Eesti kaitsevägi ja ‘psühholoba’ (psychobabble)

Mõne päeva eest avaldas Postimees ajakirjaniku Nils Niitra ülevaate sellest, kuidas Kaitsejõududes on läinud teadus-arendustegevusega ja kas üle 100 miljonist kroonist ka reaalset tulu on tõusnud. Projekte ja plaane on olnud huvitavaid, mõned reaalsemad ja praktilisemad, teised jällegi pigem ulmevalda kuuluvad. Kuid kokkuvõte on nukravõitu:

vähem kui veerandi eest on loodud midagi, millest kaitseväelastel ka tegelikult kasu on.

Skeptik.ee kommentaatoritele mõjus kõige enam fantaasiat ärgitavana Marek Strandbergi arendatav imekangas (loojaks Mati Karelson), mis raadiolaineid läbi ei lase.

Päris uisapäisa projektide rahastamist siiski ei otsustatud:

teadus-arendusprojekte hindas ministeeriumi juures tegutsev spetsiaalne teadusnõukogu, kuhu kuulusid nii ministeeriumi, ülikoolide kui kaitseväe esindajad. Nõukogu oli siiski nõuandev organ – lepinguid sõlmib kantsler või tema volitatud inimene.

Aga tõdetakse, et oht huvide konfliktiks oli olemas:

Seda, et kaitseministeeriumi teadus-arendusprojektide rahastamises võis varem olla huvide konflikte, tunnistab ka kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Kui sõjanduse ja teaduse koostöö isegi päris hard core füüsika vallas künklik on olnud, siis tähelepanelik ja asjadega kursis olev skeptik.ee lugeja andis vihje, et psühholoogia vallas pole olukord parem.

Õnneks ei ole tegu millegi nii koomilise nagu kaug- või selgeltnägijate kasutamisega luure eesmärgil või mõttejõuga vaenlase neutraliseerimise uuringutega nagu võis lugeda raamatust Mehed, kes jõllitavad kitsesid, aga tõsiseks järelemõtlemiseks on põhjust küll.

Nimelt testitakse kutsealuste psühholoogilist sobivust testiga, mis selleks tarbeks ei sobi ega algselt polegi mõeldud sobima. Üks alguspunkt on selline:

Kaitseminister moodustas 30.mai 2005.a käskkirjaga töörühma kutsealuste füüsilise ja psühholoogilise sobivuse hindamiseks testide väljatöötamiseks. Töörühma kuulusid Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja kaitseväe esindajad. Töörühm otsustas 12.jaanuaril 2006.a loobuda kutsealuste füüsilisest testimisest ja võtta psühholoogilise testi läbiviimisel aluseks Thomas meetod.

Samas dokumendis on ka nimetatud meetodi lühikirjeldus:

Thomase meetod on isiksustest, mis hindab inimese sobivust juhiks, kirjeldab tema positiivseid ja negatiivseid omadusi, tema käitumist stressisituatsioonis ning võimaldab prognoosida inimese sobivust mingile konkreetsele tööle, samuti hinnata tema vastavust väljatöötatud tööprofiilile. Test on leidnud kasutamist nii militaar-, teadus- kui ärimaailmas, tema usaldusväärsust kinnitavad teadusuuringud Rootsis ja Soomes.

Kõlab nagu teadus ja ridamisi on nimetatud hulk positiivseid faktiväiteid. ‘Thomase testi’ esindab Eestis SLG Thomas International Eesti OÜ, kelle klientide nimekirjas Kaitseressursside Amet ja Kaitseministeerium kenasti olemas.

Õnneks on keegi taibanud nimetatud testile ekspertiisi tellida. Selle tekst on õpetlik lugemismaterjal. Autoriteks Kenn Konstabel, PhD, Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut; Merle Parmak, MSc, KVÜÕA, Rakendusuuringute Keskus; Jüri Allik, PhD, Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut.

Pakun mõned lõigud viidatud eksperthinnangust, kuid soovitan asjahuvilistel siiski need 9 lehekülge otsast lõpuni läbi lugeda. Kasvõi stiilinäite mõttes, kuidas suhteliselt viisakalt asi konkreetselt puu taha saadetakse.

Selguse huvides olgu öeldud, et psühhomeetrilist testi nimega „Thomas meetod“ olemas ei ole. Thomas Internationali kodulehel räägitakse meetodist nimega „Thomas Personal Profile Analysis“ (lühemalt ka „Personal Profile Analysis“, PPA).

Määruse seletuskirjas ei ole „Thomas meetodi“ valikule antud ühtegi sisulist põhjendust ega mainitud ühegi alternatiivse meetodi kaalumist.

Seletuskirjast ei selgu, et koostajad oleksid aru saanud, milleks see meetod on mõeldud. Kõigepealt, nii Thomas International kui ka kohalik edasimüüja väidavad, et PPA on eelkõige „intervjueerimise abivahend“ – kusagil ei soovitata selle alusel automaatselt diagnoosida inimese sobivust mingile ametikohale.

Andmebaasis PsycINFO leidub vaid üks hispaaniakeelne artikkel PPA kohta, […]. Võrdluseks, märksõna NEO PI-R (tuntud isiksusetest) esineb PsycINFOs umbes 600-s artiklis, MMPI (tuntud ja vana isiksusetest) umbes 11000-s artiklis.

Eksperdid peavad küsitavaks PPA koostamispõhimõtet (tegu on nn „ipsatiivse“ testiga), kuid möönavad, et see ei sega kasutamist intervjuu abivahendina. Küll aga on kahtlane sedalaadi testi põhjal normatiivsete otsuste tegemine.

Arvestades, et märkimisväärne hulk ajateenijaid saadetakse psühholoogiliste probleemidega koju ajateenistuse esimese paari kuu jooksul, oleks selliselt mõistetud psühholoogilise sobivuse (või „sobimatuse puudumise“) testimine ka oluline ja kasulik.

Lisaks taustauuringule viidi meie psühholoogide poolt läbi “Thomas meetodi” valiidsusuuring.

„Thomas meetodi“ kasutamine kutsealuste psühholoogilise sobivuse hindamiseks (ka teenistuskoha määramise tähenduses) ei ole põhjendatud.

Läbiviidud valiidsusuuringu tulemused kinnitavad metoodika kasutuskõlbmatust kutsealuste psühholoogilise sobivuse mõõtevahendina Eesti Kaitseväes ning näitavad, et sellisel viisil ajateenistusse et sellisel viisil ajateenistusse värvatud noormeeste ennustatavat sobivust jaoülema ametikohale usaldusväärselt hinnata ei saa.

Kaitseressursside Ametis tehtud testide tulemused puudutavad igal aastal tuhandeid ajateenijaid ning testimisega seotud otsesed kulud on ainuüksi 2007. aastal 350 000 kr (see summa on kirjas eelpool mainitud seletuskirjas). „Thomas meetodi“ kasutamisse tehtud investeeringud tuleb kriitiliselt üle vaadata ning kaaluda võimalust vabanevad finantsvahendid ümber suunata kutsealuste potentsiaali valiidselt hindava metoodika adapteerimiseks või väljaarendamiseks. Isegi, kui instrumendi valikuks ei peeta vajalikuks riigihanke korraldamist, võiks siiski eeldada, et see on sisuliselt läbimõeldud ja põhjalikult läbi viidud protsess, kuhu kaasatud vastava valdkonna eksperdid.

See hinnang valmis 2009. aastal, aga veel 2008. aastal ollakse Kaitseressursside Ametis Thomas testi osas entusiastlikud ning on ka panustatud eraldi ja omaalgatuslikult tolle mittevaliidse testi arendamisse, et algsest ‘intervjueerimise abivahendina’ mõeldud testist üks arvutipõhine automaatjagaja saaks.

Loeme Kaitseministeeriumi 2008. aasta aastaraamatust lk 79:

Omaette proovikiviks sai Kaitseressursside Ametile oma arvutiprogrammi väljatöötamine, mis võrdleks testitava kutsealuse profiili ideaalse jaoülema profiiliga. Kuivõrd testida tuleb tuhandeid kutsealuseid, on oluline, et testide töötlemiseks kuluks võimalikult vähe aega. Seetõttu seati eesmärgiks tulemuste elektrooniline töötlemine. Alguses olid Thomas Internationali konsultandid väga pessimistlikud, leides, et see pole võimalik – kui oleks, oleks seda juba ammu tehtud. Meie leidsime aga vastupidiselt, et kõik on võimalik, kui see on vajalik. Thomas Internationali konsultantide teadmisi ja kogemusi arvestades arendasid Kaitseressursside Ameti töötajad ise arvutiprogrammi, mis võimaldab põhjaliku analüüsi tulemusena saada kiiresti meile vajaliku arvulise tulemuse.

Kas selle testi valikul võib olla tegu võimaliku huvide konfliktiga, see nõuaks eraldi uurimist, kuid vajadusel tegelevad selliste asjadega pädevad uurimisorganid.

Kui juba selline riigi olemasolu mõttes oluline asutus suudab nii tähtsa asjaga nagu kutsealuste psühholoogilise sobivuse test nii mööda tulistada, siis milline võib olukord olla meie testiturul üldse?

On palju konsultatsioonifirmasid, kes pakuvad personalivaliku teenust ja teste, kuid ilmselt ei oska teenuse ostjad selle peale tullagi, et testil ja testil on vahe ning kui testi müüja väidab, et test on hea ja tunnustatud ja kasutusel mitmes riigis, siis paraku ei pruugi need väited sugugi tõsi olla. Meenub veel kunagi Eestiski tegutsenud konsultatsioonifirma U-Man, mis oli ju lausa saientoloogide sekti eesliin ja mille üks esivedur oli Ülle Adoberg-Mikk.

Aga mu jutt on antud teemal üsna asjatundmatu ja ei oska ma anda praktilist nõu, kuidas libatesti ja päris testi eristada või kuidas hinnata ka päristesti kehtivuspiire. Loodetavasti on ka seekord kommenteerijad kokku targemad.

Be Sociable, Share!

28 Replies to “Eesti kaitsevägi ja ‘psühholoba’ (psychobabble)”

  1. 1) See eksperthinnang pole minu teada mitte midagi mõjutanud. Thomast kasutatakse siiani. Kui ma õieti mäletan, üritas Jüri Allik ka isiklikult Aaviksoole anda, et Thomasega on asi täiesti viltu, aga ju oli isand ministril olulisemaid probleeme.

    2) Üldisest testinduse olukorrast võiks heietama jäädagi. Häda aga selles, et teema on ka meediast läbi käinud (nt http://www.tarbija24.ee/?id=180813), suure lainena eelmise aasta oktoobris (TÜ psühholoogia instituudi toonase vilistlaspäeva teema oli ka testimisest ja see leidis meedias parajalt suure vastukaja), aga muutunud pole midagi. Kuigi otse öeldi välja, et nt tuntud MMPI sellisena, nagu teda Eestis kasutatakse (muuhulgas oli see ju ka kasutusel miljonäriks saamise saate osalejate selekteerimisel), on jama, on see endiselt üks popp ja tore (ja erapraksistele raha sissetoov…sest õiguste eest pole testikirjastajale keegi kopikatki maksnud) test.

    Aga stiilinäide: Tallinna täiskasvanute gümnaasium tegeleb muude tegevuste seas ka testide müügiga. http://www.tg.edu.ee/page/18
    Ma võin väga suure koguse kihvti peale kihla vedada, et müüdav nn Raveni test on neil illegaalselt olemas (st ametlikult testikirjastajalt pole nad selle edasimüügi õigust saanud), sama ka Cattelli 16PF kohta.
    Kuidas sellised stiilinäited tekkisid….vanemate kollegide sõnutsi vist nii, et vene ajal käis keegi väljamaal ja kolleege külastades sai sealt mingi testikese näppu. Näppu ja varrukasse ja tõi Eestisse. Sest midagi oli ju vaja.

    Tegelikult on asi nukker. Oma praeguses töös oleks endal väga hädasti vaja, et 1) koolides oleks haritud koolipsühholoogid, kel 2) oleks korralikke vaimse võimekuse teste kasutada (et kooliõpilase potentsiaali hinnata). Aga mida ei ole, seda ei ole.

  2. Nüüd võiks hakata uurima iludusvõistluseid -et kas seal saavutatud tulemused olid ikka raha väärt või mitte? ja üleüldse -kuidas saab ilu üldse teaduslikult põhjendatult hinnata?! Kas see pole šarlatanlus?

    Kultiveeritakse mingit nõmedust -miljonid naised näljutavad end surnuks ja põevad buliimiat…

    Tasub uurida.

  3. Inimese DNA molekulis on kirjas geneetiline kood, kus on meie kohta palju informatsiooni. Meditsiiniline saatus on kuuendas kromosoomis. Kui selle kromosoomi pilt lahti joonistada, on näha, milliseid haigusi tuleb kellelgi läbi põdeda. Pasteuri instituut Pariisis on esimesena hakanud võitlema kaitsepookimiste vastu – kuulsin seda Soome teadlastelt -, sest kaitsepookimise tulemusena areneb mingi teine haigus. Näiteks lastehalvatuse asemel sclerosis multiplex. Arvataksegi, et see haigus on vaktsiiniga muudetud lastehalvatus.

  4. No see on küll kamarajura, et kuues kromosoom inimese saatust sisaldaks. Kui ma üldse haige pole, mis mul polegi siis kuuendat kromosoomi või? Ja kui see ainult mingit haigusjama sisaldab, miks ta üldse tekkis/pole ära kadunud?
    Pasteuri Instituudi kohta paluks lähemat infot ja Soome Teadlaste kohta ka :)

  5. Eesti Ekspressi lugu 2009. aasta 20. märtsist:
    Sõjavägi otsib ideaalset väejuhti

    Tallinna ülikooli professor Aleksander Pulver: “See on kom merts test, mitte akadeemiline. Kahtlen, kas juhtimisega seotud omadused, mis on reeglina võetud majanduskeskkonnast, sobivad sõjaväelisele organisatsioonile, mis on autoritaarne.”

    Ka Eesti Psühholoogide Liit on testist kõneldes kuri. Liidu liige militaar­psühholoog Merle Parmak: “Thomas Internationali kasutamise vastu räägib tõsiasi, et mõõtmisinstrumendi valiidsust kinnitavad uuringud ei ole kättesaa davad. Ei ole teada, kas see test hindab seda, mida tahame ­hinnata. Lisaks tuleb selles kontekstis tähele panna, et Thomas International hindab inimese võimekust tema töökeskkonnas, kuid kutsealuseid testitakse sellega enne, kui neil saab sõjaväelisest töökeskkonnast ettekujutust olla. Samuti on testi oluline puudus, et see ­instrument ei sisalda üht armeesüsteemides karjääri- ja sooritusedukust ennustavat isiksuse omadust – emotsionaalset stabiilsust.”

    Test läheb maksma 75 krooni tükk. Kahe aasta jooksul on testimisele kulutatud vähemalt 700 000 krooni.

  6. Kas Thomas’e testi all mõtlete seda “sobivate omadussõnade valikut”?
    Käisin mõnda aega tagasi arstlikus komisjonis ning tegin selle testi läbi. Mõtlesin koha peal kah küsida, et mida nad sest ülilühikesest testist teada võiks saada, aga paistab, et polnuks mõtet.

    Kujutan ette, et kui oleksin MMPI’d teinud, siis poleks sõjaväkke saadetud.

  7. Endel ütles:

    Aga kas Thomase test pole siis suurepärane vahend juhuslikkude arvude genereerimiseks,
    mille põhjal inimesi edutada?

    Nagu üleval viidatud analüüsist näha, edutatakse Eesti kaitseväes mitte neid, kellel juhuslike arvudega veab, vaid neid, kellel on suur põnevuse ja seikluste vajadus ja/või suur elamustejanu.

  8. @Skeptikud kui nõiajahtijad:
    Selle teksti suurem osa pärineb Lille Lindmäe täiesti asjatundmatust tekstist pärilikkuse, DNA ja kromosoomide kohta. Vaktsineerimise osa tuleb ka tuttav ette. Kui see oli lihtsalt katse provotseerida rumaluste avaldamisega, siis see kukkus läbi. Kui aga teil on kindel usk (teadmine see olla ei saa, sest selliseid teadmisi ei ole olemas) neisse sõnadesse, siis soovitan alustuseks võtta kätte bioloogia õpik (põhikool, 8-9 klass), ja lugeda läbi pärilikkuse osa. Hea meelega küsiks ka nende Soome teadlaste nimesid. Sest mõned Vene teadlased, kellele seesama Lille Lindmäe viitab oma üllitistes, on mõistetud süüdi valitsuselt raha väljapetmises (et saada raha oma teadusprojekti läbiviimiseks, aga teadusprojekt ei olnudki teadus, vaid täielik jama ja hulk valeväiteid). Nendest asjadest saab rohkelt lugeda Vene skeptikute kodulehelt http://www.skeptik.net

  9. Kahjuks on võimalik manipuleerida kõiki psühholoogilisi teste.

    Ainult aastate jooksul tehtud testide tulemused võivad luua olukorra, kus tuleb ebakõla testitulemuste ja inimese reaalse olemuse vahel ilmisiks ning siis on veel vaja teada isiku karjääri ning töökaaslaste ja lähedaste inimeste hinnanguid.

    Niipalju kui mina kaitseväest tean, siis suure tõenäosusega sai keegi milleski järjekordselt valesti aru või ei suudetud ennast korralikult väljendada ning tormati vastuvaidelematult kellegi poolikut kasku täitma, saamata eesmärgist aru.

  10. ütles:

    Ainult aastate jooksul tehtud testide tulemused võivad luua olukorra, kus tuleb ebakõla testitulemuste ja inimese reaalse olemuse vahel ilmisiks ning siis on veel vaja teada isiku karjääri ning töökaaslaste ja lähedaste inimeste hinnanguid.

    Kõige kindlama testi järeldused oleksid siis arvatavasti: suurepärane tulemus: nekroloog ajalehes ; Hea kuni keskpärane: matustel kõnepidaja eelnev vestlus lahkunu omastega; Läbikukkumine: teade ajalehes, kus otsitakse taga surnu omakseid matuste korraldamiseks.
    Muidugi saab veel punktid lisaks panna, see muudab testi märksa täpsemaks – üks nekroloog võib enam punkte anda kui teine, lahkunu omaksed võivad anda punkte vähem või rohkem ja lähedasteta surnu omaksed võivad otsimise peale siiski väja ilmuda, punkte lisada ning sellega kadunukese läbikukkumisest päästa.

  11. @ salvey
    Sinu pakutud versioon ei jääks ka viimaseks, sest 75 aasta pärast peale isiku surma, kui avalikustatakse tema personaalne fail, selgub veel nii mõndagi, mis mõjutavad testi tulemusi.

  12. @Endel:
    Endel ütles:

    Aga kas Thomase test pole siis suurepärane vahend juhuslikkude arvude genereerimiseks,
    mille põhjal inimesi edutada?

    Endel, lugesin seda artiklit ja pidin täielikult pettuma. Väga hea teema käsitlus oli täiesti ebaõnnestunud. Artiklis kirjeldati itaallaste testi, milles modelleeriti suurettevõtteid, millest esimeses kehtisid järgmised eeldused:

    1. Edutatakse parim töötaja.
    2. Tema toimetulek kõrgemal tasandil töötades on juhuslik.

    Teises modelleeritud ettevõttes kehtisid järgmised eeldused:

    1. Edutati juhuslik töötaja.
    2. Tema toimetulek kõrgemal tasandil töötades on juhuslik.

    Võrreldes neid eeldusi, saame taandada kummastki teise eelduse ja meil on järgmine situatsioon:

    Firma A kaotab (edutab) oma parima töötaja. Firma B kaotab (edutab) suvalise töötaja. Sellest juhtimise kvaliteet kummaski firmas ei muutu.

    Seega ei teki juba modelleeringut ette valmistades küsimust sellest, mis võiks olla itaallaste testi tulemus.

    Arusaamatuks jääb, mis NY Times’i toimetuses katki läks, et kvaliteetväljaanne (või ma eksin?) sellist jama avaldas.

  13. Valikud

    Valik nr. 1
    Kui sa tunneksid naist, kes on rase ja kellel on juba varasemast 8 last, kellest kolm on kurdid, kaks on pimedad, üks vaimselt alaarenenud, ja kõigele lisaks põeb naine ka veel süüfilist – kas sa soovitaksid tal parem aborti teha kui uus laps siia maailma sünnitada?

    Valik nr. 2
    Tuleb valida suurriigile uus liider, ja sinu hääl võib osutuda kaalukeeleks. Nii et palun kaalu hoolikalt, enne kui oma otsuse langetad.

    Kandidaat A: On seotud korrumpeerunud poliitikutega, konsulteerib tihti astroloogidega. Tal on olnud kaks armukest. On ahelsuitsetaja ja joob 8 kuni 10 martiinit päevas.

    Kandidaat B: On kaks korda ametist lahti lastud, ei ärka kunagi enne keskpäeva, on suitsetanud keskkoolis oopiumit ja igal õhtul joob ära pudeli viskit.

    Kandidaat C: On taimetoitlane, ei suitseta, joob harva mõne õlle, pole oma naist kunagi petnud. Osales sõjas, on autasustatud ordeniga.

    Millisele neist kolmest annaksid oma hääle?

    Valik nr. 3

    Kumma peal sina oleksid tahtnud olla, kas Noa laeval või Titanicul?

    Kandidaat A on Franklin D. Roosevelt.
    Kandidaat B on Winston Churchill.
    Kandidaat C on Adolf Hitler.
    Ja muideks, kui soovitasid naisel aborti teha, siis tapsid sellega Ludvig van Beethoveni.
    Kes ehitasid Noa laeva?
    Amatöörid.
    Kes ehitasid Titanicu?
    Professionaalid
    Kas pole huvitav? Elu ei ole alati nii lihtne ja etteaimatav, kui see võib paista. Isegi asjatundjad eksivad sageli.Tasub enne mõelda pisut, kui hakkata inimestele hinnanguid jagama.

    Päris huvitav :)

  14. @salvey:
    Hitleril olid ka naistega muidugi mingid hämarad lood – ahistas näiteks oma sugulast, kuni see enesetapu sooritas. Ja astroloogidega oli tegemist temalgi.

  15. @salvey:
    Niisuguste jaburate valikute küsimus on nii mõnestki jumalast vanem. Parodeerinud olla seda näiteks antiikautor Prometheus, kes töötanud välja lehmade kaheks hunnikuks — ‘Zeusi jaoks’ ja ‘oma tarbeks’ — raiumise skeemi. Pärast valiku tegemist polevat Zeusil naljatuju olnud ja ta maksnud Prometheusele kätte tuntud dual-use tehnoloogiale nimega ‘tuli’ ekspordipiirangute kehtestamisega. Vägikaikavedamise jätkuks korraldanud Prometheus seepeale sensitiivsete materjalide salakaubavedu, millele Zeus vastanud imeilusa Pandora kokkupanemise ja tema pandusesse tuntud kasti smugeldamisega. Kuna Prometheusel kahtlaste valikute alal juba kogemusi olnud, sokutanud Zeus Pandora hoopis Prometheuse venna, kellegi vähetuntud Epimetheuse kraesse. Prometheuse enda aga olla ta suure kivi külge naelutada lasknud ja talle spetsiaalse igapäevase maksamaksu sisse seadnud.

    Kas see lugu nüüd ülaltsiteeritud valikute autorit hoiatab, on muidugi küsitav.

  16. Delfis kajastatakse nüüd ka tolle testi kasutuskõlbmatust:
    Ajateenijaid hinnatakse aastaid kasutuskõlbmatu testi järgi

    Merle Parmaku sõnul said toona uuringu tulemused ka edastatud kaitseministrile, kaitseväe juhatajale, KVÜÕA ülemale ja Thomas meetodi maaletoojale, ent naisele teadaolevalt leiab kriitika alla sattunud meetod endiselt kaitseressursside ametis kutsealuste testimisel kasutamist.

    Uus teaduspõhine test on aga loomisel:

    Hoolimata tagasilöögist ajateenijatele suunatud testile, on hetkel kaitseministeeriumi ja kaitseväe tellitud teadus- ja arendusprojekti raames loodamas uus Eesti oludele vastav ja kaitseväe spetsiifilistest vajadustest lähtuv teaduspõhine meetod, mille abil on võimalik ennustada kaadrikaitseväelase sobivust teenistusse ja vastavust ametikoha nõudmistele.

  17. Päevalehes Kaitseressursside amet: meie test on pädev

    Vastuseks 1. oktoobril ilmunud artiklile „Ajateenijaid hinnatakse teadlaste poolt kasutuskõlbmatuks peetava testi järgi” soovis kaitseressursside amet (KRA) täpsustada: KRA poolt kutsealuste testimiseks kasutatavale nn Thomas-testile on sertifikaadi andnud The British Psychological Society, mille pädevuses pole põhjust kahelda.

    Seetõttu ei saa väita, et Thomas-test on kasutamiskõlbmatu.

    Testi kasutatakse abivahendina otsustamaks, kas kutsealune saata kaitseväkke ajateenistusse juulis (jaoülemad ja autojuhid) või oktoobris. Kaitseväes korraldatud audit kinnitab, et test ennustab ametikohale määramist piisava, 79,4% täpsusega ja see katab kaitseväe vajadused ametikohtadele sobivate ajateenijate leidmiseks. Arvestades testi täitmise lihtsust ja odavust, on Thomas-test ennast täielikult õigustanud ja seda kasutatakse ka edaspidi.

  18. salvey osundas:

    Valikud

    Valik nr. 1
    Kui sa tunneksid naist, kes on rase ja kellel on juba varasemast 8 last, kellest kolm on kurdid, kaks on pimedad, üks vaimselt alaarenenud, ja kõigele lisaks põeb naine ka veel süüfilist – kas sa soovitaksid tal parem aborti teha kui uus laps siia maailma sünnitada?

    Valik nr. 2
    Tuleb valida suurriigile uus liider, ja sinu hääl võib osutuda kaalukeeleks. Nii et palun kaalu hoolikalt, enne kui oma otsuse langetad.

    […].

    Esimest kaht ülesannet lahkab pikalt ja laialt snopes.com (link) ning need kuuluvad seega linnalegendide hulka. :)

  19. Postimees:

    Kaitseressursside amet maksab töökõlbmatu testi eest 30 000 eurot

    «KRA ameti arstliku komisjoni tööd ei saa lugeda rahuldavaks, kui teenistusse saadetakse vaimse alaarenguga noormees, kel probleeme riietumisegagi; samas paneb komisjoni psühhiaater paariminutlise vestluse käigus välja psüühikahäire diagnoosi, mille ajateenija vaidlustas; teenistusse saadetakse ka astmaatikuid, väsimus-luumurdudega, väga piiratud ülejäseme liikuvusega, auraga migreeniga, psüühikahäire diagnoosiga mehi. Kolleeg teab rääkida juhtumist, kus teenistusse saadeti ühe käega noormees,» märkis Kaur.

    Kutsealuseid jaotatakse Briti personalivaliku intervjueerimise abivahendi, Thomase-meetodi abil. Tartu Ülikool ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused teostasid sellele meetodile valiidsusuuringu. «Valiidsusuuring näitab, kas mõõtevahend mõõdab seda, mille mõõtmiseks seda kasutatakse. Uuringutulemus oli Thomase jaoks hävitav: meetod ei sobi militaarkonteksti,» ütles ta.

  20. Thomase test taaskord ajakirjanduses: Kaitseressursside amet maksab töökõlbmatu testi eest 30 000 eurot

    «Meie aga hoiame tühikäigul huugavat Thomast, maksame palka KRA «testijatele» ja Thomase maaletoojale iga-aastast lepingutasu ca 30 000 eurot. Ikka lipsab rumalaid otsuseid aeg-ajalt sisse, kuid alati on võimalus neid revideerida. Thomas on paraku puutumatuna huuanud üle kuue aasta,» rääkis [Kaitseväe psühholoog Urve] Kaur.

    Ajateenijate rahuloluküsitluste järgi pole kolmandik neist KRA arstliku komisjoni tööga rahul. Rahul pole ka väeosade meedikud.

    Kauri sõnul naeravad kutsealused Thomase-meetodi üle, kaitseväelased ise on aga pahased ning psühholoogid solvunud. «Thomase-meetod ei ole kasutusel üheski teises sõjaväes. Jääb ole konstateerida, et otsustusvõim ja kompetentsivõim on teineteisest valgusaastate kaugusel,» ütles psühholoog.

    Pikemalt: Urve Kaur: mudeldamine kaitseväes

  21. Maailmas on praegu kuumaks teemaks väidetav terrorirünnak, või selle kavandamine. USA pole Tallinnas oma saatkonda sulgenud? (see küsimus oli pigem nali.)
    Kuivõrd reaalne oleks üldse võimalus, et islamifanaatikud (muud fanaatikud) meid meie kodus ohustavad? Justkui ei tundu eriti reaalsena? Kuid see tunne võib petlik olla. Rünnaku sihtmärgiks võidaksegi võtta kõige ebatõenäolisemana tunduv riik. Külvan paanikat? Pigem on see ülemäärane muretsemine? Kui meie pommidetektoriteks on nõiavitsad, siis see tuvalisusetunnet ei lisa.
    Kaitseväega on meil ka mingi jama. Test ei sobi näiteks psüühikahäirete kindlaksmääramiseks? Aga kui hullule relv kätte anda, siis võib see halvasti lõppeda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga