Jan 03 2011

Miks “alternatiivmeditsiin” tarbetu on

Autor: kell 7:20 teemas pseudoteadus, tervis, trivia. 204 kommentaari.

Ehtne ussiõli
Tänapäeval ussiõli kiilaspäisuse raviks ei kasutata.

Mõnevõrra lihtsustatult võime kõikmõeldavad ravimis- ja diagnostikavõtted jagada kolme kategooriasse: need, mida praktiseerivad koolitatud arstid (näiteks pimesoole eemaldamine), need, mida praktiseerivad “alternatiivmeditsiini” proponendid (näiteks akupunktuur) ning need, mida keegi ei praktiseeri (näiteks aadrilaskmine või akupunktuur telefoni teel).  Teisel teljel võime — samamoodi lihtsustatuna — kõikvõimalikud mõeldavad ravimisviisid netokasu põhjal samuti kolme kategooriasse jagada: kasulikud (näiteks pimesoole eemaldamine ägeda pimesoolepõletiku korral), kahjulikud (näiteks gripi ravimine salvarsaaniga) ning mõjuta (näiteks suhkrutablettide manustamine lühinägelikkuse raviks). Kui me nüüd vaatame, kuhu ravimisviisid kahel teljel koos langevad, näeme, et kahjulikke võtteid ei praktiseeri peaaegu keegi, koolitatud arstid praktiseerivad peaasjalikult kasulikke võtteid ning “alternatiivmeditsiini” rahvas peaasjalikult mõjuta võtteid. Miks on see nii?

kasulikud neutraalsed kahjulikud
meditsiin tavaline meditsiin mugavusteenused, platseebo üksikud õnnetused
ei kasutata avastamata võtted moest läinud või alles leiutamata ideed vanad ideed, mis osutusid kahjulikeks
alternatiivika üksikud tõendamata uued leiud pika ajalooga “alternatiiv- ja täiendmeditsiini” vormid üksikud tõendamata uued ideed

Osutub, et sellel on väga lihtsad küberneetilised põhjused. Ühest küljest on tsiviliseeritud ühiskondades reegliks, et kahjulikud ravivõtted jäetakse kõrvale. Need, mis on kahjulikud ja kasutud (näiteks raadiumiga toonik) keelatakse seadusega ära; need, mis on ohtlikud, kuid teatud tingimustel kasulikud (näiteks silmaläätse kirurgia) jäetakse kasutamiseks ainult koolitatud ja tegevusloaga arstidele. See aga tähendab, et selgelt kahjulikud ravimisviisid rändavad üsna kiiresti lahtrisse võtted, mida keegi ei kasuta, ükskõik, missuguses lahtris nad ka esimesena välja ilmusid.

Teisest küljest on arenenud teadustegevusega maades kombeks, et kasulikud võtted leiavad pärast testimist üsna kiiresti tee pärismeditsiini riistakasti. Klassikaline näide on röntgendiagnostika. Wilhelm Conrad Röntgen leidis kummalise kiirguse, mida ta X-kiirteks hüüdis, 1895. aasta novembris. Pärast mõningat katsetamist leidis 1896. aasta märtsis aset esimene teadaolev röntgendiagnostiline fotograafiasessioon ning 1903. aastal seati Mary Hitchcocki memoriaalhaiglas üles esimene püsiv röntgeniaparaat. See aga tähendab, et kui “alternatiivmeditsiini” lahtrisse ilmub tõendatavalt kasulik võte, lakkab see üsna kiiresti olemast alternatiivne; ta muutub pärismeditsiiniliseks võtteks.

Kuna need kaks mehhanismi eemaldavad “alternatiivterapeutide” pakutavate võtete seast kiiresti nii tuntavalt kasulikud kui tuntavalt kahjulikud võtted, jäävadki alternatiivsetena virelema üksnes niisugused menetlused, millest pole ei kasu ega kahju, näiteks homöopaatia. Teisisõnu, enamik “alternatiivmeditsiinist” — sealhulgas kõik, millel on pikk ajalugu — on kasutu, tarbetu, mõttetu.

Lisalugemist

Jaga rõõmu või murega!

204 kommentaari

204 kommentaari loole “Miks “alternatiivmeditsiin” tarbetu on”

  1. Liina 03. jaanuar 2011 kell 10:53

    Millised on kriteeriumid, mille alusel jagada ravim või raviviis “tavaliseks” või “alternatiiv”meditsiiniks?

  2. Tonda 03. jaanuar 2011 kell 11:02

    Alternatiivmeditsiin võiks olla raviviis, mis ei ole uuringutega kinnitust leidnud.

  3. Martin Vällik 03. jaanuar 2011 kell 11:17

    @Tonda:
    Ja ka sellised, mis tehtud uuringute põhjal ei ole tõhusad, on kahjulikud, kuid mida alternatiivikud vaatamata nendele tõenditele kasutavad ja reklaamivad kui tõhusaid.

  4. vabatmees 03. jaanuar 2011 kell 11:40

    huvitav kas üle miljardi hiinlase on lollid, et lasevad ennast ravida kasutu akupunktuuriga ?
    huvitav miks eestis, tohivad nõelraviga tegeleda ainult akadeemilse meditsiiniharidusega inimesed, kui nõelad on kasutud, seega ohutud ?

  5. UpsO 03. jaanuar 2011 kell 11:42

    kui vaadata kasvõi põgusalt igati reglementeerit teaduslikult ja ametlikult turule paisatud farmakone, siis pole tõesti ime, et aina rohkem on sydame-veresoonkonna haigusi, kasvajaid, vaimseid häireid … Kõigil massiliselt kasutatavail ravimeil on rohkem v vähem negatiivseid kaasmõjusid. Nii elab ja õitseb ravimitööstus – ravides 1 haigust, tekitatakse teine. nt valuvaigistitega kaasneb tihti vererõhu tõus, ärevushäired, sydame rytmihäired. osa neist on kantserogeensed.

    niisiis ei ole see kiidetud teaduslik meditsiin parem yhti kui alternatiivne. asi on kinni meedikuis ja meediumides.
    oluline on, kas arst oskab ja kui andekas ta on.
    diplom ei ravi.
    Konsiilium arytab haigusjuhtu : ” heakyll, mis me siis otsustame, kas hakkame ravima või – las elab?”

  6. salvey 03. jaanuar 2011 kell 12:00

    Reklaamiks siis päris meditsiini ja asjatundjaid ka, sest tervis on teadagi kõige kallim vara:arst.ee

  7. Mart K. 03. jaanuar 2011 kell 12:09

    vabatmees ütles:

    kas üle miljardi hiinlase on lollid, et lasevad ennast ravida kasutu akupunktuuriga?

    Esiteks tuleks kinnitada väide, et üle miljardi hiinlase end nõeltega ravida laseb. Aga oletades, et laseb, on lühike vastus “jah“. Pikem vastus “Jah, aga…” viib meid antud teemast juba kaugemale. Ma ei kahtle nt maineka sünnitusarsti sõnades, kui ta väidab, et on olnud Hiinas tunnistajaks valutule sünnitusele, mida viidi läbi nõelravi abil, aga see ei kinnita ju nõelravi kui meetodi töötavust. Sisuliselt võiks raha näperdamist ka ravimeetodina pakkuda — on andmeid, et aitab mõnegi valu vastu, isegi kui raha pole näperdaja oma.

  8. Liina 03. jaanuar 2011 kell 12:22

    Mida siis ette võtta nende ravimise juhtudega, mida “tavameditsiin” kasutab, millel on kahjulikud mõjud inimesele, kas need on “alternatiivsed”?

    Üldse, see kasu ja kahju on hea küsimus. Kellele raviviis kasulik või kahjulik peaks olema? Või milline tulemus on kasulik ja milline kahjulik?

    (Teen meelega asja keerulisemaks)

  9. Erich 03. jaanuar 2011 kell 12:25

    Aadrilaskmist kasutatakse üksikute näidustuste korral ka kaasajal, kuigi peenema nimetuse all.

    vabatmees ütles:

    huvitav kas üle miljardi hiinlase on lollid, et lasevad ennast ravida kasutu akupunktuuriga ?

    10000000000000000 kärbest ei saa eksida! Sitt ON maitsev! :)

  10. Kriku 03. jaanuar 2011 kell 13:01

    Mida siis ette võtta nende ravimise juhtudega, mida “tavameditsiin” kasutab, millel on kahjulikud mõjud inimesele, kas need on “alternatiivsed”?

    Kui kasu ei kaalu kahju üles, siis ei tohiks niisuguseid võtteid kasutada. Näide?

  11. Ti 03. jaanuar 2011 kell 13:49

    @vabatmees:

    miljard hiinlast alluvad platseeboefektile samuti kui enamik muid inimesi.

    http://www.painjournalonline.c.....4/abstract

    http://www.acudatabase.nl/Onde.....rology.pdf

  12. Jason 03. jaanuar 2011 kell 15:15

    Erich
    vabatmees ütles:

    huvitav kas üle miljardi hiinlase on lollid, et lasevad ennast ravida kasutu akupunktuuriga ?

    10000000000000000 kärbest ei saa eksida! Sitt ON maitsev! :)

    rääkimata neist miljarditest inimestest, kes alates H. Sapiensi tekkest saadik kõiksugu muid jaburusi järginud on…

  13. dig 03. jaanuar 2011 kell 15:51

    Liina ütles:

    Mida siis ette võtta nende ravimise juhtudega, mida “tavameditsiin” kasutab, millel on kahjulikud mõjud inimesele,

    Too näiteid.

    Üldiselt on hea tava hinnata ravimeetodite kasu ja riski profiili. Positiivse netokasuga meetodid lähevad rakendamisele, negatiivse netokasuga meetodid jäetakse kõrvale. Näiteks artiklis mainitud salvarsaan on küll arseenipõhine ja sellisena väga mürgine, aga sellel on tõendatult netopositiivne toime süüfilise või aafrika unitõve mõnede staadiumite all kannatavatele patsientidele. Seetõttu kasutati salvarsaani pärismeditsiinis aastakümneid ning ta jäeti kõrvale üksnes pärast madalama riskiga tõhusate vahendite — peamiselt penitsilliini — avastamist.

    Kõrvalepõikena võib ehk mainida, et salvarsaani ilmumine vähendas oluliselt elavhõbeda kasutamist meditsiinis.

  14. dig 03. jaanuar 2011 kell 15:53

    Liina ütles:

    Kellele raviviis kasulik või kahjulik peaks olema?

    Patsiendile. Mis küsimus see üldse niisugune on?

  15. Sniff 03. jaanuar 2011 kell 16:31

    vabatmees ütles:
    huvitav miks eestis, tohivad nõelraviga tegeleda ainult akadeemilse meditsiiniharidusega inimesed, kui nõelad on kasutud, seega ohutud ?

    Tõesti huvitav, kuna nõelravil pole akadeemilise meditsiiniharidusega midagi pistmist ehk siis seda ülikoolis ei õpetata. Samas on meditsiiniharidusest kasu igasuguse soolapuhumise korral – lisab usaldusväärsust, ja nõelravi puhul ka ohutust. Meditsiiniharidusega inimene eeldatavasti teab kuhu nõelu pista ei tasu.

  16. vabatmees 03. jaanuar 2011 kell 16:36

    hiinlased on tuntud oma praktilise meele poolest, selle pärast ei ole seal ka juurdunud ükski religioon, mis põhineks mingitel müütidel ja jumalatel, vaid levinud on praktilised õpetused. arvata, et hiinlased praktiseerivad tuhandeid aastaid mingit platseebo jura, või muud mitte töötavat praktikat on jabur. teiseks õpetatakse akupunktuuri lisa erialana arstiks õppiatele tartu ülikoolis, kui ka paljudes teistes euroopa ülikoolides.

  17. Martin Vällik 03. jaanuar 2011 kell 16:53

    @vabatmees:
    Kui sa pole veel lugenud, siis pikema jutusarja algus akupunktuurist, selle ajaloost ja kommunistlikust reanimeerimisest on siin:
    Akupunktuur — legendid ja tegelikkus (osa 1)

  18. vabatmees 03. jaanuar 2011 kell 17:18

    esiteks see teks ei vastanud mu küsimustele ja teiseks on see ainult üks võimalik versioon paljude seast. teadmised võisid liikuda mõlemat pidi. akupunktuur ei ole ainult nõelad, nõel on hilisem nähtus(tänapäeval mõjutatakse hiinas ja ka mujal punkte juba elektriimpulssidega). kõige varasem mõjutamine oli vajutamisega, siis kuumutamine, seejärel terava kiviga torkamine(ma ei tea, kas viidatud tekstis kividega survestamine on sama). punktid olid kunagi salastatud informatsioon ja on võimalik et seda ei pandud ettevaatuse mõttes hauda ühes, teha ühe haua põhjal mingeid järeldusi on meelevaldne. ja see puna hiina asi, tänapäeval tegeletakse aktiivselt akupunktuuriga jaapanis, lõuna-koreas ja taiwanil , seal ometi on tänapäeva meditsiin saanud massides vabalt levida ning on kättesaadav kõigile. tavaline kagu-aasia haigla hõlmab nii lääne, kui ida meditsiini. kui on vaja kiiresti sekkuda, kasutatakse edukalt lääne oma, aga ennetustöös, taastusravis ja kiiret sekkumist mitte vajavate haiguste puhul. seal ei kiputa vastandama, vaid praktiseeritaksekõiki töötavaid lahendusi. võtta oma ausaama kujundamisel aluseks mõned skeptilised artiklid on sama, mis kujundada oma maailmapilt ühe raamatu, näiteks piibli alusel.

  19. Märt 03. jaanuar 2011 kell 17:23

    @vabatmees:
    Ka sa ei näinud, et nende uuringute järgi polnud vahet kuidas inimesi torgiti?

  20. Märt 03. jaanuar 2011 kell 17:24

    Aktiivselt ja igas riigis tegeletakse ka väga vastikute ja julmade asjadega ning protsessi levik ei tõesta küll mingit kasu rahast ilma jääjale.

  21. dig 03. jaanuar 2011 kell 17:26

    vabatmees ütles:

    hiinlased on tuntud oma praktilise meele poolest, selle pärast ei ole seal ka juurdunud ükski religioon, mis põhineks mingitel müütidel ja jumalatel,

    Niisugune jabur väide ei või ometi kummutamata jääda!

    Crystal Dragon of Taiwan loetleb hulka põnevaid hiina müüte.

    Art and Archeology pakub põhjalikku tabelit Hiinas üles tähendatud budistlikest jumalatest. Taoistlike jumalate loetelu saab lugeda ja pilte vaadata china.org.cn’i lehel.

  22. dig 03. jaanuar 2011 kell 17:28

    vabatmees ütles:

    arvata, et hiinlased praktiseerivad tuhandeid aastaid mingit platseebo jura, või muud mitte töötavat praktikat on jabur.

    Kuidas inimesed ekslikult platseebole toimet omistavad, sellest räägib eilne artikkel.

  23. Märt 03. jaanuar 2011 kell 17:44

    @vabatmees:
    Aga platseebo töötab ju osade asjade vastu. Eriti hetkelisele enesetundele. Ise mängin tihti platseeboeffektiga lihtsalt konkreetsetele asjadele keskendudes. Kui tahan võin kujutleda seina puudutamise või selle läheduses olemist imelisustunnet andvaks. Sein üksi ei tee seda kuid fantaseerimisega koos mõjub küll. Seejuures pole vaja asja reaalselt selliseks pidada.

  24. M 03. jaanuar 2011 kell 17:47

    vabatmees ütles:

    teiseks õpetatakse akupunktuuri lisa erialana arstiks õppiatele tartu ülikoolis.

    Ei õpetata.

  25. vabatmees 03. jaanuar 2011 kell 17:57

    müüte on igal rahval, aga küsimus on nende valdavuses ja kui palju neid tõe pähe võetakse. ei tea ühtegi hiina jumalat. tule taevas appi, hiinas ei tunta meile tuntud jumala kuju, seal on need hoopis muud nähtused. teiseks budism ei ole hiina usk, ega massiliselt levinud. budismis on hulga voole, chan budism, mis oli budismi vooludest kõige enam levinud, ei tunnista mingisugust autoriteeti, ega jumalat. jumalad on tantristlikus budismis, aga see on marginaalne vool ja veider segu shamanismist ja budismist. taoism liitis endaga jumalad hiljem, ja need ei ole ka meie mõistes jumalad. taoismi põhiolemus eitab igasugu autoriteeti. taoism ei olnud ka hiinas valdav. kristlikel missionääidel läks kaua aega hiinlastele selgeks tegemisega mis on see jumal millest nemad räägivad, selline olevus oli hiinlastele mõistmatu. valdav oli konfutsiuse õpetus, kus pole olemas mingit jumalat.

    dig soovitan lugeda sul konfutsiuse õpetust, dadejingi, chan budismi tekste ja teisi otse allikaid, aga mitte lugeda mingite kolmandate isikute koostatud nimekirju. lisaks pidada sõprust mõne mandri hiina ja taiwani hiina perekonnaga. saab pilt selgemaks.

    märt, milliste uuringute ?

  26. vabatmees 03. jaanuar 2011 kell 21:52

    @M:
    väljendasin ennast vähe valesti, mitte erialana, vaid lisa ainena. minu teada õpetatase vabaainena refleksoteraapiat, mille all käib ka akupunktuur. Kahjuks puuduvad mul andmed, kas seda ka hetkel õpetatakse.

  27. vice versa 03. jaanuar 2011 kell 21:52

    Märt ütles:

    @vabatmees:
    Ka sa ei näinud, et nende uuringute järgi polnud vahet kuidas inimesi torgiti?

    Vahe on.

    http://www.worldscinet.com/ajc.....03405.html

    Siit leiab veel hulga viiteid:

    http://www.naturalnews.com/024.....e_TCM.html

  28. Märt 03. jaanuar 2011 kell 21:59

    Ti ütles:

    @vabatmees:

    http://www.painjournalonline.c…..4/abstract

    http://www.acudatabase.nl/Onde…..rology.pdf

    @vabatmees:
    Neid uuringuid mõtlesin. Kas sa ei loe teiste viidatud tekste?

  29. Liina 03. jaanuar 2011 kell 22:29

    dig ütles:

    Liina ütles:

    Mida siis ette võtta nende ravimise juhtudega, mida “tavameditsiin” kasutab, millel on kahjulikud mõjud inimesele,

    Too näiteid.

    Üldiselt on hea tava hinnata ravimeetodite kasu ja riski profiili. Positiivse netokasuga meetodid lähevad rakendamisele, negatiivse netokasuga meetodid jäetakse kõrvale.
    Kõrvalepõikena võib ehk mainida, et salvarsaani ilmumine vähendas oluliselt elavhõbeda kasutamist meditsiinis.

    Keeruline on anda hinnaguid uutele ja alles lühikest aega kasutusel olnud meetoditele. Üks näiteid, mis kohe meelde tuleb on hormoonasendusravi menopausivaevustega naistele. Esialgu tuli ravim turule ja arstid suhteliselt kergekäeliselt kirjutasid naistele välja hormoone vähendamaks menopausi aegseid vaevusi. Ka Eestis on minu teada läbi viidud ravimiuuringut hormoonasendusravi osas, ent see katkestati. Põhjuseks asjaolu, et hormoonasendusravi saanud naiste riskid saada rinnavähki tõusid oluliselt. Tänapäeval hormoonasendusravi nii kergekäeliselt ei kasutata, ent tal on sellest hoolimata positiivseid külgi. Lihtne otsing andis järgmise patsiendile suunatud info.

    Teine teema mis meelde tuleb on prostatavähi testskriining, täpsemalt PSA antigeeni testimise kasulikkus. See on tekitanud ka spetsialistide seas tuliseid vaidlusi testimise kasulikkuse teemal. Prostatavähk võib olla kiire kuluga ja fataalne, ent võib areneda aeglaselt ning mitte halvendada patsiendi elukvaliteeti tema elu ajal. Testi tulemus ei ütle, kumba tüüpi areng patsienti ees ootab. Prostatavähi ravi kõrvalmõjud võivad patsiendi elu teha oluliselt kehvemaks kui vähi mitteravimine. Samuti, arvestades, et prostatavähk on tüüpiliselt eakamate meeste haigus, siis ravimine või mitteravimine ei mõjuta oluliselt määral patsiendi elada jäävat aega (Ehk, et vähiravi kõrvalmõjud võivad elu teha lühemaks kui ravimata jätmine). Lisaks veel siis valepositsiivsed tulemused, mille mõju või kasu patsiendile on igati kaheldav.

  30. Liina 03. jaanuar 2011 kell 22:52

    Kriku ütles:

    Mida siis ette võtta nende ravimise juhtudega, mida “tavameditsiin” kasutab, millel on kahjulikud mõjud inimesele, kas need on “alternatiivsed”?

    Kui kasu ei kaalu kahju üles, siis ei tohiks niisuguseid võtteid kasutada. Näide?

    Kellele raviviis kasulik või kahjulik peaks olema?

    Patsiendile. Mis küsimus see üldse niisugune on?

    Ilmselt kehvalt esitatud küsimus. Kasusid on mitmeid – lühiajaline, pikaajaline, kasu patsiendile, kasu lähedastele ja kasu arstidele, kasu SKP-le, kasu arstile, kasu ravimitootjale/turustajale, kasu ühiskonnale.
    Näide:
    Võtame Eestis kõige olulisema surmapõhjuse meeste seas – südame-veresoonkonna haigused. Kroonilised haigused, millesse näiteks 2009 aastal haigestus umbes 35 000 meest ja 45 000 naist. Teada on, et nende haiguste põhjuseks on vähene liikumine, stress, süsivesikute- ja rasvaderikas toit ja pisut ka geneetilist soodumust. Nendel haiguste puhul kasutatakse ravimeid (alandamaks vererõhku, alandatakse kolesterooli ja kontrollitakse südametegevust). Neil ravimitel on kõrvaltoimeid, nende tarvitamine on aastatepikkune protsess, mis ei ole patsiendile kõige mugavam. Milline võiks olla inimese/patsiendi jaoks “kõige kasulikum” ennetus- ja raviviis. Põhimõtteliselt võiks see olla kohustuslik füüsilise aktiivsuse annus iga päev, stressiga toimetulemise tehnikad, ning täisväärtuslik mitmekülgne toitumine.

    Oletame nüüd olukorda, kus “tark ja hea riigipea” võtab selle probleemi oma südameasjaks. Mida ta teha saab inimeste huvides? Kui mina oleks maailma kuningas ja minu suurim mure on inimeste haigestumine südame-veresoonkonna haigustesse, siis minu esimesed vahendid ei oleks mitte arstide ja ravimite eest maksmine, vaid pigem tubakatoodete tootmise ja müümise keelustamine, alkoholi tootmise ja müümise keelustamine, autode asendamine ühistranspordiga, karastusjookide ja muude kaloririkaste toitude keelustamine, puu- ja köögiviljade tootmise ja turustamise subsideerimine, televisiooniprogrammi piiramine ainult uudistega. Kes tahaks sellises riigis elada?

  31. Märt 03. jaanuar 2011 kell 23:02

    @vice versa:
    Natural News ei ole mingi teadusandmebaas. Ta promob oma tooteid kritiseerides meditsiini ja kiites looduslikku. Vähi ja HIV puhul olid negatiivsed artiklid kõrvalmõjudest ja optimistlud lood vitamiinide võib-olla ravivast mõjust. Teadustööd on väga kindla ülesehitusega ja need 2 mida ma viitasin olid vähemalt teadustöö moodi.

  32. katrinv 03. jaanuar 2011 kell 23:23

    Nõelraviga seoses tuli mulle meelde üks film, “Budistlik pihk”, http://www.youtube.com/watch?v=BHJM5ZS4dmQ

    Millegipärast olen mina näinud, et Hiinas on täiesti tavalised haiglad ja täiesti tavalised arstid, kes ravivad päris tavapärasel moel. Nõelravi tohutus populaarsuses julgen kahelda, arvestama peab ka sellega, et on päris palju inimesi selles suures riigis, kellel puudub põhjusel või teisel ligipääs arstiabile ning kes seetõttu saavadki loota vaid rahvameditsiinile (vaesus, elamine eraldatud maapiirkonnas jne). Ei saa jätta mainimata ka seda, et hiinlaste hulgas on levinud ka ninasarviku sarve pulbri kasutamine potentsiravimina (see sarv koosneb keratiinist, nii et sama hea oleks vanaema häbemekarvu pulbriks teha ja sisse juua, näiteks). Samuti meeldib neile tarbida tiigri peenist ja muude ohustatud looma- ja taimeliikide osi. Mida haruldasem, seda suurem mõju näikse olevat. Hmmmm… nad ju ei saa eksida?! Aga kui äkki on neil sama olukord, mis siin – teadlased teevad oma tööd ja üritavad selgitada mingi ravivõtte kasutust, aga teatud hulk inimesi lihtsalt ei usu seda?

    Valutu sünnitus pole mingi ime. Nimelt toodab naise organism sünnitustegevuse toimumise ajal ise valuvaigistavaid aineid. Minusse pole ühtegi nõela torgatud ega ühtegi epiduraali tehtud, ega tabletti antud – mõlemad lapsed on jummala ökolt välja tulnud. Ei saa kurta, keha kohanes aegamööda ja valu ei tundunud kordagi midagi hullu olevat. Ühes vanas “Horisondis” oli jutt ühest Aafrika hõimust. Neil oli raviviis peavalu ravimiseks – selleks tupsutati haige pead hõõguva puutikuga. Ikka nii, et jälg järel. Lõpuks võttis valu ära. Mina avastasin hiljuti uue viisi nohu ravimiseks – epilaator! Oli vaja jalgu raseerida, samas kõva nohu oli. Juba esimeste tõmmete järel masinaga mööda jalgu läks nina lahti! Proovige, te ei kahetse!

    Kokkuvõttes pole mingisugust “lääne-” või “tavameditsiini” olemas. On ravivõtted ja ravimid, millest on kasu, ja on need, millest ei ole. Viimased ei ole meditsiin. Kui näiteks ühe vana Rootsi aadlisuguvõsa perekonnaretseptide kogumikus oli ravivõtete hulgas ka nt piiritusse või viina uputatud punaste riideribade sissejootmine haigele sisemise verejooksu peatamiseks, siis ei tähenda see ju ometi seda, et me peaks tänapäeval kah niimoodi tegema, selle asemel, et manustada vere hüübi mist soodustavat ravimit või teostama operatsiooni? Miks ma peaksin piinama kaane, kui tänapäeval on võimalik manustada verd vedeldavaid toimeaineid salvi või tablettidena? Ja miks ma peaksin soolatüükaid sibulaga hõõruma, kui neist on võimalik kiiresti lahti saada nt külmutamisega? Seejuures ei tohi unustada, et rahvameditsiini keegi ei mõnita, tänapäeva medistiini juured on selles, aga vaevalt küll omaaegne ravitseja rõõmustaks, kui näeks, et mõne meelest pole tõhusamaid raviviise vajagi otsida. Et suure ja väikese vereringe ning lümfiringe ja elundite tegelike ülesannete ja…

  33. katrinv 03. jaanuar 2011 kell 23:29

    .. toimimise avastamine on mõttetu ja lausa vale – on ju vanade hiinlaste, asteekide, tolteekide, hinndude jne ettekujtused energiakanalitest, energiaringidest, ma-ei-tea-millest-veel. Asteegid nt pidasid vere igapäevast valamist täiesti hädavajalikuks, ilma selleta ei saanud päike tõusta, iga korralikult kasvatatud mees-naine valas ise oma verd, torgates läbi oma keele, suguelundid, lõikudes veene. Miks me seda ei tee? Äkki seepärast, et me oleme vahepeal teada saanud, et päikese tõusmine ja loojumine ei sõltu meist üldse.

  34. vice versa 04. jaanuar 2011 kell 0:47

    Märt ütles:

    @vice versa:
    Natural News ei ole mingi teadusandmebaas. Ta promob oma tooteid kritiseerides meditsiini ja kiites looduslikku. Vähi ja HIV puhul olid negatiivsed artiklid kõrvalmõjudest ja optimistlud lood vitamiinide võib-olla ravivast mõjust. Teadustööd on väga kindla ülesehitusega ja need 2 mida ma viitasin olid vähemalt teadustöö moodi.

    Natural News leheküljel on antud hulga viiteid mitmesugustele uuringutele. Kas need ei sobi sellepärast, et on antud leheküljel või mida?
    Aga kuidas on World Scientific leheküljel avaldatuga, kas see ikka sobis?

    Või sobib see:
    http://www.biomedsearch.com/ni.....84070.html

    või äkki see:
    http://www.scientific.net/KEM.326-328.889

    Ma võin veel valikuid pakkuda.

  35. vice versa 04. jaanuar 2011 kell 1:03

    Tonda ütles:

    Alternatiivmeditsiin võiks olla raviviis, mis ei ole uuringutega kinnitust leidnud.

    Unista edasi.

    Vaata seda:
    http://www.oxfordjournals.org/.....about.html

    Muu maailm ei jaga meie skeptikute vastikust ja põlgust alternatiivmeditsiini ees.

  36. vice versa 04. jaanuar 2011 kell 1:06

    katrinv ütles:

    .. toimimise avastamine on mõttetu ja lausa vale – on ju vanade hiinlaste, asteekide, tolteekide, hinndude jne …

    Ma ei näe siin ega ka eelnevates tapeetides midagi muud peale eelarvamuste…mis on rumaluse ema.

  37. dig 04. jaanuar 2011 kell 1:25

    vabatmees ütles:

    dig soovitan lugeda sul konfutsiuse õpetust, …

    dig on lugenud. dig teab, et Kong Fuzi sugusele autoriteedilaulikule on õhtu- ja naabermaadel vähe kedagi vastu panna.

    Enne ateistiga teoloogia üle vaidlema minemist on soovitatav ka vabatmehel end usuküsimustega kurssi viia.

    vabatmees ütles:

    kristlikel missionääidel läks kaua aega hiinlastele selgeks tegemisega mis on see jumal millest nemad räägivad,

    Kes selles süüdi on, et nendel nii keeruline teoloogia oli, et nad ise ka sellest aru ei saanud? Thori või Suure Manitu misjonäridel oleks arvatavasti lihtsam olnud.

    vabatmees ütles:

    … ja kui palju neid tõe pähe võetakse.

    Ei tea, kas eestlased võtavad lugusid Kaval-Antsust ja Reinuvader Rebasest rohkem tõe pähe kui inglased lugusid Arturist või kreeklased lugusid Heraklese vägitegudest?

  38. dig 04. jaanuar 2011 kell 1:37

    vabatmees ütles:

    väljendasin ennast vähe valesti, mitte erialana, vaid lisa ainena. minu teada õpetatase vabaainena refleksoteraapiat, mille all käib ka akupunktuur.

    Ka see on jama.

    Mida arstiteaduse tudengitele õpetatakse, seda saab lugeda ÕIS’ist. Valikaineid on päris hulka, alustades aju ja käitumise seostest (ARNR.01.033) ja lõpetades ägeda kõhuga (ARKI.01.011), aga ei refleksoloogiat ega akupunktuuri nende seas ei ole.

  39. Märt 04. jaanuar 2011 kell 1:42

    @katrinv:
    Mõnus tapeet oli :-)

  40. dig 04. jaanuar 2011 kell 1:52

    katrinv ütles:

    Mina avastasin hiljuti uue viisi nohu ravimiseks – epilaator!

    Ega tegemist allergilise nohuga polnud?

    Epilaatori kasutamine võib provotseerida stressihormoonide, sealhulgas adrenaliini produktsiooni, adrenaliin aga on nii vägev immuunsupressant, et teda kasutatakse standardse vahendina isegi anafülaktilise šoki ravis.

  41. dig 04. jaanuar 2011 kell 2:06

    Liina ütles:

    Millised on kriteeriumid, mille alusel jagada ravim või raviviis “tavaliseks” või “alternatiiv”meditsiiniks?

    Siinse artikli mõttes on ravaviis tavaline, kui seda pruugivad peaasjalikult tavalised arstid ning alternatiivne, kui seda pruugivad peaasjalikult arstide alternatiivid.

  42. Tonda 04. jaanuar 2011 kell 9:03

    vice versa ütles:

    Tonda ütles:

    Alternatiivmeditsiin võiks olla raviviis, mis ei ole uuringutega kinnitust leidnud.

    Unista edasi.

    Vaata seda:
    http://www.oxfordjournals.org/…..about.html

    Muu maailm ei jaga meie skeptikute vastikust ja põlgust alternatiivmeditsiini ees.

    Mida sa sellega öelda tahad?

  43. vabatmees 04. jaanuar 2011 kell 9:41

    @dig:
    lisasin, et ei ole enam kursis kas seda hetkel õpetatakse
    http://www.ut.ee/KKKB/doc/03.007.doc

  44. vabatmees 04. jaanuar 2011 kell 9:55

    @dig:
    ateistidega on see jama, et nendega on sama igav ja keeruline vaielda, kui kirikuõpetajaga. mõlemad on kinni oma religioonis ja dogmades , üks kummardab pimesi jumalat, teine teadust. mõnus on suhtuda skeptiliselt mõlemasse.
    NB. kui nohuga probleeme on vajuta punkte Js20, enamustele aitab, on isegi ateistide puhul aidanud ;)

  45. dig 04. jaanuar 2011 kell 10:00

    vabatmees ütles:

    @dig:
    lisasin, et ei ole enam kursis kas seda hetkel õpetatakse
    http://www.ut.ee/KKKB/doc/03.007.doc

    Mis otsast see arstide aine on? KK on ju kehakultuuriteaduskond.

  46. vabatmees 04. jaanuar 2011 kell 10:05

    @dig:
    kas kehakultuurosakond on väljaspool akadeemilist haridust, seal ju ometi ei tohiks õpetada soolapuhumist, või kuidas ?
    tean lihtsalt, et meditsiini õppivad tudengid on seda lisa aineks võtnud.

  47. Liina 04. jaanuar 2011 kell 10:45

    Aga kui tulla loos püstitatud küsimuse juurde tagasi. Esitatakse väide, et alternatiivmeditsiin on tarbetu. Kui miski on kõikide jaoks tarbetu, siis ta unustatakse. See, et alternatiivmeditsiin on püsinud hoolimata klassikalise meditsiini edust viimasel kahel sajandil, olles kord enam kasutajaid ja siis jälle vähem kasutajaid leidnud. Kas me siis saame öelda, et kõik inimesed ühiskondades on nõus sellega, et alternatiivmeditsiin on tarbetu, mõttetu ja mitte kellelegi vajalik?

    Ühest küljest alternatiivmeditsiin kui teenimisvahend on kahtlemata alternatiivmeditsiiniteenuse pakkujale tarvilik. Ent, kui ei ole nõudlust, ei peaks olema ju ka pakkumist. Darvinistlik ja vabaturulähenemine ütleb, et turg paneb asjad paika.

    Okei, ütleme, et osad inimesed on rumalad ja teised saavad nende pealt teenida. Ent alati ei ole alternatiivmeditsiini teenuste pakkujad raha peal väljas ja minnakse mitteklassikalise teenuse peale isegi siis, kui klassikalise meditsiini teenus on kättesaadav ja tasuta. Järelikult, on ühiskonnas gruppe, kelle jaoks on alternatiivsel teenusel mõte, tarvidus, tähendus. Kui kellegi jaoks on tarvidus olemas, kas siis on asi/nähtus tarbetu?

  48. dig 04. jaanuar 2011 kell 11:08

    Liina ütles:

    Kui miski on kõikide jaoks tarbetu, siis ta unustatakse.

    See väide on kahjuks reaalse maailmaga vastuolus.

    Ilus kontranäide on loterii. Voltaire’i ajad on kauge möödanik ning ükski tänapäevane loterii ei paku mängijale netopositiivset võiduvõimalust. Kuna aga inimlik intuitsioon tõenäosuste tõlgendamisel kehvavõitu on, ei ole loterii kuhugi unustuse hõlma vajunud, vaid on jätkuvalt väga tulus maks neile, kes matemaatikat ei mõista.

    Meditsiini alternatiivid parasiteerivad samamoodi inimliku intuitsiooni nõrkuste peal. Aga kui loterii puhul on vähemalt võimalik kaotus piiratud lotopileti hinnaga, siis ravi asendamine uina-muinaga võib palju kallimaks maksma minna.

    Liina ütles:

    Ent, kui ei ole nõudlust, ei peaks olema ju ka pakkumist.

    See kehtib üksnes ideaalse turu tingimustes. Ideaalse turu tingimused näevad muuhulgas ette, et nii müüja kui ostja on müüdava kauba või teenuse omadustest igakülgselt informeeritud. Nii meditsiini vallas kui selle alternatiivide juures on see eeldus täitmata — juba loomu poolest on arstil palju põhjalikum teadmine sellest, kuidas patsiendi tervis töötab. Hästireguleeritud süsteemis hoolitsevad riik ja sootsium selle eest, et arstid toimiksid eetiliselt ja ei paneks oma ärihuve patsiendi tervisest ettepoole; meditsiini alternatiivide juures on niisugused mehhanismid aga juba olemuslikult välistatud. Homöopaadi ärihuvid oleksid tõsises ohus, kui ta patsiendile ausalt üles tunnistaks, et müüb paljast vett, millel ravitoimet ei ole. Samamoodi on kõigi muude alternatiivikutega, kelle äri seisneb kliendile valetamises.

    Liina ütles:

    Darvinistlik ja vabaturulähenemine ütleb, et turg paneb asjad paika.

    Kas vana hea Charles keeras oma hauas just teist külge? Küllap vist.

    Liina ütles:

    … ja minnakse mitteklassikalise teenuse peale isegi siis, kui klassikalise meditsiini teenus on kättesaadav ja tasuta.

    Vaat’ see ongi see kõige hullem juhtum, kus inimene hakkab päris ravi soolapuhumisega asendama. Kui haige hommikul arsti juures käiks ja õhtul maagilist vett rüüpaks, oleks tegemist lihtsalt raharaiskamisega. Kui haige aga arvab, et maagiline vesi on tõsiseltvõetav raviprotseduuri alternatiiv, siis jääb tema haigus ilma ravita. Mõned haigused on säärase kohtlemise üle surmavalt pahased.

  49. dig 04. jaanuar 2011 kell 11:10

    vabatmees ütles:

    kas kehakultuurosakond on väljaspool akadeemilist haridust, seal ju ometi ei tohiks õpetada soolapuhumist, või kuidas ?

    Ideaalses maailmas ei tohiks, reaalses maailmas on kehakultuuriteaduskond üks neist kahest, kuhu soolapuhumisel võrdlemisi hõlbus sisse imbuda on.

  50. Liina 04. jaanuar 2011 kell 11:24

    dig ütles:

    Ilus kontranäide on loterii. Ükski tänapäevane loterii ei paku mängijale netopositiivset võiduvõimalust.

    Kas võiduvõimalus on loterii ainuke eesmärk? Heategeval loterii mängimise eesmärk võib olla heategevus. Mängu- või hasardi tunnetamise vajadus eesmärgina on samuti tegutsema ajav. Inimesed võivad loteriid mängida ka siis, kui nad on teadlikud tõenäosteoorast. Ning teised inimesed ei mängi loteriid mitte kunagi, nad saavad oma vajadust hasardi ja mängukire järgi rahuldada näiteks punase tule ajal üle tee kõndides.

    Meditsiini alternatiivid parasiteerivad samamoodi inimliku intuitsiooni nõrkuste peal.

    Oled sa selles kindel, et mitte miski muu inimlik nõrkus või vajadus ei ole siin lisaks sellele mängus? Vajadus inimliku, individuaalse lähenemise järele? Mittenõustumine meditsiinilise paradigmaga? Traditsioonide austamine? Ühiskondlikule survele allumine? Otsuse tegemine kasutades alternatiivset ratsionaalsust? Võimalikke variante võib ju olla veelgi.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: