Richard Dawkins: Luul jumalast

No tuli lõpuks see kaua küpsetatud raamat eestikeelsena trükist välja! Mõningast vastukaja on inglisekeelsele teosele siinmail juba ka tekkinud, loodetavasti on nüüd rohkem põhjust neil teemadel arutleda.

Kirjastus Valgus tutvustab raamatut sedasi:

Silmapaistev teaduskirjanik ning maailma üks kuulsaim ateist dokumenteerib selles raamatus religioonide irratsionaalsust ning ränka kahju, mida usk on alates ristisõdadest kuni 9/11-ni ühiskonnale põhjustanud.

Vaheda sõnaga analüüsib Richard Dawkins jumalat kõigis tema esinemisvormides, alates Vana Testamendi seksiteemaliste kinnismõtete käes vaevlevast türannist kuni valgustusaja leebema loomuga (kuid siiski ebaloogilise) Taevase Kellassepani välja. Ta lahkab põhilisi religiooni toetavaid argumente ning tõestab jumala kui ülima olendi eksisteerimise ülimat ebatõenäosust. Nii ajaloolisele kui tänapäevasele tõendusmaterjalile toetudes näitab Dawkins, kuidas religioon on ässitanud riike sõdima, õhutanud fanatismi ning sallinud laste kuritarvitamist, kuidas jumalasse uskumine ei ole mitte üksnes vale, vaid võib vahel osutuda suisa eluohtlikuks. Teisalt toob ta esile ateismi eelised nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil, omistades ateismile maailma imetabasuse mõistmisel ehedama ja kirkama austuse kui ükski religioon seda pakkuda suudaks.

RICHARD DAWKINS (1941), evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik, on Oxfordi ülikooli Charles Simonyi õppetooli teaduse populariseerimise professor alates 1995. aastast. Wall Street Journali sõnutsi toetab tema kirglikku vaimu aukartustäratavalt hea sõnaseadmisoskus. New York Timesi raamatuarvustused on teda tervitanud kui kirjanikku, kes mõistab sõlmküsimusi nii selgelt, et sunnib ka oma lugejaid neist aru saama. Tema mõjukaimate teoste hulka kuuluvad „The Ancestor’s Tale” („Esivanemate lugu”), „The Selfish Gene” („Isekas geen”), „The Blind Watchmaker” („Pime kellassepp”), „Unweaving the Rainbow” („Vikerkaare lahtiharutamine”) ning „A Devil’s Chaplan” („Kuradi kaplan”). Eesti keeles on Richard Dawkinsilt seni ilmunud vaid „Jõgi Eedenist” (Ilmamaa, 2000) ja eessõna Susan Blackmore’i raamatule „Meemimasin” (Tänapäev, 2003).

Pehme köide
Lehekülgi: 392
ISBN: 978-9985-68-250-0
Mõõtmed: 150×230
Ilmumisaasta: 2011
Tõlkija: Kaia-Leena Lass
Kujundaja: Kersti Tormis
Hind: 18.8 EUR / 294.2 EEK EEK
Püsikliendi hind: 16.92 EUR / 264.74 EEK EEK

Dawkinsi teemadel skeptik.ee küljel:

Jaga rõõmu või murega!

210 Replies to “Richard Dawkins: Luul jumalast”

  1. “Maailma kuulsaim ateist” on ikka päris vägev tiitel või mis. Peaaegu nagu jumal juba või nii.

    Kas laste füüsiline karm karistamine mõne kasvataja poolt teeb halvaks kogu lasteaianduse? Või kui mõni õpetaja mõnitab lapsi, peaks ära kaotama maapealt kõik koolid? Või kui pagariäri müüja müüb vanu saiakesi, teeb see kogu pagaritööstuse mõtetuks ettevõtmiseks?

    Ühtlasi lubage meelde tuletada, kui palju sigadusi on korda saatnud need nn. ateistlikud riigikorrad. Mis toimus armastatud Nõukogude Liidus II maailmasõja ajal, millel polnud Jumalaga mitte mingisugust pistmist? Või mis toimub Põhja-Koreas?

    Kokkuvõtteks – Dawkins-il on väga piiratud maailmavaade, kui tema arvates ühe inimgrupi käitumise järgi Jumala olemasolu kindlaks saab määrata.

  2. Seventh ütles:

    Ühtlasi lubage meelde tuletada, kui palju sigadusi on korda saatnud need nn. ateistlikud riigikorrad.

    Pole ime, kui Dawkins ateistina ennast jumala(te)sse uskujatele diametraalselt vastandab.
    Kõrvaltvaatajale eristamatud usuvoolud annavad kah teinekord omavahel niikuis karvatutid lendavad.

  3. Seventh ütles:

    Kas laste füüsiline karm karistamine mõne kasvataja poolt teeb halvaks kogu lasteaianduse? Või kui mõni õpetaja mõnitab lapsi, peaks ära kaotama maapealt kõik koolid? Või kui pagariäri müüja müüb vanu saiakesi, teeb see kogu pagaritööstuse mõtetuks ettevõtmiseks?

    siin teed vea. sa võrdled institutsioonide üksikuid ilminguid, mitte aga institutsiooni sisu ja esmast eesmärki.

    Seventh ütles:

    Ühtlasi lubage meelde tuletada, kui palju sigadusi on korda saatnud need nn. ateistlikud riigikorrad.

    taas teed loogikavea nende riigikordade ideoloogia pole põhinenud ateismile. ateism on olnud vaid nende “lisaväärtus”. Seventh ütles:

    Kokkuvõtteks – Dawkins-il on väga piiratud maailmavaade, kui tema arvates ühe inimgrupi käitumise järgi Jumala olemasolu kindlaks saab määrata.

    vaevalt jumala olemasolu/mitteolemasolu üldse kunagi kindlaks saab määrata. küll aga saab (loodetavasti) kõigile arusaadava loogika abil välja selgitada, et temasse uskumisel pole mõtet, kas religioonid on olemuselt rumalad, ahistavad ja pidurdavad. sellest kõigest dawkins kirjutabki.

  4. Mina nõuan jätkuvalt samasooiharate maailmavallutusplaanide ja geneetiliste nö tõendite uurimist. Samuti tuleb kõvasti uurida Darwini evolutsiooniteooria tõendusmaterjali, sest sellele usule põhineb ju kogu kaasaegne lääne maailmavaade. Milleks tegeleda tühi-tähiga, kui võib hammustada midagi korralikku?

  5. Seventh ütles:

    Mis toimus armastatud Nõukogude Liidus II maailmasõja ajal, millel polnud Jumalaga mitte mingisugust pistmist?

    Kuidas ei olnud? N. Liit sõdis II ilmasõjas oma mõlema jumala, nii Lenini kui Stalini nimel. Üks ootas Punasel Väljakul ülestõusmist, teine oli elav jumal (kuni Beria talle rotimürki andis ning Hruštšov tema ikoone lõhkuma hakkas).

    Seventh ütles:

    Või mis toimub Põhja-Koreas?

    Kim Jong-il’i kultus.

  6. Arvestades seda, et kõikides kultuurides on jumala kui kõrgema võimu mõiste olemas, siis võib darvinistlikust vaatepunktist teha selge järelduse: Jumal ja usk kui sellised on sotsioevolutsioonilsed kohastumised, mis annavad ühiskonnale ja selle indiviidile teatud eeliseid. Seega on Jumala ja usu vastu võtilemine mõtetu, seni kuni ei teki radikaalseid väliskeskonna muutusi, jääb Jumal ja usk kõrgemasse võimu, kui üks ühiskonda ja isiksust stabiliseeriv komponent alles. Võibolla jõuame tänu tehnika ja meditsiini arengule punkti, kus Jumal kui kohastumus muutub tarbetuks. Isiklikult ei usu sellese—teadus ja tehnika ei suuda inimest surmast lahutada, nendel hetkedel on inimene ikka üksi hoolimata ühiskonna ja meditsiinikorraldusest.

  7. Aga Dawkins ise on küllaltki asjalik, va see te ta fetiseerib intellekti evolutsioonis üle. Intellekt pole mitte kuidagi parem kui põdra suured sarved—suur enrgiakulu kahtlase väärtusega kohastumiseelisega.

  8. Usk jumalasse on põhimõtteliselt usk, et tõde on midagi eraldiseisvat ja püsivamat tõe sõnastajast – prohvetist.
    Täpselt sama väidab ka teadus.
    Kui Dawkins suudab selgeks rääkida, et tõel ei saa olla muust mateeriast eraldi asetsevat kehandit, siis võitleb ta puuslikukummardamise vastu. Kõik tõsiusklikud võiksid seepeale ainult rõõmu tunda.
    Kes teab, ehk ongi puuslikukummardamine ja kurjus omavahel seotud.

  9. @swen:
    Kusjuures just seda aspetkti on Dawkins lahanud kas just selles raamatus, aga mäletamist mööda raamatus “The Blind Watchmaker”küll. Väga huvitav arutlus.

    Dawkins oma raamatutes on kaugel lihtsalt jumala(te) mitteolemasolemise postuleerimisest, või teatamisest, et kristlus või mistahes muu usk on pähh. Tegemist on nauditavate arutlustega ka nende jaoks, kes jumalat või jumalaid usuvad. Ma arvan nii. Mina olen nt Piiblit lugenud, budistlike tekste ka ja üht-teist koraanist ja… ja vaatan huviga “Ajalik ja ajatu” saadet ;) Üldse on huvitav teada, mida kusagil inimesed usuvad ja kuidas elavad (või – on uskunud ja on elanud). Mul on sellest päris palju raamatuid kodus. Mind üldse ei häiri, kui keegi selgitab, miks tema usub jumalat. Mind hakkab häirima, kui keegi väidab, et muudmoodi mõtelda ei tohi ja et tee paradiisi viib ainult läbi tema koguduse. Ja hakkab halvustama neid, kes usuvad teist jumalat, või üldse ei usu jumalat. Nt kuulsin ükspäev põrutava uudise – kunagine sõbranna mul leidis jumala juba aastaid tagasi, aga nüüd on ta jõudnud niikaugele, et tema lävest ei tohi üle astuda mitte keegi, kes pole Jeesust leidnud. Sest see olevat RÜVE. Hm… see selgitab, miks ma tema juurde sisse ei saanud, kui tahtsin talle ilusaid jõulupühi soovida ja kingitust üle anda…

    Richard Dawkins ei mõnita uskujaid. Carl Sagan ei mõnitanud uskujaid. Sagan küsis kord tema loengu ajal auditooriumis olnud naiselt (kes esines tulise avaldusega sel teemal, et Sagani jutt on vale ja ebapüha ja et nii ei tohi mõtelda), et kas ta (see naine) ei võiks kaaluda võimalust, et jumalat pole olemas, ja selle üle arutada. Naisterahvas ütles: “Ei!”. Siis polegi ju midagi meil arutada, vastas C.S. Tema võib küll kaaluda võimalust, et jumal ON olemas. Aga kui vastaspool ei taha tunnistada isegi võimaluse olemasolu, et asi pole nii, nagu nemad arvavad, siis pole võimalik ju mingit diskussiooni arendada. Ennetades vastukommentaare ütlen, et eks ole tulihingelisi ateiste, kes sellesama vastu eksivad, aga see ei tulene mitte sellest, et nad on ateistid, vaid isiksuseomadustest. Mõni lihtsalt ei salli vaidlemist.

  10. Jason ütles:

    Seventh ütles:

    Kas laste füüsiline karm karistamine mõne kasvataja poolt teeb halvaks kogu lasteaianduse? Või kui mõni õpetaja mõnitab lapsi, peaks ära kaotama maapealt kõik koolid? Või kui pagariäri müüja müüb vanu saiakesi, teeb see kogu pagaritööstuse mõtetuks ettevõtmiseks?

    siin teed vea. sa võrdled institutsioonide üksikuid ilminguid, mitte aga institutsiooni sisu ja esmast eesmärki.

    Ei ütleks, et ma vea teen. Religiooni eesmärk on inimest Jumalale lähemale viia – taastada see side, mis kunagi kaduma on läinud. Muu eesmärk – usukuulutust pead silmas? Sellega on nii et kui inimene millegagi tegeleb, väljendub see tahest tahtmata ka ümberkaudsetele ja igaüks siis ise teab, mida ta selle informatsiooniga peale hakkab. Kui keegi kellelegi oma usku peale pressima hakkab ja sellega teistele kahjulikuks osutub, ei tunne ta oma usu alustalasid ja Jumala iseloomu.

    Dawkins võib rääkida musta valgeks ja valge mustaks, kuid nimetagem asju siiski õigete nimedega veelkord – kommunism on samasugune religioon nagu ateism või mis iganes sel juhul. Kõik usuvad millessegi või ei usu millessegi. Kõige puhul seega, kus on tegemist millessegi uskumise või mitteuskumisega, on tegemist religiooniga. Dawkins on näiteks evolutsiooni- ja teaduseusku, mis ei välista, et ta väga halba korda saata ei või. Tahan öelda seda, et kui inimene on kuri, ei ole vaja ettekäänet kaugelt otsida, kuidas oma kurjust väljendada. Ennekõike on igasuguseks teiste ahistamise põhjuseks võimu ihkamine. Endale võimu omastamist kogeme aga igalpool kahjuks – religioonis, ateismis, kommunismis, lasteaias, pagariäris. Kui nii võtta, on kõigi nende “liikumiste” aated üdini positiivsed, kuid kui sinna juurde sulatada sõna “võim”, lähevad asjad allamäge ja kogu süsteemile jääb juurde halb maik.

  11. katrinv:

    …et kas ta (see naine) ei võiks kaaluda võimalust, et jumalat pole olemas, ja selle üle arutada. Naisterahvas ütles: “Ei!”.

    Just selliste inimeste pärast ei tohiks jumalat eitada.
    Miks?
    Sest võttes talt kujutluse jumalast, ei saa me talt võtta vajadust jumala järele, mis väljendub ütlemises: “Ei!”.
    Sellisel juhul hakkab ta jumalikustama tõe (või poliitilise seisukoha) väljaütlejat.
    Tänapäevaseks tulemuseks on muuhulgas jumalat eitavate õpetuste vägiteod, millest ka omajagu räägitud.
    Muistne egiptus oli nendega võrreldes ehk progressiivsem, kuna tõe ja väljaütleja mõisted olid juba mõnevõrra lahutatud.
    Tõdede raamatu kujul kirja panemine on veel progresiivsem, aga siis saab kultusobjektiks raamat, mille näiteks sobiks tänapäeval ehk islami fundamentalism.
    Kui aga tõe (jumala) eitamine progressi tulemusel lihtsa(meelse) inimeseni jõuab, on ring täis saanud ja võib jälle alata.

    …eks ole tulihingelisi ateiste, kes sellesama vastu eksivad, aga see ei tulene mitte sellest, et nad on ateistid, vaid isiksuseomadustest. Mõni lihtsalt ei salli vaidlemist.

    Ateisti puhul on see eriti kurb. Ateismi mõte kipub ära kaduma.

  12. Minu arvates võiks raamatut kommenteerida need, kes on raamatut lugenud. Mina ei ole ja seetõttu ei kommenteeri. Kahtlustan, et eelkommenteerijaist on raamatut lugenud vaid mõni.

    Kriitika, mis ei lähtu tekstist, vaid on üldsõnaline või -filosoofiline, ei ole IMHO konkreetse raamatu teemas asjakohane.

  13. K_V @ katrinv

    Jõuamegi välja sinna, et kõik sõltub inimese isiklikest eesmärkidest – ideoloogia endaga ei ole mitte midagi pistmist. Seetõttu ei tasugi süüdistada ei Jumalat ega religiooni, vaid inimese iseenda egot ja võimuahnust.

    Aga Dawkins sõnastab selle oma raamatus kindlasti kuidagi teistmoodi ja kui juba Dawkins kirjutab, ju siis on õige jutt ka ;)

  14. Seventh ütles:

    … kõik sõltub …

    dig teeb Seventhile kui viisakale inimesele ettepaneku nii umbmäärane ja sisutühi sõnakõlks tagasi võtta ja oma mõtet selgemini väljendada.

  15. Seventh ütles:

    Ühtlasi lubage meelde tuletada, kui palju sigadusi on korda saatnud need nn. ateistlikud riigikorrad. Mis toimus armastatud Nõukogude Liidus II maailmasõja ajal, millel polnud Jumalaga mitte mingisugust pistmist? Või mis toimub Põhja-Koreas?

    Millega sinuarust sarnaneb N-Liit rohkem, kas näiteks praeguse Eesti või Hitleri-Saksamaaga?
    N-Liidul ja Põhja-Koreal on ateismiga täpselt samapalju pistmist nagu Hitleri-Saksamaal kristlusega. Nende kõigi põhiliseks jooneks on siiski totalitarism ja isikukultus mitte ateism või kristlus.
    Kusjuures isikukultusel ja religioonil on minuarust niivõrd palju ühist et pigem võiks isikukultusega riike panna ühte patta teokraatlike riikidega.

  16. @Santa

    Läheneme siis nii et hakkame ateistlikust ühiskonnast siiski vigu otsima? Neid leiab ja küllaga. Vast kõige silmatorkavamaks puuduseks on ebatervislikud eluviisid, mis seostuvad alati rohkem sekulaarsete kui usklike inimestega (kuna ihu on Jumala Vaimu tempel ja seda praktiliselt igas usundis). Sellest lähtuvalt esineb just lääne-ühiskonnas väga suur suremus kõikvõimalikesse erinevatesse haigustesse. Teiseks – millistes riikides on kõige rohkem enesetappe ja millistes ringkondades – kas sekulaarsetes või neis, kus inimestel veel on kellessegi/millessegi uskuda?

    Totalitaarses ühiskonnas tapavad inimesi kultusobjektid, ateistlikus on tapamasinaks rahvas ise. Igaüks tehku omad järeldused, kas ka teise puhul on varjatud kujul mingi eesmärk inimeste hävitamiseks või mitte. Dawkins nimetaks seda sekulaarses ühiskonnas aset leidvat poosurnud eluviisi kindlasti looduslikuks valikuks – eks igaüks leiab sellise seletuse, mis talle kõige paremini sobib.

  17. Seventh ütles:

    kuid nimetagem asju siiski õigete nimedega veelkord

    Suurepärane põhimõte. Väärib heakskiitu.

    kommunism on samasugune religioon nagu ateism või mis iganes sel juhul.

    Aga miks Sa siis ise seda põhimõtet ei järgi?

    Kommunism ei ole ju religioon. Ateism ei ole ka religioon. Ja “mis iganes” on nähtavasti metasüntaktiline muutuja, millel puuduvad kõik religioonile iseloomulikud tunnused.

  18. Seventh ütles:

    Läheneme siis nii et hakkame ateistlikust ühiskonnast siiski vigu otsima?

    Noh, ma isiklikult ei viitsi siin seda teemat lahkama hakata, pole väga kompetentne pluss pole niipalju aega. Mu point oli lihtsalt see et ei saa N-Liidu või Põhja-Korea sigadustest rääkida kui ateismi sigadustest ja paistab et põhimõtteliselt jäid Sa nõusse.

  19. Kurb, aga eessõnaga tutvumisest piisab. umbes nii, et kujutlegem maailma Talibanita, 9/11 -ta ja mida kõik religioosne fanatism on korda saatnud. Edasi tekst mõnevõrra normaliseerus, aga sellise paha avanguga kaugele ei purjeta. Ei ole intellektuaalselt huvitav selliseid karjapoisitargutusi lugeda.
    Jänkiajude kontekstis ehk on raamat arusaadav, meie kultuurikontekstis mitte.
    Eestis on ilmunud väga vähe populaarteadust, selle asemel on turu täitnud Dawkinsid, saganid ja muud nõiamanajad.
    Näiteks positiivse näitena Bill Bryson, Kõiksuse lühiajalugu, väga hea leid.

  20. Seventh ütles:

    @Santa

    Läheneme siis nii et hakkame ateistlikust ühiskonnast siiski vigu otsima? Neid leiab ja küllaga. Vast kõige silmatorkavamaks puuduseks on ebatervislikud eluviisid, mis seostuvad alati rohkem sekulaarsete kui usklike inimestega (kuna ihu on Jumala Vaimu tempel ja seda praktiliselt igas usundis). Sellest lähtuvalt esineb just lääne-ühiskonnas väga suur suremus kõikvõimalikesse erinevatesse haigustesse. Teiseks – millistes riikides on kõige rohkem enesetappe ja millistes ringkondades – kas sekulaarsetes või neis, kus inimestel veel on kellessegi/millessegi uskuda?

    Sel teemal on juba pikalt kirjutatud siin.

    Seventh ütles:

    Dawkins nimetaks seda sekulaarses ühiskonnas aset leidvat poosurnud eluviisi kindlasti looduslikuks valikuks – eks igaüks leiab sellise seletuse, mis talle kõige paremini sobib.

    Vaat kui tore. Dawkinsi asemik skeptik.ee blogis leitud.

  21. Santa ütles:

    Mu point oli lihtsalt see et ei saa N-Liidu või Põhja-Korea sigadustest rääkida kui ateismi sigadustest

    Samas ei paista ka õnne, mida religioonide otsustav tõrjumine kaasa võiks tuua.
    Või olid need religioossed igandid, mille tõttu nii palju pappe ja teisi kodanikke Venemaal grandioossete projektide roaks läks, kui kaugema ida juhtumised kõrvale jätta?

  22. Sekeldaja ütles:

    Jänkiajude kontekstis ehk on raamat arusaadav, meie kultuurikontekstis mitte.

    Fun fact: Dawkins töötab 600-aastase ajalooga Jänkistani ülikoolis nimega Oxford, mis jääb umbes 90 kilomeetri kaugusele tuntud jänkide suurlinnast Londonist, mida võib hüüda ka Thamesi tartuks.

  23. jah, ta võib seal TÖÖTADA, aga mõttelaadilt on ta jänki.
    Kutsus üles kõiki ateistidel kapist välja tulema. Meie kontekstsis, kus põhiliseks usuvormis Eestis on umbusk, on see võrdlemisi naljakas.

  24. Seventh ütles:

    Ei ütleks, et ma vea teen. Religiooni eesmärk on inimest Jumalale lähemale viia – taastada see side, mis kunagi kaduma on läinud.

    oled sa kindel, et just see on religioonide primaarne funtsioon? nii palju kui mina neid vaadelnud olen, on nende kõigi esmane eesmärk allutada rumalat massi ja pakkuda lihtsameelsetele võltslohutust, et neid vaos hoida. kõiksugustest lisaboonustest, näiteks õigustus maadevallutamiseks jnejne ma rääkima ei hakka, sest need pole primaarsed funktsioonid. aga isegi kui lisada primaarsete funktsioonide hulka inimese lähendamine jumalaga, ei saa me lähemalt vaadeldes sugugi paremat tulemust, sest jumalaga lähendamine tähendab kõigis mõeldavates vaatenurkades päris põhjalikku vaimset ja füüsilist mandumist – inimene keskendub oluliste asjadega tegelemise asemel vaimsetele unelmatele, raiskab ära kogu oma elu ja tema funktsioon on lõpuks ümmargune null.

    muidugi ma pean tõdema, et paljud tõsised “jumalamehed”, näiteks teoloogid on põhimõtselt suht haritud ja sageli ka päris laia silmaringiga, aga sellest on sama palju kasu kui panna sapakale antitiib – kogu see eruditsioon läheb lihtlabaselt raisku täpselt samamoodi, nagu siis kui maailma parm käesuruja raiskaks võistlemise asemel kogu oma käejõu pihku löömisele.

    lühidalt: ehkki religioon võib hea maskeeringu korral näida isegi täitsa kasulikuna, on printsiibis siiski tegu vastutustundetu inim- ja vaimsete ressursside raiskamisega, mis seab paika väga selge erisuse võrreldes sinu poolt näiteks toodud koolide ja lasteaedadega.

    Seventh ütles:

    Muu eesmärk – usukuulutust pead silmas? Sellega on nii et kui inimene millegagi tegeleb, väljendub see tahest tahtmata ka ümberkaudsetele ja igaüks siis ise teab, mida ta selle informatsiooniga peale hakkab. Kui keegi kellelegi oma usku peale pressima hakkab ja sellega teistele kahjulikuks osutub, ei tunne ta oma usu alustalasid ja Jumala iseloomu.

    see on mitme otsaga küsimus. muidugi võib öelda, et valdav enamus ei pressi oma usku peale, vaid toimetab seda vaikselt omaette aga sellised jäävad kahjuks küiksugu röökurite varju ja see on paratamatus. ilmselt on kõik kuulnud ütlust, et “kõiks moslemid pole terroristid, aga kõik terroristid on moslemid” (millele ma muidugi valjuhäälselt vastu vaidleks, sest moslemid hakkasid terrorismi harrastama hulga hiljem kui iirlased või baskid

    Seventh ütles:

    Kõik usuvad millessegi või ei usu millessegi.

    mida see tähendama pidi?

  25. Eestis end ateistiks nimetada on jah veidi kahtlane, kuna meil neid päris usklikke nii vähe on ja fundamentaliste võib suisa näppudel lugeda. Ma kahtlustan, et mu ema ei reageeriks kuidagimoodi sellele kui ma “kapist välja tuleks”. Kuigi kodust välja löömiseks vmt olen ma natuke liiga vana ja iseseisev ka.
    Bioloogina võin azokile küll öelda, et mulle pole midagi silma jäänud, mis evolutsiooniteooriat ümber lükkaks.
    Ja Rents, ma arvan et raamatukogule saab kuskil vihje anda, et hankigu see raamat. Muidu võib-olla isegi ostaks (kasvõi sinuga kahepeale) aga mul on see juba inglisekeelsena loetud.

  26. Sekeldaja ütles:

    jah, ta võib seal TÖÖTADA, aga mõttelaadilt on ta jänki.

    Kui Sa uusi mõisteid kasutusele võtad, siis võta vaevaks need ka ära defineerida. Mida tähendab sekeldajajänki?

    Üldkasutatava jänkitermini mõistes ei ole Keenias sündinud Briti kodanik Richard Dawkins mingitpidi jänki — ei ole ta New Englandis elutsev ameeriklane, ei sõdinud ta USA kodusõjas põhjaosariikide eest ja isegi sulega makaronikübarat ta ei kanna.

  27. @väike My:

    Eestis end ateistiks nimetada on jah veidi kahtlane, kuna meil neid päris usklikke nii vähe on ja fundamentaliste võib suisa näppudel lugeda.

    Ei ole kahtlane. Ateist saab olla ka ilma selleta, et siin oleks neid päris usklikke või lausa fundamentaliste. Ateist võib olla ka lihtsalt seepärast, et oledki ateist.

  28. Seventh ütles:

    Religiooni eesmärk on inimest Jumalale lähemale viia — taastada see side, mis kunagi kaduma on läinud.

    Et side on kaduma läinud, on minu arust kummaline eeldus. Kui kahtled, küsi käbinäärmelt (kui käbinääre ei käivitu, kõlbab ka pimesool).

  29. Huvitav oli lugeda Jason’it, kuid ma siiski jään enda juurde, et võimujanu on see, mis teeb inimkonnale kahju, mitte religioon. Ja see on juba rahva probleem, kui ta laseb oma juhtidel religiooni mütsi all teatud gruppe ahistada.

    Küsiks veel Jason’ilt, et kuidas ta eristab võltslohutust sellest päris lohutusest? Vaoshoidmise teemat ma väga ei puudutaks, kuna see on liiga äärmuslik. Vaos hoitakse minu arust rahvast rohkem läbi hariduse, mis algab juba kodust, mitte läbi religiooni. Religiooni kaudu saab inimene tahest tahtmata kaasa teatud moraaliõpetuse, kuid see sõltub ka juba religioonist, kultuuritaustast jne. Kisub liiga mitmetahuliseks see vaoshoidmise teema.

  30. jason ütles:

    nii palju kui mina neid vaadelnud olen, on nende kõigi esmane eesmärk allutada rumalat massi ja pakkuda lihtsameelsetele võltslohutust, et neid vaos hoida.

    Aga palju on võimalusi, et ürgaegsest kaasaegsemat ühiskonnakorraldust toimimas hoida?
    On võimalik inimesi allutada ühiskonna reeglitele hirmu ja valu abil. Ja on võimalik, et inimesed ise leiavad motivatsiooni neid reegleid järgida.
    Reaalselt olemasolevas ühiskonnas on mõlemad variandid korraga toimimas ja selle ühiskonna püsimise-arenguvõime jaoks on oluline, et vägivalda oleks võimalikult vähe.
    Tänapäeva lähedale on religioonid ühiskonnal areneda aidanud, risti vagu kippujate taltsutamiseks vajalikku energiat kokku hoida aidates.
    “Rumala massi” vaos hoidmise kunsti arendamisel tasub aga kaasaegsele haridusele edu soovida, sest ülejäänud valikud on religioonid ja ürgaeg.

  31. Selleks, et te üksteisest mööda ei räägiks, siis funktsioonist millisel tasandil te räägite? Kas arutluse all on religiooni funktsioon üksikisiku tasandil või ühiskonna tasandil?

    Millisel tasandil religiooni funktsiooniga Dawkins tegeleb?

  32. Võib-olla siiski olen sunnitud Dawkinsit vähemalt sirvima, sest ma tahan teada, kas eessõna ja raamat on vastavuses. Tõenäoliselt on.
    Raamatu näiline eesmärk olevat see (eessõna põhjal), et mingi hüpoteetiline usklik raamatu lõppedes oleks ümber pööranud. See on niivõrd naiivne ja jabur arusaam, et tekitab natuke kaastunnet. Suur mees ja niivõrd jabur, niivõrd jabura raamatu kirjutanud.
    Kui nüüd see peatükk vastab sisule, et kas ateist saab elada sisukat ja eetilist elu, oleks kena. Kas teadlasel oma tegevusega seotult on olemas mingi vastutus? Dawkins soovib küll praeguste religioossete institutsioonide kadu, aga mis tuleb asemele? Ilma vastutuse võtmiseta, lihtsa lammutuse tagajärjeks on anarhia, selle tunnistajateks me oleme terve 20. sajandi olnud. Selle anarhilise lammutuse üheks tööriistaks on ka teadlased.
    Loomulikult on ka religioosne institutsioon inimkarja haldamisel põrunud, aga täpselt sama põrunud on ka muud institutsioonid, pada sõimab siin katelt. Aga vajadus mingi moraalseks, eetiliseks regulatsiooniks on olemas ja järjest kasvab.
    Täiesti ilmselge on siin liberalismi krahh, ainult väga “usklik” liberalist saab sinisilmselt seletada, kuidas kapitalismi nähtamatu käsi kõik ära reguleerib, et inimene ei pea ise midagi tegema, tema muudkui ajagu äri ja toppigu rulli taskusse…
    Religioon on minu arvates arenenud ühiskondades siiski juba ohutu õlgmehike, umbes nagu maakera lapikusse uskuminegi ja tema peal on auru ohutu välja lasta.
    institutsionaalselt on aga religioon jõudnud juba ise faasi, kus oma ordu au on oluline – tegeldakse üsna agaralt usumeeste väärtegudega.
    samasse seisu võiks jõuda ka teadus, sellest ollakse kaugel, institutsiooni eneseregulatsioon on käest ära.

  33. Sekeldaja ütles:

    Dawkins soovib küll praeguste religioossete institutsioonide kadu, aga mis tuleb asemele? Ilma vastutuse võtmiseta, lihtsa lammutuse tagajärjeks on anarhia, selle tunnistajateks me oleme terve 20. sajandi olnud.

    Näed nüüd, mis juhtub, kui kõike, mis Eestist väljaspool on, Jänkistaniks pidada.

    Dawkinsi kodumaal on leiutatud niisugune põnev institutsioon nagu avalik maja, mis saab hakkama kõigega, millega usuinstitutsioonid. Lisaks pakutakse seal õlut.

  34. Kui inimeste loodud institutsioonid moraalses ja eetilises plaanis oleks saanud hakkama, poleks meil maailmasõdu olnud.
    Senini me ei ole saanud hakkama, aga võiks siiski proovida
    Dawkinsisse selles mõttes mul suur usk puudub, ema Teresa saaks ehk paremini hakkama, mis sellest, et ta usklik on.

  35. swen ütles:

    Seega on Jumala ja usu vastu võtilemine mõtetu, seni kuni ei teki radikaalseid väliskeskonna muutusi, jääb Jumal ja usk kõrgemasse võimu, kui üks ühiskonda ja isiksust stabiliseeriv komponent alles.

    Selle väitega on sihuke probleem, et viimase kümne tuhande aasta jooksul ongi inimeste keskkond radikaalselt muutunud.

  36. Sekeldaja ütles:

    Kui inimeste loodud institutsioonid moraalses ja eetilises plaanis oleks saanud hakkama, poleks meil maailmasõdu olnud. /…/ ema Teresa saaks ehk paremini hakkama, mis sellest, et ta usklik on.

    Kui peetakse silmas 1997. aastal surnud nn Ema Theresat, siis tema moraalse-eetilise pale siirus oli suhteliselt kaheldav (soovitan sel teemal põnevat dokki). Samuti pole kindel, kui usklik ta üldse oli — väga tõenäoliselt polnud ta seda kogu aeg:

    The letters, many of them preserved against her wishes (she had requested that they be destroyed but was overruled by her church), reveal that for the last nearly half-century of her life she felt no presence of God whatsoever — or, as the book’s compiler and editor, the Rev. Brian Kolodiejchuk, writes, “neither in her heart or in the eucharist.”

  37. Seventh ütles:

    Küsiks veel Jason’ilt, et kuidas ta eristab võltslohutust sellest päris lohutusest?

    võltslohutus on see, kui sind lohutatakse lubadustega, mida täita ei suudeta. näiteks kui sulle öeldakse: “elu maises hädorus on tõepoolest raske aga see tuleb ära kannatada ja jumalat teenida, sest siis ootab sind ees surmajärgne paradiis”, või “elu riisikasvatajana on tõesti raske aga kui sa oled alandlik ja järgid buddha õpetusi, siis võid sa uues elus sündida keisrina”.

  38. K_V ütles:

    Aga palju on võimalusi, et ürgaegsest kaasaegsemat ühiskonnakorraldust toimimas hoida?

    noh…näiteks iraanis ja saudi-araabias hoiab see ürgaegsest kaasaegsemat ühiskonda toimimas küll. omamoodi…

  39. jason ütles:

    võltslohutus on see, kui sind lohutatakse lubadustega, mida täita ei suudeta. näiteks kui sulle öeldakse:

    “elu riisikasvatajana on tõesti raske aga kui sa oled alandlik ja järgid buddha õpetusi, siis võid sa uues elus sündida keisrina”.

    Saab see rumal mass siis targalt umbusklikuks ja tuleb vaost välja, mis edasi?
    Keisrikohti sellest juurde ei sigine.
    Kas istuv või uus keiser vaostväljunute hulgast peab ülejäänud ikka vakku tagasi saama. Vähemalt need, kellel hing veel sees. Kaasaegne haridus annab võimalusi üle elada keisrikohtade defitsiidi probleemi ka sellest (kultuuri)vaost väljumata, mida parasjagu aetakse. Paraku kõigile miskipärast kaasaegset haridust ei jätku. Peab nad siis ateismi tulise oraga ikkagi vaost välja ajama, et saavutada – mida?
    Tüüpiline “rumala massi” esindaja ei oska demokraatiat millekski pidada, tema suudab end vaid diktaatoriga samastada.
    Arutlus poliitika ümber käib nii, et oleks tema võimul, küll ta siis teeks ja oleks…
    Kõigepealt laseks endast targemad maha tappa, et keegi tema valitsejaoskuste üle naerda ei oskaks. Omasugused noogutavad muidugi kaasa, ka nemad kujutavad ennast keisrina ette.
    Kui üks saabki nende hulgast keisriks, kellele sellest õnne on?
    Tore oleks muidugi kuulda ühte õiget, ilusat ja rahuldavat lohutust neile, kes mõnel põhjusel kaasaegse hariduse rõõmudeni ei küüni, keisriametit aga ihaldusväärseks peavad.

  40. K_V ütles:

    Keisrikohti sellest juurde ei sigine.

    aga legaalsete kelmide (preestrite) ametikohti jääb küll vähemaks. raha, mida riisikasvatajad neile tassivad, kasutaks nad pigem oma elujärje parandamiseks ja aja, mille nad raiskavad koogutamisele, kasutaks nad samuti millelegi kasulikumale. näiteks enda harimisele (mida võiks korraldada needsamad, kes muidu oleks preestrid?)

    K_V ütles:

    Tore oleks muidugi kuulda ühte õiget, ilusat ja rahuldavat lohutust neile, kes mõnel põhjusel kaasaegse hariduse rõõmudeni ei küüni, keisriametit aga ihaldusväärseks peavad.

    tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.

  41. jason ütles:

    Tore oleks muidugi kuulda ühte õiget, ilusat ja rahuldavat lohutust neile, kes mõnel põhjusel kaasaegse hariduse rõõmudeni ei küüni, keisriametit aga ihaldusväärseks peavad.

    tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.

    Ehk on usklikud erivajadustega, vajavad keisrikohta või igavest õndsust. Avansiks saavad aga lohutuse kohe kätte.
    Kui lohutus ise on tõeline, vast ta polegi siis nii võlts.

  42. @Sekeldaja:
    Kui sa otsiksid teadusandmebaase (pubmed central näiteks) siis vahel võib leida teadustööde asemel teadlaste kriitikat teiste avaldatud autorite sisuliste vigade kohta. Seda eneseregulatsiooni on british medical journal’i (eelmisest andmebaasist tasuta leitav) väga vanadest väljaannetest leida, kus suur osa leheruumist läkski sellistele lugudele. Teaduses on ammu enda järel koristatud.

    Miks peaks religioossete institutsioonide asemele midagi uut panema, et anarhiat ära hoida?

  43. Märt ütles:

    Kui sa otsiksid teadusandmebaase (pubmed central näiteks) siis vahel võib leida teadustööde asemel teadlaste kriitikat teiste avaldatud autorite sisuliste vigade kohta.

    Kriitika Sekeldaja suunas on siinkohal omal kohal, aga ma märgin igaks juhuks ka ära, et teadlaste kriitika teiste teadlaste tööde kohta ei ilmu teadusajakirjades teaduse asemel vaid on üks teadustöö loomulik osa.

  44. K_V ütles:

    Ehk on usklikud erivajadustega, vajavad keisrikohta või igavest õndsust.

    teeme sis kõik usklikud keisriteks? kurat, isegi usklik ei saa keisriks sest taevariigis on vaid üks kuningas (mõnel arvamusel kolmeks jagatuna).

    K_V ütles:

    Avansiks saavad aga lohutuse kohe kätte.

    kui ma töö juurest avanssi küsin, ei anta mulle tšeki mulaaži ega isegi mitte valeraha. pole küll ammu avanssi vajanud ja seega ei tea, kuidasd see praktrika tänapäeval käib, aga nii 10a tagasi ei antud avansi asemel ka lohutusi, et teeni oma isandat palehigis, siis saad palgapäeval ehk kogu palga korraga kätte. ehkki selliseid juhtumeid on kindlasti paljudel ette tulnud, võib selle kohta ka otse öelda, et tööandja, kes tsipa avanssi maksta ei jaksa, võib sulle vabalt ka palgapäeval trääsa näidata. nii palju siis avansist.

    K_V ütles:

    Kui lohutus ise on tõeline, vast ta polegi siis nii võlts.

    lohutada võib muidugi ka nii, et lohutus pole võlts. kui lohutatakse ebareaalseid asju lubades, on lohutus võlts. nii lihtne ju ongi.

  45. jason ütles:

    kui lohutatakse ebareaalseid asju lubades, on lohutus võlts. nii lihtne ju ongi.

    Skeptikule, keda ainult reaalsed asjad lohutavad, ei tasu muidugi igavest õndsust või keisri keha rändama läinud hinge uue asupaigana pakkuda. Talle paku ainult seda, mida koi ja rooste rikuvad. Kõigi inimeste puhul see nähtavasti nii ei ole.
    Aga mis siis, kui usklikud ei otsi religioonist lohutust sel põhjusel, et nad ei tapa, ei varasta jne?
    Religioonide mõte võib olla selles, et nad tekitavad tunde maailma kui terviku tajumisest, koos enda positsiooni ja rolliga selles maailmas. Ka nendel, kellele teadus kaugeks jääb.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga