Metameditsiin — teadusnäoline meditsiinisarnane tegevus
Rupert Wells ja libavähiravi aastast 1907. Klõpsa pildile, näed suuremalt.Alguse otsa kokkuvõte
Metameditsiin on üks kaubamärkidest pikas meditsiini matkivate tegevuste reas. Metameditsiini poolehoidjad väidavad, et nende tegevus on teaduslik, tegelikult puudub sel tegevusvaldkonnal teadustööde pagas; peamised teoreetilised väited on tüüpilised eelteaduslike terviseteooriate veidi moodsam ümbersõnastus. Metameditsiini ohud on sarnased kõigi teiste libameditsiiniliste tegevustega: väärad teooriad haiguste tekkepõhjustest ja ravivõimalustest võivad viivitada adekvaatse diagnoosi ja ravi saamist; inimesed, kes läbivad metameditsiini 10-päevase koolituse, võivad hakata ekslikult arvama, et nad on pädevad teistele inimestele tervisealaseid soovitusi jagama ning asetavad end olukorda, milleks neil puudub tegelik ettevalmistus ja võtavad endale vastutuse, milleks nad pole valmis.
Metameditsiin — teadusnäoline “meditsiin”, vanad ideed uuemas kuues
Meditsiininäolisi tegevusi ja mõtteviise on mitut sorti. Mõned on nö traditsioonilised, nt Indiast pärit Ayurveda või tantsu ja trummiga ravitsemine, mõned on teadusliku meditsiini eelsete otsingute käigus välja nuputatud süsteemid, nt homöopaatia. Inimeste loomingulisus pole tänapäeval sugugi vähemaks jäänud ning osad on leidnud oma sisepalangu väljendamiseks sobiva vormi olevat uute tervisealaste süsteemide väljamõtlemises. Selmet korralikult oma sõnakunsti arendada või meditsiiniliselt pädevaks saada, piirdutakse kehvapoolse fantaasiakirjandusega ning meditsiinilise ebakompetentsusega, mis muidugi ei takista iseennast pidamast innovatiivse süsteemi rajajaks, paradigma vahetuse põhjustajaks nagu Galileo Galilei omal ajal.
Osad meditsiinisarnased tegevused on silmnähtavad posimised, sellest saavad aru isegi need, kes muidu alternatiivmeditsiini “avatud meelega” suhtuvad, mõni teine meetod on aga suutnud ära õppida trikid, vigurid ja sõnavara, mida päris meditsiinis ja teaduses kasutatakse ning maskeerumine suudab ära petta ka mõned päris meditsiinilise haridusega inimesed, patsientidest rääkimata. Päris teaduse ja meditsiini matkimine on peen kunst, aga selle läbinägemise vastukunst on ka õpitav.
Mõni posimine vastandab end konkreetselt tänapäeva arstiteadusele ja kutsub inimesi üles arstide poolt määratud ravimitest loobuma, juurde arendatakse vandenõuteooriaid ravimifirmade maailmavallutusplaanidest ja vaktsiinide saatanlikust olemusest; teised taas üritavad end näidata teadusliku meditsiini võrdväärse partnerina.
Seekord siis jutt uuenäolisest meditsiinisarnasest ettevõtmisest nimega metameditsiin (META-Medicine). Just näolisest, sest midagi põhimõtteliselt uut nende arusaamas ei ole ja moodsa aja kombe kohaselt taaskasutatakse (recycling) paljusid vanu eelteaduslikke mõttearendusi; mõni rõhuasetus teise kohta, teistmoodi nimi (kaubamärk), mõni trikk juurde ja ongi uus frantsiis, mida üleilmse võrgustiku vahendusel turundada.
Eestis paistab olevat vähemalt kaks seltskonda, kes metameditsiini edendavad:
* Eesti Metameditsiini Keskus, Ave Sepp, Kaia-Kaire Hunt, Riinu Lepa
* MTÜ Metameditsiin, Lea Tõnts
Esimene väidab:
Eestis on tänaseks metameditsiini täiendõppe läbinud kümned arstid, tervishoiutöötajad, terapeudid ja teised huvilised.
On olemas ka eestikeelne raamat Metameditsiin.
Esitan mõned kogutud laused eestikeelsetelt metameditsiini kodulehtedelt, et saada aimu, millega tegu.
Metameditsiin on tõestanud, et inimene suudab terveneda kõikidest haigustest, ka nendest mida kaasaegne meditsiin peab ravimatuteks haigusteks.
Nüüd on ka teaduslikult tõestatud, et enesetervendamine mis tahes haigusest on võimalik, kui vaid ise seda südamest soovid.
Haigus või tervisehäire kujuneb välja, kui meil puudub võimalus võidelda või põgeneda, kui tunneme end olukorra vangina ning ei suuda leida rahuldavat lahendust konfliktile või (hinge) traumale.
Kõige olulisem teadmine metameditsinist on see, et kui meie keha „haigestub“ siis tähendab see seda, et tegemist on tervenemisprotsessiga.
Kõige sagedamini kujunevad haigused välja just konfliktifaasis. Sümpaatiline närvisüsteem töötab täie võimsusega ja viib organismi häireseisundisse, mobiliseerides lõputult energiat. Samal ajal võib närvisüsteem kogeda, et energiakogus on liiga võimas ja püüda seda piirata. Piltlikult öeldes sõidame üheaegselt nii gaasi- kui piduripedaali vajutades. Konfliktiperiood ja haiguse areng lõpevad siis, kui inimene on leidnud konfliktile praktilise lahenduse ja/või töötab selle läbi emotsionaalselt.
Metameditsiin on integratiivse meditsiini arenenud diagnostika- ja teraapiamudel, mis baseerub bio-psühho-sotsiaalsete tegurite seostel.
Metameditsiin annab meile täpse, kõikide haiguslike seisundite empiiriliselt tõestatud mõistmise, olgu selleks siis seljavalu, vähk, diabeet, südamehaigus, ekseem või lihtsalt külmetushaigus.
Oluline on mõista, et metameditsiin ei ole mingi uus teraapiavorm, vaid on diagnostikavahend, mis annab haigusprotsessi mõistmise. See mõistmine võimaldab raviprotsessis toetuda loomulikele tervenemisprotsessidele ja taastada seeläbi tervis.
Uuringud on näidanud, et haiguse tekkele eelneb peaaegu alati märkimisväärne emotsionaalne kogemus. Kui me kogeme konfliktišokki e. sündmust, mis on täiesti ootamatu, väga dramaatiline ja emotsionaalne, siis reageerib meie organism sellele automaatselt muutustega, mida me nimetame haiguslikeks seisunditeks (ingl. k. ‘dis-ease’ ) nagu kasvaja, ekseem, diabeet jne.
Kõikide haiguslike seisundite diagnostikas ja teraapias rakendatakse peamisi punkte ja faase, mis näitavad sulle minevikus toimunud sündmusi ja võimalikke eesootavaid sümptome füüsilisel, emotsionaalsel, mentaalsel ja sotsiaalsel tasandil.
6. Iseeneslik tervenemine: vitaalsus ja eluenergia.
Iseenesliku tervenemise võimet on võimalik mõjutada, välistades haigust tekitavaid faktoreid, toetades tervenemist toetavaid faktoreid. Tugev immuunsüsteem, suur vitaalsus ja elujõud on olulised tervenemist toetavad aspektid. Nii konfliktifaasis kui tervenemisfaasis on vajalikud lisaenergia ja –toitained. Bioloogilist haigusprotsessi on organismi kõigil tasanditel võimalik toetada teraapiliste abivahenditega.
Allikas: 10 põhiprintsiipi
Punkt 6: tervenemiskriis
Kui konflikt on olnud intensiivne ja pikaajaline, võib ajal, mil lõdvestumine on kõrgpunktis, tekkida tervenemiskriis. Põhjuse leiame ajust. Nagu öeldud punktis 2, toimuvad šokihetkel ajukoes muutused. Pärast konflikti lahenemist algab kahjustatud piirkonna parandamine: kahjustatud piirkond tursub ja sinna tekivad gliiarakud. Turse võib avaldada survet teistele ajupiirkondadele, mille tõttu võivad ilmneda sellised sümptomid nagu krambid, epilepsiahood, topeltnägemine, peapööritus, minestamine, peavalu või migreen, astmahood, südameatakk või südame seiskumine jm. Kui gliiarakkude juurdekasv avastatakse, diagnoositakse seda tavaliselt kui ajukasvajat.
Allikas: Metameditsiiniline lähenemisviis haigusprotsessile
Nina limaskest = haisev konflikt (solvumine, millegi peale pahane olemine)
Allikas: Organite ja konfliktide vaheliste seoste näiteid
Vanad “naljad” kenasti reas — nohu tuleb solvumisest ja kui enesetunne “ravi” käigus väga kehvaks läheb, siis tegelikult hoopis paraned ning loomulikult on neil enesekindlust veel väita, et nemad teavad, kuidas tegelikult haigused tekivad ja kuidas neid ravida.
Mis sellise enesekindluse allikaks võib olla? On neil hulgaliselt teadusuuringuid ette näidata, nagu näib nende reklaamtekstidest paistvat?
PubMed andmebaasis leiab märksõnaga metamedicine 29 vastet, neist 24 on 1980. alguses ilmunud ajakirja Metamedicine artiklid, mis räägivad meditsiinieetikast ja filosoofiast. Kõige lähemale tabab vist see artikkel aastast 1990:
Can meta-medicine bridge the gap between para-medicine and so-called school medicine?
The concept of metamedicine is analogous to the concept of metaphysics. According to Kants perception, medicine has its origin in the human mind (“Gemüt”) which is the source of all kinds of arts. Controversally to Kant, Fichte established I and non-I as a subject-object relationship. School philosophy, psychology and biology tend to banish the “subject” into mysticism but it comes up again in modern physics. Medicine as “art of healing” can only happen between subjects (physician and patient). Considering “metamedical” points of view, it cannot exist without the I/you respectively the you/I relationship. Following Plato, this means “loving-science” and is common to all kinds of medicine.
Pole just liiga palju, et võtta endale meditsiiniteaduse paradigmavahetaja rasket koormat.
Kuidas saada metameditsiini praktiseerijaks?
Osale kahel 5-päevasel kursusel, dokumenteeri 10 kliendi juhtumit ja tee eksam.
Isegi trollijuhid õppisid mäletamistmööda kolm kuud (või oli see kuus kuud), enne kui neid usaldati liiklusesse inimesi vedama.
Miks just nüüd selle metameditsiini teema üles võtan? Ikka selleks, et teha reklaami nende maikuus toimuvale konverentsile. Teadet konverentsist üritatakse levitada ka päris meditsiiniga tegelevate inimeste seas ja üks konverentsi päev ongi kava järgi mõeldud just pigem arstidele, teistele tervishoiutöötajatele ning terapeutidele, koondnimetusega Psühhoneuroimmunoloogia – integratiivne lähenemine tervisele. Siin on uudistamist ja imestamist nii psühholoogidele, aju-uurijatele, matemaatikutele, silmaarstidele.
Integratiivse Meditsiini Konverentsi eesmärgiks on pakkuda nii arstidele, terapeutidele ja tervisenõustajatele kui ka kõikidele oma tervisest huvitatud inimestele värskemaid uudiseid, teaduslikke tõendeid ja tutvustust psühhosomaatilise meditsiini ja psühho-neuroimmunoloogia vallas.
Osalustasu algab 110 eurost (1721 kr).
Lõpu otsa kokkuvõte
Metameditsiin on taas üks paljudest pretensioonikate eesmärkidega “paradigmamuutjatest”. Nad küll väidavad, et nende tegevus on teaduslik, kuid tegelikkus näitab muud — nende panus meditsiiniteadusesse on olematu. Arusaam haiguste põhjustest on sarnane eelteaduslikega, müstifitseeritakse üht “algset põhjust” (šokikogemust) ja pakutakse maagilisi vormeleid selle lahendamiseks, samas nimetatakse neid eelajaloolisi asju moodsa teaduse sõnadega.
Metameditsiin on meditsiinisarnane, teadust matkida üritav tegevus, millel seos päris teadusega on ühepoolne — metameditsiinis kasutatakse mõningaid päris teaduse arusaamu inimkeha toimimisest ja tahab päris teadusele olla võrdväärne partner, aga endal pole mitte midagi vastu pakkuda. Oma müügiloo kokkumiksimisel küll kasutatakse eri teadusharude terminoloogiat ja ilmselt ka mõningaid tõepäraseid arutluskäike, kuid need upuvad sõnavahtu ning ilma igasuguse tõenduspõhjata loodud seostesse.
Kahetsusväärseim asjaolu seisneb aga selles, et oma tegevusega jätavad metameditsiini asjapulgad potentsiaalsetele klientidele, kel võib olla tõsiseid terviseprobleeme, mulje, et metameditsiinist võib asjatundlikku abi saada. Veel jäetakse neile heasoovlikele inimestele, kes tahaksid teisi aidata, mulje, et kui nad on metameditsiini kursuse läbinud, siis on nad spetsialistid inimeste ning nende tervisega tegelema. 10-päevane kursus ei võrdu 10-aastase arstiõpinguga.
Metameditsiinist saaks kirjutada veelgi pikema loo, selle asutajast, sektivõitlustest, surnud inimestest, kes German New Medicine’i ja metameditsiini (META-Medicine) peale lootma on jäänud, olgu aga viidatud paar blogipostitust Ryke Geerd Hamer-i tegudele:
* German New Medicine (GNM): Hamer House of Horrors
* Psychological Trauma, Stress, Cancer and German New Medicine: Time to Move on, Mr Hamer!
Vaadates inimesi, kes antud valdkonda Eestis esindavad, tekivad muremõtted:
mitmel neist on kas meditsiiniga seotud või psühholoogia kõrgharidus ja nad ka töötavad vastavas valdkonnas. Ehk siis saavad esineda antud valdkonna ekspertidena, mida tõendavad diplomiga ja rohkem kogemusega valdkonnas. Seega, inimesed, kes neile oma vaimse või füüsilise tervisega seotud probleemidest rääkima lähevad, võivad suure tõenäosusega nö metameditsiini ohvriks langeda (kui väidetakse, et suudetakse peale paari koolitust kohe kõike ravida) ja unustada kriitikameele, sest ekspert ju teab, mida räägib. Audru valla rahval ja Rocca al Mare kooli rahval on see tõenäosus kohe eriti suur kahjuks.
Siinkirjutaja sattus aastaid tagasi TÜ kliinikumis eriarsti juurde, kelle ainumas soovitus oli, et mul tuleks Luule Viilmaad lugeda ja kohe palju. Sest Luule Viilmaa raamatus on täpselt kirjas, mis mu hädade põhjus on.
Metateadus = teadusest rääkimine mingite sümbolite abil, mis justkui peaks adekvaatselt kujutama mingeid reaalseid teaduslikke tõdesid?
“Meta-” tähendab minu teada uut teooriat, mis on saadud vana abstrahheerimisel, st. enam ei räägita asjast endast, vaid mingist kõrgemast tasemest, mille rääkija asjale peale on ehitanud. Vaevalt et ükski teadus ilma sellise abstrahheerimiseta hakkama saaks (orgaaniline keemia on ju “meta” mitteorgaanilise suhtes) ja sarnast võtet kasutavad ka teadusega tegelemise teesklejad. Mulle isiklikult käib närvidele, et iseenesest neutraalsete prefiksite nagu “meta” või “para” tähendus igapäevakeeles umbluuliseks muutub, aga mis teha. Uhhuulased võivad selle oma saavutuste hulka kanda.
Millel selline üldistus põhineb?
@Kriku:
Noh, ma ei viitsinud teab mis taustauuringut teha, aga üks meta-persoon töötab Audru vallas ja teine RAMis psühholoogina
Õhtulehes ilmus eelmsiel nädalal artiklike sellest, kuidas Eestis jagatakse narkolepsiat põhustavat Pandremixit tasuta. Artiklis on muidugi mööda vaadatud faktist, et mitte keegi seda seost leidnud ei ole, vahearuanne avalikustatakse homme ja lõpparuannet on oodata kevadel (vt nt http://www.hs.fi, otsisõna Pandemrix ja sikainfluenssa). Seega ma tuhlasin mööda soomekeelseid ajalehti ja leidsin muudki põnevat. Lääkärinlehtist loetud kommentaar selle kohta, kuidas idamaiste tarkade esinemine televsioonis võib nurjata arsti kümne aasta pikkuse töö oma patsiendiga:
http://www.laakarilehti.fi/kom.....023/type=7
Taustaks siis, et kommentaari ajendiks on ilmselt see saade: MOT.
Aga kõige põnevam lugemine oli selle kohta, kuidas Soomes Pirkkalas aeti tuberkuloosiepideemia jälgi, kus haigestus 2 vaktsineerimata last ja 5 täiskasvanut. Selgub, et haiguste haruldaseks muutudes on neid väga raske avastada, kuna unuvad nii nende ohtlikkus kui sümptomid. Nakkusallikate otsimine ja võimalike nakatunute otsimine on keeruline ja pikaajaline töö, hõlmates teavitustööd, kutsete jagamist uuringutele, kontakteerumist naaberriikide tervishoiuasutustega(antud juhul eesti, kus algne nakkusallikas tööl käis) jne. Soovitan soojalt läbi lugeda, sest annab arstide töös kindasti parema pildi kjui 10päevane metameditsiini või 2päevane trännakuteraapia kursus. Midagi ka vaktsineerimisvastastele – kas te kujutate ette sellise operatsiooni läbiviimist Eestis (mina hästi ei kujuta, teades meie ressursinappust nii finantside kui personali osas – ja soomlasedki kurdavad, et neil süsteem ei tööta!).
http://www.laakarilehti.fi/fil.....sto4_1.pdf
Mnjah, ja kujutage nüüd ette, et selle tuberkuloosi nakatunud imiku ema oleks temaga nõelravisse või aroomiteraapiasse või refleksoloogi või sensitiivi-ekstrasensi-auratransformaatori juurde läinud… Teeme punktid lahti, masseerime suurt varvast, paneme kõrvaküünlaid, oimanäensiinkohasonaurasrohelinekeeris…
@KatrinV:
Kui kõik haigused on ravitavad, siis pole muret, et diagnoosida on raske. Ma ei viitsi süveneda, aga kui hoolega lugeda, siis küllap lubatakse ka surnuid ellu äratada.
Avastasin uue trendi, kui kirjutada otsingusse “tervisekool”, siis saab üsna hea nimekirja psedomeditsiiniga tegelevatest asutustest. Veel leidsin sellise toreda asutuse nagu Holistilise Teraapia Instituudi http://www.holistika.ee/ .. ma ei leia lihtsalt sõnu, millise pläma eest inimesed on nõus raha maksma. Ilmselt mingi heast elust lolliks läinud koduperenaiste teema….
Peaks kohe uurima, kes see Holistilise Teraapia Instituudidel koolitusloa välja andis….
Kes inglise keelest subtiitriteta aru saab, soovitan kõikvõimaliku holistilise teraapia kohta vaadata „South Parki” osa „Cherokee Hair Tampons” (http://www.southparkstudios.co.....ir-tampons või midagi sinnapoole). Ja pangem tähele, et see tehti juba ligi 11 aastat tagasi.
Igatahes on selle koduka järgi holistiliseks terapeudiks saamine oluliselt kallim ettevõtmine kui korraliku psühhoteraapia (pereteraapia, kognitiiv-käitumisteraapi) koolitus. Seega peabki ju pärast hädalistelt inimestelt seitse nahka koorima.
Aga arvud on masendavad – hetkel õppivat sedasinatset imeteraapiat üle 100 inimese, lisaks on juba olemas 36 terapeuti.
@Andres Valdre:
See oli väga hea osa! Soovitan soojalt. Mu 10-aastane on SP fänn, saime kõva kõhutäie naerda. Vanemlikest kohustustest ma tõmbasin ka seoseid tegelikkusega, et see polegi kõik naljakas väljamõeldis, vaid inimesed tõesti usuvad seda – Miss Information oli põhitegelane, kes neerusiirdamist vajavale poisile homöopaatilist löga sisse jootis ja kui sellel väga paha hakkas, siis ütles, et ta paraneb! Ta paraneb, see on osa paranemisprotsessist! Ja siis sõbrad läksid otsima, kust siirdamiseks neeru saada…
@Tonda:
Võid kaks korda arvata….
Iseenesest on see ju lihtne ja ammutuntud äriprojekt – tekitad huvigrupi ja siis hakkad neile koolitusi tegema. Raha tuleb nagu raba.
Aga samas, kas ikka on võimalik inimene tervenemise protsessist välja lülitada? Juba antiikajast alates on rõhutatud, kui tähtis on patsiendi usk ravijasse. Aga üks näide teaduse vallast – kuidas katsetatakse uusi ravimeid? Tehakse kaks gruppi haigust põdevatest katsealustest. Ühtedele antakse toimeainet, teistele kibedaks tembitud tärklist. Katsealused ise ei tea, kes neist toimeainet saavad. Ja oi imeta: terveks saanuid on mõlemas grupis! Seda nimetatakse platseeboefektiks. Toimeaine loetakse toimivaks, kui seda saavas grupis on tervenenuid tunduvalt rohkem kui kontrollgrupis. Minu küsimus nüüd ongi: kas tärklis on see, mis tervendab? Või inimese USK, et ta saab mingit uut ja eriti head ravimit? Arstid teavad seda väga hästi. Mõni ime, kui mõni neist mõtlema hakkab ja küsib, äkki on inimeses peidus midagi enamat, kui me arvatagi oskame (st. mida ametlik meditsiin arvata oskab).
Usk tervenemisse võib ka rahustada ja stressihormoonid on meditsiinis immuunsüsteemi nõrgendajana kasutusel.
thera ütles:
Antiikajal ei olnudki arstidel suurt midagi peale usu, lootuse ja armastuse pakkuda, sest meditsiiniteadust ei olnud veel leiutatud. Siis läks paar tuhat aastat mööda ja looduseuurijad ning meditsiini-insenerid töötasid välja terve hulga teisi arstiriistu ja medikamente. Vahendeid, millel on mõõdetavalt suurem mõju kui usul, lootusel ning armastusel. Tänapäeva arst suudab ilma suurema riskita välja lõigata patsiendi pakitseva pimesoole, korrigeerida silmaläätse kuju, edukalt ravida mädanema hakkavaid haavu ja ära hoida mumpsi, leetreid ning läkaköha. Kaks tuhat aastat tagasi oli see kõik arstidele täiesti kättesaamatu.
Platseeborühmas paranetakse peamiselt tänu sellele, et osal haigustest ongi aja jooksul tendents ise paraneda. Platseebo mõjul võivad lühiajaliselt leeveneda subjektiivsed vaevused, kuid haiguste loomulikule kulule on platseebo mõju väga väike.
Platseeboefektist on pikemalt juttu olnud nt siin:
Platseeboefekt – imeravim või misasi
Martin Vällik ütles:
Silma on hakanud, et kohalikud skeptikud on loonud omamoodi arvamuse platseebost. Negatiivse. Ja avaldavad vaid sellesuunalisi üllitisi. Platseebo olevat pea ebaeetiline ja bla-bla…
Ma paneks tasakaaluks siia juurde sellise uuringutulemuse:
Kaptchuk TJ, Friedlander E, Kelley JM, et al. Placebos without deception: a randomized controlled trial in irritable bowel syndrome.
@vice versa:
Kes siin platseebosse negatiivselt suhtunud on? Mulle ja vist osadele teistele ei meeldi kui seda valede ideede “tõestusena” ära kasutatakse.
Bioloogiast õpetaks, et stress ärritab seedekulglat ja paneb kõhu korisema. Osalt amügdala töö ja osalt vagaalrefleksi süü, kui kõrge vererõhk peas tekitab aja jooksul seedehäireid parasümpateetilise närvisüsteemi vahendusel.
Platseeboefekt kui imeravim või misasi?
Imeravim ta nüüd ei ole, kaine mõistus vähemasti nii ette ütleb. Aga “toimetu” , “kasutu”, “korraks enesetunnet parandav” sünonüümina seda ka kasutada ei saa, nagu siin tavaks on võetud.
Allikas?
@Kriku:
Fuente-Fernandez R, Philips AG, Zamburlini M, et al. Dopamine release in human ventral striatum and expectation of reward. Behavioural Brain Research. 2002;136(2):359-363.
Ma ei näe siin vastuolu M. poolt öelduga. Hulka aineid vabastatakse vastavalt isiku subjektiivsele kogemusele. See käib nii seedimise, stressihormoonide, erektsiooni tekkimise kui palju muu kohta.
@Kriku:
Saaks lisada ka muutused veresuhkrus, higistamise, tupevalud, hüperaktiivsuse, depressiivsuse, ärevuse, maanilisuse ja unetuse mis samuti hetkekogemustest sõltuvad.
@ dig:
Kes ajalugu ei mäleta… räägib kohati rumalat juttu. Aastatuhandete vanused luustikuleiud näitavad selgelt, kui osavad olid tolleaegsed inimesed näiteks luumurdude kokkulappimisel. On luustikke, mille kolp on avatud ja inimene on pärast seda rõõmsalt edasi elanud (sellele viitavad kinnikasvamisjäljed luu servades). Seega ei olnud ainult usk ja lootus. Kogu tänapäevane lääne meditsiin põhineb Hippokratese ja Galenose tööl (need mehed tegid muu hulgas sõna otseses mõttes teaduslikke katseid ning nende ravi põhines suurel määral ravimtaimedel). Aga see on nii elementaarne, et sellest pole mõtet pikemalt kirjutada.
Minu arvamus on, et platseeboefekti taga on inimese enesesisendus – see ongi see usk, millest me räägime. Enesesisendusel on meeletu vägi. 19. sajandi antropoloogid näiteks on kirjeldanud surnuks nõidumise fenomeni paljude Aafrika ja Austraalia hõimude juures. Oli hõime, kus usuti, et loomulikku surma ei olegi olemas – iga surm on nõia kätetöö. Ja kui oli vaja vihamees teise ilma saata, mindi nõia juurde, see tegi vajalikud rituaalid ja siis saadeti sõnumiviija nõ surnuksnõiutu juurde. Niipea, kui sõnum oli üle antud, tundis asjaosaline, kuidas tal paha hakkab. Ta jäi voodisse ja kolme päeva pärast oligi surnud. Vahel üritati ka valgeid kolonisaatoreid surnuks nõiduda, aga neile see ei mõjunud. Asja teaduslik seletus on väga lihtne – pärismaalane oli veendunud, et nõidus ta tapab ning enesesisenduse tagajärjel ta surigi. Platseeboefekti puhul sama lugu – inimene on veendunud, et ta saab ravimit (tema ju ei tea, et ta saab ainult tärklist) ning see enesesisendus mõjub. Tänapäeva meditsiini probleem minu meelest selles seisnebki, et keegi ei ole tõsiselt neid toimemehhanisme uurinud. Aga kui teadlastel ei ole ammendavaid vastuseid, hakkab tööle fantaasia ning need vastused mõeldakse välja. Ja tullaksegi lagedale igasuguste alternatiivmeditsiini teooriatega ja alati leidub neid, kes neid usuvad.
thera ütles:
Kui Sa hoolega vaatad, näed, et luumurdude lappimine on minu loetelust hoolikalt välja jäetud.
Ei vasta tõele. Üle tuhande aasta vastas, aga renessansiajastul hakkasid Galenose ideed tasapisi murenema ja 19.–20. sajandi arengud puksisid enamiku nendest välja. Nelja huumori teooria, Galenose meditsiini nurgakivi, on tänaseks täiesti kõrvale heidetud.
Muide, nii kurb kui see ka ei ole, on pikast ajaloost hoolimata valdav enamik kaasaegsest meditsiinist välja töötatud möödunud sajandil. (Nostalgiahuvilised võivad sajanditagusest meditsiinist aimu saada Sierra On-Line’i suurepärasest paroodiast Freddy Pharkas: Frontier Pharmacist.)
thera ütles:
Mitte keegi? Väga kategooriline väide, arvestades, kui palju platseebo toimemehhanismist teada on.
Muidugi ei välista see, et järgmise Kuhni paradigmanihke teaduses toob kaasa just platseeboefekti lahtimuukimine. Aga tõik, et teadlased platseeboefekti ja autosugestiooni kohta juba absoluutselt kõike ei tea, ei tähenda, et a) asja ei uurita tõsiselt ega b) et õhumüüjad-šarlatanid tunnevad platseebode toimimise saladusi teistest paremini.
@ dig:
Galenos andis lääne meditsiinile filosoofilise aluse ning see püsib raudkindlana tänase päevani. Galenos ütles: kui need neli elementi lähevad inimese kehas tasakaalust välja, siis inimene jääb haigeks. Arsti ülesanne on mitmesuguste preparaatide abil see tasakaal taastada – siis saab inimene terveks. Kui sa lähed apteeki, mida Sa näed? Tonnide viisi ravimeid. See ongi lääne meditsiini alustala – kui inimene jääb haigeks, tuleb talle anda rohtu. Arusaam, miks inimene haigeks jääb, on muidugi muutunud, aga põhimõte on jäänud samaks.
Ida kultuurides usutakse, et inimene on oma olemuselt tihenenud energiatomp universumi energiavoos. Ja nii põhineb ida meditsiin energia liikumisel inimkehas (kõik need chakrad ja energiakanalid ja ki-energia). Kui energiavoog kehas takerdub, jääb inimene haigeks. Arsti ülesanne on vaba energiavoog taastada. Põhimõtteliselt täiesti teistsugune filosoofiline alus. Probleem ongi selles, et globaliseeruvas maailmas need kaks ideed segunevad. Ja nii ongi – ühed ei saa energiatest mõmmigi aru ja ütlevad, kõik see on jama; teised aga löövad kaht kätt kokku ja leiavad, et see ongi ilmamaa tarkus. Minu arvamus on, et tulevik on nende kahe sünteesil – juba on läänes tunnustust leidnud nõelravi (mis pole ju muud, kui energiakanalite mõjutamine nõeltega), küllap tulevikus võetakse üle teisigi meetodeid, mis praegu on “alternatiivmeditsiin”.
@ Mart K.
Võimalik, et mu väide on tõesti liiga kategooriline. Lihtsalt mulje on selline jäänud, et seda teemat ei peeta kuigi oluliseks. Aga võimalik, et ma eksin ka siinkohal. Üks inimene lihtsalt ei suuda kõigega kursis olla.
thera ütles:
Kulla mees, nüüd pingutad Sa jälle üle — nagu Eukleidese geomeetriakirikugagi.
Parandagu mind M, aga Galenost käsitletakse tänapäeva arstiõppes ehk vaid meditsiini ajaloo loengutes. Nelja huumori (elemendi) teoorial ei põhine küll mitte ükski tänapäevane teaduslik raviviis.
See on küll karikatuurne lihtsustus tänapäevasest arstikunstist. Kui see nii oleks, siis oleks ehk õigustatud ka su ebalev suhtumine niiöelda Lääne meditsiini. Õnneks pole see aga sugugi nii. Enne ikka uuritakse, mis haigusega tegu ja siis pakutakse sobilik raviviis, mis muidugi võib sisaldada ka medikamente. Aga need medikamendid ei põhine nelja huumori teoorial, vaid inimese biokeemia tundmisel, kliinilistel katsetel nende mõju hindamisel jne.
Energiavahetus on oluline asjaolu tänapäevases teaduslikus meditsiinis, aga seegi põhineb teaduslikult uuritud biokeemial, mitte aga müstilisel sisekaemusel saadud taevastest tarkustest “energiatest” ja “vibratsioonidest”.
Filosoofiaid võib ju teha nii- ja naasuguseid, aga targutustest pole pikemas perspektiivis palju tolku, kui teaduslik uurimine meile reaalsusest selgeid teateid toob. Tark filosoof või ka muu ala inimene arvestab sellega, mida teadus välja on selgitanud, dogmaatikud istuvad kinni oma dogmades lihtsalt selle pärast, et keegi kunagi vanasti olla sedasi arvanud.
Tulevik on teaduslikul meditsiinil. Siin pole midagi sünteesida – Galenose arusaam on osake meditsiini ajaloost, nagu ka nõelravi, mille ümber on alles viimase poolsajandi jooksul loodud müüd iidsusest. Nõelravi tunnustamine Läänes ei ole üldine ja ennustan, et uuemate uuringute valguses väheneb huvi veelgi.
Pole olemas “Lääne” ja “Ida” meditsiini, selline jagamine on müstikute püüe end huvitavaks teha. Nii nagu on ühtne loodus, aatomid, molekulid, biokeemia, inimkeha, nii on olemas ka üks teaduslik meditsiin, tehtagu seda idas, läänes, põhjas või Marsil.
Martin Vällik ütles:
Temaatiline kommentaar on Wikis1, teemas Shu Ha Ri:
Ka teema Wisdom of the East puutub asjasse.
____________
1 Jah, selles Wikis, mida kõlbab hüüda Wikiks ilma edasise täpsustamiseta: WikiWikiWeb.
Martin Vällik ütles:
Mu palgeid katab alati hele häbipuna, kui M.V. viitab oma üllitisele akupunktuuri ajaloost ja energiast ning “energiast”.
Sellist jama juttu saab ajada vaid siis, kui teadmised on hangitud naistelehest, delfi naistekast ja mujalt kolletuvatest üllitistest, lisaks veel kellegi ajaloolase blogi, kelle spekulatsioone esitatakse kui viimase instantsi tõde akupunktuuri päritolust.
Kusjuures tänapäeval on olemas piiramatud võimalused end asjaga kurssi viia.
Miks küll end niiviisi naeruvääristada!?
et ehk näitad siis rohkem näpuga konkreetsete probleemide peale ja tood vähem abstraktset virinat kuuldavale?
vice versa ütles:
Äkki saad akupunktuurist piinliku punastamise vastu abi?
Paistab, et naistelehtede tõlgendusi võetakse tõepoolest liiga kergesti omaks. Kuidas muidu seletada seda, et iga uuring, mida on võimalik väärtõlgendada kui tõendit akupunktuuri toimimise kohta, tõlgendataksegi sedasi ja pannakse pealkirjaks. Samas need uuringud, mille tulemused väljendavad selgelt, et akupunktuuri mõju ei erine platseebost, võrdset tähelepanu ei saavuta. Ma ise arvan, et soov uskuda imedesse on inimlik.
Allikakriitilisus on suureks abiks ja minuarust jäävad naeruväärseks ikka need, kes oma usku imedesse püüavad teadusuurimuste rüüga varjutada.
dig ütles:
Muidu väga õige märkus.
Üks konkreetne probleem on see, et tõe pähe serveeritakse spekulatsioone ja rõhutatakse teise- ning kolmandajärgulisi aspekte.
Aga neid paskville lahata on liiga energiamahukas töö. Tõde, fantaasia ja demagoogia on nii põimunud, et pole muud öelda, kui et see on imelik, nagu üks kommentaator ka kirjutas. Alustada võib kasvõi sellest, et kemplemisel, kes on akupunktuuri isa pole mingit mõtet ega sisu (kui just patendiameti ukse taha asja pole), sest neid valdkondi, mis on samaaegselt avastatud ja arendatud erinevate inimeste ja ka erinevate kultuuride poolt on alati olnud. Tähtis on tulem, kuhu see avastus on viinud, kui kaugele on see arenenud. Või on sootuks hääbunud.
vice versa ütles:
Jube õõnes on, tühjalt kõmisevad sõnad. Omale sobivad ju mistahes allikad, kui sisu veendumustele vastab.
Akupunktuur pole mingi ime ja teadusuuringute nimekiri, mis väidavad akupunktuuri mõju, järjest pikeneb.
Aga muidugi võite oma vana mantrat edasi lugeda.
Metameditsiinist sujuvalt akupunktuurile üle mindud. Mõju osas pole neil muidugi palju vahet ja tühje sõnu oskavad mõlema pooldajad kõmistada.
Uuringute nimekiri võib ju pikk olla, aga nagu me teame, loeb hoopis jämedus ehk tõendite vettpidavus, katsete korratavus, enne seda veel katsete läbiviimise korrektsus.
Akupunktuuri mõju tuvastamine oleks ikka omamoodi ime küll, kuna mingit füsioloogilist põhjust toimeks ju pole. Ime oleks, kui leitaks mingid meridiaanid, mis vastavad eelteaduslikele meditsiiniteooriatele, ime oleks, kui leitaks mingid erilised punktid, mis kõlavad kokku eelteaduslike kehaatlastega, ime oleks, kui leitaks qi, mis piki meridiaane voogaks ja mille kulgu nende imepunktide torkimisega mõjustada saaks. Nii palju imesid ehk vastuolulisi eeldusi meie tänapäevaste teadmistega inimkehast ja looduse toimest ja seepärast on väga põhjendatud umbusklik, kriitiline, skeptiline suhtumine nendesse, kes väidavad imede olemasolu.
Muidugi – kui mingi asi on päriselt olemas ja mingi toiming mõjub päriselt, küll siis teadus selle tõe välja selgitab, olgu see võimalik tulemus minu arvates kui imeline tahes. Akupunktuuri uuringutes on suund aga selgelt sinna poole, et mida korrektsem uuring, seda enam ei erine akupunktuuri mõju platseebost. Positiivseid tulemusi kipuvad saama asjast huvitatud osapooled suhteliselt väikse valimi korral ja tõenäoliselt ei suuda teised uurijad neid tulemusi korrata, kui selliseid kontrollkatseid üldse keegi viitsib teha, kuna lähteteooria ise on piisavalt imekeskne ja tänapäeva teadlased üldjuhul imedesse ei usu ja seetõttu imeotsingutele oma kallist aega ei raiska.
Üldsõnaline lahmimine.
vice versa ütles:
Ei, “tõe pähe serveeritakse spekulatsioone” ei ole näpuga konkreetse probleemi peale viitamine. Samuti ei ole seda “rõhutatakse teise- ning kolmandajärgulisi aspekte”. Mõlemad on umbmäärased käeviiped, mida on konkreetsuse puudumise tõttu võimatu reaalsusega seostada, faktiväidetena analüüsida või tõeväärtuse seisukohast hinnata.
@vice versa:
Sinu ühes viites ja veel korra ka varem viidati mingile kokkuvõttele kus väidetavalt levis radioaktiivne värv chi või akupunktuuri kohtades eriliselt? Kas sul on näidata mõnda PET skänneriga tehtud pilti meridiaanidest, millele saab tasuta ligi?
Martin Vällik ütles:
Mida see tähendab: pole füsioloogilist põhjust toimeks?
Mis on eelteaduslik meditsiiniteooria ja eelteaduslik kehaatlas?
Tänan. Aga Martin Vällik vist ei teagi, et see on ühele tublile hiina arstile kompliment! Platseebo kui toimetuse võrdkuju, segav faktor, tõeste tulemuste kahtluse alla seadja, kehtib ravimiuuringute puhul. Hiina ravi kontseptsioon platseebot sellisena ei tunne, sest püha eesmärk ongi keha enesetervenemise aktiviseerimine.
Ji-Sheng Han (Acupuncture: neuropeptide release produced by electrical stimulation of different frequencies):
It has long been a dream to cure diseases by non-invasive
measures that activate self-healing mechanisms, without
using drugs or surgical operations
Miks Martin Vällik valetab? Kui panna näiteks kasvõi NCBI PubMed-i otsingusse “acupuncture”, leiab sealt vasteid kümnetes tuhandetes. Tööd erinevatelt autoritelt, erinevatest riikidest.
Väga huvitav on veel märkus huvitatud osapooled . Siis peaks ka füüsikaalaseid uurimistöid tegema günekoloogid, sest füüsikud on ju huvitatud osapool.
Mis tingimusi annaks veel ette panna….?
dig ütles:
Aga miks on nii dig kui ka kriku mu kommentaarist vaid sissejuhatavad laused ära märkinud? Kas see jäi kahe silma vahele:
Alustada võib kasvõi sellest, et kemplemisel, kes on akupunktuuri isa pole mingit mõtet ega sisu (kui just patendiameti ukse taha asja pole), sest neid valdkondi, mis on samaaegselt avastatud ja arendatud erinevate inimeste ja ka erinevate kultuuride poolt on alati olnud. Tähtis on tulem, kuhu see avastus on viinud, kui kaugele on see arenenud. Või on sootuks hääbunud.
Väide, et akupunktuur ja kogu THM on hiinlastel kaaperdatud Euroopast ja nad koguni Hippokratese jalge ees tarkusi taga nõudmas käinud, on küll ka minule armas, aga et seda spekulatsiooni nüüd tõeks kuulutada, peab olema küll Pehmekõrv (hiina muinasjututegelane, lihtsameelne, kes kõike usub, mida talle hambasse puhutakse).
Muide, möödunud aastal ilmus artikkel, kus pandi kahtluse alla da Vinci leiutiste autentsus. Ta olevat need hoopis hiinlastelt toodud joonistustelt maha viksinud.
Ja mida väidelda, kui kogu tõde akupunktuurist kuulutatakse välja tõlkides materjalid ühe suvalise jope kodulehelt. Siis võiks ka mina kuulutada tegelikku tõde kopeerides materjale entusiastidest “energeetikute” lehekülgedelt. Üldiselt jägub ka neil haridust tõendavaid dokumente ette näidata. Aga ei, teile anna aga eeltsenseeritud teadusajakirjades ilmunut.
Ma küsin uuesti: millest sellised topeltstandardid.
Märt ütles:
Kas huvitavad selle uuringu pildid? Võin anda ainult uuringu pealkirja, autorid, väljaande ja kontaktid.
Visualization of acupuncture meridians in the hypodermis of rat using Trypan blue.
Lee BC, Soh KS. Journal of Acupuncture and Meridian Studies, Volume 3, Issue 1, Pages 49-52
Biomedical Physics Laboratory, Department of Physics and Astronomy, Seoul National University, Seoul, Korea. donboscolee@gmail.com
Üks lehekülg ka:
http://www.labmeeting.com/papers/author/soh-ks
Visualized regional hypodermic migration channels of interstitial fluid in human beings: are these ancient meridians?
Li HY, Yang JF, Chen M, Xu L, Wang WC, Wang F, Tong JB, Wang CY.
Cardiology Division, Beijing Hospital, Beijing, People’s Republic of China. godspeedlhy@gmail.com
vice versa ütles:
Arvatavasti sellepärast, et mitte pakkuda Sulle võimalust kõrvale hiilida tunnistamisest, et Sa üritasid konkreetse probleemi pähe pakkuda midagi, mis päris kindlasti konkreetne probleem ei ole.
Tunnistad siis või?
Sellepärast, et see, kes on akupunktuuri isa või vanaisa, ei oma vähimatki tähtsust küsimuses, kas akupunktuur töötab või ei.
@vice versa:
Just pilt huvitab mitte sõnad. Neid ei leia kusagilt nii palju kui otsisin. Raha tahavad ja lubavad palju aga tahaks näha mida erilist nad seal ära värvisid. Äkki süstisid ühtedel veeni ja teistel lihasesse. Selliseid asju julgen neilt oodata.
dig ütles:
Jah.
Tegelikult pole see paskvill tõepoolest mingi probleem.
Iseasi, kui oleks tunnustatud väljaandes ilmunud ja ka asjatundjate poolt kommenteeritud. Oleks vähemasti huvitav lugeda olnud.
Märt ütles:
Selline mure siis…Aga e-mailid on ju olemas, võiks ikka kohe otse pöörduda.
vice versa ütles:
Tore, et see oluline küsimus nüüd lahendatud on.vice versa ütles:
Mine ise ka jaigile.