2010 kell 11:58

    Selge.

  45. dig 27. oktoober 2010 kell 18:27

    @Celtic: Juhul, kui mõni lugejatest Celticu argumentatsioonile lisa soovib, pöördugu lahkesti vastava TV Tropes’i lehe poole. Celticu postitusi suuremas koguses võib lugeda para-webist.

  46. dig 27. oktoober 2010 kell 18:33

    Mis asbesti ja vaktsiinidesse puutub, siis ei ole sugugi väheoluline tõik, et vaktsiinide kui meditsiinivärgenduse turustamisega kaasneb tsiviliseeritud maailmas eelnev uurimine ohutuse ja tõhususe osas. Asbesti kui Lihtsalt Mingit Sorti Kivi võtsid ehitusmehed kasutusele ilma põhjalike ohutus-uuringuteta, huvitudes ainult tõhususest — ning muidugi olid nad nördinud, kui sajandeid hiljem mingisugused valgete kitlitega onud virisema tulid, et asbest paha on.

    DDTga on umbes sarnane lugu: kui tema tõhusus putukate hävitajana kindlaks oli tehtud, läks ta käiku ja alles hiljem, kui konkreetseid põhjuseid oli, hakati ohutust uurima. DDT alguspäevil ei olnud keskkonnamõjude eelhindamine veel eriti populaarne.

  47. tõnu 28. oktoober 2010 kell 3:59

    väga naljakas kui siin foorumis propageeritakse müüti enamuse vaktsineeritute kaitsest mittevaktsineeritutele :)
    see on sama, kui kivid põllupeal kaitsevad mittevaktsineerituid. ka kivid ei ole haiged ega levita nakkusi neid puudutavatele inimestele ja loomadele?

    ma usun et inimeste normaalne immuunsüsteem toimib piisavalt hästi et vastu seista tavaelus esinevatele nakkust tekitavatele bakterite kontsentratsioonile. see on aga ennekõike hügieeni küsimus.

    ikka ja jälle tuuakse näiteid keskaegsest ühiskonnast, kus vaktsiinid tegid imesid sõna otseses mõttes. jah, selles keskkonnas oli epideemiate korral bakterite kontsentratsioon suurem kui inimese loomulik vastupanuvõime ja siis on vaktsiin abiks.

    ja naljakas on ka see kui tänapäeval veel inimesed ei mõista kui palju me ise suudame oma immuunsüsteemi hoida tugevamana. just olles heathtlik kõige ja kõigi suhtes meie ümber :)

  48. Tonda 28. oktoober 2010 kell 13:12

    tõnu ütles:

    ma usun et inimeste normaalne immuunsüsteem

    Kahjuks on see selle kommentaari algus ja ka lõpp. Inimene võib uskuda mida iganes, kuid see ei tähenda sugugi, et see tõsi on.

  49. Janne 28. oktoober 2010 kell 13:13

    @tõnu:
    Eelkõnelejat tsiteerides: väga naljakas on lugeda väidet, et vaktsiinid tegid keskaegses ühiskonnas imet. Keskajal olid nakkushaiguste põhjustest veel väga ähmased arusaamad. Edward Jenneri tegevuseni oli siis veel päris pikk aeg: esimesed teadlikud katsetused rõugete vastase kaitsepookimise osas tegi ta 1796.

    Ma kardan, et formaalloogiline lähenemine (kividega seotud väited) ei kaitse sind kui inimest nakkushaiguste vastu. Keskaegset inimest ümbritses tõenäoliselt rohkem baktereid kui tänapäevast inimest, aga bakteril ja bakteril on suur vahe: mõned neist on haigustekitajad, suurem osa ei ole seda mitte.

    Hügieen on äraütlemata tarvilik asi, kuid hügieen ei päästa meid kõigist haigustekitajatest.

  50. Tonda 28. oktoober 2010 kell 13:24

    Lisaks juurde veel, et tõnu seisukohast võib välja lugeda, et nõrgenenud immuunsüsteemiga ( milla alal käivad ka enam vähem kõik vanemad inimesed) vaadaku ise kuidas saavad.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: