Atmosfäärilise süsihappe allikad

Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.
Pildil kujutatud söekoormad on artikliga seotud.

Üks tuntud kliima soojenemise eitajate argumente on, et inimeste osa looduslikus süsihappegaasiringes on tühine. Sageli postuleeritakse hoopis olulisemaks süsihappegaasi allikaks vulkaane. Kas see võib tõsi olla? Arvutame hõlpsasti leitavatest avalikest allikatest pärit andmete põhjal, natuke võtame appi ka põhikoolikeemiat.

2001. aastal on Derrill M. Kerrick Pennsylvania osariigi ülikoolist asjassepuutuva teadusajakirjanduse läbi analüüsinud ja üllitanud ülevaateartikli, kus ta looduslikke atmosfäärilise süsihappegaasi allikaid hindas. Ülevaate avaldas Reviews of Geophysics. Juba lühikokkuvõttest loeme:

Ookeanide keskahelikest eraldub 1 kuni 3 triljonit mooli süsihappegaasi aastas ja nad neelavad umbes 3,5 triljonit mooli süsihappegaasi aastas oma hüdrotermilistes süsteemides karbonaatide moodustamise teel. Kui ookeanide keskahelikud süsihappegaasi netoallikatena kõrvale jätta, on kogu õhualusest vulkaanilisest tegevusest pärinev süsihappegaasi aastane eraldumine 2,0 kuni 2,5 triljonit mooli aastas.

Kui palju süsihappegaasi lasevad taevasse inimesed? Seda saaks hinnata näiteks süsinikul põhinevate kütuste aastase kulu kaudu. Vaatleme esialgu sütt, mille kohta NationMaster kena graafikut jagab. Nagu näeme, tarvitatakse maailmas aasta jooksul ära umbes neli ja pool miljardit ‘lühikest tonni’ sütt. Lühike tonn on vanaaegne briti mõõtühik, mis vastab 2000 naelale ehk umbes 900 kilogrammile, mis tähendab, et aastane söekulu on veidi üle nelja triljoni kilogrammi. Söe toimeaine ja peamine koostisosa on süsinik, mille mool kaalub, nagu Wolfram Alpha teab, umbes kaksteist grammi. Seega kasutatakse aastas üle 300 triljoni mooli süsiniku aatomeid. Kuna igas süsihappegaasi molekulis on üks süsiniku aatom, saadakse söe põletamisel sama palju moole süsihappegaasi. Kui me nüüd ettevaatlikult oletame, et maailmas ära tarvitatava söe põletamisel saadud süsihappegaasist pool atmosfääri jõuab, lasevad inimesed aastas atmosfääri 150 triljonit mooli süsinikdioksiidi.

150 triljonit mooli on kahest või kahest ja poolest triljonist moolist peaaegu kaks suurusjärku suurem. Me võiksime veel rehkendada, kui palju süsinikdioksiidi inimesed maagaasi ja nafta põletamisel tekitavad, aga sellel ei oleks enam mingit mõtet, kuna me saame ilma mingisuguse kahtluseta järeldada, et inimesed toodavad palju rohkem süsihappegaasi kui vulkaanid.

Usin lugeja võib tahta neid arvutusi ise korrata ja hinnata ka teisi fossiilseid allikaid, võib-olla ka kasutades sisendandmeid teistest allikatest. Laisk lugeja võib eelistada vaadata, kuidas teised tööd teevad:

Keda vulkaanijutt rohkem huvitab, võib lugeda ka FactCheck’i analüüsi väitele, et aasta esimeses pooles Islandil toimunud vulkaanipursked nullisid ära inimtekkelise süsihappegaasi piiramiseks tehtud viie aasta töö.

109 Replies to “Atmosfäärilise süsihappe allikad”

  1. Minu arvates on kogu selle teema juures kõige veidramaks meetod, kuidas midagi tõestada üritatakse – inimtekkelise kliimasoojenemise tõestamine ei ole ju vastanud teadusliku artikli, teadusliku meetodi kui sellise nõuetele. Käib mingisugune algandmete salastamine, moonutamine, tulemuste „silumine“. Teadusmaailmas on see ennekuulmatu ja absurdne!

    Ilmselt seepärast pole ka minu arvates liialt palju ja lugupeetud inimesed selle EL CO2-hüsteeriaga kaasa jooksma asunud.

  2. Käib mingisugune algandmete salastamine, moonutamine, tulemuste „silumine“.

    Kus käib, kus ei käi. Selliste juhtumite alusel üldistada on ka jabur.

    Teadusmaailmas on see ennekuulmatu ja absurdne!

    Ei sugugi. Võltsinguid on kogu teaduse ajaloo jooksul üritatud ja paljastatud.

  3. Mugavusest ja küündimatusest targemat sõnastust välja käia, kopeerin siia lõigu Vikipediast:

    Teadus on sotsiaalne nähtus ja seda tehakse reeglina avalikult. Kõik teadusliku uurimistöö etapid peavad põhimõtteliselt olema jälgitavad ja korratavad; kasutatud allikatele tuleb ettenähtud viisil viidata. Tulemused avaldatakse teadusajakirjades ja neid hindavad nii ekspertidest toimetajad kui lai teadusüldsus. Teadlaskonna konsensuaalne otsus tunnustab teaduslikke teooriaid; samas võidakse neid vähemalt teoreetiliselt ka iga hetk vaidlustada või ümber lükata.

    Artiklist teaduslik meetod.

  4. tohlakas ütles:

    Kui on Inglismaal soe talv, siis on see tõendiks kliimasojjenemisest, kui külm talv, siis on see erand, kui kolm külma talve järjest, siis on see tõend kliima soojenemisest.
    No comments.

    Ei ole ime, kui mingi ühe kliimavööndi keskmine temperatuur on maksimaalne kogu planeedi keskmise temperatuuri mingi vahemiku keskpaigas.
    Selle ühe kliimavööndi keskmise temperatuuri järgi pole siis lihtsalt mõtet planeedi keskmise temperatuuri muutumise suunda ära arvama hakata.

  5. Jah, leidub argumente ja lugupidamist väärivaid väitjaid, et kliimasoojenemine ei ole üheselt ja kahtlematult tõestatud (nagu seda väidab Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/clima/site.....s08_et.htm ) Õigemini, kliima Maal on muutnud aegade algusest saadik, alles hiljuti oli Gröönimaa roheline, siis jälle uisutati Thamesi jõel jne. Maapealsed mõõtmistulemused tõestavad seda? Ka nende kohta võib argumenteeritud vastuväiteid leida.

    Sama lugu on minu arvates võimaliku kliimasoojenemise inimtekkelisusega. Meenutagem vigu IPCC 2007 aasta raportis (IPCC on ehk üldse teenimatult suure autoriteedi osaliseks saanud, oma 2500 vabatahtliku teadlasega) või nn Climategate juhtumit.

    Usutavasti ei ole ma hüsteeriline ja paduveendunud CO2-mõjude mitteuskuja, kes näeb ja kuuleb vaid soovitud uurimusi, vaid ma ootan artikleid ja uurimusi, milledes ei leita olulisi kitsaskohti.

  6. Loomulikult on kliima Maal muutunud aegade algusest saadik ja geoloogiliste ajastute jooksul toimunuga võrreldes on käesolev muutus vaid pisi-pisike. See ei muuda aga praegust muutust ega selle võimalikke geopoliitilisi ja majanduslikke tagajärgi olematuks. See, mis praeguse maailmasüsteemi jaoks võib olla krahh, ei ole loomulikult planeedi kui sellise ajaloo seisukohast komagi väärt. Aga meile siin ja praegu läheb see kõik siiski korda.

    Kas sa seda ülevaadet oled lugenud?

  7. Kliimamuutuse pärast hirmunute jutus käib järjepidevalt läbi argumentatsioon, et skeptikud kahtlevad kliimamuutuses kuid kui viidetakse seda pisikest muutust leidnud tõele siis hüpatakse jutuga katastroofide juurde nagu konsensus oleks soojenemine=häving. Loogikavigade hulgas peaks sellisele hüppele mingi nimi kah olema. Korduvalt meenutatakse muutusi viimase paarikümne aasta kliimas, kuid siis alati paistab jutus nagu oleks see hoopis tõestanud mingit eesootavat massilist suremist või eluvaenulikku maailma. Karboni ajastul oli CO2 päris kõrge ja planeedi ajaloos on CO2 varem palju kõrgem olnud.

    Ja vastaspoolt nimetatakse korduvalt kliimamuutuste eitajateks ja skeptikuteks. Viimase puhul nagu definitsioonidega mängides üritatakse kriitikameelt eemaldada.

    Mõõdukaid, kes katastroofe ei näe, ei mainita nagu oleks see üldse olematu osapool ja see paistab juba jonnaka demagoogiana, kui mittepaanitsejate eksistentsi ei võeta jutukski. See, et hüsteeria kõiki ei haara peetakse nagu lollide ja korrumpeerunud inimeste manipulatsiooniks.

  8. Jah, mäletan seda artiklit. Tõsi, allikaid ei olnud varem läbi vaadanud. (http://urmase.blogspot.com/200.....tikud.html )

    Kui Sirbile viitamiseks läks, siis, tõsi, natukene teise nurga alt, meenub aastast 2007 Volli Kalmu artikkel: http://www.sirp.ee/index.php?o.....issue=3147

    Mis aga esimest artiklit puudutab, (semiootik?) Rattasepp on möödavaatamist mittevõimaldava kirjatöö kirjutanud. Kuid veidi ettevaatlikuks teevad resoluutsed seisukohad, see ja see on ammu kõigile selge, debatt on jäänud aastakümnete taha jne. Selline positsioon loodusteadustele lähenemiseks pole ehk väga sobiv.

    Ja lõppeks, muidugi, võib-olla on Sul õigus – inimtekkeline CO2 põhjustabki kliimasoojenemist ja ilm muutub inimesele väljakannatamtuks. Ja kõik rohkem ja vähem lugupeetavad vastuväitlejad eksivad. Kuid seni söandan veel sel teemal skeptiliseks jääda.

  9. Urmas ütles:

    Kuid veidi ettevaatlikuks teevad resoluutsed seisukohad, see ja see on ammu kõigile selge, debatt on jäänud aastakümnete taha jne.

    Ei tee. Ettevaatlikuks teeb Sind eelarvamus, “resoluutsed seisukohad” on ainult ettekääne.

    Kuidas ma tean, et eelarvamus asjasse puutub? Väga lihtsalt, ma lugesin läbi Su natuke üleval pool ilmunud kommentaari:

    Sama lugu on minu arvates võimaliku kliimasoojenemise inimtekkelisusega. Meenutagem vigu IPCC 2007 aasta raportis (IPCC on ehk üldse teenimatult suure autoriteedi osaliseks saanud, oma 2500 vabatahtliku teadlasega) või nn Climategate juhtumit.

    Inimesed, kes mainitud juhtumitele tähelepanu pööranud on, teaksid näiteks — nagu The Economist juba märtsis kirjutas —, et

    The University of East Anglia’s climate scientists, and indeed the results of climate science in general, are OK. The practice and culture of climate science, and the procedures of the university, are not. That is the conclusion of a report on the “climategate” e-mails by the MPs on the Science and Technology Committee of Britain’s House of Commons, the first of three different reports on the subject expected over the next few months.

    Aga tuleme nüüd resoluutsuse juurde tagasi. Proovigem pisikest eksperimenti.

    Ammu on kõigile selge, et õunapuust valla pääsenud õunad kukuvad alla ja mitte kuhugi mujale. Debatt selle küsimuse üle on jäänud aastasadade taha, kui Newton veel elas ja töötas.

    On resoluutsed väited? On. Ettevaatlikuks tegid? Vaat’ siis.


    Sihuke kurb lugu, et kangesti tahaks vaielda, aga emotsionaalse paranoiaga tüüpi “kogu see värk on kuidagi kahtlane” ei saa ju ratsionaalselt vaielda. Ei tea, mida selle vastu ette võiks võtta?

  10. @dig:
    Miks siis sind debati vältimine ettevaatlikuks ei tee? Ja miks sa seda kliimamuutust Newtoni tasemel teooria kindlusega võrdlesid? Aastakümnete taga oli hoopis globaalse jahtumise paanika meedias.

    Saab küll ratsionaalselt vaielda, kui sa ei hakka sildistama teisi emotsionaalselt paranoiliseks. Ise mainisid koomiksit, kus autor süüdistas üksikut miljardäri inimeste hirmu puuduses kliimamuutuse vastu ja siis ei olnud sul midagi halba öelda aga kui keegi teisitimõtleja arvab, et selle juures on kahtlaseid asju siis on tema paranoiline.

  11. Jah, olen „Climategate’i vastulauseid lugenud“, Guardianist ja mujalt. Ah et milliseid tõestusi mulle siis lõppude lõpuks vaja on? Nagu Sa näid teadvat, et olen eelarvamuste kütkeis, siis… neid nn eelarvamusi on kütnud nt TTÜ teadlaskond, kelledega kokku puutun. Siis, aidake meenutada, kas näiteks meie Horisondis on ilmunud mõni artikkel, mis ei oleks kahelnud inimtekkelise CO2 rollis kliimasoojenemises? Mul ei ole söakust väita, et needsamad Raukas, Lippmaa, Arrak jt on asjadest valesti aru saanud. Võib-olla on see juhus, et kõik Eesti teadlased, kelledega põgusalt sel teemal vestelda olen saanud, on suhtunud teemasse teatud reservatsiooniga. Olen liialt Eestinimelises kolkas kinni? Paraku ei ole olnud aega ja jaksu avarama-kriitilise pilguga sel teemal maailmas ringi vaadata.

    Olgu eelnev jutt mõeldud neile, kes on eelarvamustevabad ja kellede jaoks „pole kõik ammu selge“. Kes alles kujunavad oma “lõplikku seisukohta”.

    Newtonist ja õunast. Olnuks kõik ammu selge, ei teaks me Einsteinist midagi. Ütles ju Laudan, et teadusajalugu on kunagiste teooriate surnuaed. Ja tore, et on. Rääkides õunast, kukkudes selle mass muutub, aja kulg õunas muutub, mitte kunagi ei saa öelda, et kõik on ammu vaieldud ja selge. Kas pole see mitte skeptikute ja siinse lehe lipukiri? Eriti veel teemadel, millede verifitseerimine ei ole nii lihtne, kui allakukkuva õuna vaatlemine.

    Ehk siis, katsugem kõik jõudumööda oma paranoiadel ja eelarvamustel silma peal hoida. :-)

  12. Mul ei ole söakust väita, et needsamad Raukas, Lippmaa, Arrak jt on asjadest valesti aru saanud.

    Raukas, Lippmaa ja Arrak ei ole nüüd küll autoriteedid, kellele niimoodi viidata. Ükski neist ei ole enam pikka aega aktiivne teadlane. Lippmaa on vaieldamatult väga võimekas ning väga teenekas inimene, aga juba väga kaua administraator ja poliitik ning tema artiklid ja väljaütlemised räägivad tihti üksteisele vastu. Arraku artiklile avaldas “Postimees” muuhulgas ka H. Haagi vastulause.

    Loomulikult on mudelid ebatäpsed (sellepärast need muide mudelid ongi). Loomulikult ei tea keegi mingit lõplikku tõde. Loomulikult on see lõplik tõde alles hulga Nobeli preemiat väärivate uurimuste kaugusel. Aga ükski neist kolmest tõigast ei kvalifitseeru argumendiks ühegi teooria ümber lükkamisel.

  13. Urmas ütles:

    Jah, olen „Climategate’i vastulauseid lugenud“,

    Näe, jama. See, mida mina tsiteerisin, ei olnud vastulause vaid uudis sellest, et sõltumatu osapool oli asja üle analüüsinud ja mingisugustele järeldustele jõudnud. Selle “vastulauseks” lahterdamine ei ole abiks toimunu ratsionaalsel mõistmisel, pigem on tegemist FUD-taktikaga.

    Urmas ütles:

    Nagu Sa näid teadvat, et olen eelarvamuste kütkeis,

    Ja ma ei tea seda mitte kohvipaksu või teelehtede pealt. Ma tean seda viisil, mida ma juba selgitasin.

    Eelarvamustest saab hea tahtmise korral muidugi üle. Kas Sul on säärane tahtmine?

    Urmas ütles:

    Mul ei ole söakust väita, et needsamad Raukas, Lippmaa, Arrak jt on asjadest valesti aru saanud.

    Nende konkreetsete jaoks ei ole, aga paljude teiste jaoks on? Kui kummaline! Sellel peab kindlasti mingi põhjus olema.

    Urmas ütles:

    Võib-olla on see juhus, et kõik Eesti teadlased, kelledega põgusalt sel teemal vestelda olen saanud, on suhtunud teemasse teatud reservatsiooniga.

    Ei, see ei ole juhus. See tuleb sellest, et päris kliimateadlased ei käi reeglina ringi ega otsi “sellel teemal vestlemiseks” võimalusi, küll aga teevad seda asjahuvilised aktivistid. Paraku on sellega nagu paljude teistegi memeetiliste hädadega nagu nõiavits või uhvoloogia — aktivismihuvi on eelistatult nendel, kelle seisukohti teadus ei toeta.

    Urmas ütles:

    Olgu eelnev jutt mõeldud neile, kes on eelarvamustevabad ja kellede jaoks „pole kõik ammu selge“. Kes alles kujunavad oma “lõplikku seisukohta”.

    Teisisõnu, Sa oled huvitatud FUDi külvamisest ja ei taha pärleid sigade ette heita?

    Urmas ütles:

    Newtonist ja õunast. Olnuks kõik ammu selge, ei teaks me Einsteinist midagi.

    Fun fact: ka Einsteini teooriate järgi kukub puu otsast vabanev õun maha.

  14. Kriku ütles:

    Loomulikult ei tea keegi mingit lõplikku tõde. Loomulikult on see lõplik tõde alles hulga Nobeli preemiat väärivate uurimuste kaugusel. Aga ükski neist kolmest tõigast ei kvalifitseeru argumendiks ühegi teooria ümber lükkamisel.

    Küll aga on need väited väga tõhusad irratsionaalsete kahtluste sigitamisel.

  15. Urmas ütles:

    kas näiteks meie Horisondis on ilmunud mõni artikkel, mis ei oleks kahelnud inimtekkelise CO2 rollis kliimasoojenemises?

    Vast tal ikka roll ka on, kui ta juba kord kasvuhooneefekti põhjustav gaas on. Mõju täpselt kirjeldava mudeli sündi annab veel muidugi oodata.

    Olgu eelnev jutt mõeldud neile, kes on eelarvamustevabad ja kellede jaoks „pole kõik ammu selge“.

    Kui mõne teadlase jaoks ongi kõik ammu selge, siis ta ei tunnista seda. Proovib vähemalt nägu teha, et uurib midagi.

  16. @dig:
    Kus kohas Urmas hirmu (FUD) levitas? Ise tegid sedasama oma koomiksi näitamisega ja kahtlusi levitate nende suhtes, kes mõõdukamalt üritavad kliimamuutusi kirjeldada. Kahtlus ja ebakindlus on teaduse osaks ja alternatiiviks oleks dogma.

    Mis su enda seisukoht üldse on selle kraadise muutuse osas?

  17. Märt ütles:

    Kus kohas Urmas hirmu (FUD) levitas?

    FUD ei ole päris seesama, mis hirm. Hirm on FUD’ist ainult üks aspekt.

    Sõna seletatud, siin on põhjalik vastus viisakale küsimusele:

    Urmas ütles:

    Minu arvates on kogu selle teema juures kõige veidramaks meetod, kuidas midagi tõestada üritatakse – inimtekkelise kliimasoojenemise tõestamine ei ole ju vastanud teadusliku artikli, teadusliku meetodi kui sellise nõuetele. Käib mingisugune algandmete salastamine, moonutamine, tulemuste „silumine“.

    See siin on hägus käeviibe, abstraktse ebakindluse väljendus. See ei väida midagi; siin ei ole ühtki argumenti, mida kummutada saaks. Klassikaline FUD-komponent.

    Urmas ütles:

    Ilmselt seepärast pole ka minu arvates liialt palju ja lugupeetud inimesed selle EL CO2-hüsteeriaga kaasa jooksma asunud.

    Selles lauses on lausa kaks en passant vihjet kõrvuti: üks sildistab midagi hägusat “EL CO2-hüsteeriaks”, teine informeerib lugejat, et kui ta selle hägusaga nõusse jääb, ei ole ta samas paadis, kui paljud lugupeetud inimesed. Hädapärast saaks siit väite kokku meisterdada, aga see nõuab mitme lisaeelduse tegemist.

    Urmas ütles:

    Jah, leidub argumente ja lugupidamist väärivaid väitjaid, et kliimasoojenemine ei ole üheselt ja kahtlematult tõestatud (nagu seda väidab Euroopa Komisjon http://ec.europa.eu/clima/site…..s08_et.htm )

    Keerulise grammatilise konstruktsiooni skelett on ilmselge: kahtlemine väärib lugupidamist. FUD’is on selle asja täht D. Ratsionaalsed inimesed eelistavad muidugi ratsionaalset kahtlemist, mis käib S-tähega, aga see selleks.

    Urmas ütles:

    Meenutagem vigu IPCC 2007 aasta raportis (IPCC on ehk üldse teenimatult suure autoriteedi osaliseks saanud, oma 2500 vabatahtliku teadlasega) või nn Climategate juhtumit.

    Missuguseid vigu? Urmas ei seleta. Hüva, see selleks, ehk jäi lihtsalt veeris kitsaks. Aga kommentaar IPCCst ja vabatahtlikest teadlastest on kõige ehedamat sorti tagantkäe-FUD tüüpi “mingid asjaarmastajad on IPCC’sse lastud, ise ei tea midagi”. Lõpuks … “Climategate”? Paar posti hiljem väidab Urmas, et ta teab küll, mis asjast sai (= et mingisugust skandaali ei olnud), aga teadlaste tagakiusamist Watergate’iga assotsieerides väljendab ta ebamäärast, artikuleerimata hirmu-ebakindlust-kahtlust East Anglia teadlaste suunas. Tüüpi “Sa ei pea detaile teadma! Suur skandaal oli! Palju pettust toimus!”.

    Urmas ütles:

    Usutavasti ei ole ma hüsteeriline ja paduveendunud CO2-mõjude mitteuskuja, kes näeb ja kuuleb vaid soovitud uurimusi, vaid ma ootan artikleid ja uurimusi, milledes ei leita olulisi kitsaskohti.

    Hägune, abstraktne vihje (mitte väide!), et mingisugustes kõnealustes artiklites ja uurimustes on leitud “olulisi kitsaskohti”. Järjekordne klassikaline FUD-taktika. Täpselt seda sorti “minu aias ei ole auku” aka “täna oli kapten kaine” võtet kasutas FUD-tehnoloogia leiutanud IBM, kui ta rõhus väitele, et “meie tarkvara on meie eelmise tarkvarag ühilduv”, vihjates sedaviisi, et konkurendi tarkvara on “ühildumatu” ja muidu ka hirmuäratavalt kahtlane.

  18. Märt ütles:

    Miks siis sind debati vältimine ettevaatlikuks ei tee?

    Ma vastan sellele küsimusele hea meelega, aga kõigepealt tuleb lahti seletada kaks pisiasja:
    1. Mis debati vältimine?
    2. Kust on pärit miks-küsimuses sisalduv väide?

  19. @dig:
    Ma ei mäleta mida ma täpselt mõtlesin selles kohas, kuid midagi oli pistmist sellega, et sa ei tahtnud Urmasega vaielda ja hakkasid teda paranoiliseks nimetama.

    Need taktikad mida sa temas leiad paistavad su enda tekstist kah välja.

    Kunagi lugesin kliimapaanikute realclimate lehte IPCC rapordi kohta ja seal paar kommenteerijat kirjutasid, et 2-3 kohaliste arvude liitmisel ja lahutamisel oli vigu tehtud ning saadud numbrid muutusest olid paaris kohas suuremad, kui õige arvutamise korral.

    Hästi tähtis küsimus oleks sulle ikka see kui tõsiseks sa kliimamuuttust pead, sest siinsetele kommenteerijatel on nagunii omad seisukohad olemas. Ma võtan seda valetamise või enepettusena kui püüad ennast 100% objektiivsena ja eelarvamusteta krijeldada. Mina proovin rahustaja olla ja kui sa hakkad häguselt skeptikuid selles osas maha tegema pole ka ilus.
    Paar IPCC nimekirjas olnut on juba meedias sõna võtnud et neilt ei küsitud midagi ning isegi hääletust ei toimunud. Lihtsalt nimi pandi sinna 2500 sisse ja üks ähvardas lõpuks kohtuga, et ennast sealt välja saada.

    http://www.youtube.com/watch?v=BZcp_wcDXec
    4:30 juures hakati IPCC teadlasi näitama ja nad ise ütlesid, et mitmed IPCC nimekirja tegelased polnud teadlased.

  20. Olen natukene pettunud ja üllatunud – kui ma nüüd õigesti aru saan, siis oodati minult enese “paranoia” õigustamiseks linke? Mis viitab, et lugupeetud oponent ei ole enda (veendunud ja õige) seisukoha kujundamisel vastuargumente vaevunudki lugema? Või peab ta siinkirjutajat sedavõrd pinnapealseks ja oletab, et minu arvamus on kujunenud vaid paari pealkirja põhjal ja üritab seda nüüd paljastada?

    Märt viitas Wikipediale, sealt areneb teema edasi. Mul ei ole vist siiski mõtet Googeldamise tulemusi siia kopeerima hakata, märksõnu peaks samuti igaüks oskama defineerida.

    Veelkord digile: Puiklen rumaluse varjamiseks hoomamatu infopaljususe taha? Panen siis siia ühe lingi, viigu see pooljuhuslikult Manhattani deklaratsioonile: http://www.climatescienceinter.....8;Itemid=1
    (Viidatud link meenus aastast 2008 põhjusel, et minuteada jäi see Eesti meedias millegipärast tähelepanuta.)

  21. Nojah, Himaalaja osas jällegi niipidi. Aga lõpuks, on selles kõiges midagi, mis väljub keskmise teadusliku diskussiooni raamidest? Niimoodi ju asi käibki, et aegajalt tehakse vigu ja siis juhitakse neile tähelepanu? Kui palju jääks meile teadlasi alles, kui me tunnistaksime ainult neid, kes pole kunagi avaldanud vaieldavate järeldustega või ekslikuks osutunud infot?

    Ise küsimus on muidugi see, kas ja mis määral just see konkreetne raport peaks olema poliitikute tegevuse aluseks. Oleks muidugi väga tore, kui kellelgi õnnestuks mingi keerulise küsimuse kohta igas mõttes vettpidav aruanne koostada, aga kui tihti seda ette tuleb? Paratamatult peab iga olulist publikatsiooni lugema koos järgneva diskussiooniga. Kui poliitikud seda teha ei viitsi või ei suuda, on see muidugi väga kahetsusväärne, aga mis on lahendus? Loobuda üldse kokkuvõtete koostamise katsetest?

  22. @Kriku:
    Sa kritiseerisid hiljuti paari teadlast, sest nad tegelesid poliitikaga või olid vastukäivaid tulemusi saanud.

    Ma pole vist teadlaste kallal norinud kuid ma vihkan seda meedia ülereageerimist ja teiseks seda, kuidas aktivistid on wikipedia’s globaalse soojenemise võimalikult katastroofiliseks kirjeldanud. William Connoley vms. oli tuhandeid muudatusi viitsinud teha ja teda leiab siiani. Programmeerijaharidusega ja roheliste parteis olnud kuid mäletan, et Bushi valitsusajal ei lubanud USA valitsuse rahulikumate tulemustega uuringuid kasutada, sest Bushi valitsust ei saa usaldada, kuid närvitsejate blogid kõlbasid wikisse.
    Hokikepi graafikut hoitakse jonnakalt alles. Realclimate, mida nad wikis vahel kasutavad kasutab ülisegast sõnastust ja püüab alati närvilisi tulemusi tõestada.

  23. Wiki võiks esialgu allikana kõrvale jätta, vähemalt niikaua, kui sealsetes kliimateemades on kuulsa wikitrolli William Connoly käejälg tugevalt sees. Selle mehe produktiivsus on lihtsalt vaimustav, iseasi kas ta asjale kliimateemaliste artiklite vandaliseerimesega kasu tõi.

  24. Sa kritiseerisid hiljuti paari teadlast, sest nad tegelesid poliitikaga või olid vastukäivaid tulemusi saanud.

    Ma mainisin, et kõnealused tegelased ei ole juba pikka aega aktiivsed teadlased.

    Mina ei alustanud siin teemas Wikipediale viitamisega.

  25. Seega, me vist ei nõustu Al Gore-ga, kes ütles et “kõik on ammu selge ja sel teemal pole enam midagi arutada”?

    Mõelgem nüüd selles valguses EL energeetika- ja CO2-poliitikale. Tohututele muudatustele majandusharus, kus investeeringuid tehakse pooleks sajandiks ja pikemaks perioodiks. Ja millistele uuringutele põhinedes? Ning teemast eemaldudes, kas neist Euroopa pingutustest on kasu, kui kogu muu maailm CO2-poliitikale vilistab? Mitu päeva või kuud me nafta lõppemist edasi lükkame? … aga see on, nagu öeldud, hoopis teine teema.

  26. Märt ütles:

    @Kriku:
    Kui teadlased on midagi tõest öelnud, siis kuidas see nende usaldusväärset vähendab, kui nad näiteks pensionile lähevad?

    Kahte pidi. Ühest küljest ei pruugi pensionärist teadlane end uute arengutega kursis hoida. Teisest küljest assotsieerub pensionipõlv vanadusega ja vanadus seniilsusega.

    Aga kas need konkreetsel juhul probleemiks on, tuleb igal konkreetsel juhul eraldi analüüsida, muidu võib kergesti tegemist olla lihtsalt abstraktse hirmuga vanade teadlaste aadressil.

  27. Märt ütles:

    Kui teadlased on midagi tõest öelnud, siis kuidas see nende usaldusväärset vähendab, kui nad näiteks pensionile lähevad?

    Kui keegi on midagi tõest öelnud, kuidas see tema usaldusväärsust suurendab, ja mida selle usaldusväärsusega peale hakata?
    Kui inimene väidab, et ta valetab alati ja kõiges, on ta ka vähemalt korra tõtt rääkinud.

  28. Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!

    “On selge, et soojenemine on asendunud jahenemisega, ja arvatakse, et see jätkub. Seda arvavad Vene klimatoloogid, kes on kogu aeg öelnud, et algab jahenemine, ja seda ütlevad ka ameeriklased. Ega ameeriklased ei kirjuta alla ka Kyoto protokolli jätkule. Nad ütlevad, et see on jama, et inimtekkeline süsihappegaas mõjutab ainsana kliimat.”

    Raukase sõnul algas jahenemine 2008. aastal ja jõuab tippu 2015. aastal.

    Väike jääaeg peaks kestma 2030. aastani ja seejärel tuleb uuesti soe aeg, et siis taas jaheneda.

    Teadlased, kes pooldavad kliima soojenemise teooriat, tuginevad paljuski liustike sulamisele. Selle kohta ütleb Raukas: “Liustikud ei reageeri isegi kiirele ja tugevale soojenemisele kohe, vaid teatud hilinemisega, mis suurte Fedtšenko-taoliste liustike puhul võtab aega vähemalt 1000 aastat, Antarktika jääkatte puhul aga 10 000 –

    100 000 aastat. Ent kui õhu soojenemisega langeb rohkesti sademeid, lund, võib pilt olla vastupidine, soojenemisega kaasneb liustike kasv ja pealetung ning ookeanide veetaseme ajutine alanemine.”

    Raukas juhib tähelepanu, et heaks kliimatingimuste kõikumise indikaatoriks on suurte järvede veetasememuutused – mida sademeterohkem ja jahedam on kliima, seda kõrgem on järvede veetase, ja vastupidi. Hämmastaval kombel langeb hüdroloog Ago Jaani prognoos Peipsi järve uue maksimumveeseisu kohta kokku Raukase ennustusega, et 2015 aastal peaks olema “väikese jääaja” tipp.

  29. Raukase sõnul algas jahenemine 2008. aastal ja jõuab tippu 2015. aastal.

    Kas jääajal ei peaks ka suved pigem jahedad olema?
    Nii palavat suve nagu sel aastal oli, ei mäleta aga isegi vanad inimesed.

  30. Raukas juhib tähelepanu, et heaks kliimatingimuste kõikumise indikaatoriks on suurte järvede veetasememuutused – mida sademeterohkem ja jahedam on kliima…

    Kliima jahedus on järvede puhul vast oluline suvel?
    Et vähem vett ära auraks.

  31. Lp.-d K_V, salvey, dig, Urmas, Kriku, Märt, tohlakas, …, kahtleja, Andres Valdre

    Ei viitsinudki kommentaaride jada lõpuni lugeda…, mis ei tähenda, et need igavad või rumalad oleksid.

    Nagu ikka vaidlustes ja debattides juhtub, tuleb MILLEGI tõestamiseks sukelduda kolossaalselt suurde pisidetailide hunnikusse… Ja siis meelest läebki – see suur pisidetailide kuhjum moodustab ju süsteemi,
    antud juhul planeedi nimega MAA… ;-)

    Nii suur sys(õigem oleks vast KOMPLEKS), nagu seda on MAA, sisaldab sedavõrd suurt hulka seoseid, et selle syssi korrektne ja lõplik analüüsimine ja kirjeldamine ongi võimatu… vähemasti momendil inimkonna käsutuses olevate teadmiste, tehniliste-, majanduslike- ning inimressursidega.

    Seega, kas ei oleks õigem, et artikli lõppu märgib selle autor küsimuse(d), millele ta konkreetsemalt kommentaare tahaks,

    et ei tekiks tühjast tüli
    kuse pärast kurje jutte
    pasa pärast pahandusi
    sita pärast sekeldusi

    ?

  32. Kusti ütles:

    Lp.-d K_V, salvey,…
    … kas ei oleks õigem, et artikli lõppu märgib selle autor küsimuse(d), millele ta konkreetsemalt kommentaare tahaks
    ?

    Paistab nii, et artiklite lõpetamine on autorite vaba valik.

  33. K_V ütles:

    Kusti ütles:

    Lp.-d K_V, salvey,…
    … kas ei oleks õigem, et artikli lõppu märgib selle autor küsimuse(d), millele ta konkreetsemalt kommentaare tahaks
    ?

    Paistab nii, et artiklite lõpetamine on autorite vaba valik.

    Nii jah! Just selles probleem ongi, et kui räägime liig vabalt nö. kõigest, saame tulemusek pea et midagit… Eriti hulluks läheb siis kui kommentaare on palju… Hakkab vägisi sarnanema mõnede Kuku Raadio saadetega, kus kolm-neli tõesti huvitavat isiksust saatejuhi saamatuse tõttu korraga räägivad… ;-)

  34. tohlakas ütles:

    Wiki võiks esialgu allikana kõrvale jätta, vähemalt niikaua, kui sealsetes kliimateemades on kuulsa wikitrolli William Connoly käejälg tugevalt sees.

    William on palju asju, aga troll kindlasti mitte.

  35. Urmas ütles:

    Olen natukene pettunud ja üllatunud – kui ma nüüd õigesti aru saan, siis oodati minult enese “paranoia” õigustamiseks linke?

    Ei, kindlasti mitte. Õigustamine ei too kellelegi tulu ja kindlasti ei aita ta probleemi paremini mõista.

    Jäta paranoia kõrvale ja esita argumendid, mis toetuvad faktidele, mitte umbmäärasele hirmule või hägusatele kahtlustustele.

    Urmas ütles:

    Mis viitab, et lugupeetud oponent ei ole enda (veendunud ja õige) seisukoha kujundamisel vastuargumente vaevunudki lugema? Või peab ta siinkirjutajat sedavõrd pinnapealseks ja oletab, et minu arvamus on kujunenud vaid paari pealkirja põhjal ja üritab seda nüüd paljastada?

    Sul on väga kummaline arusaamine ratsionaalse debati olemusest. Aga siin ei ole selle üle diskuteerimiseks kindlasti õige koht.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga