Arhiiv lugudest, mis on ilmunud detsember, 2010

Dec 31 2010

Uuesti: Miks usutakse, et imeravitsemine toimib?

Autor: teemas tervis,trivia

Head vana aasta lõppu ja skeptilist uut aastat!

Olen juba nii vanaks saanud, et hakkan endale lubama varem ilmunud lugude uuesti postitamist. Väljavalituks saavad püsivama väärtusega lood, mida oleks niiehknaa hea aegajalt üle korrata, kuid mis on juba nii ammu ilmunud, et neid pole muu lasu alt kerge üles leida.

Esimeseks väljavalituks on psühholoogiaprofessori Barry Beyersteini (1947-2007) lugu sellest, kuidas kujuneb usk imeravitsemiste toimesse.

Miks usutakse, et imeravitsemine toimib?

Barry L. Beyerstein

Paljud kahtlased ravimeetodid püsivad turul peamiselt seetõttu, et rahulolevad patsiendid annavad neile pooldava hinnangu: “Ma proovisin seda ja sain terveks, seega peab meetod olema tõhus.”

Dr NickMeedia peab sedalaadi tunnistusi tavaliselt piisavaks tõendusmaterjaliks, kuid ilma korralike katseteta on raske või lausa võimatu kindlaks teha, kas ravi tõesti toimib. Vaevuhoomatavad jõud võivad panna ka väga intelligentseid inimesi – nii patsiente kui ka ravijaid – uskuma, et mingi raviviis on aidanud, kuigi tegelikult ei ole. See tõdemus kehtib nii uute teadusliku meditsiini meetodite, rahvameditsiini imeravimite, alternatiivmeditsiini võtete kui ka usuga tervendamise kohta.

On vähemalt seitse põhjust, miks inimesed järeldavad ekslikult, et ebaefektiivne ravimeetod mõjub.

Loe edasi »

67 kommentaari

Dec 22 2010

Pressiteade: struktureeritud vesi. Vaba saak, vaba tuli.

Avaldan Postimehe Tarbija24 küljel avaldatud struktureeritud vee uudisnupu aluseks olnud pikema pressiteate. Seda mitte selle pärast, et olla ettevõttele toeks unikaalse ja innovatiivse toote tarbijatele tutvustamisel, vaid seepärast, et teates olevad valed faktiväited ja hämamine paljastada.

Näiteks väidetakse tekstis:

Struktureeritud vesi on tõhusaks abiliseks organismi tervendamisel. Ametlikult leidis see väide kinnitust 1992. aastal, mil prantsuse füüsikule Alexia Carrol anti Nobeli preemia tõestuse eest, et rakuelu on “igavene” tingimusel, kui rakuvedelikku „toidetakse” pidevalt struktureeritud veega.

  • 1992. aastal ei ole Alexia Carrol Nobeli preemiat saanud. Nobeli preemia laureaadid aastast 1992.
  • Alexia Carrol ei ole üldse kunagi Nobeli preemiat saanud.
  • Alexia on naise nimi, kuid naisnobelistide nimekirjas ei ole ühtainsamatki Alexiat ega Alexandrat.
  • Lähim sarnasus selle nimega on Nobeli preemia laureaat Alexis Carrel, kes sai preemia 1912. aastal ja kes suri 1944. aastal ja keda Äripäev on pidanud vääriliseks rubriigis “Täna ajaloos” ära märkida järgnevalt:

    1873 – Alexis Carrel, prantsuse kirurg ja bioloog. Carrel andis olulise panuse rindkere- ja veresoontekirurgia arengusse ning oli üks esimesi arste, kes tegeles organite siirdamisega. Sai Nobeli meditsiiniauhinna aastal 1912. Carrel oli huvitatud ka eugeenikast ning kuulus Parti Populaire Francais ridadesse, mis sai tuntuks Vichy vabariigi ajal kui natside nukuvalitsuse üks peamisi toetajaid. Pärast sõda esitati talle süüdistused rassipuhtuse propageerimise eest, kuid kohtuni asi ei jõudnud, sest enne Carrel suri.

  • Alexis Carrel ei olnud füüsik, nagu pressiteates väidetakse Alexia Carroli kohta, vaid kirurg, bioloog, meditsiiniteadlane.
  • Selles, kas tema tööd puudutasid “struktureeritud vett”, võib ilmselt julgelt kahelda, kuid mine sa tea — võibolla on midagi vastavat ta töödes olemas, kuid pressiteade ei vaevu viiteid jagama.
  • Selles, et keegi on saanud Nobeli preemia “tõestuse eest, et rakuelu on “igavene” tingimusel, kui rakuvedelikku „toidetakse” pidevalt struktureeritud veega”, julgen samuti sügavalt kahelda.

Kui juba ühe lõigu kohta on nii mitu vastulauset, siis mis tasemel on ülejäänud tekst?

Selle kohta, kas ettevõte on läinud teadlikult libateaduse teele, et teaduskõlaliste hämajuttudega tarbijat oma toodet ostma meelitada või on ka ettevõtjaid endid nina pidi veetud ja veendud uskuma teiste müügimeistrite udujuttu, ei oska ma arvamust avaldada.

Jõudu tööle, head kommenteerijad! Ja eks püüan jõudumööda ka ise midagi lisada.

Pressiteade
15.12.2010

OÜ Aquastruk tootetutvustus struktureeritud veest

Loe edasi »

31 kommentaari

Dec 21 2010

Atmosfäärilise süsihappe allikad

Autor: teemas päris teadus,trivia

Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.
Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.

Üks tuntud kliima soojenemise eitajate argumente on, et inimeste osa looduslikus süsihappegaasiringes on tühine. Sageli postuleeritakse hoopis olulisemaks süsihappegaasi allikaks vulkaane. Kas see võib tõsi olla? Arvutame hõlpsasti leitavatest avalikest allikatest pärit andmete põhjal, natuke võtame appi ka põhikoolikeemiat.

2001. aastal on Derrill M. Kerrick Pennsylvania osariigi ülikoolist asjassepuutuva teadusajakirjanduse läbi analüüsinud ja üllitanud ülevaateartikli, kus ta looduslikke atmosfäärilise süsihappegaasi allikaid hindas. Ülevaate avaldas Reviews of Geophysics. Juba lühikokkuvõttest loeme: Loe edasi »

109 kommentaari

Dec 10 2010

Uus raamat: Äratuskell õhtumaadele

Autor: teemas raamat

Kirjastus K&K andis omal ajal välja raamatu Teine maailm ning hiljuti Usk, lootus ja ohtlik bluff. Uus raamat on ilmunud ja tutvustus järgneb.

Kirjastus K & K on andnud välja Helsingi ülikooli professori Timo Vihavaineni raamatu Länsimaiden tuho eestikeelse tõlke pealkirjaga „Äratuskell õhtumaadele“. Originaal ilmus Otava väljaandel Helsingis 2009. aasta sügisel.

Loe edasi »

Kommentaare pole

Dec 04 2010

Pärnu: Eesti umbluu-pealinn, ja teisi detsembri lugusid

Autor: teemas lugusid

Eestis on huvitav komme, et pealinn käib külakorda — suvepealinn Pärnu, talvepealinn Otepää, veinipealinn Põltsamaa, kevadpealinn Türi, sügispealinn Narva, õllepealinn Saku, mudapealinn Haapsalu, rändavad metsa- ja motopealinn jne.

Paras aeg on välja kuulutada Eesti umbluu-pealinn ja selle austava nimetuse on kuhjaga välja teeninud Pärnu linn, mida on ustavalt umbluu vallas turundanud Pärnu Postimehe kultuuritoimetus, mille juhataja on Silja Joon. Teie pingutusi on märgatud ja leidnud tunnustust.

Palju õnne!

Loe edasi »

239 kommentaari

Dec 03 2010

skeptik.ee teine miljon!

Autor: teemas vaba teema

2. detsembril 2010 täitus skeptik.ee-l teine miljon lehevaadet (page views). Esimene miljon täitus 2009. aasta 30. septembril. Esimese miljoni kogumiseks kulus 2 aastat ja 7 kuud, teine miljon tuli aasta ja kolme kuuga ehk poole lühema ajaga.

Selle vahepealse ajaga on loetuimad lood:

Loe edasi »

11 kommentaari

Dec 02 2010

“Psühholoba” uued vallutused Haridus- ja Teadusministeeriumi toel

Tähelepanu! Seoses Pressinõukogu tauniva otsusega 28. aprillil 2011. aastal kaebusele nr 334, kus tõdeti, et artikliseeria sisaldas ebatäpset, moonutatud või eksitavat infot, olen allolevas artiklis teostanud kärpeid. Kärbitud kohad on märgitud.

Kirjutasin mõni aega tagasi “psühholobast”, mida meie kaitseväes ajateenijate testimisel kasutatakse. Päris “kitsede jõllitamiseni”* pole umbluulisusega küll veel jõutud, kuid kes teab — ega kõik asjad ju ei imbu (veel) skeptikute kätte. Aga esimesi samme nii imbumise kui ka kaitseväelaste “kitsede jõllitamise” osas on siiski juba tehtud.

Näiteks on Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena (MTÜ) osalenud “rännakumeetodil” põhineval koolitusel, korraldajaks Kaitseväe tervisekeskus (allikas, vt 10. aprill 2010). Rännakumeetodist on veidi juttu skeptik.ee artiklis pseudoteaduste tungist meie koolidesse.

Loe edasi »

32 kommentaari